4-26-180/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-26-180

Kohtunik

Janika Kallin

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. jaanuari 2026 määrus, millega

jäeti Inna Petrova kaebus PPA Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 30. detsembri

2025 otsusele väärteoasjas nr 230225014486 läbi

vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Inna Petrova (isikukood

49507240830), määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. jaanuari 2026 määrus ning saata Inna Petrova

väärteoasjas nr 230225014486 esitatud kaebus maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus.

2. Rahuldada Inna Petrova määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord.

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse

isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik.

1. Inna Petrova esitas 16. jaanuaril 2026. a Harju Maakohtule kaebuse, vaidlustamaks

kohtuvälise menetleja 30.12.2025. a otsusega väärteoasjas nr 230225014486 mõistetud

karistust ja lisakaristust põhjendusega, et ta pole koondamise tõttu võimeline rahatrahvi

tasuma. Lisaks leidis kaebaja, et temalt juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks on liiga raske

karistus.

2. Harju Maakohus jättis 19. jaanuaril 2026. a määrusega Inna Petrova kaebuse käiguta, sest

kaebus ei vastanud järgmistele VTMS § 115 sätestatud nõuetele:

-

selles pole VTMS § 115 lg 3 p 1 järgi märgitud, kas Inna Petrova soovib

kohtuistungist osa võtta või soovib, et kaebus lahendataks kirjalikus menetluses;

-

selles pole VTMS § 115 lg 3 p 2 järgi märgitud, kas Inna Petrova soovib, et

menetluses osaleks kaitsja;

-

selles pole VTMS § 115 lg 1 p 9 järgi märgitud isikuid, kelle istungile kutsumist Inna

Petrova taotleb ja tõendeid, mida on tema hinnangul vaja uurida.

2.1 Samuti toodi määruses välja, et juhul, kui Inna Petrova soovib kohtuistungil tunnistajate

ülekuulamist, tuleb tal märkida tunnistajate nimed ja aadressid (VTMS § 115 lg 5 p 3).

Ühtlasi selgitas kohus, et siis, kui Inna Petrova ei kõrvalda tähtaegselt ülalkirjeldatud puudusi,

jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata.

3. Maakohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 26. jaanuarini 2026. a.

Maakohtu määrus

4. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2026. a määrusega jäeti Inna Petrova kaebus PPA Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 30. detsembri 2025. a otsusele

väärteoasjas nr 230225014486 läbi vaatamata järgmistel põhjustel.

4.1. Inna Petrova ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuse puudusi. Kaebaja pole

määruse tegemise ajaks, s.o 27. jaanuariks 2026. a kuidagi reageerinud, põhjendanud

puuduste kõrvaldamata jätmist ega taotlenud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

4.2. VTMS § 117 lg 1 p 2 ja § 118 lg 2 p 3 kohaselt teeb maakohtunik eelmenetluses kaebuse

läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebuse esitanud isik pole tähtaegselt kõrvaldanud

kaebuse puudusi. Kuna Inna Petrova pole kohtule esitanud nõuetekohast kaebust, s.o

märkinud, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta, kas ta soovib kaitsja osalemist

kohtumenetluses ning kas ja milliste tõendite uurimist ta taotleb, pole kohtul võimalik

väärteoasja kohtumenetlust planeerida ega Inna Petrova kaebust lahendada.

Määruskaebus

5. 28. jaanuaril 2026 esitas Inna Petrova määruskaebuse, milles märgib, et ta edastas

maakohtule nõutud info 22. jaanuaril 2026. a ning seega on kohtu seisukoht, et ta seda ei

teinud, arusaamatu.

Menetlus ringkonnakohtus

6. Ringkonnakohus võttis 13. veebruari 2026. a määrusega Inna Petrova määruskaebuse

menetlusse ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada kuni 20. veebruarini 2026. a

seisukohti ja taotlusi.

6.1. 16. veebruaril 2026. a esitas kirjaliku seisukoha kohtuväline menetleja, kes leiab

kokkuvõtvalt, et Inna Petrova määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest maakohus järgis

VTMS sätestatud nõudeid ja kehtivat kohtupraktikat.

6.2. 16. veebruaril 2026. a esitas täiendava seisukoha Inna Petrova, kelle hinnangul esitas

kohtuväline menetleja 16. veebruari 2026. a seisukohas ebaõigeid andmeid. Menetleja väide,

et ta ei kõrvaldanud puuduseid tähtaegselt, on vale. Ta kõrvaldas kõik puudused 22. jaanuaril

2026. a ning maakohtu kohtunik võttis temaga ühendust, et see asjaolu üle kinnitada.

6.3. 18. veebruaril 2026 edastas Inna Petrova täiendava kirja, mille kohaselt ei saa ta aru, miks

olukorras, kus maakohtunik juba kinnitas, et ta kõrvaldas puudused, nüüd enam talle ei vasta

ning teine inimene väidab, et nemad seda ikkagi ei näe ning trahv, mida ta maksta ei suuda,

jääb kehtima.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule

arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, millega Inna Petrova

vaidlustab kaebuse läbi vaatamata jätmist.

8. Inna Petrovale tuleb esmalt selgitada, et ringkonnakohus saab hinnata, kas maakohtu

otsustus jätta 16. jaanuaril 2026. a esitatud kaebus läbi vaatamata, oli põhjendatud ja

seaduslik. Küsimuse, kas kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistust ja lisakaristust

tuleks kaebuses toodud argumentide alusel leevendada, lahendab maakohus siis, kui ta

otsustab kaebust menetleda.

9. Maakohtul ei olnud alust jätta Inna Petrova kaebuse läbi vaatamata. Nimelt nähtub kohtute

infosüsteemist, et kohtuasja nr 4-26-180 juurde on registreeritud dokument nr 6S ehk kiri, mis

registreeriti 2. veebruaril 2026. a. Sellest kirjast nähtub, et Inna Petrova määruskaebuses

esitatud väide selle kohta, et ta reageeris Harju Maakohtu 19. jaanuari 2026. a määrusele ehk

kaebuse käiguta jätmisele tähtaegselt, on õige.

9.1 Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et Inna Petrovale edastati 22. jaanuaril 2026. a e-toimiku

kaudu maakohtu 19. jaanuari 2026. a määrus ning kaebaja vastas, kuid tegi seda viisil, mis ei

võimaldanud tema vastust kuigi hõlpsalt leida. See tõi kaasa olukorra, kus vastus jäi

väärteomenetluse juurde registreerimata ning maakohtule ei olnud kaebaja seisukoht määruse

tegemise ajal (s.o 27. jaanuaril 2026) tõepoolest teada. Küll aga ei eeltoodu olematuks tõika,

et Inna Petrova tegi omapoolse soorituse maakohtu 19. jaanuari 2026. a määruses näidatud

tähtaja jooksul.

9.2 Maakohus peab väärteoasja uuel arutamisel võtma esmalt seisukoha, kas Inna Petrova 22.

jaanuaril 2026. a edastatud dokumendiga on puudused kõrvaldatud või mitte. Kui maakohus

loeb puudused kõrvaldatuks, tuleb Inna Petrova kaebus sisuliselt lahendada. Kui maakohus

leiab aga jätkuvalt, et puudused on kõrvaldamata, peab ta oma seisukohta põhistama.

Sealjuures tuleb silmas pidada järgmist.

10. Maakohus asus seisukohale, et Inna Petrova kaebuses esinenud puuduste tõttu ei ole

võimalik väärteoasja kohtumenetlust planeerida ja kaebust lahendada.

10.1 Iseenesest on nõustumisväärne maakohtu loogika, et üldjuhul tuleks kaebus käiguta jätta

sisuliste, edasist menetlust takistavate puuduste korral. Pole saladus, et VTMS on mõnevõrra

ajale jalgu jäänud ning sestap on vähemalt osa VTMS §-s 115 loetletud nõuetest praktikas

vaikimisi taandunud formaalseteks, kaebuse menetlemist mitte takistavateks puudusteks (nt

VTMS § 115 lg 2 sätestatud koopiate või VTMS § 115 lg 5 p 1 sätestatud kohtuvälise

menetleja otsuse lisamise nõue, selle kohta vt TrKKo nr 4-22-1214). Sel põhjusel tuleks

kohtul iga kord väärteomenetluse üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat arvesse võttes

sisuliselt hinnata, kas puudus pärsib väärteoasja menetlemist viisil, mis tagab võimalikult kiire

lahendini jõudmise või mitte (RKKKo nr 4-22-3036 p 13). Silmas tuleb pidada ka seda, et

kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS §-s 115 sätestatud kaebusele esitatavate nõuete

eesmärk siiski kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning menetlusõiguse

rikkumiseks ei loeta seda, kui kohus võtab puudustega kaebuse menetlusse (RKKKo nr 3-1-1-

19-04, p 8).

10.2 VTMS § 120 lg 1 järgi võib maakohus väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses.

Kehtiva kohtupraktika järgi võib väärteoasja võib lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul,

kui toimikumaterjalide põhjal on võimalik lahendada kõik VTMS §-s 133 nimetatud

küsimused. Kui kohtul tekivad kahtlused väärteo tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate

tõendite kogumiseks ja väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada

tõenditevahelisi vastuolusid ega lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral VTMS §-s 133

loetletud küsimusi, tuleb korraldada kohtuistung VTMS § 120 lg 2 alusel (RKKKo 4-19-3994

p 6).

10.2.1

Lisaks ei saa maakohus mööda vaadata väärteoasjas kohtule pandud

uurimispõhimõttest – on kohtuväline menetleja jätnud midagi olulist, mis on asja

lahendamiseks vajalik, välja selgitamata, peab seda tegema kohus. Järelikult ei sõltu kaebaja

seisukohast tegelikult see, kas kohus lahendab väärteoasja suulises või kirjalikus menetluses,

sest kohtul lasub kohustus hinnata seda asjaolu iseseisvalt, arvestades eraldiseisvalt iga üksiku

väärteoasja eripära ja tõendamisvajadust. Olukorras, kus kaebusest nähtub, et kaebaja soovib

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist mõne asjaolu tõttu, mis on ilmnenud pärast otsuse

tegemist, on ilmselge, et väärteoasja ab ovo läbivaatav maakohus peab oma otsustuse tegema

mõnevõrra teistsuguse tõendikogumi põhjal kui menetleja. Vastab tõele, et ka kirjalikus

menetluses on võimalik uusi tõendeid esitada, kuid sealjuures tuleb arvestada sellega, millist

liiki tõendiga eelduslikult kaebuses sisalduvaid argumente tõendada tahetakse. Peaks

tõendamist vajama mingi asjaolu, mida isik saab tõendada kas enda (ehk menetlusaluse isiku)

või teise isiku ütlustega, on üpris ilmne, et sellisel juhul väärteoasja kirjalikus menetluses

lahendada ei või.

10.2.2 Kuivõrd kohtule on antud ulatuslik diskretsioon küsimuses, kas viia menetlus läbi

suuliselt või kirjalikult, ei ole seega kaebuses sisalduv märge menetlusliigi valiku kohta

kindlasti puudus, mis takistaks – tsit maakohus menetluse planeerimist ja kaebuse

lahendamist (vt siinkohal ka TrtRKko 03.08.2023. a määruses nr 4-23-1110 p-des 12-13

toodud seisukoht).

10.2.3 Arvestada tuleb sedagi, et kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse suulise ja

vahetu arutamise põhimõte realiseerub eeskätt maa-, mitte riigikohtus (vt VTMS § 166 lg 1),

s.o kui riigikohtus on kirjalik menetlus reegel ja suuline menetlus erand, siis maakohtu puhul

tuleb täitmist vajavate eelduste paljususe tõttu eeldada pigem vastupidist ning see, kui kaebaja

jätab märkimata, mil moel tuleb tema kaebus läbi vaadata, asja edasist menetlust ei takista.

Põhimõtteliselt pole maakohtul sellises olukorras siis, kui ta on veendunud, et asja võib

lahendada ka kirjalikus menetluses, keelatud küsida kaebaja ja kohtuvälise menetleja

seisukohti kirjaliku menetluse võimalikkuse kohta edaspidi (vt siinkohal uuesti TrtRKko

03.08.2023. a nr 4-23-1110 p 13).

10.3 VTMS § 19 lg 3 järgi on kaitsja osavõtt kohustuslik siis, kui menetlusalune isik on 14-

kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Riigi õigusabi

seaduse (RÕA) § 6 lg 2 järgi antakse väärteoasjas riigi õigusabi majanduslikust seisundist

sõltumata üksnes sellisele füüsilisele isikule, kes pole valinud kaitsjat kokkuleppel ning kelle

väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. Kriminaalasjas saab seevastu riigi

õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata ja kaitsja kohustuslikkusest olenemata iga

kahtlustatav või süüdistatav kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kes taotleb kaitsja

osavõttu. Järelikult kehtib väärteomenetluses põhimõte, et täisealine ja teovõimeline inimene

ei vaja kaitsjat ning esindab ennast üldjuhul maakohtus ise (vt siinkohal ka kaitsjasund VTMS

§ 20 lg 4). Seega tuleks siis, kui kaebaja ei märgi kaebuses andmeid kaitsja kohta, eeldada, et

ta esindab ennast ise ning kaitsjat puudutavate andmete puudumine asja edasist menetlust

takistada ei tohiks. Peaks edasise menetluse käigus selguma, et kaitsja osavõtt on kohustuslik,

on menetleval kohtul võimalik kaitsja RÕA § 6 lg 2 alusel ka määrata.

10.4 Viimaks heitis maakohus Inna Petrovale ette, et too ei märkinud kaebuses isikuid, kelle

ülekuulamist ta soovib ning tõendeid, mille uurimist taotleb. Vajalike tõendite puudumine

võib tõepoolest asja edasist ladusat menetlust takistada, kuid menetlust ei edenda oluliselt ka

see, kui kohus viitab tõendamisvajadusele väga üldiselt. VTMS § § 115 lg 1 p 9 kohaldamisel

tuleb silmas pidada järgmist.

10.4.1 Esiteks kehtib väärteomenetluses uurimispõhimõte, s.o kohus pole seotud poolte

väidete ja nende esitatud tõenditega, vaid võib vajadusel ise selgitada asjaolusid ning koguda

neid kinnitavaid tõendeid. Järelikult ei riku maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

olukorras, kus ta VTMS § 115 lg 1 p 9 nimetatud puuduse tuvastamisel selgitab paralleelselt

kaebajale tõendamisvajadust, s.o näitab ära asjaolu, mida too peab tõendama. Toodu teenib

üldsõnalisest etteheitest märksa enam menetluse edasist planeerimise ja sujuva kulgemise

eesmärki.

10.4.2 Teiseks on kohtupraktikas loetud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks sedagi, kui

tõendatusele esitatakse ülemääraselt rangeid nõudeid (viimati RKKKo 4-21-950, vt ka

TrtRKKo 4-16-6867). Siin ei tohi unustada, et KrMS § 63 lg 1 ja VTMS § 2 järgi on

väärteoasjas tõendiks mh menetlusaluse isiku ütlus ning ühelegi tõendil KrMS § 61 lg 1 järgi

ettemääratud jõudu pole, s.o teiste tõendite esitamise vajadust ei või sisustada eeldusega, et

võibolla menetlusalune isik valetab ja sestap tuleb tal oma väiteid kohe kinnitada teiste

tõenditega.

11. Kokkuvõtlikult jättis maakohus põhjendamatult Inna Petrova kaebuse läbi vaatamata, sest

kaebaja reageeris maakohtu määrusele, millega jäeti kaebus käiguta, kuid temast sõltumatult

info asja menetlenud maakohtunikuni ei jõudnud. Maakohtul tuleb uuesti hinnata, kas kaebaja

kõrvaldas 22. jaanuaril 2026. a puudused ja kas need takistavad asja edasist menetlemist või

mitte ning otsustada seejärel asja edasine menetlemine.

12. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seega Harju Maakohtu 27. jaanuari 2026. a määrus

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 2 alusel tühistada. Väärteoasi

tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, sest võimalust saata asi

tagasi samale kohtukoosseisule VTMS paraku ette ei näe, kuigi see oleks mõistlik ja

põhjendatud, sest käsiloleval juhul ei ole tegu VTMS § 152 kirjeldatud olukorraga. Viidanud

normi kohaselt saadetakse väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks, kui ringkonnakohus

tuvastab kohtuliku arutamise käigus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, mis toob

endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise. VTMS § 152 sätestatud nõue tagastada väärteoasi

arutamiseks teisele kohtukoosseisule lähtub seega loogikast, et VTMS §-s 133 loetletud

küsimustes kord juba sisulise seisukoha võtnud kohtukoosseis ei peaks asja uuesti arutama.

Inna Petrova kaebuse käiguta ja seejärel läbi vaatamata jätnud kohtukoosseis tegi vea

eelmenetluses, mitte kohtuliku arutamise käigus ning maakohtunik asjas otsust ei teinud ehk

seda sisuliselt ei lahendanud. Paraku on määruskaebemenetlust puudutavad sätted ära toodud

VTMS ptk-s 16 ja need ei reguleeri seda, kuidas peaks ringkonnakohus toimima siis, kui

tuvastab väärteomenetlusõiguse rikkumise väärteoasja kohtulikus eelmenetluses. Kuna VTMS

§ 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS 11.–14. ptk sätteid, tuleb

vältimatult kohaldada VTMS § 152 sätestatut, mis võimaldab väärteoasja saata maakohtule

uueks arutamiseks üksnes teises kohtukoosseisus.

/allkirjastatud digitaalselt/