4-25-4708/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-4708

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2026.a, Pärnu

Väärteoasja number

4-25-4708 (2670,25,006599)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tambet Grauberg

Anneli Harjus

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Geiro Pitirimovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija

Aire Lünekund 02.12.2025.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2670,25,006599

Geiro Pitirimov, isikukood: 39307235213; elukoht: X, e-

post: X

Vandeadvokaat Margo Põbo, e-post X

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskond, esindaja Mari Tetsmann, e-post: X

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 201 lg 2, § 242 lg 1, VTMS § 2, § 132 p 1, §

133-135, kohus otsustas:

1. Jätta Geiro Pitirimovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II uurija Aire Lünekundi poolt 02.12.2025.a koostatud üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2670,25,006599 muutmata.

3. Rahatrahv 1104 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB,

arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE701700017001577198 Luminor Bank või

arvele nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220255087444. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse. Rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Geiro Pitirimovilt

menetluskuluna riigituludesse sõiduki teisaldamise kulu 77,50 eurot.

5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise

hetkest Maksu- ja Tolliamet a/a-le nr: EE351010052031000004 SEB Pank või a/a-le nr:

EE522200221013264447 Swedbank või a/a-le nr: EE401700017002872300 Luminor Bank või

LHV Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700001135.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

1 (11)

4-25-4708

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaistjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 26.02.2026.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 04.11.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Geiro Pitirimov

04.11.2025 kell 11:50, X tn X, X linnas, X maakonnas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava

kategooria juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks juhtis mootorsõidukit,

kasutas mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes.

Antud tegudega rikkus Geiro Pitirimov Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, 3 ja 33 lg 11 p 1

nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud.

02.12.2025.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,25,006599 on määratud kohtuvälise

menetleja poolt Geiro Pitirimovile eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest Karistusseadustiku

(KarS) § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 138 trahviühiku ulatuses, so summas

1104 eurot.

Kaebuse sisu

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on eksinud faktilistes asjaoludes, mille

arvestamine välistab kaebuse esitaja tegevuse kvalifitseerimise LS § 201 lg 2 järgi ning muudab

põhjendamatuks kaebuse esitajale määratud karistuse.

Lugemaks sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ja seetõttu juhtimisest kõrvaldamine

korduvaks on selle korduvuse tuvastamisel nõutav üksiktegude sisemise seose tuvastamine ja

üksikrikkumisi eraldava ajavahemiku kestus on siinkohal väga oluline. See tähendab muu hulgas, et

LS §-s 201 lg 2 nimetatud varasema juhtimisest kõrvaldamise esinemise jaatamiseks tuleb lisaks

vähemalt ühele varasemale juhtimisest kõrvaldamisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos

ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi.

Eelnevast järeldub, et LS §-s 201 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda

üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo kohta tervikhinnang ehk lahendada

küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo

sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude

tehiolusid. Üks tunnus, mida teo kvalifitseerimise hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav

ajavahemik. Tegemist on kriteeriumiga, mille kaudu tuvastada tegude vaheline sisemine seos või selle

puudumine. Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest,

et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need

rikkumised n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema

muud seda toetavad argumendid. Antud juhtumil puhul tuleb üksikute tegude seose osas vastata

2 (11)

4-25-4708

eitavalt, kuna viimast rikkumist, kus juht kõrvaldati liiklusest ja käesolevat juhtumit eraldab väga pikk

ajavahemik (so 8 aastat). LS § 91 lg 1 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja

otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse

äralangemiseni. On ilmselge, et 8 aasta jooksul on juhtimisest kõrvaldamise alus ära langenud ning

selle rikkumise arvestamine ei ole lubatud ning nimetatud alustel määratud karistused on aegunud ning

ka registrist kustutatud. Õiguslikud alused, nimetatud karistusandemete registrist väljaküsimiseks ning

nende kasutamiseks rikkumise kvalifitseerimises ja isiku karistamiseks, puuduvad. Lähtudes eeltoodust

tuleb isiku tegu kvalifitseerida ümber LS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistus

ümberkvalifitseeritava sätte järgi.

LS § 2 p 19 kohaselt on juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi.

Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat. Geiro

Pitirimov on läbinud autokooli õppe ja temale on väljastatud koolituskursuse õpingukaart, millega on

ta lubatud teeliiklusesse koos juhendajaga alates 02.07.2025.a. (LISA 2 õpingukaart). Seega on tal

olemas õigus sõidukijuhina liikluses osaleda. Tal on õigus teha sõidupraktikat, selleks peab tal olema

sõidukis kaasas isikut tõendav dokument ja koolituskursuse õpingukaart või koolituskursuse tunnistus.

Need dokumendid olid tal sõidu ajal olemas. Sõidukil olid peatamise hetkel olemas ka õppesõidu

märgid. Tema juhendajana on registreeritud R, O (LISA 3 juhendajatunnistus).

Kaebajal ei olnud plaanis sel päeval koos registreeritud juhendajaga liiklusesse minna, kuid sõbral

hakkas halb ja ta soovis oma sõbra toimetada haiglasse. Kuna temaga kaasas olnud isikul oli olemas

vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat ning puudusid kehtivad karistused, ehk

siis ta vastas täielikult juhendajale esitatavatele nõuetele, eeldas Geiro Pitirimov ekslikult, et ta osaleb

liikluses koos juhendajaga, teadmata, et juhendaja peab olema Transpordiametis registreeritud. Seega

ei olnud Geiro Pitirimovi tegu õigusvastane (Kars § 31 lg 1), kuna seda tegu toime pannes kujutas

Geiro Pitirimov endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

Väärteo otsuses on kohtuväline menetleja kaebajale veel ette heitnud, et kaebaja kasutas mobiiltelefoni

ilma käsi vabaks jätva vahendita. Kaebaja selle väitega ei nõustu. Tegelikkuses kaebajal telefoni käes

ei olnud vaid ta võttis telefoni peatumise hetkel kätte /sealhulgas politseiametniku poolt peatamise

hetkel. Kaebaja hinnangul tugineb kohtuväline menetleja pelgalt tajule. Tunnistajaks olnud

politseiametnik viibis sündmuse ajal sõiduki juhi kohal ning tegeles sõiduki juhtimisega. Seetõttu ei

olnud tal objektiivselt võimalik näha, kas teise, temale vastu liikunud, sõiduki juht hoidis telefoni käes

või mitte. Vastassuunas, teisel sõidurajal liikuvatest sõidukitest ei ole võimalik täpselt näha, kas juhil

on telefon käes või mitte, eriti arvestades liikumiskiirust, vahekaugust ning sõidukite vahelisi nurki.

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata ja alusetu, kuna väärteo

toimepanemine ei ole piisavalt ja usaldusväärselt tõendamist leidnud. Väärteoasja otsuses on märgitud,

et tõendiks on tunnistaja ütlus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja päring Transpordiameti

liiklusregistrisse 04.11.2025 kell 11:54.

Samuti on kohaldatud karistuse määr tegu ja isikut arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohtuvälise

menetleja otsus on alusetu ja põhjendamata. Kaebajale süüks pandava väärteo toimepanemine pole

piisavalt ja usaldusväärselt tõendatud. Süüditunnistamine tugineb üksnes ühe tunnistaja ütlustele.

Tunnistaja ütlused on ekslikud, kuna ta sai sündmust näha üksnes lühikese hetke vältel ja üsna kaugelt

ja see ei ole piisav, et väita, et kaebaja juhtis sõidukit mobiiltelefoni kasutades.

Kuna kaebaja tegelik käitumine ei vasta väärteootsuses kirjeldatud teole, puudub tema tegevuses

väärteokoosseis. VTMS § 7 kohaselt lasub väärteoasjas tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. See

tähendab, et menetleja peab esitama piisavad ja usaldusväärsed tõendid, mis kahtlusteta tõendaksid

rikkumise toimepanemist kaebaja poolt. Käesoleval juhul kaebaja eitab mobiiltelefoni kasutamist.

3 (11)

4-25-4708

Menetleja ei ole aga esitanud tõendeid, mis seda väidet ümber lükkaksid. Kaebaja hinnangul võis

tunnistaja tajuda olukorda ekslikult.

Riigikohus on asjas 3-1-1-122-13 leidnud, et karistust tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab

vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust

kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kaebaja kahetseb oma tegu. Kaebuse esitaja

soovib ka kohtule avaldada juhtunu pärast kahetsust. Käesolevas asjas raskendavad asjaolud puuduvad.

Lisaks puuduvad ka kaalukad eripreventiivsed kaalutlused. Seega ei saa kaebaja hinnangul pidada nii

ranget põhikaristus tema süüle vastavaks. Kaebaja leiab, et mõistetud põhikaristus ületab praegusel

juhul oluliselt kaebuse esitaja süü suurust.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Andes hinnangut süü suurusele,

tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja

tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning

raskendavates asjaoludes. Karistust raskendavad asjaolud käesolevas asjas puuduvad. Küll aga

esinevad karistust kergendavad asjaolud. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud

faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti võimalust mõjutada süüdlasi

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Geiro Pitirimovi süü ei saa kindlasti nii suur, et see tingiks talle rahatrahvi mõistmise ettenähtud

sanktsiooni 1/2 määra lähedal. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Igasugune mõjutamine saab toimuda isiksuse, tema

hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

prognoosima, milline karistus on efektiivseim ning mõjustama kõige paremini süüdlast edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja

toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne

mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

Kaitsja on seisukohal, et mõistes karistuse sanktsioonimäära ¼ lähedale, mõjutab see igal juhul

hoiduma Geiro Pitirimovit edaspidi süütegusid toime panemast Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine

saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus

võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Eripreventsioon on võimalik realiseerida läbi mõjutamise ja parandamise. Mõjutamine tähendab

karistuse kaudu süüdlase tegude taunimist. Parandamine aga süüdlase suunamist selliselt, et ta uusi

süütegusid toime ei paneks.

Arvestades Geiro Pitirimovi süü suurust, karistust kergendavaid asjaolusid ning Geiro Pitirimovi

isikut, leiab kaitsja, et võimalik ja õiglane on tema karistamine karistusmäära ¼ lähedase karistusega.

Miinimummäära lähedane karistus on Geiro Pitirimovi tegevust arvestades mõistlik ja eesmärgipärane.

Eeltoodud elulisi asjaolusid arvestades on kaebaja seisukohal, et praegune põhikaristus ehk rahatrahv

138 trahviühikut, on mõjutusvahendina antud juhul ebaproportsionaalne ning ei ole vastavuses kaebaja

süü suurusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja määras karistuse rikkudes

oluliselt väärteomenetlust. Kohtuväline menetleja on otsuse rajanud ebaõigetele andmetele ning

seetõttu jõudnud liiga karmi sanktsioonini.

Kuna kaebaja tegevus ei vasta väärteootsuses kirjeldatule, puudub tema tegevuses väärteokoosseis.

Esitatud tõendid on ebapiisavad, vastuolulised ja menetluslikult kontrollimata. Kokkuvõtvalt palub

kaebaja kohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 02.12.2025 a otsus väärteoasjas

4 (11)

4-25-4708

nr 2670,25,006599.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Väärteoprotokollis esitatud kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 04.11.2025 mootorsõidukit

omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Juht on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks

juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, kasutas mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita.

Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Nende tegudega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p

1,3 ja § 33 lg 11 p 1 nõuded ning tegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

Seega on vaja tõendada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kas tal on juhtimisõigus või

mitte, kas teda on juhtimiselt varasemalt kõrvaldatud ning kas ta kasutas sõidu ajal mobiiltelefoni käsi

vabaks jätva seadmeta.

Mootorsõiduki juhtimist tõendavad nii menetlusaluse isiku enda, kui ka tunnistaja L.O ütlused.

Menetlusalune isik on väärteoprotokollile andnud omakäeliselt ütlusi, mille kohaselt ta vabandab ja

palub leebemat suhtumist. Seejuures ta tunnistab, et rikkus seadust ja märgib, et hetkel on autokool

pooleli, ei tahtnud kellelegi kahju teha. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et mootorsõidukit juhtis just

menetlusalune isik Geiro Pitirimov, keda kontrolliti liiklusjärelevalve käigus. Tähelepanu pälvis

menetlusalune isik just sõidu ajal käes oleva mobiiltelefoniga.

Järgnevalt tuleb märkida, et väärteoasjas on tehtud väljavõte liiklusregistrist, millest nähtub, et

menetlusalusele isikule pole kunagi väljastatud juhtimisõigust. Seega juhtimisõigus puudub.

LS § 201 sätestab vastutuse juhtimisõiguseta juhtimise eest ning selle erinevad lõiked liigenduvad

erinevate asjaolude kaudu. LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse siis, kui isik on juhtimiselt varasemalt

kõrvaldatud. Väärteoasjale on lisatud juurde sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia, mis on

koostatud 09.05.2017 ning sellest nähtub, et menetlusalune isik on siis juhtimiselt kõrvaldatud ei

mingil muul alusel, kui ainult seetõttu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Samal päeval on menetlusalune isik juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud ja seda kinnitab tema

allkiri.

Kaebuses on märgitud ilusaid seisukohti (p 3.2, 3.3), kuid need seisukohad on Riigikohus andnud

süstemaatilise juhtimise süüteo sisustamiseks. Süstemaatilise mootorsõiduki juhtimiseks on vajalik

mitmeid episoode, mis on ka omavahelises seoses. Samasugust seost oodatakse ka süstemaatilise

varguse puhul. Antud juhul on kvalifitseerivaks asjaoluks vaja, kas isik on varasemalt mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Selleks ei pea olema karistusotsust, vaid just juhtimiselt kõrvaldamise otsust,

mis on tehtud liiklusjärelevalve käigus, haldusmenetluses. Juhtimiselt kõrvaldamist reguleerib LS § 91,

mis sätestab, milliselt juhul mootorsõiduki juht juhtimiselt kõrvaldatakse. Juhtimiselt kõrvaldamise

otsus kehtib kuni sellel märgitud aluse äralangemiseni, ehk siis antud juhul on otsuse aluseks olnud

juhtimisõiguse puudumine ning otsus kehtib kuni G. Pitirimovi poolt juhtimisõiguse omandamiseni.

Menetlusaluse isikuna on ta öelnud, et alles käib autokoolis. Seega on juhtimiselt kõrvaldamise otsus

kehtiv ning ta on teadlik, et ta ei tohi juhtida mootorsõidukit enne juhtimisõiguse omandamist. Ja

asjaolu, et ta on sellest teadlik on võimalik välja lugeda tema enda poolt antud ütlustest. Seega pani

menetlusalune isik teo- juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ajal, kui tema suhtes kehtis

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, toime teadlikult.

Kaitsja on lisanud kaebusele õpingukaardi, millest nähtub, et see on väljastatud 07.12.2024.

Tõepoolest on võimalik autokooli ajal teeliikluses juhendaja abil liigelda, kuid menetlusalune isik ei

ole tunnistaja ütluse kohaselt juhendajast rääkinud ega viidanud, et temal oleks olnud sõidu ajal

juhendaja kaasas. Samuti ei ole menetlusalune isik oma ütlustes märkinud, et tal oleks olnud juhendaja

kaasas. Kuivõrd menetlusalune isik soovib asja lahendada kirjalikus kohtumenetluses, siis kohtuväline

5 (11)

4-25-4708

menetleja lisab antud juhtumi kohta andmebaasi sisestatud juhtumi lahendi kohta väljavõtte, kus on

näha, kes viibisid sõidukis ja sellest nähtuvalt ei ole kaebusele lisatud juhendajat juhtimise juures

olnud. Juhendaja üldjuhul viibib sõidukis juhi kõrval, kuid antud juhul viibis juhi kõrval S. K , keda

pole volitatud juhendama.

Seega on kaebuses esitatud viide õigusele juhendaja osalusel liikluses osalemise kohta asjakohatu.

Mobiiltelefoni käes hoidmist ja seega kasutamist tõendab tunnistaja ütlused, mistõttu on ka see väärteo

osa tõendatud. Avalikkusele on teada, et politsei liiklusjärelevalve teostajana on suunanud oma

ressurssi juhtimise ajal kõrvaliste tegevuste tuvastamiseks, sest just kõrvalised tegevused, millest üheks

on mobiiltelefoni kasutamine käes hoides, on joobeseisundis juhtimise ja sõidukiiruse ületamise

kõrval oluliseks liiklusõnnetuse põhjustajaks kujunenud. Seetõttu pööratakse juhtidele suunatud

tähelepanu ja seesuguste asjaolude jälgimine ning nägemine on kogenud liiklusjärelevalve teostajate

jaoks igapäevane.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et puudub alus väärteoasjas tehtud otsuse

tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid LS § 201 lg 2 alusel kvalifitseeritud rikkumise osas

kaebuses toodud seisukohtade juurde. Ei vaidlusta seda, et isik on selle rikkumise toime pannud, kuid

leiavad, et tegu tuleb kvalifitseerida ümber LS § 201 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja loobusid

kohtuistungil kaebusest osaliselt, s.o LS § 242 lg 1 alusel kvalifitseeritud mootorsõiduki juhtimise ajal

mobiiltelefoni kasutamise nõuete rikkumise vaidlustamisest.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta

otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud

väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja

seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

2. Tulenevalt asjaolust, et Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohustab maakohut

arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse

olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Otsuse

tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise

tõendatuks.

3. Antud väärteoasjas on koostatud 04.11.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Geiro Pitirimov

04.11.2025 kell 11:50, X linnas, X maakonnas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks juhtis mootorsõidukit, kasutas

mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Antud

tegudega rikkus Geiro Pitirimov LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja 33 lg 11 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

4. VTMS § 127 lg 1 sätestab, et kaebuse esitanud isikul on õigus kaebusest osaliselt või täielikult

loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. Sama õigusnormi lg 5 näeb ette, et kui kaebusest

loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega. Arutataval juhul loobus kaebaja

6 (11)

4-25-4708

04.02.2026.a kohtuistungil kaebusest osaliselt ehk mootorsõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni

kasutamise nõuete rikkumise vaidlustamisest. Kohus võttis kaebusest osalise loobumise vastu.

5. Ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise osas G. Pitirimovi poolt on tunnistaja U.B andnud

04.02.2026.a kohtuistungil ütlusi. Tunnistaja oli 04.11.2025 koos L.O-ga . Teostati liiklusjärelvalvet X

maanteel. Fookuseks oli jälgida kõrvalisi tegevusi, mida juhid sõitmise ajal teevad. X tänavat pidi X

poole suunaga nähti, kuidas peale risti tuli valge BMW maastur. Juhil oli telefon käes, hoidis seda näo

ees. Sõiduk otsustati peatada. Juhil dokumente kontrollimiseks esitada ei olnud, kuid ta ütles oma nime

ja isikukoodi. Kontrollides selgus, et juhil ei ole juhtimisõigust, mida juht ka kinnitas, selgitades juurde,

et käib autokoolis. Järgneva kontrolli käigus selgus seegi, et juht on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud

2017.a. Samasisulisi ütlusi sõiduki peatamise ja juhi kontrollimise asjaolude kohta on 04.02.2026.a

kohtuistungil andnud ka tunnistajana üle kulatud L.O. Tunnistajad märgivad lisaks, et peatatud autos

oli kolm isikut, kõrvalistujana meesterahvas ning tagaistmel üks naisterahvas. Juht väitis ka, et tal naine

on juhendaja talle, aga U.B-le arusaadavalt juhi naist autos konkreetse sõidu ajal ei olnud, lisaks ei

olnud sõidukil õppesõidumärke. Põhjuseks, miks ta ilma juhtimisõiguseta sõitis, oli sõbra haiglasse

viimine, kuigi tunnistajad peale vaadates ei näinud, et sõbral oleks olnud midagi sellist viga, et ta ei

oleks saanud ise haiglasse sõita, samuti on olemas kiirabi. Viidatud sõber liikus ise politsei auto juurde

politseinikega suhtlema, käis dokumentide vormistamise ajal kõrvalasuvas poes ja tõi juhile ning endale

jäätist. Õppesõidumärkide puudumist sõidukil peale sõiduki kinnipidamist kinnitab ka kohtuvälise

menetleja poolt esitatud ja kohtus vaadeldud videosalvestis nr UO5212, millel on filmitud peatatud

BMW-d registreerimismärgiga XXX .

6. Vaidlust ei ole faktis, et Geiro Pitirimov 04.11.2025 kell 11:50, X linnas, X maakonnas, juhtis

mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX . Seda asjaolu kinnitavad tunnistajate U.B kui

L.O antud ütlused. Seda asjaolu ei vaidlusta ka kaitsja ega menetlusalune isik. Samuti on sõiduki

juhtimine G. Pitirimov poolt tõendatud menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

7. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema juhtis 04.11.2025.a mootorsõidukit, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli temalt ära võetud. LS § 90

lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91, kusjuures

LS § 201 lg 2 näeb ka selliste keeldude eiramise eest ette väärteokaristuse.

8. Väärteotoimikus sisalduvad tõendid näitavad, et ajal, mil Geiro Pitirimov eelkäsitletud

liiklusrikkumise toime pani, puudus tal vastava kategooria juhtimisõigus. Nõutava kategooria

juhtimisõiguse puudumine on tõendatud liiklusregistri väljavõttega 02. detsembrist 2025, mille kohaselt

G. Pitirimovil juhtimisõigust sõiduki juhtimise ajal ei olnud. Varasem sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine

on tõendatud 9. mai 2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt on G. Pitirimov

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, st kuna tal puudus vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus. Isikule seati keeld juhtida mootorsõidukit asjaolude äralangemiseni.

Selle rikkumise eest karistati G. Pitirimovit PPA otsusega väärteoasjas nr 2303,17,000629 (vt

karistusregistri väljatrükk) rahatrahviga 400 eurot. Kokkuvõttes ei ole seega 04.11.2025 toimepandud

rikkumise näol tegemist menetlusaluse isiku jaoks esmakordse samasisulise eksimusega, so ilma

juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. 9. mai 2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust on G.

Pitirimovile tutvustatud ja ta on selle allkirjastanud.

9. Nagu märgitud, on LS § 201 lg 2 alusel antud juhul kvalifitseerivaks asjaoluks vaja teada, kas isik on

varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et selleks

ei pea olema karistusotsust, vaid just juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mis on tehtud liiklusjärelevalve

käigus, haldusmenetluses. Juhtimiselt kõrvaldamist reguleerib LS § 91, mis sätestab, millistel juhtudel

7 (11)

4-25-4708

mootorsõiduki juht juhtimiselt kõrvaldatakse. Juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtib kuni sellel

märgitud aluse äralangemiseni, ehk konkreetsel juhul on otsuse aluseks olnud juhtimisõiguse

puudumine ning otsus kehtib kuni G. Pitirimovi poolt juhtimisõiguse omandamiseni. Esitatud kaebuses

on selgitatud, et menetlusalune isik on läbinud autokooli õppe, kuid andmed puuduvad, et ta oli

04.11.2025.a seisuga sooritatud juhtimisõiguse saamiseks vajalikud eksamid ning et G. Pitirimovile oli

omistatud juhtimisõigus. Seega oli juhtimiselt kõrvaldamise otsus rikkumise toimepanemise hetkel

kehtiv.

Kaebuses ja ka kohtuistungil on kaitsja leidnud, et „LS §-s 201 lg 2 nimetatud varasema juhtimisest

kõrvaldamise esinemise jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt ühele varasemale juhtimisest kõrvaldamisele

tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad

moodustama teatud sisulise süsteemi.“ Kaitsja on asunud seisukohale, et isiku tegu tuleb kvalifitseerida

ümber LS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistus kergema sätte järgi. Esmalt tuleb arvesse võtta, et

LS § 201 lg 2 ei näe ette karistust korduvuse eest ega ka mitte LS § 201 süstemaatilise rikkumise eest.

LS § 201 lg 2 näeb ette karistuse juhul, kui isik paneb toime „sama teo“, s.t LS § 201 lg 1 nimetatud

mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt juhul, kui isik on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Seega ei ole põhjust hinnata G. Pitirimovi käitumise retsidiivsust väärteo

kvalifitseerimisel.

Teiseks, liiklusseaduse § 91 lg 1 näeb ette, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve

teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt

kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Liiklusjärelevalve raames on vajadus haldussunni kohaldamiseks,

kui isikul puudub juhtimisõigus, sest liiklusjärelevalvet teostav ametnik võib oma pädevuse piires

keelata isikul juhtimise, kui tal puudub juhtimisõigus (LS § 91 lg 2 p 3). Tegemist ei ole karistusega,

vaid osaga riikliklust järelevalvest. HMS § 61 lg 2 näeb ette, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või

kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 60 lg 2 esimene lause sätestab, et kehtiva

haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele. Kehtiv haldusakt kuulub täitmisele, sh sundtäitmisele,

sõltumata õigusvastasusest (RKHK 19.06.2012, 3-3-1-84-11, p 37). Vaidlust ei ole selles, et sõiduki

juhtimiselt keelamise otsust ei ole vaidlustatud ega ka selles, et G. Pitirimovil ei ole kehtivat

mootorsõiduki juhtimise õigust.

10. Esitatud kaebuses ja kohtuistungil on kaitsja leidnud, et G. Pitirimovile on väljastatud

koolituskursuse õpingukaart, millega on ta lubatud teeliiklusesse koos juhendajaga alates 02.07.2025.a

(vt õpingukaart). Seega on tal olemas õigus sõidukijuhina liikluses osaleda. Tal on õigus teha

sõidupraktikat, selleks peab tal olema sõidukis kaasas isikut tõendav dokument ja koolituskursuse

õpingukaart või koolituskursuse tunnistus. Need dokumendid olid tal sõidu ajal olemas. Tema

juhendajana on registreeritud R. O (vt juhendajatunnistus), kes ei viibinud sõidu ajal autos, milles

puudub vaidlus.

11. Juhtimisõiguse mõiste sisaldub LS § 94 lg-s 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik,

kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sättes ei ole nimetatud isikut,

kellele on väljastatud õpingukaart, või kellel on olemas registreeritud juhendaja. Küll sätestab LS § 96

lg 4, et mootorsõidukijuhi nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaart koos märkega

teeliiklusesse lubamise kohta tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul käesoleva

seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud tingimustel ning koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab

sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal lõikes 2 nimetatud tingimustel. Isik, kes õpib

mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit

sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (juhendaja) juuresolekul. LS § 109 lg 31 kohaselt peab

8 (11)

4-25-4708

juhendajal olema kehtiv juhendaja tunnistus. Politsei andmebaasi sisestatud juhtumi lahendi väljavõttelt

on näha (vt väljavõte väärtotoimiku lõpus), kes viibisid sõidukis ja sellest nähtuvalt ei olnud kaebusele

lisatud juhendaja tunnistusel nimetatud juhendajat juhtimise juures. Juhi kõrval viibis sõidu ajal S. K ,

keda pole volitatud G. Pitirimovit juhendama. Samuti ei olnud sõidukile paigaldatud tunnistajate

kinnitusel ja videosalvestise põhjal õppesõidumärke. Seega ei olnud tegemist LS 2 p 19 tähenduses

õppesõiduga ega ka sõidupraktikaga, sest G. Pitirimov ei ole järginud eelkirjeldatud liiklusseaduse

nõudeid.

12. Liaks ei ole tunnistaja ütluste põhjal tuvastatav hädaseisundi esinemine, mis tinginuks vajaduse G.

Pitirimovil autot juhtida. Hädaseisundit ei teki juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte

üksnes süüteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi valides.

Riigikohus on kohtupraktikas korduvalt märkinud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-95-06, 3-1-1-42-09), et

hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei

olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Antud juhul ei ole

tunnistajate ütluste põhjal tuvastatud sõidukis viibinud isikutel selliseid tervisemuresid, mis vajasid

kiiret haiglasse sõidutamist ning seda ilma abi kutsumise võimaluseta. Viidatu osas on tunnistajad

andnud põhjalikke ütlusi, muuhulgas, et kõik sõidukis viibinud isikud lahkusid sündmuskohalt omal

käel. Tunnistajana üle kuulatud L.O ütluste kohaselt oli sõidukis viibinud jalutanud

menetlustoimingute tegemisel ajal auto ümber ja käinud poes jäätist ostmas. Eeltoodu põhjal ei olnud

antud olukorras mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta, s.o väärteo toimepanemine, õigustatud.

13. Tuleb asuda seisukohale, et G. Pitirimov käitumises on LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo

objektiivne koosseis, so ta juhtis 04.11.2025.a mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui ta oli mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3

alusel. Samuti on Geiro Pitirimov rikkunud LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, kui hoidis sõiduki liikumise ajal

telefoni käes, millega pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi.

14. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtliku rikkumistega. G.

Pitirimov on juhtinud sõidukit teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja sõiduki juhtimise ajal ei tohi

telefoni käes hoida. G. Pitirimovi käitumise eesmärgiks oli õigusvastase olukorra tekkimine, sest

juhilubade saamiseks samme astuva isikuna (autokooli läbimine), oli ta teadlik, et tal et puudub

juhtimisõigus. Samuti oli G. Pitirimov teadlik, et ei toimunud õppesõitu ning ta ei võinud iseseisvalt

mootorsõidukit juhtida, kuna registreeritud juhendajat ei viibinud sõidu ajal sõidukis. Kohtuistungil on

G. Pitirimov kohtule avaldanud, et ta on teadlik andmetest, mis on õpingukaardile kantud, sh juhendaja

andmed. 04.11.2025 toimepandud rikkumise näol ei olnud tegemist menetlusaluse isiku jaoks ka

esmakordse ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. Varasema rikkumise osas vormistati

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis kehtib kuni sellel märgitud aluse äralangemiseni. KarS § 16 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et menetlusalune

isik Geiro Pitirimov on arutatava väärteo toime pannud kavatsetusega.

15. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning VTMS § 87 alusel olles seotud väärteoprotokollis

sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis

menetlusalusele isikule ette heidetud õigete LS normide rikkumist. Kohus leiab, et väärteokoosseisude

olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud LS § 201 lg 2, § 242 lg 1 ettenähtud väärtegudena (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (VTMS § 133 p 2)

9 (11)

4-25-4708

ning need on toime pannud menetlusalune isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt

määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II

uurija Aire Lünekund, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10

lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja

materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja

menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

16. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 201

lg 2 ja § 242 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud 04.11.2025 kell 11:50 sõidukit juhtides,

mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud

ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeima karistuse näeb ette LS § 201 lg 2, tuleb karistust

kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Kirjeldatult on kohtuväline menetleja G.

Pitirimovile karistuse ka määranud. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 138

trahviühiku ulatuses, so summas 1104 eurot. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki

juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või

trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi

juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega järeldub, et kohtuväline

menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest kergema, s.o rahatrahvi ning määranud karistuse

sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävas ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü

suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul

tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

17. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses

sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut

õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav

asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.

Seega G. Pitirimovi süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

18. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik

kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt G. Pitirimovil

kehtivad karistused puuduvad. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-

06 p 15.1).

19. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

10 (11)

4-25-4708

määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

Kaitsja on leidnud, et arvestades Geiro Pitirimovi süü suurust, karistust kergendavaid asjaolusid ning

tema isikut, leian, et võimalik ja õiglane on tema karistamine karistusmäära 1/4 lähedase karistusega.

Kaebaja on seisukohal, et praegune põhikaristus ehk rahatrahv 138 trahviühikut, on mõjutusvahendina

antud juhul ebaproportsionaalne ning ei ole vastavuses kaebaja süü suurusega.

20. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas

asjas karistusraam kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja

diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline

menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Kohtuväline menetleja on karistanud G. Pitirimovi

karistusraami keskmisest määrast allapoole jääva rahatrahviga, s.o 138 trahviühikut. Võimalikest

sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud raskusastmelt kergema, s.o rahatrahvi,

mida arvestades sellega, et isikul ei ole kehtivaid liiklusalaseid rikkumisi, saab pidada igati kohaseks.

Samuti on isik avaldanud kahetsust, milliste asjaolude põhjal saab kohtu hinnangul kohaseks pidada

keskmisest määrast väiksema trahvimäära kohaldamist. Samas ei saa mööda vaadata asjaoludest, et ühe

teoga on rikutud kahte liiklusalast nõuet, tegemist oli raskeima tahtluse vormiga, ehk kavatsetult toime

pandud süüteoga, ning oma süüd LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumise osas G. Pitirimov ei

tunnista, mistõttu ei saa mõistetav karistus jääda keskmisest määrast olulisel määral allapoole. Kohtu

hinnangul ei ületa määratud rahatrahv ka vaatamata kaebuses ja kohtuistungil väljendatud kahetsusele,

millega arvestamist kohtuvälise menetleja otsusest välja ei loe, seega G. Pitirimovi süü raskust. Kohus

leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

Menetluskulud

21. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 kohaselt hüvitab

menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse

isiku enda kanda. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175, § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Geiro Pitirimovilt

menetluskuluna riigituludesse sõiduki teisaldamise kulu 77,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

11 (11)