3-23-1573/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1573

Haldusasi

O.U kaebus Viimsi Vallavolikogu 13.06.2023 otsuse nr 27

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – O.U

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Kristiina Laura Järve

Kolmas isik – EKK Investments OÜ, esindaja Heikki

Bergson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.07.2024 kohtuotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.U apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.U apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3--23--1573 tehtud

Tallinna Halduskohtu 11.07.2024. a kohtuotsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

30.03.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-1573

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 19.05.2020 otsusega nr 32 Leppneeme külas Lehe kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu. Tallinna Halduskohus tegi 24.05.2021 kohtuotsuse haldusasjas nr

3-20-1464, millega tühistas vallavolikogu eelviidatud otsuse, kuna kaebajat ei olnud

nõuetekohaselt detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Halduskohtu otsus jõustus ning

seejärel otsustas Viimsi Vallavolikogu asjaomase detailplaneeringu menetluse uuendada.

2. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.06.2023 otsusega nr 27 (vaidlustatud otsus)

Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu (Lehe DP), mille alasse jäävad

elamumaa sihtotstarbega Lehe kinnistu (katastritunnus 89001:003:0491), mille omanik on

kolmas isik, ning transpordimaa sihtotstarbega Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu

(katastritunnus 89001:003:1904), mille omanik on vastustaja. Lehe DP-ga nähakse ette üks

3030 m2 suurune elamumaa krunt, kuhu võib püstitada ühe kuni 8,5 m kõrguse üksikelamu ja

ühe kuni 5 m kõrguse abihoone ehitisealuse pinnaga kokku 500 m², ning kolm tee ja tänava

maa krunti.

3. Lehe kinnistuga piirneb Lännekalda tee 7 katastriüksus (katastritunnus 89001:001:1527)

ning vahetus läheduses (teisel pool Lännekalda tee tänavat) paikneb Lännekalda tee 10

katastriüksus (katastritunnus 89001:0011611). Viimati nimetatud kaks maatükki ei ole

kinnistusraamatusse kantud, nende osas on maareform lõpule viimata, ent neil katastriüksustel

paiknevad hooned, mille juurde on maa ostueesõigusega erastamise õigus teiste hulgas

kaebajal1.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Esiteks

leidis kaebaja, et Lehe DP kohaselt on ette nähtud Lännekalda tee paiknemine 1,5 meetri

kaugusel Lännekalda tee 10 krundil asuvast salvkaevust ja 3 meetri kaugusel Lännekalda tee 7

krundil paiknevast salvkaevust, kuigi vahemaa teest kaevuni peaks olema vähemalt 10

meetrit. Kaebaja hinnangul tulnuks enne DP kehtestamist läbi viia geodeesia uuringud ning

keelata liikumine eelviidatud salvkaevude läheduses. Kaebaja leidis, et Lehe DP on vastuolus

veeseaduse (VeeS) § 154 lg 1 punktiga 4 ning Lehe DP elluviimisel jäävad salvkaevud

kuivaks, mis põhjustab kaebajale varalist kahju. Teiseks heitis kaebaja ette, et vastustaja

kasutas vananenud eksperthinnanguid, mis puudutavad loodust ja keskkonda ega võtnud

arvesse asjaolu, et Lehe DP alast vaid 30 meetri kaugusele jääb sada hallhaigru pesa ega ka

seda, et metsloomade rohekoridorid läbivad Lehe kinnistut ning Lännekalda tee 7 ja 10

maatükke. Kolmandaks osutas kaebaja sellele, et Lehe DP-s on Lännekalda tee mõõdud

märgitud valesti, kuna tegelikult on Lännekalda tee 7 ja 10 kruntidega piirneval alal teelõigu

laius ainult 1,5 meetrit.

1 Haldusasjas nr 3-23-1020 tehtud kohtuotsusest ilmneb, et Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega

nr 1-17/23/741 otsustati Lännekalda tee 10 katastriüksus ja Lännekalda tee 7 katastriüksus erastada kaebaja ja

veel kahe isiku ühisomandisse. Eelviidatud haldusasjas tehtud 15.09.2023 kohtuotsusega jättis Tallinna

Halduskohus Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata ning

Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2023 kohtuotsusega halduskohtu otsuse muutmata.

2(6)

3-23-1573

5. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ning osutas esiteks sellele, et pärast menetluse

uuendamist muudeti Lehe DP lahendust, võttes arvesse kaebaja esitatud arvamusi ja

vastuväiteid – DP joonisele kanti Lännekalda tee 7 ja 10 andmed, seletuskirja täiendati

loomastikku ja linnustikku käsitleva peatükiga, samuti täpsustati kruntidele juurdepääsu

küsimusi. Teiseks märkis vastustaja, et DP lahendust täiendati tingimustega, mis aitavad

leevendada ehitustegevuse võimalikku mõju Lännekalda tee 7 ja 10 asuvatele salvkaevudele,

sest Lehe kinnistu hoonestusala muudeti selliselt, et Lännekalda tee 7 krundil asuvale

salvkaevule on tagatud 10 m hooldusala. Kolmandaks selgitas vastustaja, et Lännekalda tee

on ajalooline üldkasutatav tee ning selliseks jääb see ka Lehe DP elluviimisel ilma, et olukord

kaebaja jaoks sisuliselt muutuks. Neljandaks märkis vastustaja, et vastuolu VeeS § 154

lõikega 5 ei esine, kuna ühtki salvkaevu läheduses keelatud tegevust Lehe DP ette ei näe,

lisaks on DP-ga ette nähtud nõue koostada hüdrogeoloogiline uuring Lehe kinnistu

üksikelamuprojekti koosseisus, et välistada võimalikku mõju olemasolevatele salvkaevudele.

Viimaks selgitas vastustaja, et pärast menetluse uuendamist tehtud paikvaatlusel Lehe

kinnistul hallhaigrute pesi ei tuvastatud ning põhilised suurulukite liikumissuunad jäävad

Lehe kinnistust Kelvingi poole ja olemasolevate elamute vahele üksikelamu püstitamisega

liikumise põhisuundi ei kahjustata.

6. Kolmas isik halduskohtule seisukohta ei esitanud.

7. Tallinna Halduskohus tegi 11.07.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

7.1.

Vastustaja on Lehe DP kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud salvkaevude

paiknemist Lännekalda 7 ja 10 maatükkidel ning näinud ette piisavad meetmed kaebaja

võimalike subjektiivsete õiguste kaitseks – DP seletuskirja punktis 3.3. on märgitud, et

salvkaevude tõttu tuleb Lehe kinnistule üksikelamu projekteerimisel koostada

hüdrogeoloogiline uuring ning salvkaevu 10-meetrise raadiusega hooldusalale hooneid ja

rajatisi (va piirdeaed) püstitada ei ole lubatud.

7.2.

Lännekalda tee on ajalooline munitsipaalomandis olev avalikult kasutatav

kruuskattega tee. DP põhijooniselt ja tehnovõrkude jooniselt nähtub üheselt, et olemasolevat

teemaad laiendatakse üksnes Lehe kinnistu arvel. See ei riku kuidagi kaebaja subjektiivseid

õigusi, kuivõrd olemasolev olukord ei muutu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

liikluse piiramist või keelamist Lännekalda teel salvkaevude läheduses. Samuti puudub

kaebajal subjektiivne õigus nõuda täiendavate geodeesia uuringute korraldamist. Lehe DP ei

ole vastuolus VeeS § 154 lg 1 punktiga 4. VeeS ei keela salvkaevu hooldusalal mistahes

tegevust, vaid keelatud on üksnes VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused, ent selliseid

tegevusi vaidlustatud DP ette ei näe. Kuna Lännekalda tee näol ei ole tegemist maanteega, ei

pea see olema kooskõlas majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee

projekteerimise normid“.

7.3.

Mis puudutab kaebaja väidet, et vastustaja ei võtnud arvesse kohalike elanike

vastuseisu, siis ilmneb kaebusele lisatud Leppneeme küla elanike 08.10.2021 pöördumisest,

et elanikud pidasid mittevajalikuks Lännekalda tee ühendamist Kivimäe teega. Lehe DP-ga

ei ole aga sellist ühendamist ka ette nähtud.

7.4.

Vastustaja on selgitanud välja asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ega ole

teostanud kaalutlusõigust tuginedes ilmselgelt vananenud andmetele. Kuigi planeeritava ala

kontaktvööndis asuvale Leppneeme hallhaigrukolooniale avalduvat mõju käsitlev uuring on

tehtud 2020. aastal, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et vastavad andmed oleks valed.

Lisaks viis vastustaja 17.03.2021 läbi paikvaatluse, mille tulemustel Lehe ja Lännekalda tee

7 maatükkidel hallhaigrute pesi ei tuvastatud. Neidki andmeid ei ole kaebaja omapoolsete

tõenditega ümber lükanud. On võimalik, et metsloomad võivad Lehe DP alale jäävaid

3(6)

3-23-1573

maatükki liikumiseks kasutada, kuid OÜ Tirts ja Tigu uuringu „Loomastiku ja elupaikade

alusuuringud Viimsi rohevõrgustikus“ kohaselt ei ole tegemist peamise liikumiskoridoriga.

Kuna Lehe kinnistu näol on tegemist elamumaaga ning kinnistu omanik soovib kinnistut

sihtotstarbeliselt kasutada, ei kaalu üksikute metsaloomade võimalik piiramata kinnistul

liikumine üles maaomaniku õigust enda omandit kasutada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsuse ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

8.1. Halduskohus on põhjendamatult tunnistanud õiguspäraseks kõik vastustaja

rikkumised. Viimsi Vallavalitsuse tegevuses esinevad ametialaste süütegude

tunnused.

8.2. Kruntide kuivendamine toob kaasa Lännekalda tee 10 maatükil asuva salvkaevu

hävitamise. Tee ehitamine Lehe DP-s ette nähtud viisil on lubamatu, kuna täidetud ei

ole nõue, et tee kaugus kaevust peab olema vähemalt 10 meetrit.

8.3. Vastustaja tegevus on suunatud sellele, et võtta kaebajalt kolmandate isikute huvides

ära võimalus erastada maad Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate ehitiste

juurde. Juba 2006. aastal jagas vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise

eesmärgil endise Metstoa krundi kaheks (Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10).

Harju Maavanema 07.09.2010 korraldusega nr 1435-k anti teemaa, kus asus 1,5

meetri laiune jalgtee, transpordimaana Viimsi valla munitsipaalomandisse, ent

kaebajat sellest ei teavitatud. Lännekalda tee 6-meetriseks teeks ehitamiseks on

vajalik osa Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10 maatükkidest võõrandada. Viimsi

Vallavalitsus peab kooskõlastama kruntide piirid ja põhjendama 6 meetri laiuse tee

ehitamise vajadust.

8.4. Halduskohus jättis vaidlustatud otsuses põhjendamatult tähelepanuta kaebaja

02.07.2024 avalduses esile toodud asjaolud, nimelt selle, et 01.–04.2024 teostas

vastustaja tee-ehitustöid Lännekalda tee lõigul, mis algab Reinu teelt ja lõpeb

tupikuga. Tööde käigus paigaldati 6 meetri laiune teekate, ootamata ära halduskohtu

otsust.

8.5. Vastustaja on kaebajale tekitanud mittevaralise kahju, mille hüvitamiseks tuleks

vastustajal tasuda Lännekalda 10 ja Lännekalda 7 piiride mõõtmise eest ning

vormistada need maatükid kaebaja nimele. Vastustaja on maatükkide vormistamisega

lubamatult venitanud.

9. Vastustaja esitas seisukoha, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja

kordab, et Lehe DP ei näe ette tee laiendamist ja selle alusel ei kavandata mistahes tee-

ehitustöid – ette nähakse üksnes teemaa laiendus Lehe kinnistuga külgnevas osas, et oleks

tagatud olemasolevale teetaristule piisav teenindusmaa sihtotstarbega transpordimaa kinnistu

koosseisus. Vastustaja selgitab samuti, et Metstoa talu – mille ehitised paiknevad praegustel

Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee maatükkidel – rajati omaaegse küla peatee äärde pärast

tee rajamist selliselt, et elamu jäi ühele poole, saunamaja teisele poole teed. Vastustaja jääb

seisukohale, et veeseaduses ette nähtud hooldusala on salvkaevudele tagatud, kusjuures

asjaomased salvkaevud rajati siis, kui asjaomane tee oli olemas. Viimaks peab vastustaja

kohatuks kaebaja argumente, mis puudutavad maa erastamist, kuna maa erastamisega seotud

küsimused olid haldusasjas nr 3-23-1020 toimunud vaidluse esemeks.

4(6)

3-23-1573

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, märgib ringkonnakohus esmalt, et siinse

vaidluse seisukohast on asjassepuutumatud need kaebaja argumendid, mis puudutavad

Lännekalda tee 7 ja 10 maatükkide erastamist või Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu

(transpordimaa) munitsipaalomandisse andmist. Viimati nimetatud kinnistule oli juba enne

Lehe DP kehtestamist määratud transpordimaa sihtotstarve ning Lehe DP-ga seda ei muudeta.

Samuti ei näe Lehe DP ette eelviidatud transpordimaal asuva tee (rajatise) laiendamist või

ümberehitamist Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 maatükkidega külgnevas osas. See

tuleneb üheselt ka Lehe DP seletuskirja punktist 3.5., kus on märgitud, et Lehe DP-ga ei

kavandata teedeehituslikke töid ning teed laiemaks ei ehitata.

12. Juba eeltoodud põhjusel tuleb tagasi lükata kaebaja väide, et Lehe DP-ga nähakse

õigusvastaselt ette sõidutee rajamine liialt lähedale kaebaja kaevudele. See, et Lehe DP

joonisel (dtl 162) on Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 vahelisel lõigul Lännekalda tee

transpordimaa laiuseks märgitud 6 meetrit, tähendab pelgalt seda, et selles kohas on

transpordimaa kinnistu laiuseks 6 meetrit. Joonisel olev märge 6-meetrise laiuse kohta ei

tähenda, et Lehe DP-ga kavandatakse sellesse kohta 6 meetri laiuse katendiga tee rajamist.

Transpordimaa laiust kõnealuses kohas Lehe DP-ga aga ei muudetud, st see jäi samasuguseks,

nagu see oli enne Lehe DP kehtestamist.

13. Lehe DP-ga ei määrata mitte kuidagi Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7

maatükkidel asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise tingimusi ega erastatava

maa piire. Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu (katastritunnus 89001:003:1904) piirid

Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 maatükkidega külgnevas osas on kindlaks määratud

juba 2011. aastal eelviidatud transpordimaa sihtotstarbega maatüki kinnistusraamatusse

kandmisel. Lehe DP näeb ette üksnes valla omandis oleva transpordimaa sihtotstarbega

kinnistu laiendamise Lehe kinnistu (katastriüksus 89001:003:0491) arvelt, ent see ei saa mitte

kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Lehe DP ei näe ette Lännekalda tänava transpordimaa piiride

muutmist osas, milles see transpordimaa külgneb Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10

maatükkidega.

See, kas eelviidatud transpordimaa sihtotstarbega maatüki

munitsipaalomandisse andmine 2010. aastal ja sellest kaebaja teavitamine toimus

nõuetekohaselt, ei ole siinse vaidluse seisukohast oluline, kuna see ei mõjuta ühelgi juhul

Lehe DP kehtestamise õiguspärasust.

14. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et Lehe DP elluviimisega kaasneb

kinnistute kuivendamine, mille tõttu muutuvad kasutuskõlbmatuks kaebaja kaevud. Esiteks ei

ole kaebaja selgitanud, millel põhineb tema väide, et Lehe DP elluviimiseks on vaja teha

mingisugused sellised maaparandustööd, mis võiksid kasvõi teoreetiliselt neid kaevusid

mõjutada. Lehe DP joonistelt ega seletuskirjast ei nähtu sellisid tegevusi. Mis puudutab

kaebaja väidet, et kaevud jäävad liialt lähedale teele, siis tuleb veelkord korrata, et tee

ehitamist, ümberehitamist ega laiendamist Lehe DP ei reguleeri. Transpordimaa sihtotstarbega

kinnistu laiendamine Lehe kinnistu arvelt ei saa aga kaebaja kaevudele mistahes mõju

avaldada, kuna see laiendus jääb kummastki kaebaja kaevust enam kui 10 meetri kaugusele.

Samas on kaebaja kaevude kaitseks Lehe DP-s ette nähtud, et 10 meetri raadiusesse

Lännekalda 7 asuvast kaevust ei tohi ehitada (v.a piirdead) ning lisaks on Lehe DP

seletuskirja punktis 4.2. sõnaselgelt ette nähtud kohustus koostada hüdrogeoloogiline uuring

lähtuvalt konkreetsest ehitusprojektist, et välistada võimaliku keldri ja/või drenaažisüsteemi

kahjulik mõju naaberkinnistutel paiknevatele salvkaevudele.

5(6)

3-23-1573

15. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheitega, et halduskohus jättis

põhjendamatult käsitlemata kaebaja 02.07.2024 avalduses esile toodud asjaolud. Halduskohus

on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 14 õigesti selgitanud, et 2024. aasta suvel Lännekalda

teel toimunud tee-ehitustööd ja nende õiguspärasus ei seondu kuidagi siinses asjas

vaidlustatud otsuse õiguspärasusega. Nagu juba eespool märgitud, et näe Lehe DP ette

mingisuguse kindlate parameetritega tee rajamist või olemasoleva tee laiendamist või ümber

ehitamist, samas kui Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 katastriüksusele oli transpordimaa

sihtotstarve määratud juba enne Lehe DP kehtestamist.

16. Ringkonnakohus ei asu käsitlema apellatsioonkaebuse väidet, et vastustaja on

põhjustanud kaebajale mittevaralise (moraalse) kahju, kuna see väide väljub

apellatsioonkaebuse piiridest. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles

vaidlustatud otsuse tühistamist. Mistahes kahju hüvitamise nõuet ei ole kaebaja siinses asjas

esitanud ning apellatsioonimenetluses sellise uue nõudega kaebuse täiendamine ei oleks

lubatav.

17. Apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja tegevuses esinevad kuriteo tunnused, on

vaidluse eset arvestades asjassepuutumatud ning ringkonnakohus seda ei käsitle.

18. Halduskohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja ka, et vastustaja ei ole Lehe DP

kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud kõiki looduskeskkonnaga seotud asjaolusid, sh

hallhaigrute pesitsemist piirkonnas. Halduskohtu põhjendustele, miks kaebaja selle etteheitega

nõustuda ei saa, ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Seetõttu

ringkonnakohus seda küsimust põhjalikumalt ei käsitle, sedastades siiski, et halduskohus on

oma seisukohta selles küsimuses nõuetekohaselt ja ammendavalt põhjendanud.

19. HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada

avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed

initsiaalide või tähemärgiga. Kohtuotsuse põhjenduste mõistmise seisukohast ei ole kaebaja

nime avaldamine vajalik ning võib eeldada, et kaebaja seda ei soovi. Seetõttu tuleb kaebaja

nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga. Muude kohtuotsuses kajastatud ning

kaebajat kaudselt identifitseerida võimaldavate andmete (nt asjassepuutuvate katastriüksuste

numbrite või aadressandmete) varjamine muudaks avaldatud kohtuotsuse sisuliselt

loetamatuks ja arusaamatuks.

20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude väljamõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)