1-23-5549/121 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev, koht

ja asja läbivaatamise viis

26. veebruar 2026, Tallinn, suuline menetlus

Kriminaalasja number

1-23-5549

Kohtukoosseis

Eesistuja Markus Kärner, liikmed Andres Parmas ja Inna

Ombler

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kohtuasi

Freselle Customs & Logistics OÜ süüdistuses KarS §

210 lg-te 2, 3 – KarS § 22 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsus

üldmenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Freselle Customs & Logistics OÜ kaitsja

Tarmo Repp, apellatsioon

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

16. detsember 2025, Tallinn

Prokurör

Euroopa delegaatprokurör Kristiina Savtšenkova

Süüdistatav

Freselle Customs & Logistics OÜ – registrikood

12418897, aadress Veose 4, Tallinn, seaduslikud

esindajad VT (ik: XXXXXXXXXXX) ja SR (ik:

XXXXXXXXXXX)

Kaitsja

Vandeadvokaat Tarmo Repp

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsus osaliselt, s.o osas,

millega:

1.1.

Freselle Customs & Logistics OÜ jäeti talle mõistetud rahalisest

karistustest täielikult tingimisi vabastamata.

1-23-5549

1.2.

Freselle Customs & Logistics OÜ-lt mõisteti KarS § 84 alusel süüteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks Eesti Vabariigi kasuks välja 39

521 eurot 94 senti.

1.3.

Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäeti kuni nõude täitmiseni

arestituks Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega arestitud Freselle

Customs & Logistics OÜ LHV Pank AS-is avatud arvelduskontol nr

EE557700771001469306 olevad rahalised vahendid.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

2.1.

Määrata, et Freselle Customs & Logistics OÜ-le mõistetud rahalisest

karistusest (31 000 eurot) tuleb tasuda kohe 11 000 eurot. Ülejäänud osa

rahalisest karistusest (20 000) eurot ei pöörata täitmisele, kui Freselle

Customs & Logistics OÜ ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu.

2.2.

Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega

arestitud Freselle Customs & Logistics OÜ LHV Pank AS-is avatud

arvelduskontol nr EE557700771001469306 olev vara.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Freselle Customs & Logistics OÜ kasuks välja 2500

eurot lepingulisele kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saava kassatsiooni esitada üksnes

advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsusega tunnistati Freselle Customs & Logistics

OÜ süüdi KarS § 210 lg-te 2, 3 – KarS § 22 lg 3 järgi ning teda karistati rahalise

karistusega 31 000 eurot. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks mõisteti

Freselle Customs & Logistics OÜ-lt välja 39 521 euro 94 senti. Konfiskeerimise

tagamiseks jäeti süüdistatava arvelduskonto aresti alla.

2. Soodustuskelmusele kaasaaitamine seisnes selles, et süüdistatav osutas läbi oma juhatuse

liikmete M ja EL perioodil 19. juuni 2018 – 24. oktoober 2018 füüsilist kaasabi GTS

Express OÜ ning M ja EL poolt pettuse teel soodustuse saamisele seoses projektiga „GTS

Express OÜ arenguplaani elluviimine.“

2(21)

1-23-5549

3. GTS Express OÜ taotles 21. märtsil 2018 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS)

struktuuritoetust IT-süsteemide väljaarendamiseks ning läbiviidavateks müügi- ja

turundustegevusteks seoses äriühingu kasvu ning äritegevuse kontseptsiooni

laiendamisega. 16. mail 2018 otsustati projekti rahastada summas 326 929 eurot 5 senti.

Projekti käigus esitati M ja EL poolt ühiselt ja kooskõlastatult EAS-ile valeandmeid selle

kohta, et GTS Express OÜ on kandnud omafinantseeringu ning teinud kulutusi tasudes

projektis IT-süsteemi arendust teostava Almic OÜ ja Jan Tomson Disain OÜ arveid.

Tegelikult GTS Express OÜ-l omafinantseeringu tasumiseks vahendeid ei jagunud.

Selleks, et jätta ebaõige mulje omafinantseeringu tasumise kohta, tehti raharinge.

Raharingid seisnesid kokkuvõtvalt selles, et M ja EL kontrolli all olevad osaühingud, sh

Freselle Customs & Logistics OÜ, kandsid arve tasumiseks vajalikud vahendid GTS

Express OÜ kontole, misjärel GTS Express OÜ tasus kas Almic OÜ või Jan Tomson

Disain OÜ arve. Tasu laekumise järel kandsid aga Almic OÜ ja Jan Tomson Disain OÜ

laekunud vahendid edasi mõnele M ja EL kontrolli all olevale osaühingule (OÜ Canderos

Trade või Maxstax OÜ), kust need jõudsid tagasi osaühingusse, kes GTS Express OÜ

kontole raha kandis. Niisiis tasuti näiliselt küll Almic OÜ-le ja Jan Tomson Disain OÜ-le

arveid, ent tegelikult raha lihtsalt ringitati.

4. M ja EL olid süüdistuses kirjeldatud ajal Freselle Customs & Logistics OÜ juhatuse

liikmed (erinevatel perioodidel, vahepeal oli juhatuse liige ka AR (endine B), kuid

viimane ei olnud maakohtu tuvastatud asjaoludel soodustuskelmusest teadlik). Mõlemad

Lastikud olid teadlikud, et GTS Express OÜ-l puuduvad vahendid, et tagada

omafinantseering. Siiski tegi Freselle Customs & Logistics OÜ korduvalt GTS Express

OÜ-le ülekandeid, mille arvelt viimane justkui tasus arveid. Samas oli Freselle Customs &

Logistics OÜ läbi M ja EL teadlik, et arvete tasumine on näiline ning raha kantakse kohe

edasi OÜ-le Canderos Trade või Maxstax OÜ, kust see jõuab kas otse või GTS Express

OÜ vahendusel tagasi Freselle Customs & Logistics OÜ-le. Ülekandeid tegi küll QL (M

poeg), kuid tema oli vahend ning vahendlikud täideviijad olid M ja EL, kes valitsesid QL

ülekaaluka teadmise ja ka võimuaparaadiga.

5. Tegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides kahel põhjusel. Esiteks sai

Freselle Customs & Logistics OÜ osa välja makstud toetusest – 39 521 eurot 94 senti –

endale, st teenis kriminaaltulu. Maakohus ei nõustunud kaitsja käsitlusega, et teo

toimepanemise juriidilise isiku huvides välistab see, et raharingide tulemusena jäi Freselle

Customs & Logistics OÜ miinusesse. Huvide mõiste on laiem. Teiseks pandi tegu toime

juriidilise isiku huvides, sest väljaarendatav IT-süsteem oli vajalik ka GTS Express OÜ

tütarettevõte Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevuse edendamiseks.

Kaitsja Tarmo Repi apellatsioon

6. Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ning Freselle Customs & Logistics OÜ õigeks

mõista. Kokkuvõtvalt on apellandi peamised seisukohad järgmised.

7. Maakohus on enamiku kaitsja esitatud tõenditest jätnud märkamata ja hindamata ning on

lähtunud vaid süüdistuse versioonist.

8. Uudne ja süüdistusakti piirest väljuv on prokuröri kohtuvaidlustes esitatud seisukoht, et

QL kasutati vahendina läbi MA alluvuses töötamise. Süüdistusakti järgi sai QL korraldusi

M või ELlt. Repliigis tõdes ka prokurör, et QL ei ole teistelt Lastikutelt juhiseid saanud,

vaid MA allus ise Mle. QL ei olnud aga pettusega kursis ning tema kaudu ei saa Freselle

Customs & Logistics OÜ vastutust sisustada.

3(21)

1-23-5549

9. Tõendatud on, et Lastikud tahtsid Freselle Customs & Logistics OÜ-d hoida, mistõttu on

ka selge, et nad ei tahtnud, et soodustuskelmusele kaasaaitamist saaks Freselle Customs &

Logistics OÜ-le omistada.

10. Maakohus on ekslikult leidnud, et teo toimepanemine oli Freselle Customs & Logistics

OÜ huvides. Prokurör asus süüdistuskõnes juriidilise isiku huvi kriteeriumit

süüdistusaktist laiemalt sisustama. Tegu ei pandud toime süüdistatava huvides, sest

süüdistatav sai raharingide tulemusena kahju summas 45 623 eurot 6 senti. M ja EL

eesmärgiks oli raha suunamine Lastikute kontrolli all olevatesse äriühingutesse OÜ

Canderos Trade ja Maxstax OÜ, mitte süüdistatavale, kes saigi lõppastmes Lastikute

lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu märkimisväärset kahju.

11. Süüdistatav on menetletavas asjas tegelikult kannatanu. Lastikute teoplaan kelmusest ei

näinud ette kaasaaitamist, vaid Freselle Customs & Logistics OÜ osales tavapärases

majandustegevuses. Tegutseti isikliku kasu huvides hoolimata kasutatavatest ärikehadest.

Tegemist oli osaga laiemast plaanist, mis hõlmas ka Eurora Solutions OÜ kaudu toime

pandud pettust. Sealjuures koondusid kogu IT-arendusega seotud intellektuaalse omandi

õigused Eurora Solution OÜ-sse, mistõttu ei saanud arendus toimuda Freselle Customs &

Logistics OÜ kasuks. Lastikute plaan oli viia kogu kriminaalne tulu Eurora OÜ-sse ja

hiljem enda kontrolli alla.

12. Ebaõige on prokuratuuri nägemus, et vajalik omafinantseering saadi Freselle Customs &

Logistics OÜ vahenditest. GTS Group OÜ ja Larix Partners OÜ vahel oli sõlmitud

laenuleping, lisaks oli kasutada Swedbank AS arvelduskrediit. See lükkab ümber GTS

Group OÜ raha kaasamise võimetuse. Tegelikkuses läksidki kõik Freselle Customs &

Logistics OÜ ülekanded esmalt hoopis automaatselt Swedbank AS arvelduskrediidi

katteks. Raharingid korraldati aga arvelduskrediidi arvelt.

13. IT-süsteemi ei olnud Freselle Customs & Logistics OÜ-le tarvis. Pärast süsteemi

valmimist polnuks GTS Express OÜ-l enam Freselle Customs & Logistics OÜ teenuseid

vaja.

14. Kohus ei ole arvestanud tunnistajate ütlustest nähtuvat. MA ütlustest tuleneb, et raha

liigutamine toimus Freselle Customs & Logistics OÜ tavapärase majandustegevuse

raames. Katrin Suursoo ütlustest tuleb, et toetustega tegelevad spetsialistid ei olnud

kelmuse toimepanemisega kursis ning Archimedese jätkuprojekti arutati juba 2018. a. PK

ning NK ütlustest tuleb, et süüdistatav kasutab Cone tolliprogrammi ja uueks

programmiks vajadust ei olnud. Samuti ei olnud pärast Lastikute juhatusest

väljavahetamist enam maksetega probleeme.

15. Ebaproportsionaalne on ka mõistetud karistus. See peaks olema võrreldes teiste

süüdistatavatega võimalikult minimaalne ja ka tingimisi mõistetud. Ebaproportsionaalne

on ka süüteoga saadud vara konfiskeerimine, sest kogu kahju on EAS-le hüvitatud;

süüdistatav ei ole enam aastaid Lastikute kontrolli all; konto arestiti 2023, kuigi tegu

pandi toime 2018; süüdistatavat pole enne karistatud; kaassüüdistatavatelt raha ei

konfiskeeritud; süüdistatav jäi väidetava kuriteoga miinusesse; konfiskeerimine võib tuua

kaasa rahalisi raskusi ning ebameeldivaid tagajärgi.

4(21)

1-23-5549

Prokuratuuri kirjalik seisukoht

16. Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Prokuratuuri seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

17. Süüdistuse tekstist on selgelt aru saada, et süüdistatava tegevust sisustatakse läbi M ja EL

tegude ning QL käsitatakse vahendina. Tõenditest nähtub ka selgelt, et rahade liigutamise

peamine otsustaja oli M (vanem). Isegi, kui süüdistus oleks ses osas puudulik, ei takistaks

see vahendliku täideviimise tuvastamist.

18. Kaitsja samastab ekslikult varalise kasu mõiste juriidilise isiku huvi mõistega. Süüdistatav

sai detsembris 2018 enda kontole 39 521 eurot 94 senti selleks, et tasuda riiklikud

maksud. Kuna süüdistatav tegutses tolliagentuurina, pidi ta tolliagentuuri tegevusloa

säilitamiseks olema riiklike maksude tasumisel täpne. Kriminaalasjas kogutud tõendid

viitavad soovile jätkata süüdistatava majandustegevusega.

19. Maakohus on õigesti pidanud asjassepuutumatuks tõendeid, millega kaitsja on püüdnud

näidata, et EAS-ilt raha väljapetmine on olnud osa suuremast petuskeemist. Teises

kriminaalmenetluses uuritakse tegusid, mis pandi toime alates 2019. a sügisest kuni 2020.

a suveni. Kaitsja hinnangul oli kogu tegevus Eurora Solutions OÜ huvides, ent nimetatud

osaühing kanti äriregistrisse 26. novembril 2018, s.o pärast süüdistatavale ette heidetud

tegusid. Uues kriminaalasjas on teine kannatanu, lisaks oli soodustuse eesmärk teine.

20. Ringkonnakohus ei saa tunnistajate ütlusi ilma neid üle kuulamata ümber hinnata. Sellest

hoolimata on apellant teinud tunnistajate ütlustest valed järeldused ning tuletanud sealt

asjaolusid, mida tegelikult ütlustest ei nähtu.

21. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid karistuse kergendamist. Kaitsja võrdleb

juriidilisele isikule mõistetud karistust füüsilise isiku karistusega. Samuti pole põhjust

võrrelda süüdistatavale mõistetud karistust GTS Express OÜ-le kaasnenud järelmitega,

sest viimasel polnud menetluse lõpetamisel vara. Süüdistatav on aga tegutsev juriidiline

isik, mis on alates 2020. aastast kasumis olnud. Kuigi juriidilise isiku kasusaajad ja juhid

on vahetunud, ei tule silmas pidada üksnes eri- vaid ka üldpreventiivseid eesmärke.

22. Konfiskeerimise asendamise osas tuleb arvestada, et see täidab karistusega võrreldes

teistsuguseid eesmärke. Tähtsust ei oma see, et teised skeemis osalejad hüvitasid kuriteoga

tekitatud kahju, sest süüdistatav kahju hüvitamises ei osalenud.

23. Kogumis on nii rahaline karistus kui ka konfiskeerimise asendamine kuriteo

toimepanemise legitiimsed järelmid, mis ei lähe vastuollu apellatsioonis osutatud

kohtupraktikaga.

Menetlus ringkonnakohtus

24. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2025. a määrusega jäeti rahuldamata apellandi

taotlused uute tõendite vastu võtmiseks ning määrati asja arutamine suulisel istungil.

25. Ringkonnakohus arutas apellatsioonkaebust 16. detsembril 2025 toimunud istungil, millel

osalesid apellant Tarmo Repp, süüdistatava seaduslik esindaja VT ning prokurör Kristiina

Savtšenkova. Pooled jäid enda seisukohtade juurde. Ringkonnakohus rahuldas istungil

apellandi taotluse ning võttis kriminaalasja juurde järgmised tõendid:

5(21)

1-23-5549

1) Eurora Solutions OÜ Swedbank AS konto väljavõte;

2) Eurora Solutions OÜ LHV Pank As konto väljavõte;

3) Global Transport Solution OÜ LHV Pank AS konto väljavõte;

4) Eurora Solutions OÜ raharingide analüüs.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(I) Sissejuhatus

26. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse Freselle Customs & Logistics OÜ

süüditunnistamises muutmata. Maakohtu otsus tühistatakse konfiskeerimise asendamise

osas ning osas, millega maakohus jättis Freselle Customs & Logistics OÜ talle mõistetud

rahalisest karistustest täielikult tingimisi vabastamata. Ringkonnakohus leiab, et

konfiskeerimise asendamine on konkreetseid asjaolusid arvestades mittemõõdukas. Ehkki

maakohtu mõistetud karistus vastab süüdistatava süüle, tingivad kuriteo asjaolud ja

süüdistatava isik karistuse täitmisele pööramise vaid osaliselt.

27. Esmalt selgitab ringkonnakohus, miks on ekslik apellandi käsitlus, justkui tuleks Freselle

Customs & Logistics OÜ-d käsitada kannatanuna (II). Seejärel käsitleb kolleegium

apellatsiooniväiteid M ja EL rolli ning vahendliku täideviimise (III), kaasaaitamisteo ja

põhiteo seose (IV) ning juriidilise isiku huvide osas (V). Edasi hindab ringkonnakohus

maakohtu otsuse seaduslikkust konfiskeerimise asendamise (VI) ja mõistetud karistuse

osas (VII). Viimaks lahendab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude küsimuse (VIII).

(II) Freselle Customs & Logistics OÜ käsitamine kannatanuna

28. Kaitsja kordab maakohtus esitatud taotlust tunnistada Freselle Customs & Logistics OÜ

kannatanuks, sest ta sai juhatuse liikmete M ja EL tegevuse tulemusena kahju.

29. Apellandi käsitlus tugineb menetlusõiguse valel mõistmisel. KrMS § 37 lg 1 järgi peab

kannatanu õigushüve kahjustamine olema kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo või

õigusvastase teoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktiline seos tähendab, et

kannatanu õigushüve peab olema kahjustatud sellistel asjaoludel, mis olulises osas

kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega.

Õiguslik seos eeldab, et kuriteokoosseis peab olema määratud kaitsma vähemalt muu

hulgas kannatanu individuaalõigushüve (RKKK 26.06.2020, 1-19-9575/46, p 31). KarS §-

s 210 sätestatud soodustuskelmuse kuriteokoosseis kaitseb üksnes selle isiku

õigushüvesid, kelle vara arvelt soodustus välja maksti. Vaid temale tekitatud kahju ning

soodustuskelmuse kuriteokoosseisu vahel on nõutav õiguslik seos. Isikutel, kelle vastu

pandi toime mõni muu (varavastane) kuritegu selleks, et hankida soodustuskelmuseks

tarvilikke vahendeid, on käsitatavad kannatanuna üksnes sellises kriminaalmenetluses,

mida toimetatakse nende individuaalõigushüvesid kaitsvate kuriteokoosseisude alusel (nt

omastamine, vargus, usalduse kuritarvitamine, kelmus vmt). Niisiis, isegi kui M ja EL

oleks soodustuskelmuse toime panemiseks vahendeid hankides pannud toime kuriteo

Freselle Customs & Logistics OÜ vastu, ei saaks viimast käsitada kannatanuna

kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes soodustuskelmuse tunnustel. Järelikult on

taotlus Freselle Customs & Logistics OÜ kannatanuna kaasamiseks põhjendamatu.

6(21)

1-23-5549

(III) M ja EL roll ning vahendlik täideviimine

30. Maakohus tuvastas, et põhiteo – s.o. KarS § 201 lg-tele 2 ja 3 vastava kuriteo – panid

toime Erki ja M ning GTS Express OÜ (viimase nimega FL Transport OÜ (pankrotis))

(maakohtu otsuse p-d 1-54, kokkuvõtvalt p 54). Ülekandeid kinnitanud QL (M poeg)

käsitati koosseisueksimuses tegutsenud vahendina, keda valitseti ülekaaluka teadmisega.

31. Apellant peab sellist käsitlust süüdistusakti piirest väljuvaks ning leiab, et hinnata tuleb

seda, kas QL teadis, et aitab kaasa soodustuskelmusele ning kas ta on käsitatav

juhtivtöötajana. Eitavate vastuste korral ei saa tema tegusid Freselle Customs & Logistics

OÜ-le karistusõiguslikult omistada. Lisaks tuleb apellandi hinnangul tunnistaja MA

ütlustest, et ka tema polnud kelmuse toimepanemisest teadlik. Samas küsis M temalt nõu

GTS Express OÜ keerulise finantsseisu lahendamiseks, mis lükkab ümber süüdistuse

väite, et M ja EL otsustasid finantseerimisega seotud küsimusi ainuisikuliselt.

32. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.

33. Maakohus põhjendas jälgitavalt, millistele tõenditele tuginedes sai GTS Express OÜ-le

ülekannete tegemist käsitada M ja EL poolt kaastäideviimise vormis toime pandud

tegudena. Süüdistusakti kohaselt kinnitas ülekanded küll QL, kuid tegi seda M ja EL

korraldusel. Ringkonnakohus soostub prokuröriga, et süüdistusaktist on selge, et

füüsilisest isikust täideviijatena käsitatakse just M ja ELt, mitte QL. Ehkki süüdistusaktis

ei ole mainitud sõnapaari vahendlik täideviimine, ei ole tegemist sellise puudusega, mis

välistaks vahendliku täideviimise tuvastamise (vt ka RKKK 04.12.2014, 3-1-1-55-14, p-d

141-142). Niisiis ei väljunud maakohus süüdistusakti piirest, kui käsitas QL vahendina

KarS § 21 lg 1 mõttes. Maakohus tuvastas, et QL ei teadnud toime pandavast

soodustuskelmusest ning teda valitseti ülekaaluka teadmisega. Seda, et QL ei olnud toime

pandavast kelmusest teadlik, rõhutab ka apellant.

34. Apellatsiooni viited sellele, justkui võis QL saada korraldusi MAlt, ei tingi samuti

maakohtu otsuse muutmist. Vahendliku täideviimisega on tegemist ka siis, kui M

korraldust ülekande tegemiseks vahendas temale MA, kes ka ise süüteokoosseisule

vastavaid asjaolusid ei teadnud (vrd ahelkihutamisega – RKKK 15.06.2009, 3-1-1-36-09,

p 15). Asjaolu, et korraldus võis olla vahendatud, mitte vahetu, ei erine süüdistuses

kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest oluliselt KrMS § 268 lg 5 mõttes.

35. Maakohtu otsuse tühistamist ei tingi ka apellandi seisukoht, et korralduste andmine M ja

EL poolt on tõendamata ning tunnistaja MA ütluste järgi oli tema ülesanne

omafinantseeringu leidmine. Tunnistaja MA selgitas, et tema ülesanne oli üksnes raha

liigutamine, kuid ta ei otsustanud seda, kustkohast ja millises summas. Seda otsustas M (I

kd, tl 216 - 3. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, lk 21). Kõiki neid asjaolusid on

arvestanud ka maakohus ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et kaasaaitamisteod panid

toime M ja EL. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui võiks maakohtu

järelduse ümber lükata asjaolu, et 7. detsembril 2018 (s.o pärast kaasaaitamistegude

toimepanemist) küsib M MAlt keerulise finantsseisu lahendamiseks nõu. Apellandi

järeldus, et e-kirjast tulenevalt tagas finantsvahendite olemasolu MA ise, on otsitud.

Finantsseisu parandamiseks nõu küsimine ei ole samastatav otsustusõigusega ülekannete

tegemise osas.

36. Kolleegiumi hinnangul on veenvalt tõendatud, et soodustuskelmuse panid toime ja

organiseerisid M ja EL. Samuti oli nende korraldatud ja kontrolli all see, kuidas

7(21)

1-23-5549

kontsernisiseselt tagati raharingideks vajaminev raha. Ringkonnakohus leiab, et M ja EL

oleks käsitatavad vahendlike täideviijatena isegi juhul, kui nad ei andnud igal

üksikjuhtumil vahetut juhist ülekande tegemiseks koosseisueksimuses tegutsevatele MAle

või QLle, kuid töötasid välja süüteoplaani, sh tagasid sellise töökorralduse, et

raharingideks vajaminev raha saadakse vajadusel teiste kontserni kuuluvate juriidiliste

isikute vara arvelt (vrd maksukelmuse korral – RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p-d 65-

66).

37. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus õigesti, et füüsiliste isikutena panid teo toime M ja EL.

Seda järeldust tehes ei väljunud maakohus süüdistuse piirest.

(IV) Kaasaaitamisteo ja põhiteo seos

38. Kaitsja leiab, et Freselle Customs & Logistics OÜ arvelduskontolt võeti ja kanti tagasi

vahendeid juhuslikult, mistõttu ei olnud need vajalikud kelmuse toimepanemiseks. GTS

Group OÜ ja Larix Partners OÜ vahel sõlmiti 5. novembril 2018 laenuleping, mille alusel

tehti väljamaksed 6. ja 7. novembril 2018. Lisaks oli ülekannete ajal kasutusel Swedbank

AS-i arvelduskrediit. Niisiis on väär seisukoht, et GTS Express OÜ vajas Freselle

Customs & Logistics OÜ-lt saadud vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks. Kõik

Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded läksid esmalt hoopis automaatselt Swedbank

AS arvelduskrediidi katteks, mille tulemusel vabanes samas summas arvelduskrediidi

limiit ja vabanenud arvelduskrediidi limiiti kasutati tegelikult nn raharingideks. Apellant

märgib, et sarnaselt võiks kaasaaitamises süüdistada Swedbank AS-i, kes andis kontserni

ühingutele kasutamiseks arvelduskrediiti. Sisuliselt leiab kaitsja, et Freselle Customs &

Logistics OÜ poolt ülekannete tegemine GTS Express OÜ-le ei ole käsitatav

kaasaitamisena KarS § 22 lg 3 mõttes. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu.

39. KarS § 22 lg 3 järgi on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.

40. Maakohus tuvastas, et põhiteo – s.o. KarS § 210 lg-tele 2 ja 3 vastava kuriteo – panid

toime Erki ja M ning GTS Express OÜ (viimase nimega FL Transport OÜ (pankrotis))

(maakohtu otsuse p-d 1-54, kokkuvõtvalt p 54).

41. Maakohus tuvastas veenvalt sellegi, milline oli Freselle Customs & Logistics OÜ roll

raharingides: Freselle Customs & Logistics OÜ tegi korduvalt GTS Express OÜ-le

ülekandeid laenu või arvelduskrediidi selgitustega, mille arvelt tasus GTS Express OÜ

projektis teenuse osutajatena osalenud Almic OÜ ja Jan Tomson Disain OÜ arveid. Seos

ülekannete ja arvete tasumise vahel on ilmne, kui kõrvutada nii ülekannete ja arvete

summasid kui ka nende kuupäevi (vt maakohtu otsuse p-d 15-48 ja 57).

42. Ehkki kaasaaitamistegu peab olema põhiteoga põhjuslikus seoses, ei tähenda see, et

kaasaaitamistegu peaks olema täideviimisteo absoluutseks eelduseks. Kaasaaitaja tegu

peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, kuid

nõutav ei ole see, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud (RKKK

30.06.2016, 3-1-1-54-16, p 17).

43. Kaitsja käsitlus, justkui läksid Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded Swedbank AS

arvelduskrediidi katteks ning raharingideks kasutati hoopis vabanenud arvelduskrediiti, on

kunstlik. Taolist vahetegu kontol olevate vahendite kasutamisel teha ei saa. Sellest

8(21)

1-23-5549

hoolimata ei lükkaks ka kaitsja käsitlus kaasaaitamisteo ja põhiteo omavahelist seost

ümber, vaid sootuks kinnitaks seda.

44. Aineline kaasabi soodustab põhitegu ka siis, kui üle antud vahendit ei kasutata vahetult

süüteo toimepanemiseks, vaid näiteks süüteovahendi hankimiseks (nt antakse täideviijale

raha mõrvarelva ostmiseks vmt). Maakohus käsitles nii seda, et GTS Express OÜ-l oli

Swedbank AS-iga sõlmitud arvelduskrediidilepingu alusel võimalik minna kontoga

miinusesse kuni 200 000 eurot kui ka seda, miks puudusid GTS Express OÜ-l

sellegipoolest vahendid (näiliku) omafinantseeringu tasumiseks (maakohtu otsuse p 65).

Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei teki isegi teoreetilist kahtlust selles, et Freselle

Customs & Logistics OÜ ülekanded GTS Express OÜ-le võinuks olla juhuslikku laadi.

Kaitsja käsitlus, et Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded võimaldasid kasutada

Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat arvelduskrediiti raharingide tarbeks

kinnitabki maakohtu veendumust, et Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded olid

raharingide – ning seega ka soodustuskelmuse – tarbeks vajalikud.

45. Jälgitav ei ole kaitsja arutluskäik selle kohta, et GTS Express OÜ-l olid vajalikud

vahendid olemas tänu Larix Partners OÜ-ga sõlmitud laenulepingule. Nagu kaitsja

märgib, tehti laenulepingu alusel ülekanded alles novembris 2018. Raharingid toimusid

enne seda. Eelnevast hoolimata ei välistaks kaasaaitamisteo ja põhiteo vahelise

põhjuslikkuse jaatamist ka see, kui oleks tuvastatud, et GTS Express OÜ-l oli teoreetiliselt

võimalik hankida raharingideks vahendeid ka mujalt. Nagu selgitatud, ei nõua

kaasaaitamisteo ja põhiteo vaheline põhjuslikkus seda, et kaasaaitamisteo mõttelisel

eemaldamisel langeks põhitegu ära. Põhjuslikkuse jaatamiseks piisab sellest, et

kaasaaitamistegu põhiteo toimepanemist soodustas: asjaolu, mille maakohus tuvastas

veatult. Sarnaselt ei välista nt mõrvarelva andja vastutust kaasaaitamise eest see, et

täideviija võinuks tapmisvahendi küsida ka kelleltki teiselt (või oli tal sarnane vahend ka

endal olemas).

46. Ekslik on apellandi käsitlus, et sarnaselt võiks kaasaaitamises süüdistada Swedbank AS-i,

kes võimaldas GTS Express OÜ-l kasutada arvelduskrediiti. KarS § 22 lg 3 järgi peab

põhitegu objektiivselt soodustav kaasaaitamistegu olema kaasaaitajale ka subjektiivselt

omistatav. See tähendab, et lisaks tahtlikule kaasaaitamisteole peab osavõtja tahtlus

hõlmama ka põhiteo, st täideviija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemise (vt ka

RKKK 14.11.2019, 1-18-4372/82, p 33). Sellisest tahtlusest kaitsja toodud näites kõneleda

ei saa.

(V) Teo toimepanemine juriidilise isiku huvides

(1) Sissejuhatus

47. Apellatsioonimenetluse üks sõlmküsimusi on see, kas kaasaaitamistegu pandi toime

juriidilise isiku huvides. Maakohus leidis, et tegu pandi toime Freselle Customs &

Logistics OÜ huvides, sest 1) ta sai endale osa GTS Express OÜ väljapetetud toetusest

ning 2) toetuse raames väljaarendatav IT-lahendus oli vajalik ka GTS Express OÜ

tütarettevõtte Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevuse edendamiseks.

48. Apellant leiab, et M ja EL tegutsesid isiklikes huvides ja Freselle Customs & Logistics

OÜ huvide vastaselt. Tegelikult on Freselle Customs & Logistics OÜ kannatanu ning

nende sattumine raharingi oli juhuslikku laadi. Kaitsja leiab, et juriidilise isiku huvides

tegutsemise mõistet tuleb sisustada TsÜS § 35 ja ÄS § 187 järgi.

9(21)

1-23-5549

49. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja sisustab KarS § 14 lg-s 1 sätesatud juriidilise isiku huvi

mõistet liialt kitsalt. Kolleegium on seisukohal, et kaasaaitamistegu pandi süüdistuses

kirjeldatud ning maakohtu tuvastatud asjaoludel toime Freselle Customs & Logistics OÜ

huvides isegi siis, kui viimane ei oleks saanud endale osa väljapetetud toetusest ning

väljaarendatav IT-süsteem ei oleks olnud talle vajalik (2). Eelnevast hoolimata jagab

ringkonnakohus maakohtu ja prokuratuuri seisukohta ka selles, et kaasaaitamistegu pandi

toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides seetõttu, et projekti arvel teostatav IT-

lahendus oli viimasele tarvilik (3). Samuti oli teo toimepanemine Freselle Customs &

Logistics OÜ huvides, sest tal oli võimalus saada osa välja petetud toetusrahadest (4).

Järeldust, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides ei väära ka ülejäänud

apellatsiooniväited (5).

(2) Juriidilise isiku huvi sõltumata IT-süsteemi vajadusest ning väljapetetud

toetusraha saamisest

50. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku huvi mõistet ei tule sisustada üksnes

eraõiguslikust (ühinguõiguslikust) arusaamast lähtuvalt ega võttes aluseks üksnes

objektiivse ning abstraktse arusaama sellest, et äriühingu huvides on vaid kasumi

teenimine. Seega ei saa huvi-kriteeriumit eitada ainuüksi põhjusel, et juriidilise isiku

nimel süüteokoosseisu täites võidi kahjustada äriühingu varalisi huve. Tulenevalt kahe

õigusharu ülesannete erinevusest, ei peagi juriidilise isiku huvi era- ja karistusõiguslik

sisustamine tingimata kokku langema (vrd analoogiliselt RKKK 12.10.2012, 3-1-1-40-12,

p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Analoogiliselt, ehkki teistpidises kontekstis, ei taga

karistusõigus juriidilise isiku abstraktsetele (st tema osanike tahtest sõltumatutele)

varalistele huvidele kaitset, kui juriidilise isiku varalise seisundi kahjustamine toimub

selle ainuosaniku nõusolekul, olgugi et äriühingu varatuks tegemine oleks vaevalt

kooskõlas arusaamaga äriühingu eesmärgist teenida kasumit (RKKK 26.06.2020, 1-19-

9575/46, p 38; 05.12.2014, 3-1-1-52-14, p-d 13-17).

51. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus ei ole vajalik üksnes selleks, et heidutada

süütegude toimepanemist juriidilise isiku varaliste huvide edendamiseks. Juriidilise isiku

karistusõigusliku vastutuse üheks lähtekohaks on ka juriidilise isiku käsitamine millegi

enama kui õigussubjektse varakogumina. Juriidilistele isikutele õigusvõime andmisega

kaasneb täiendav süütegude toimepanemise oht, mille eest tuleb õiguskorda kaitsta. Ühelt

poolt väljendub see oht juriidilise isiku loodud grupidünaamikas: juriidilise isiku nimel

tegutsevad inimesed võivad toime panna tegusid, mida nad muidu ei teeks. Teiselt poolt

teeb juriidilise isiku olemasolu mitmete süütegude toimepanemise üldse võimalikuks või

vähemasti hõlbustab seda (nt võimalus anda välja võltsitud arveid, osaleda riigihangetel,

saada ligipääs suuremale varakogumile jpm). Juriidilise isiku huvi mõistet tuleb sisustada

eespool märgitud põhimõtteid silmas pidades.

52. Riigikohus on selgitanud, et nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides,

väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. Juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise

isiku organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. Teod, mis on toime pandud

väga selgepiiriliselt organi liikmete enda huvides, ei ole omistatavad juriidilisele isikule.

Samas võivad juriidilise isiku huvid olla laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning

puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest (äriregistrisse kantud

tegevusaladest) väljapoole. Küsimus sellest, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku

huvides, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt kriminaalasjas tuvastatud

faktilistest asjaoludest. (vt RKKK 06.05.2005, 3-1-1-137-04, p 20; 25.03.2005, 3-1-1-9-

05, p 9).

10(21)

1-23-5549

53. Eespool viidatud põhimõtetest tulenevalt tuleb teo toimepanemist juriidilise isiku huvides

eitada ennekõike siis, kui süütegu pannakse toime küll KarS § 14 lg-s 1 (süüteo

toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) nimetatud isiku poolt, kuid see on selgelt

lahutatud juriidilise isiku tegevusest: nt juriidilise isiku juhatuse liige taotleb eraisikuna

soodustust oma eramu renoveerimiseks ning paneb sealjuures üksnes oma huvides toime

soodustuskelmuse.

54. Küll aga ei ole juriidilise isiku huvi välistatud üksnes seetõttu, et süüteokoosseisule vastav

tegevus ei edenda juriidilise isiku varalisi huve. Olukorras, kus süütegu pannakse toime

juriidilise isiku tegevuse raames – iseäranis siis, kui koosseisupärane tegu seisnebki

juriidilise isiku nimel tehtavas tehingus – saab juriidilise isiku huve sisustada ka seeläbi,

milliseid eesmärke on juriidilise isiku tegevusele seadnud tema osanikud ja juhatus.

Näiteks saab juriidilist isikut, kelle tegevusalaks on pagaritoodete müümine, karistada

terrorismi rahastamise eest, kui tema juhatuse liige teeb osanike nõusolekul (või suisa

suunisel) juriidilise isiku nimelt ülekandeid terroristlikule organisatsioonile. Analoogiliselt

vastutab juriidiline isik sarnastel asjaoludel rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest, kui

juriidilise isiku nimelt tehakse annetusi sanktsioneeritud isikutele. Kui juriidilise isiku

tahte suunamiseks pädevad organid nii otsustavad ning seda tehakse juriidilise isiku

nimel, võib juriidilise isiku huvides olla mistahes käitumisviis, sh kuriteole kaasa aitamine

(nt võltsitud dokumentide väljastamine selleks, et kolmas isik saaks neile tuginedes

kelmusi toime panna jmt). Selline tõlgendus on vajalik seetõttu, et vastasel juhul jääks

saavutamata üks juriidilise isiku karistusõigusliku vastutusega taotletavatest eesmärkidest:

kaitsta õiguskorda juriidilise isiku olemusest tulenevate ohtude eest ning heidutada

juriidilise isiku kasutamist kuritegude toimepanemiseks.

55. Lisaks eespool selgitatule saab juriidilise isiku huvi sisustada ka kontsernihuvi kaudu.

Vähemasti üldjuhul on juriidilise isiku huvides toime pandud ka selline tegu, mis tehakse

kontserni kui terviku huvides ning seda isegi siis, kui emaettevõtja ei ole juhiste andmisel

järginud ÄS § 61 lg-s 1 sätestatud vorminõudeid. Sellisele huvile on viidatud ka süüdistuse

tekstis, milles märgitakse, et toetust välja pettes oli eesmärgiks suunata toetusena laekuv

raha nii arendusprojekti tegelike kulude tasumiseks kui ka kontserni kuuluvate äriühingute

majandustegevuses tekkinud muude jooksvate kulude katmiseks ja süvenevate

makseraskuste leevendamiseks.

56. Käsilolevas kriminaalasjas on kaasaaitamisteoks Freselle Customs & Logistics OÜ nimel

laenu või arvelduskrediidi andmine GTS Express OÜ-le. Niisiis seisnes kaasaaitamistegu

tehingus, mille osapooleks oli süüdistatavast juriidiline isik. Veelgi enam, tegemist oli

tehingutega sama kontserni äriühingute vahel, sealjuures oli kõigi äriühingute tegevus

perekond Lastikute kontrolli all, kelle pädevuses oli juriidilise isiku tahte kujundamine ja

väljendamine. Sellises olukorras ei saa kõnelda Freselle Customs & Logistics OÜ-le

etteheidetavast kaasaaitamisest kui millestki, mis olnuks vastuolus tema huvidega või

jäänuks selgelt väljapoole juriidilise isiku tegevusest. Vastupidi, Freselle Customs &

Logistics OÜ täitis seda eesmärki, mille tema juhatus talle seadnud oli: hõlbustada

kontserni kuuluval juriidilisel isikul soodustuskelmuse toimepanemist.

57. Neil asjaoludel juriidilise isiku huvi kriteeriumi sisustamine ei välju ka süüdistusakti

piirest. Süüdistusakt kirjeldab äriühingute omavahelisi suhteid ning seda, et kogu tegevus

oli Lastikute kontrolli all. Ka ei ole selline õiguslik hinnang pooltele üllatuslik. Ka

ringkonnakohus küsis pooltelt istungil, kas juriidilise isiku huvi mõistet võib sisustada ka

kontsernihuvi kaudu.

11(21)

1-23-5549

58. Kokkuvõtvalt järeldab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõendeid arvestades

pandi süüdistuses kirjeldatud tegu toime juriidilise isiku huvides sõltumata sellest, kas

huvi-kriteeriumi jaatamise tingiks ka see, et Freselle Customs & Logistics OÜ-l oli

vajadus arendatava IT-süsteemi järgi või see, et Freselle Customs & Logistics OÜ sai osa

väljapetetud rahast endale ning tasus selle arvelt enda maksukohustusi.

(3) Vajadus IT-süsteemi järgi

59. Apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu järeldust, et IT-arendust oli vaja ka Freselle

Customs & Logistics OÜ-le. Kaitsja märgib, et viimane kasutas ning kasutab senini Cone

tarkvaralahendust. Apellant leiab, et maakohus eksis tunnistajate ütlusi hinnates ning tegi

loogikavea. Samuti leiab kaitsja, et prokuröri süüdistuskõnes esitatud väide, et Cone

programmi osas võeti 2018. a sügisel vastu otsus, et selle kasutamine lõpetatakse, oli

uudne ja süüdistusakti piirest väljuv. Seega tuleb see väide jätta tähelepanuta.

Ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamiseks põhjust ei näe.

60. Etteheide süüdistusakti piiridest väljumise kohta ei ole põhjendatud. Süüdistuses on tarvis

asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja

subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea süüdistus sisaldama

ega saagi sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate

asjaolude olemasolu põhjendus (RKKK 23.12.2024, 1-21-8803/138, p 44). Kõnesoleval

juhul sisaldas süüdistus juriidilise isiku huvi sisustamiseks vajalikku faktilist asjaolu: IT-

arendust oli tarvis ka Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevuses. See, millistest

tõenditest sellise järelduse teha saab (mh, kas Cone programmi osas oli vastu võetud

otsus, et selle kasutamine lõpetatakse), ei pea süüdistuse tekstist nähtuma. Järelikult on

etteheide süüdistuse piirest väljumise kohta ainetu.

61. Maakohus põhjendas otsuse p-des 73-86 jälgitavalt ja põhjalikult, miks hoolimata kaitsja

vastupidisest seisukohast ning tema viidatud tunnistajate ütlustest, pidi IT-süsteemide

arendus toetama ka Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevust.

Apellatsioonimenetluses esitatud väide, et tarkvaraarenduse valmimise järel ei oleks enam

Freselle Customs & Logistics OÜ teenuste järele vajadust olnud, ei tugine tõenditele ning

on oletuslik. Liiatigi veel olukorras, kus maakohtu analüüsitud tõendid (sh, kuid mitte

ainult, maakohtu otsuse p-s 79 viidatud hinnapakkumine) võimaldavad veenvalt järeldada,

et programmi oleks hakanud kasutama ka Freselle Customs & Logistics OÜ. Ka soostub

ringkonnakohus prokuratuuriga selles, et kaitsja positsioon on ses küsimuses mõneti

heitlik. Ühelt poolt väidab kaitsja, et Freselle Customs & Logistics OÜ-d kasutati kurjasti

ära ning plaan oli selle äriühingu tegevus lõpetada, teiselt poolt tugineb kaitsja sellele, et

perekond Lastikud pidasid Freselle Customs & Logistics OÜ hoidmist kõiksugu

negatiivsete tagajärgede eest äärmiselt oluliseks ega tahtnud kuidagi viimase tegevust

kahjustada.

62. Kuna ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel menetlusõigust

rikkunud ning apellatsioonis ei esitata selliseid vastuväiteid, millega maakohus juba

tegelenud ei ole, ei korda kolleegium maakohtu põhjendusi.

63. Järelikult pandi kaasaaitamistegu toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides (ka)

seetõttu, et pettusega saadud toetuse arvelt arendatavast IT-süsteemist oleks kasu saanud

ka Freselle Customs & Logistics OÜ.

(4) Väljapetetud toetusraha saamine

12(21)

1-23-5549

64. Maakohus soostus süüdistusega, et tegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ

huvides ka seetõttu, et Freselle Customs & Logistics OÜ sai osa GTS Express OÜ

väljapetetud toetusest. Apellant ei vaidlusta seda, et Freselle Customs & Logistics OÜ-le

kanti GTS Express OÜ poolt edasi 39 521 eurot 94 senti, mis oli kannatanult välja petetud

raha. Küll aga ei näita see kaitsja arvates, et kaasaaitamistegu oleks toime pandud Freselle

Customs & Logistics OÜ huvides, sest raharingide tulemusel jäi Freselle Customs &

Logistics OÜ kokkuvõttes miinusesse.

65. Ringkonnakohus nõustub prokuröri käsitlusega, et raharingide tulemusel miinusesse

jäämine ei välista seda, et konkreetsel ajahetkel oli kannatanu arvelt väljapetetud raha

kaasaaitaja käsutusse saamine kriitilise tähtsusega ning tema huvides. Sellise olukorraga

on tegemist ka prokuratuuri välja toodud olukorras, kus raha on tarvis maksude

tähtaegseks tasumiseks ning sellest võib sõltuda tolliagentuuri tegevusloa säilitamine.

66. Samas möönab ringkonnakohus, et pettuse tulemusena saadud raha laekumine Freselle

Customs & Logistics OÜ arvelduskontole ning viimase (häda)vajadus selle raha järele, ei

näita eraldivõetuna, et kaasaaitamistegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ

huvides. Juriidilise isiku organi liikme tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte

deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis (RKKK 09.04.2008,

3-1-1-9-08, p 8). Sellest tulenevalt peab tegutsemine juriidilise isiku huvides olema teo

toimepanemise hetkel hõlmatud ka toimepanija tahtlusega. Kaasaaitamisteo järgne

tegelikkus, sh kriminaaltulu jagamine ainelist kaasabi osutanud juriidilise isikuga, võib

küll olla asjaolu, mis viitab kaudselt sellele, et kaasaaitamisteo hetkel lähtuti ka juriidilise

isiku huvidest, ent võimalik on ka teistsugune olukord.

67. Näitena toob kolleegium järgmise olukorra: A on OÜ X juhatuse ainuke liige, samuti selle

ainuosanik. Ühel õhtul näeb ta, et naabrimees B murrab maja ees olevasse alajaama sisse

ning varastab sealt kaablit. Heanaaberlike suhete hoidmiseks läheb A teda abistama,

näitab taskulambiga valgust ning aitab kaablit B kaubikusse tassida. Vastutasuks A midagi

ei küsi. Nädala pärast helistab B A-le ning soovib talle tänutäheks müüdud kaabli eest

saadud rahast teatud osa üle kanda. A nõustub ettepanekuga ning laseb raha kanda OÜ X

arvelduskontole. Ehkki toodud näites vastutab A vargusele kaasaaitamise eest, ei pannud

ta tegu toime juriidilise isiku huvides, sest teo toimepanemise hetkel ei pidanud A isegi

võimalikuks, et see võiks kuidagi OÜ X huve teenida. Samuti ei pannud ta tegu toime

OÜ-d X esindades. See, et tagantjärele sai OÜ X oma organi liikme toime pandud teost

kasu, ei võimalda juriidilisele isikule karistusõiguslikku vastutust vargusele kaasaaitamise

eest omistada (välistatud ei ole OÜ X vastutus KarS § 202 lg 3 järgi). Olukord oleks aga

teine, kui A oleks pakkunud B-le oma abi üksnes vastutasu eest ning pidades sel hetkel

silmas, et saadav tasu laekuks OÜ X kontole.

68. Maakohtu uuritud tõenditest nähtub, et ehkki Freselle Customs & Logistics OÜ jäi

lõppastmes raharingide tulemusena miinusesse, kanti üldjuhul tema poolt GTS Express

OÜ-le antud arvelduskrediidid ja laenud sarnases suurusjärgus tagasi. Nii ei saa järeldada,

et kaasaaitamistegude toimepanemisel oleks miinusesse jäämist ette nähtud. Pigem oli see

tingitud süvenenud makseraskustest. Seda, et Freselle Customs & Logistics OÜ-d ei

soovitud kuidagi kahjustada, väidab ka apellant (ehkki teise argumendi toetuseks).

Maksukohustuse täitmiseks hädavajaliku raha laekumine Freselle Customs & Logistics

OÜ kontole toetab aga süüdistuses esitatud väidet, et toetust välja pettes oli Lastikute

üheks eesmärgiks suunata toetusena laekuv raha mh kontserni kuuluvate äriühingute (sh

Freselle Customs & Logistics OÜ) majandustegevuses tekkinud muude jooksvate kulude

katmiseks ja süvenevate makseraskuste leevendamiseks. See seondub ka ringkonnakohtu

13(21)

1-23-5549

poolt eespool viidatud kontsernihuvi kaalutlustega. Järelikult pandi kaasaaitamistegu

Freselle Customs & Logistics OÜ huvides toime ka seetõttu, et viimasel oli võimalus

saada osa välja petetud toetusrahadest ning seda hoolimata sellest, et plaan ei kandnud

lõpuni vilja ning Freselle Customs & Logistics OÜ jäi lõppastmes miinusesse. Seega

soostub ringkonnakohus põhimõtteliselt maakohtu järeldusega, ent ei pea eraldiseisvalt

määravaks fakti, et toetusraha laekus Freselle Customs & Logistics OÜ arvelduskontole.

Toetusraha laekumine oli aga üks näide sellest, et soodustuskelmuse toimepanemine oli

Freselle Customs & Logistics OÜ huvides ka seetõttu, et toimepanijad pidasid

soodustuskelmusele kaasa aitamisel silmas muuhulgas seda, et laekunud toetusrahade abil

on võimalik leevendada ka Freselle Customs & Logistics OÜ makseraskusi ning seda

hoolimata sellest, et tegelikkuses jäi süüdistatava saldo kaasaaitamistegude toimepanemise

tulemusena negatiivseks.

(6) Vastused ülejäänud apellatsiooniväidetele

69. Kaitsja märgib, et 7. detsembri 2018. a e-kirjast nähtub, et M ja EL tahtsid Freselle

Customs & Logistics OÜ-d hoida. Sellega seoses tegi maakohus elementaarse loogikavea.

Kui nad tahtsid Freselle Customs & Logistics OÜ-d hoida, siis see sisuliselt välistab selle,

et nad oleks juriidilise isiku huvides kuriteo toime pannud.

70. Seda mõttekäiku ringkonnakohus ei jaga. Mõistetavalt ei ole ühegi juriidilise isiku

huvides see, et ta kuriteo toimepanemise eest karistada saaks, kuid KarS § 14 lg-s 1

sätestatud huvi tuleb hinnata teo toimepanemise hetke seisuga ning selle hindamisel tuleb

kõrvale jätta võimalus, et teole järgneb karistus. Teisisõnu ei ole tegemist saldopõhimõttel

tehtava otsustusega, kus ühel pool on kuriteost saadav kasu ning teisel pool karistus ja

muud süüdimõistmisest tingitud õigusjärelmid. Karistusõigus peab tagama, et kuritegude

toimepanemine ei ole kasu(m)lik. Kuriteoga saadavast kasust eesootava karistuse ja

muude õigusjärelmite maha lahutamine peaks seega üldjuhul alati viima tõdemusele, et

teo toimepanemine ei ole juriidilise isiku huvides. Selline tõlgendus ei ole mõistagi

võimalik. Järelikult ei viita Freselle Customs & Logistics OÜ hoidmise soov kuidagi

sellele, et tegu ei pandud toime juriidilise isiku huvides. Veelgi enam, nagu

ringkonnakohus eespoolgi viitas, siis kaitsja argumentatsioon selle kohta, et Freselle

Customs & Logistics OÜ-d sooviti hoida, räägib hoopis süüdistusversiooni kasuks. Kui

Freselle Customs & Logistics OÜ-d sooviti hoida ning tema tegevust edendada, ei oleks

ilmselt ka tema nimelt GTS Express OÜ-le antud arvelduskrediite ja laene teadmisega, et

kõike ei õnnestu Freselle Customs & Logistics OÜ-le tagastada. See aga omakorda

õõnestab kaitsja positsiooni osas, kus ta tugineb asjaolule huvi-kriteeriumi eitamisel

sellele, et raharingide tulemusel jäi Freselle Customs & Logistics OÜ miinusesse (vt selle

kohta ka ringkonnakohtu otsuse p 68).

71. Kaitsja on märkimisväärse osa apellatsioonist pühendanud teooriale, et kõnesolev

soodustuskelmus oli väike osa suurest plaanist: sisuliselt eelmänguks järgmisele suurele

soodustuskelmusele ning see kõik teenis tegelikult füüsiliste isikute huve.

Ringkonnakohtu hinnangul viitavad kaitsja välja toodud asjaolud kahtlusele, et toime

võidi panna teisigi soodustuskelmusi, ent ei kummuta maakohtu järeldust, et konkreetne

kaasaaitamistegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides. Kaitsja

tõlgendus, et tegu on suurema kelmusega, mille sisuks oli raha välja petmine hoolimata

kasutatavatest ärikehadest, tugineb juriidilise isiku huvi mõiste liialt kitsal sisustamisel.

Viidatud 7. jaanuari 2019. a kiri osutab kolleegiumi hinnangul pigem sellele, et

äritegevuse ebaõnnestumise tõttu otsustati otsad kokku tõmmata, edasisest arendusest

loobuda ning kogu IT arendus teise juriidilise isiku alla viia (VIII kd, tl 161 pöördel). Ka

14(21)

1-23-5549

ei viita M 16. ja 22. augusti 2018. a kirjad AMle (XI kd, tl-d 154-158) kolleegiumi

hinnangul sellele, et tegemist oleks osaga üksnes füüsiliste isikute rikastumiseks

kavandatud skeemist. Esiteks, nagu kolleegium eespool selgitas, mõistab kaitsja juriidilise

isiku huvi mõistet liialt kitsalt. Teiseks viidatakse neis kirjades mh ettevõtte

omandamisele, samuti IT-süsteemi laiendamisest nn Target ettevõttesse. Sellest ei ole

võimalik teha neid järeldusi nagu kaitsja apellatsioonis palub. Ka ringkonnakohtu vastu

võetud täiendavad tõendid ei välista kuidagi seda, et kriminaalmenetluse esemeks olnud

konkreetne soodustuskelmus pandi toime juriidilise isiku huvides. Samuti peab

kolleegium asjakohaseks prokuratuuri vastuväiteid, mille kohaselt oli arvatav hilisem

soodustuskelmus käsiloleva menetluse esemeks olevast teost ajaliselt lahutatud, toime

pandud teise rakendusüksuse suhtes ning erineva projekti tarbeks.

(6) Kokkuvõte

72. Kokkuvõtvalt on Freselle Customs & Logistics OÜ juhatuse liikmete toime pandud

kaasaaitamistegu KarS § 14 lg 1 järgi omistatav Freselle Customs & Logistics OÜ-le

seetõttu, et 1) Freselle Customs & Logistics OÜ oleks võtnud väljapetetud toetuse arvelt

arendatava IT-süsteemist vähemalt osaliselt kasutusele; 2) Freselle Customs & Logistics

OÜ-l oli võimalus saada osa välja petetud toetusrahadest ning seda eesmärki peeti ka

soodustuskelmusele kaasaaitamisel silmas. Eelnevast hoolimata pandi tegu aga toime

süüdistatava huvides ka seetõttu, et laene ja arvelduskrediite anti Freselle Customs &

Logistics OÜ majandustegevuses ning tema vara arvelt ja eesmärgil, mis oli kooskõlas

tema juhatuse liikmete ja osanike soovidega, sh eesmärgil, et väljapetetavaid vahendeid

oleks võimalik kasutada kontserni kuuluvate äriühingute huvides. Järelikult ei tingi

apellatsiooniväited maakohtu otsuse tühistamist.

(VI) Konfiskeerimine

73. Maakohus mõistis Freselle Customs & Logistics OÜ-lt välja 39 521 eurot 94 senti

süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Kaitsja leiab, et vara

konfiskeerimine on ebaproportsionaalne erinevatel põhjustel, mh seetõttu, et kogu kahju

on kannatanutele hüvitatud ning Freselle Customs & Logistics OÜ jäi raharingide

tulemusena miinusesse ja sai ise kahju. Ringkonnakohus soostub apellandiga selles, et

konfiskeerimise asendamiseks alust ei olnud ning tühistab ses osas maakohtu otsuse.

74. Riigikohtu praktika järgi tuleb süüteoga saadud vara ulatus enamasti kindlaks teha

saldopõhimõttel. Seega tuleb üldjuhul võrrelda toimepanija varalist seisundit (vara

väärtust) pärast süütegu sellega, milline see seisund olnuks siis, kui süütegu poleks toime

pandud (RKKK 23.12.2020, 1-20-3925/21, p-d 32-33, kaldkirjas ringkonnakohtu

rõhutused). Ringkonnakohtu hinnangul on see põhimõte iseäranis asjakohane siis, kui

tegemist on kannatanuta süüteoga, kus toimepanija ei rikastu kannatanu arvel (nt

narkootikumide müük või ebaseaduslik majandustegevus). Seevastu ei välista kolleegium

saldopõhimõttest kõrvale kaldumist siis, kui kriminaaltulu teeniti kannatanu arvel,

kannatanule ei ole kuriteoga saadut tagastatud ning konfiskeerimisnõue ei oleks välistatud

ka KarS § 831 lg 3 teise lause alusel. Näiteks on olukord, kus toimepanijad on massiliste

telefonikelmuste toimepanemiseks teinud suuri investeeringuid, nad tabatakse enne kui

nad on jõudnud teenida piisavalt kriminaaltulu, et tehtud investeeringud katta ning

kriminaalmenetluses õnnestub küll tuvastada kannatanute arvelt teenitud tulu, ent mitte

kõiki kannatanuid, mistõttu ei ole kõik kannatanud ka süüdistatavate vastu tsiviilhagi

esitanud. Sel juhul kõneleks saldopõhimõttest irdumise ning brutopõhimõtte kohaldamise

kasuks ainuüksi see, et sellise vara konfiskeerimisel võib hiljem tuvastatud kannatanul

15(21)

1-23-5549

olla võimalik saada temalt välja petetu riigi käest tagasi tuginedes nn

konfiskeerimispandiõigusele (vt RKKK 27.01.2022, 1-21-2156/48, p-d 20-28). Ka ei

oleks konfiskeerimise eesmärgiga kooskõlas see, kui süüteo toimepanemiseks kantud

kulusid saaks osaliselt katta kannatanult õigusvastaselt välja petetud raha arvel, mis jääb

kannatanule tagastamata. Arutatavas asjas sai küll Freselle Customs & Logistics OÜ vara

kannatanu arvelt, kuid vaidlust ei ole selles, et kannatanule on tänaseks kogu temalt välja

petetud vara tagastatud. Neid asjaolusid arvestades tuleb ringkonnakohtu hinnangul

saldopõhimõttest lähtuda ka käsiloleval juhul.

75. Pooled ei vaidle selle üle, et raharingide tulemusel ei saanud süüdistatav kogu GTS

Express OÜ-le süüteo toimepanemiseks välja laenatud raha tagasi. Vastuseks

ringkonnakohtu küsimusele ei välistanud prokuratuur istungil, et Freselle Customs &

Logistics OÜ-l võib enammakstud raha osas olla säilinud nõudeõigus. Kolleegium tõdeb,

et süüteo toimepanemisega rikastumist võib jaatada ka siis, kui süüdistatava kuriteojärgne

saldo on positiivne võttes sh arvesse temal teo toimepanemisest tekkinud nõudeõigusi.

Määravaks ei ole aga nõudeõiguse nominaal-, vaid reaalväärtus. Teisisõnu ei saa lähtuda

üksnes nõudeõiguse õiguslikust suurusest, vaid ka sellest, kas see nõudeõigus on faktiliselt

realiseeritav (vt RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63 p-d 71-72). Ehkki selles, et nõudeõigus

ei ole faktiliselt realiseeritav, on tõendamiskoormis peaasjalikult süüdistataval (vt samas p

72), on GTS Express OÜ (uue nimega FL Transport OÜ (pankrotis)) maksejõuetus

kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud nentimaks, et võimalik tagasinõue ei ole täies

mahus kindlasti perspektiivikas. Ka prokuratuur põhjendas eraldatud kriminaalasjas GTS

Express OÜ erakordselt leebet kohtlemist asjaoluga, et viimane on pankrotis (vt

ringkonnakohtu otsuse p 90). Eelnevast hoolimata on kolleegiumi hinnangul siiski

võimalik vaid see, et Freselle Customs & Logistics OÜ nõudeõigus hõlmaks ligikaudu

selle osa antud laenudest või arvelduskrediidist, mida ta tagasi ei saanud (sh kannatanu

arvelt). Seega oleks isegi nõude nominaal- ja reaalväärtuse ühtelangemisel saldopõhimõtte

rakendamise tulemus eeldatavasti null või sellelähedane. Niisiis ei saa järeldada, et

Freselle Customs & Logistics OÜ sai süüteoga vara KarS § 831 lg-te 1 ja 11 mõttes.

76. Kolleegiumi hinnangul oleks aga konfiskeerimine välistatud ka siis, kui saldopõhimõtte

rakendamise järel saaks järeldada, et Freselle Customs & Logistics OÜ siiski sai süüteoga

vara (või kui leida, et saldopõhimõttest ei tulekski praegusel juhul lähtuda). Süüdistuse

esemeks oleva kuriteoga EAS-ile tekitatud kahju on hüvitatud. Seda, et kahju hüvitati

teiste süüdistatavate suhtes kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistvate otsuste

tulemusena, kinnitas ringkonnakohtule ka EAS-i õigusjärglane Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus, lisaks nähtub see kriminaalasja materjalidele lisatud

kohtulahenditest (XI kd, tl-d 2, 39-40, 48-49). Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui

tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise tulemusel tagastatakse kogu

süüteoga saadud vara kannatanule, langeb ära KarS § 831 eesmärgist lähtuv põhjus

süüteoga saadud vara konfiskeerimiseks või selle asendamiseks. Konfiskeerimise ja selle

asendamise eesmärk ei ole ära hoida, et mõni süüteo toimepanija või kolmas isik rikastub

teise toimepanija või kolmanda isiku arvel, kui summaarselt kuriteo tulemusel ei rikastuta

(RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p-d 92-93). Hoolimata sellest, et osa kannatanult

välja petetud rahast jõudis GTS Express OÜ kaudu Freselle Customs & Logistics OÜ-le,

1) oli tegemist sama kuriteo ühiste (kontsernisiseste) toimepanijatega; 2) Freselle Customs

& Logistics OÜ kandis GTS Express OÜ-le kuriteo toimepanemiseks rohkem raha kui ta

GTS Express OÜ-lt kannatanu arvelt tagasi sai ning enammakstud raha tagasisaamine on

väheperspektiivikas, st Freselle Customs & Logistics OÜ jäi kuriteo toimepanemise

tulemusena tegelikult kahjumisse; 3) süüteoga saadud vara tagastati kannatanule,

sealjuures ka kontsernisisese toimepanija poolt, kes rikastus Freselle Customs &

16(21)

1-23-5549

Logistics OÜ arvel, ning 4) summaarselt kuriteo tulemusena toimepanijad kasu ei saanud.

Selles olukorras ei oma toimepanijate kontsernisisene arveldus enam tähtsust ning

süüteoga saadud vara suurusele vastava summa Freselle Customs & Logistics OÜ-lt välja

mõistmine ei ole põhjendatud. Kuna süüteoga saadud vara konfiskeerimine (ja selle

asendamine) väljuks sel juhul oma eesmärgi piiridest, oleks see süüteo asjaolusid

arvestades ebamõistlikult koormav. Seega pidanuks maakohus jätma süüteoga saadud vara

konfiskeerimise KarS § 831 lg 3 esimese lause alusel asendamata ka siis, kui ta ei oleks

lähtunud saldopõhimõttest või oleks saldopõhimõtte rakendamise järel leidnud, et

süüdistatav siiski teenis kuriteoga vara.

77. Hoolimata saldopõhimõtte rakendamisest süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, on

Riigikohtu praktikas peetud võimalikuks kuriteo toimepanemiseks kasutatud raha

konfiskeerimist süüteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes (vt nt RKKK

17.04.2025, 1-24-4009/22, p 28; 21.09.2023, 1-23-1269/18 p 15; 28.11.2022, 1-21-697/63

p 75). Ringkonnakohus ei ole seotud maakohtu valitud konfiskeerimise õigusliku alusega

ning võib seda muuta (RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63, p 74). Konfiskeerimise õigusliku

aluse muutmine ei oleks pooltele ka üllatuslik, sest ringkonnakohus edastas selle küsimuse

pooltele enne istungit ning andis neile võimaluse istungil oma seisukoht väljendada (vrd

RKKK 13.02.2026, 1-21-4494/167, p 153). Kuna ringkonnakohus lahendab asja kaitsja

apellatsiooni alusel, saaks konfiskeerimise õigusliku aluse asendamist reformatio in peius-

keelust tulenevalt kaaluda üksnes 39 521 euro 94 sendi, mitte kogu raharingideks

väljalaenatud raha, ulatuses. Samas märgib ringkonnakohus, et süüteoga saadud vara

konfiskeerimine (samuti selle konfiskeerimise asendamine) ei ole kohustuslik ning

sealjuures tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet (vrd nt RKÜK 12.06.2008, 3-1-1-

37-07, p 23 ja RKKK 16.06.2023, 1-21-5633/135, p 88). Ringkonnakohtu otsuse eelmises

punktis toodud kaalutlustel oleks ilmselgelt mittemõõdukas ka sama summa

väljamõistmine süüteo toimepanemise vahendi asenduskonfiskeerimise raames.

78. Eespool toodud põhjustel on süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisel

kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust. See tingib KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ning §

340 lg 2 p 6 alusel apellatsiooni osalise rahuldamise ning maakohtu otsuse tühistamise

osas, millega Freselle Customs & Logistics OÜ-lt mõisteti välja 39 521 eurot 94 senti

süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks.

79. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse konfiskeerimise asendamise osas, langeb

ära ka alus jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks kuni nõude täitmiseni arestituks

Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega arestitud Freselle Customs & Logistics OÜ

LHV Pank AS-is avatud arvelduskontol nr EE557700771001469306 olevad rahalised

vahendid. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega vabastab konfiskeerimise

asendamise tagamiseks arestitud vara aresti alt.

(VII) Karistus

80. Maakohus karistas Freselle Customs & Logistics OÜ-d rahalise karistusega 31 000 eurot.

Maakohus võttis arvesse, et süüdistatavat pole varem karistatud ning karistus ei peaks

muutma teda maksejõuetuks. Maakohus märkis, et 2016. a oli süüdistatava kasum 54 461

eurot ja 2016. a 77 697 eurot ning nõustus prokuratuuri seisukohaga, et 31 000 eurot on

proportsionaalne karistus.

81. Apellant maakohtuga ei nõustu ning leiab, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalne.

Karistus peaks kaitsja hinnangul olema tingimuslik ja võimalikult minimaalne võrreldes

17(21)

1-23-5549

teiste süüdistatavatega. Kokkuvõtvalt on kaitsja argumendid järgmised: 1) süüdistatava

karistus peaks olema väiksem kui EL karistus, keda karistati 11 060 euro suuruse rahalise

karistusega. Samuti peaks karistus olema tingimuslik. Sealjuures pääses GTS Express OÜ

kriminaalasjast 250 euro tasumisega; 2) süüdistatav jäi raharingide tulemusena miinusesse

ja sai kahju; 3) süüdistatava teopanus ei olnud otsustavat laadi; 4) kogu kannatanule

tekitatud kahju on teiste süüdistatavate poolt hüvitatud; 5) süüdistatav ei ole aastaid enam

Lastikute kontrolli all ehk sisuliselt karistataks isikuid, kes süüteo toimepanemisega

seotud ei ole; 6) süüdistatavat pole enne ega pärast karistatud, seega puudub karistusel

preventiivne eesmärk; 7) üldmenetluses kaitseõiguse teostamine ei saa olla põhjuseks

isikute karmimaks karistamiseks, sealjuures Lastikute osas ei rakendatud isegi

konfiskeerimist. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mis tingivad karistuse kohaldamise

alla alammäära.

82. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse

kohaldamise alla alammäära, s.o alla 4000 euro (erandlike asjaolude kohta vt RKÜK

19.12.2024, 5-24-3/23, p 38). Ka ei pea ringkonnakohus 31 000 euro suurust karistust

süüdistatava varalist seisu arvestades ebaproportsionaalseks. Samas nõustub

ringkonnakohus apellandiga selles, et süüdistatava isik ning kuriteo toimepanemise

asjaolud on sellised, mis võimaldavad karistuse täitmisele pöörata vaid osaliselt.

83. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et maakohus märkis otsuse p-s 91 ekslikult, et

juriidilisele isikule saab mõista rahalise karistuse 4000 eurot kuni 40 000 000 eurot. Teo

toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsioon võimaldas juriidilist isikut karistada

kuni 16 000 000 euro suuruse rahalise karistusega. Rahalise karistuse ülemmäär tõsteti 40

000 000 euroni 1. novembril 2023 jõustunud muudatustega. Tegemist on raskema

karistusseadusega, millel ei ole KarS § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvat mõju. Niisiis on

karistusraamiks 4000 – 16 000 000 eurot. See ebatäpsus ei olnud aga määrav, kuna

maakohus viitas üksnes sanktsiooniraamist tulenevale avarale kaalutlusruumile ega

lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast (nii nagu tavaks füüsiliste isikute puhul).

Kolleegiumil pole põhjust arvata, et kui maakohus oleks lähtunud ülemmäärast 16 000

000 eurot, oleks süüdistatavale mõistetud karistus olnud teistsugune.

84. Juriidilisele isikule karistust mõistes tuleb sarnaselt füüsilise isikuga järgida

KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid. Ehkki peamine tegur

karistusmäära valikul on kuriteo toimepanemisest tulenev süü suurus, on juriidilise isiku

karistustundlikkust, sh tema majanduslikku seisu, võimalik arvesse võtta samuti karistuse

mõistmise üldaluste sekka kuuluvate üld- ja eripreventiivsete kaalutluste raames. Kuna

karistusega soovitakse põhjustada süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid,

tuleb isiku karistustundlikkust hinnata karistuse kohaldamise aja seisuga (RKKK

07.02.2025, 1-22-3155/132, p 76).

85. Maakohus viitas sellele, et kohtu käsutuses olevate andmete põhjal oli äriühingu 2017. a

kasum 54 461 eurot ja 2016. a kasum 77 697 eurot (kd X, tl-d 220-230). Nagu eespool

osutatud, on mõõtu andev juriidilise isiku varaline seis karistuse kohaldamise aja seisuga.

Süüdistuskõnes märkis prokuratuur, et äriregistri andmetel on süüdistatava kasum olnud

2022. aastal ligi 40 000 eurot ning 2023. aastal 13 000 eurot (kd XII, tl 108). Seega ei

pruugi kohtu poolt tuvastatud varaline seis kajastada süüdistatava varalist seisu tänasel

päeval. Apellant aga enda varalise seisuga seonduvaid asjaolusid apellatsioonis välja ei

too ega ka vaidlusta. Seega ei ole ringkonnakohtu käsutuses tõendeid, mille põhjal

järeldada, et karistus võiks süüdistatava varalist seisu silmas pidades ebaproportsionaalne

olla.

18(21)

1-23-5549

86. Kaitsja viitab sellele, et Freselle Customs & Logistics OÜ ei ole enam aastaid Lastikute

kontrolli all ning seega karistataks isikuid, kes süüteo toimepanemisega seotud ei ole.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Juriidilisel isikul on eraldiseisev süüvõime ning

osanike ja juhtorgani liikmete vahetus ei muuda olematuks juriidilise isiku süüd varem

toime pandud tegudes. Küll aga on osanike ja juhtorganite liikmete vahetus asjaolu, mis

võib vähendada vajadust karistuse eripreventiivse mõju järgi. Tegemist on vaid ühe, ja

mitte peamise teguriga, mida KarS § 56 lg 1 järgi karistuse mõistmisel arvesse tuleb võtta.

87. Ka ei mõjuta Freselle Customs & Logistics OÜ süüd kuigivõrd palju see, et kannatanule

hüvitati temalt välja petetud raha, sest Freselle Customs & Logistics OÜ ise kahju

hüvitamises ei osalenud.

88. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et süüdistatava karistus peaks tingimata olema

summaarselt väiksem füüsilisest isikust täideviijatele mõistetud karistustest. Füüsilistele

isikutele mõistetakse karistus päevamäärades. See, milliseks päevamäärades mõistetud

karistus eurodesse arvutatuna kujuneb, sõltub isiku varalisest seisust.

89. Ehkki kohus ei ole seotud sama teo teistele toimepanijatele teistes menetlustes mõistetud

karistustega, ei peaks kohtud sarnastel asjaoludel ka põhjendamatult erinevaid karistusi

mõistma. Niisiis toob kolleegium välja selle, milliste tagajärgedega kriminaalmenetlus

teiste toimepanijate suhtes lõppes.

90. Mt karistati rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o sanktsiooni keskmises määras, ning

ELt rahalise karistusega 210 päevamäära, s.o veidi alla sanktsiooni keskmist määra.

Rahaliselt ümber arvutatult mõisteti Mle rahaline karistus 61 700 eurot ning ELle 11 060

eurot. Sealjuures pöörati M karistus täitmisele üksnes osaliselt, s.o 40 päevamäära ehk

9872 euro ulatuses. Kaasaaitamises süüdi tunnistatud AA karistati rahalise karistusega 180

päevamäära, mis eurodesse ümber arvutatult oli 26 568 eurot. See karistus jäeti tervikuna

tingimisi täitmisele pööramata. Samas kohustusid kõik süüdistatavad kokkuleppega ka

kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Sealjuures oli kokkuleppe sõlmimise ajaks vastav

summa kantud kohtu deposiitkontole ning süüdistatavad nõustusid, et see kantakse edasi

kannatanule. M hüvitas 60 000 eurot (mille tasus tema eest kohtu deposiiti Canderos

Assets OÜ), EL 45 698 eurot 18 senti ja AA 35 000 eurot (mille kandis tema eest kohtu

deposiiti Almic OÜ) (XI kd, tl-d 48-49). Kaitsja märgib õigesti, et GTS Express OÜ

(lahendi tegemise hetkel FL Transport OÜ (pankrotis)) osas lõpetati kriminaalmenetlus

KrMS § 202 lg 1 alusel kohustusega tasuda üksnes 250 eurot. Sealjuures võeti arvesse, et

juriidiline isik on pankrotis, mh hüvitas ta kompromissi raames pankrotimenetluses EAS-

le 1105 eurot 2 senti. Samal alusel lõpetati menetlus ka Jan Tomsoni ja OÜ Jan Tomson

Disain osas. Jan Tomson nõustus maksma 3023,4 eurot ning OÜ Jana Tomson Disain

tagastas EIS-ile 10 000 eurot. Oportuniteedipõhimõttel lõpetati menetlus ka Canderos

Assets OÜ suhtes, kes nõustus riigituludesse maksma 6789,1 eurot ning lisaks hüvitama

EIS-ile 25 000 eurot (XI kd, tl-d 2-4, 39-40).

91. Seda, et Freselle Customs & Logistics OÜ-le oleks mõistetud teiste toimepanijatega

võrreldes ebaproportsionaalselt suur karistus, eespool toodud ülevaate põhjal järeldada ei

saa. Kolleegium arvestab sedagi, et karistuste kõrval võtsid süüdistatavad kohustuse kahju

hüvitamiseks. GTS Express OÜ – soodustuskelmuse keskne figuur – pääses küll kergelt,

ent seegi oli tingitud pragmaatilisest kaalutlusest, et vahepeal oli välja kuulutatud

juriidilise isiku pankrot.

19(21)

1-23-5549

92. Samas ei ole ainetu apellandi väide, et talle mõistetud karistus võiks olla tingimuslik.

Ehkki kolleegium rõhutab taas, et ei ole seotud teistele toimepanijatele teises

kriminaalasjas mõistetud karistustega ning karistuse individualiseerimine on suuresti

isikupõhine otsus, toob ringkonnakohus siiski välja, et Mle – kelle süüd näis prokurör

vähemasti süüdistuskõnes kõige suuremaks pidavat (kd XII, tl 108) – mõistetud rahaline

karistus pöörati täitmisele üksnes osaliselt. AAle mõistetud karistus jäeti aga täielikult

tingimisi täitmisele pööramata.

93. Ringkonnakohus leiab, et järgmised kuriteo toimepanemist ja süüdistatava isikut

kirjeldavad asjaolud tingivad karistuse täitmisele pööramise üksnes osaliselt: 1) kuritegu

pandi toime enam kui 7 aastat tagasi; 2) süüdistatav on varem karistamata; 3) süüdistatava

osanikud ning juhtorgani liikmed on vahetunud; 4) süüdistatava vara hulk vähenes kuriteo

toimepanemise tulemusena, st ta kandis kuriteo toimepanemise tulemusena ka ise kahju.

Ehkki süüdistatav ei ole teo toimepanemist kahetsenud, on käsilolevas kriminaalasjas

vaidlus selles, kas varasemate juhatuse liikmete tegu on juriidilisele isikule süüks arvatav

või mitte. Soodustuskelmuse kui sellise toimepanemist süüdistatav ei vastusta ega ka

õigusta. Vastupidi, süüdistatav isegi viitab tõenditele, mille põhjal järeldab, et täideviija(d)

võisid toime panna teisigi kuritegusid.

94. Kolleegium leiab, et tegemist on piisavalt kaalukate asjaoludega käsitamaks nende arvesse

võtmata jätmist karistuse individualiseerimisel materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena,

mis tingib kaitsja apellatsiooni osalise rahuldamise ning maakohtu otsuse tühistamise

KarS § 338 p-de 2 ja 4 alusel osas, millega Freselle Customs & Logistics OÜ jäeti talle

mõistetud rahalisest karistustest täielikult tingimisi vabastamata. Tühistatud osas teeb

ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel uue otsuse, millega määrab, et Freselle

Customs & Logistics OÜ-le mõistetud rahalisest karistusest (31 000 eurot) tuleb tasuda

kohe 11 000 eurot. Ülejäänud osa rahalisest karistusest (20 000) eurot ei pöörata

täitmisele, kui Freselle Customs & Logistics OÜ ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu.

(VIII) Menetluskulud

95. Freselle Customs & Logistics OÜ kaitsja palub hüvitada apellatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu 9310 eurot, millele lisandub käibemaks 2234 eurot 40 senti, s.o

kokku 11 544 eurot 40 senti. Arve järgi osutati õigusabi kokku 49 tundi. Töötunni hind oli

190 eurot.

96. Freselle Customs & Logistics OÜ on käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustuslane

saab aga nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei

saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

Kaitsja pole viidanud, et käibemaksukohustuslastest arve saajatel pole võimalik

õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata.

Järelikult on taotlus käibemaksu osas alusetu (vt RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 18).

97. Arvel prognoositi istungi ajaks 3 tundi, kuid tegelikkuses kestis istung ligi 2 tundi (istungi

planeeritud algusaeg oli kell 12.33, istung lõppes kell 14.22).

98. Niisiis saab kõne alla tulla üksnes 48 töötunni hüvitamine summas 9120 eurot (48 × 190 =

9120). Hinnates valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust

KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, tuleb võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid

põhjendatud ja millises mitte (RKKK 17.12.2024, 1-23-4013/49, p 16). Valdav enamus

20(21)

1-23-5549

apellatsioonist jäi tagajärjetuks, sest maakohus ei eksinud Freselle Customs & Logistics

OÜ süüditunnistamisel. Põhjendatuks osutusid üksnes kaebuse argumendid

konfiskeerimise ja karistamise osas. Selles osas oli aga apellatsiooni argumentatsioon

konspektiivne ja selle väljatoomine ei olnud töömahukas. Seega loeb ringkonnakohus

mõistlikuks tasuks 2500 eurot ilma käibemaksuta.

99. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, kannab

menetluskulud KrMS § 185 lg 1 järgi riik.

(allkirjastatud digitaalselt)

21(21)