2-26-519/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMäärata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.03.2026 algusega kell 11:00. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Legislator headnote
AI generated2-26-519/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Priit Palmiste
Kohtujurist
Anna-Mariel Kink
Määruse tegemise aeg ja koht
26.02.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-519
Tsiviilasi
K. P. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (võlgnik): K. P. (isikukood XXX)
Pankrotihaldur / Usaldusisik: Terje Eipre (isikukood
XXX)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kuulutada välja võlgniku, K. P. pankrot 26.02.2026 kell 15.00.
2. Nimetada K. P. pankrotihalduriks Terje Eipre.
3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.03.2026 algusega kell 11:00.
Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3005).
4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende
tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud
nõuded rahuldatakse viimases järgus.
5. Algatada K. P. kohustustest vabastamise menetlus.
6. Pankrotimenetluse lõpuni ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel täidab
usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
7. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule
esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 26.02.2027.
8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
11. Määrata usaldusisik Terje Eipre tasuks 2636,74 eurot (käibemaksuga).
12. Hüvitada usaldusisik Terje Eipre kindlaksmääratud usaldusisiku tasu summas
982,08 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvelduskontole nr XXX. Ülejäänud osas
(1654,66 eurot) tuleb usaldusisiku tasu hüvitada võlgnikul.
Edasikaebamise kord
Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike
kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1. K. P. (võlgnik) esitas 08.01.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub
võlgnik enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.
16.01.2026 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh nimetas
võlgniku usaldusisikuks Terje Eipre ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule 30 päeva
jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda hinnang võlgniku
varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.
3.
12.02.2026 esitas usaldusisik võlgniku vara- ja kohustuste nimekirja ning enda hinnangu
võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Aruande kohaselt puudub võlgnikul vara,
kuid kohustusi on 13 827,78 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuste kohta märgib usaldusisik,
et nõustub võlgniku hinnanguga, et võlgnik võttis laene liiga kergekäeliselt ning hiljem ei
suutnud püsiva sissetuleku puudumise tõttu kohustusi täita. Maksejõuetuse põhjuseks on
seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisik toob välja, et on selge, et võlgnik ei
ole võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama ning see ei ole ajutine seisund. Usaldusisik ei
ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
Pankroti väljakuulutamine
4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub
rahuldamisele.
5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine
toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse
seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on
maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see
suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et
maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul vara
sisulisel puudub, kuid võlgnikul on kohustusi vähemalt 13 827,78 euro ulatuses. Kuna võlgnik
on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab
pankrotihalduriks Terje Eipre (PankrS § 31 lg 6).
8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise
aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
9. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks kuulub rahuldamisele.
10. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal
võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui
kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti
väljakuulutamisega.
11. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka
usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta
kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule
teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse.
12. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku
ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
13. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui
resolutsioonis märgitud ajal.
14. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
(FIMS § 49 lg 1).
15. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,
PankrS § 33 lg 1).
Menetluskulud
16. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu
tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti
väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
17. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul
on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda
oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54
lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja
vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise
sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
18. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku
kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu
suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku
tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed
reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg
3).
19. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille
kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku
ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.
Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu
177,20 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisik
palub määrata oma töötasuks 2126,40 (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab usaldusisiku
taotluse ja määrab usaldusisiku tasuks 2126,40 (12 tundi × 177,20 eurot), koos käibemaksuga
2636,74 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus
tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
20. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja
vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,
kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku
usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku
pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu
põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
21. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh
seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi
vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka
Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi
vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi
vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
22. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 12 tunni eest
summas 792 eurot (alustatud pooltunde 24 × 33), s.o käibemaksuga 982,08 eurot.
Ülejäänud ulatuses, s.o 1654,66 eurot (2636,74 -982,08) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
23. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on
sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas
pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle
pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist
konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada
pankrotihalduriga.
24. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei
tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.
Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning
võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku
jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud
(FIMS § 47 lg 1-2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda
otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta.
25. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse
võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest
saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks
kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest
tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,
millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,
millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole
usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Palmiste
Kohtunik