2-25-19607/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-19607

Kohtuasi

Tallinna linna hagi B.X-i vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. novembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna linna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinna linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Martin Männik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2025 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinna linna kanda.

3. Jätta asja materjalide juurde võtmata Harju Maakohtu 26.06.2015 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-58040.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn (hageja) esitas 18.11.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse B.X-i (kostja)

vastu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

81 834 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvates hagi esitamisest. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles

palus arestida kostja rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuste

ja Eesti Vabariigis tegutsevate välisriikide krediidiasutuste filiaalide arveldusarvetel summas

110 000 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt tunnistati Harju Maakohtu 19.11.2024 otsusega kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX kostja süüdi kokkuleppemenetluses karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2 p-de 2

ja 4, § 201 lg 2 p-de 3 ja 4 ning KarS § 3001 lg 1 järgi muu hulga selles, et: 1) kostja küsis,

nõustus vastu võtma ja võttis vastu Ylt vastutasuna selle eest, et kostja kasutaks oma

ametiseisundit Pirita linnaosavanemana, et Pirita Linnaosa Valitsus ei määraks

Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le trahve 2022. aasta veebruarist kuni juunini ning tagaks, et

riigihankelt „Pirita linnaosa aastaringsed hooldustööd 2021- 2027“ (viitenumber 240128)

kõrvaldatakse parima pakkumuse teinud ühispakkujad GT4U Eesti OÜ ja Fortikus Eesti OÜ,

et lepingu saaks sõlmida Keskkonnahooldus Eesti OÜ-ga, altkäemaksu; 2) kostja pööras

ametisikuna grupis koos Qga temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku

kasuks, tellides Pirital Linnaosa Valitsuse poolt OÜ-lt WeldTrans töid F ja C omandis olevale

Lodjapuu tee 22 kinnistule summas 6834 eurot.

1.2. Kostja töötas 30. maist 2019. a. kuni 26. novembrini 2021. a ja 09. detsembrist 2021. a.

kuni 14. juulini 2022. a. Tallinna linna Pirita linnaosavanemana. Hageja saab nõuda kostjalt

kahju, mis tekkis hagejale seoses Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le leppetrahvi määramata

jätmisega ning F ja C omandis olevale Lodjapuu tee 22 kinnistule OÜ-lt WeldTrans tellitud ja

tasutud töödega summas 6834 eurot. Kostja on end tunnistanud süüdi altkäemaksu võtmises

Keskkonnahooldus Eesti OÜ-lt. Kostja oleks saanud määrata lepingu alusel leppetrahve

vähemalt summas 75 000 eurot. Kokku küsis kriminaalasjas tuvastatud andmetel kostja

altkäemaksu summas 53 000 eurot ning võttis vastu altkäemaksuna 23 000 eurot ning

vastutasuks saadud altkäemaksule ei teostanud hageja lepingust tulenevaid õigusi teha

Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le makstavast tasust mahaarvamisi, mille võrra vähenes hageja

vara. Seega on õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tõttu tekkinud kahju suuruseks

vähemalt 75 000 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 19.11.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning

jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse,

kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses

läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses on

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. HKMS § 260 lg 2 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel haldusorgan

esitada kaebuse ametniku või muu avalikke ülesandeid täitnud isiku poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks, sealhulgas kaebuse regressinõude rahuldamiseks.

2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 571 lg 11 kohaselt osavalla ja

linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd,

kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 80 lg 1

kohaselt, kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele

varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5

nimetatud ulatuses. ATS § 81 lg 1 kohaselt kahju hüvitamiseks teeb ametisse nimetamise

õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku (edaspidi kahju hüvitamise ettepanek),

märkides kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad

asjaolud. Ametnik vastab kahju hüvitamise ettepanekule kirjalikult, märkides, kas ta nõustub

kahju hüvitama või keeldub sellest. ATS § 81 lg 2 kohaselt kahju hüvitamise ettepaneku võib

teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik sai või

pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm

aastat pärast kahju tekkimist. ATS § 81 lg 3 kohaselt kahju hüvitamise ettepanekule

vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt 14 kalendripäeva. ATS § 81 lg 4 kohaselt,

kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju

hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus

esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda kaebusega

halduskohtusse.

2.3. Maakohus märkis, et haldusasjas nr 3-25-1647 esitas Tallinna linn 30.05.2025 kostja

vastu kaebuse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuses esitatud kahjunõue hõlmas

muu hulgas leppetrahvide tegemata jätmist summas 75 000 eurot ja kolmandate isikute kasuks

vara pööramist summas 6834 eurot. Hageja on samadel alustel alustanud käesolevas asjas

eelviidatud summadele vastava kahju sissenõudmiseks hagimenetluse (s.o tsiviilasja).

Haldusasjas nr 3-25-1647 leidsid nii kaebaja kui ka kohtud, et tegemist on avalik-õigusliku

vaidluse ja haldusasjaga. Kaebaja üksnes leidis, et linnaosavanemale kohaldub sarnane

regulatsioon linnapeaga (ei kohaldu ATS §-d 80 ja 81), mistõttu kaebaja ei pidanud läbima

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Halduskohus aga leidis oma 09.06.2025

määruses, et kohaldus ATS § 81 lg-st 3 tulenev kolme kuu pikkune kohtueelse kahjunõude

esitamise tähtaeg ning et kaebaja on jätnud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud

korra tähtaegselt läbimata. Halduskohus ei võtnud seetõttu kaebust menetlusse ja tagastas

kaebuse oma 09.06.2025 määrusega (jõustunud 11.09.2025). Tallinna Ringkonnakohus jättis

oma 27.06.2025 määrusega (jõustunud 11.09.2025) rahuldamata Tallinna linna

määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määrusele. Ringkonnakohus jättis

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kohaldamisele

kuulusid ATS §-d 80 ja 81. Riigikohus jättis oma 11.09.2025 määrusega menetlusse võtmata

määruskaebuse, mille Tallinna linn esitas ringkonnakohtu 27.06.2025 määruse peale.

2.4. Maakohus nõustus haldusasjas nr 3-25-1647 esitatud halduskohtu ja ringkonnakohtu

seisukohtadega, mille kohaselt kuulusid kohaldamisele ATS §-d 80 ja 81. Seejuures sätestab

ATS § 81 lg 4 sõnaselgelt, et kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule

vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju

hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda

kaebusega halduskohtusse. Hageja on käesolevas asjas asunud eksitavalt väitma, et kuigi

kostja oli Pirita linnaosavanem, ei tegutsenud ta linnaosavanemana/ametnikuna kriminaalses

episoodis, kus Pirita Linnaosa Valitsus jättis määramata leppetrahve ja kus pöörati

kolmandate isikute kasuks Tallinna linna vara. Kohus eelnevaga ei nõustu, kuna kostja sai

jätta leppetrahvid nõudmata ja tellida hageja nimel töid üksnes tulenevalt oma

võimupositsioonist linnaosavanemana. Ilma avaliku võimu volituste teostamiseta ei saanuks

kostja eelnevat teha. Hageja on seejuures ka ise haldusasjas nr 3-25-1647 esitatud kaebuses

leidnud, et vastustaja (s.o käesolevas asjas kostja) pööras temale usaldatud võõra vara

ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks ametiisikuna, tellides Pirital Linnaosa Valitsuse

poolt töid kolmandate isikute kinnistule. Samuti on hageja eelviidatud haldusasjas leidnud, et

leppetrahvi nõudmata jätmine oli vastustaja teenistuskohustuste rikkumisega põhjuslikus

seoses. Kohus nõustub eeltoodud käsitlusega ja märgib, et asjaoludest, et Tallinna linn jättis

nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustusliku korra tähtaegselt läbimata ning

halduskohus tagastas kaebuse, ei tulene, et haldusasja saaks käesolevalt läbi vaadata

tsiviilasjana hagimenetluses. Kuna vaidlus tuleneb ilmselgelt avalik-õiguslikust suhtest (mitte

eraõigussuhtest), siis ei ole maakohus tsiviilkohtuna pädev asja lahendama ning kohtul tuleb

keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Määruskaebus

3. Hageja esitas 04.12.2025 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Hageja esitas määruskaebuses hagi tagamise taotluse, milles palus arestida

kostja rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuste ja Eesti

Vabariigis tegutsevate välisriikide krediidiasutuste filiaalide arveldusarvetel summas 110 000

eurot.

3.1. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et tegemist ei ole tsiviilasjaga.

Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kostja sai jätta leppetrahvid nõudmata ja tellida

hageja nimel töid üksnes tulenevalt oma võimupositsioonist linnaosavanemana. Ka

töölepinguline töötaja võib hoolimata oma tööülesandest leppetrahvi nõudmata jätta

(pahatahtlikult või unustada) või anda töövõtjale korralduse viia tellitud pinnas eraisikule

kuuluvale krundile ning seega ei ole tõene kohtu sedastus sellest, et kõnealused rikkumised

osutusid võimalikuks üksnes kostja võimupositsioonist tulenevalt. Linnaosa vanema

tööülesandeks ei ole üldse õiguskaitsevahendite kasutamise üle otsustamine või

mullakoormate jaotamine ning ka kostja tegi sellist tööd üksnes isikliku õigusvastase kasu

saamise eesmärgil. RVastS § 1 lg 2 sätestab, et nimetatud seadus ei reguleeri õiguste

taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Riigikohus on selgitanud tsiviilasja nr 3-

2-1-128-16 punktis 13, et lepingu täitmisega ei kaasne riigivõimu volitusi. Varasemas

praktikas on Riigikohus leidnud sedagi, et avalikke ülesandeid võidakse täita ka eraõiguslikus

vormis, kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi (RKHKm 13.02.2013, 3-3-1-49-

12, p 24). Seega pelgalt sellest, et kostja oli Pirita linnaosavanem, ei saa järeldada, et iga tegu,

mille ta pani toime, pandi toime avalik-õiguslikus suhtes ning selle tagajärjel hagejale

tekkinud kahju on hüvitatav üksnes ATS-is sätestatud alustel. Kahtlemata ei ole avaliku

võimu teostamisena käsitletav lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine

või kolmandate isikute aluseta rikastamine. Need teod on käsitletavad kostja kui füüsilise

isiku poolt hageja esindajana eraõiguslike soorituste tegemisena, millega (sõltumata sellest,

kas neid oli võimalik teha seetõttu, et kostja on ühtlasi ametnik või mitte) kaasnevad hagejale

kostja vastu eraõiguslikud nõuded.

3.2. Kostja viitas, et analoogiliselt on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-58040 rahuldanud

hageja hagi ametniku vastu. Hageja kordab, et erialakirjanduses on leitud, et delikti

kaitsenormid võivad sisalduda ka karistusõiguse sätetes. Riigikohus on leidnud 01.06.2016

lahendi nr 3-1-1-41-16 p-s 18 järgnevat: „T. Tetsmanni süüdistuses kirjeldatud tegevus

kannatanu kütusekaartide ebaseaduslikul kasutamisel 4. juunist 12. augustini 2011 ehk pärast

töölepingu lõppemist on käsitatav õigusvastase kahju tekitamisena VÕS § 1043 mõttes

(deliktina). T. Tetsmanni teo õigusvastasus võib seejuures tuleneda eeskätt VÕS § 1045 lg 1

p-st 7 ja lg-st 3 koostoimes KarS § 201 lg-ga 1 kui kaitsenormiga või VÕS § 1045 lg 1 p-st

8.“. Praegusel juhul KarS § 294 lg 2 p 2 ja p 4 on VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning 8 ja lg 3 mõttes

kaitsenormiks, mille rikkumisest tulev kahju kuulub kostja poolt hüvitamisele

tsiviilkohtumenetluses.

3.3. Lahendid haldusasjas nr 3-25-1647 on käsitletavad TsMS § 272 mõttes dokumentaalse

tõendina. Hageja ei ole lahendeid nimetatud haldusasjas maakohtule esitanud, mistõttu on

arusaamatu, kuidas sai maakohus määruse tegemisel nimetatud lahenditele ja hageja

seisukohtadele haldusasjas tugineda. Pealegi tuleneb TsMS § 232 lg-st 2, et ühelgi tõendil ei

ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, mistõttu sellest, et halduskohtud keeldusid

haldusasjas nr 2-25-1647 hageja kaebust menetlusse võtmast, ei ole võimalik järeldada, et

hageja nõuded kostja vastu saavad olla vaid avalik-õigusliku iseloomuga. Hageja ongi

täiendavalt analüüsinud enda nõudeid ning leidnud, et neid saab esitada tsiviilkohtusse, sest

hagejale ei põhjustatud nõutavat kahju avalik-õiguslikus suhtes.

Menetluse edasine käik

4. Harju Maakohus jättis 05.12.2025 määrusega hageja 04.12.2025 hagi tagamise taotluse

rahuldamata ning edastas hageja määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja

lahendamiseks ringkonnakohtule.

5. Hageja esitas 08.12.2025 Tallinna Ringkonnakohtule hagi tagamise avalduse, mille

ringkonnakohus jättis 09.12.2025 määrusega rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

7. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja on hagi alusena toonud esile, et kostja on mõistetud süüdi selles, et ta küsis, nõustus

vastu võtma ja võttis vastu E. Piirsalult altkäemaksu vastutasuna selle eest, et kostja kasutaks

oma ametiseisundit Pirita linnaosavanemana, et Pirita Linnaosa Valitsus ei määraks

Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le trahve 2022. aasta veebruarist kuni juunini. Hagiavalduse

kohasel on kostja tekitanud hagejale Keskkonnahooldus Eesti OÜ-lt leppetrahvide nõudmata

jätmisega varalise kahju summas 75 000 eurot. Lisaks pööras kostja ametisikuna grupis koos

Qga temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, tellides Pirita

Linnaosa Valitsuse poolt OÜ-lt WeldTrans töid F ja C omandis olevale Lodjapuu tee 22

kinnistule summas 6834 eurot.

8. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole

pädev asja lahendama. Tegemist on kohtu jaoks kohustusliku keeldumise alusega (RKTKm

14,06.2016, 3-2-1-40-16, p 19). Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse

õigussuhte iseloom. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. TsMS § 9

järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Muu hulgas on halduskohtul õigus mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). HKMS § 260 lg 2 kohaselt võib seaduses

sätestatud juhtudel haldusorgan esitada kaebuse ametniku või muu avalikke ülesandeid

täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas kaebuse regressinõude

rahuldamiseks. Ametniku vastutust ametisiseses suhtes reguleerivad ATS § 80 ja § 81. KOKS

§ 571 lg-st 11 tulenevalt laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu ka

linnaosa vanemale. ATS § 81 lg 1 kohaselt teeb kahju hüvitamiseks ametisse nimetamise

õigust omav isik esmalt ametnikule kirjaliku ettepaneku, märkides kahju hüvitamise ulatuse,

korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Sama paragrahvi lõige 4

sätestab, et kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub

kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise

ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda kaebusega

halduskohtusse.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja põhjustas

hagejale Pirita linnaosavalitsuse vanema ametiülesandeid täites. Maakohus on leidnud

põhjendatult, et ilma avaliku võimu volituste teostamiseta ei oleks kostja saanud jätta Pirita

linnaosavalitsuse ja Keskkonnahooldus Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevat

leppetrahvi nõudmata ega anda linnaosa valitsuse nimel korraldust mullakoormate

vedamiseks kolmandate isikute kinnistule. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega,

et kahju hüvitamise nõude aluseks olevad teod on käsitletavad kostja kui füüsilise isiku poolt

hageja esindajana eraõiguslike soorituste tegemisena. Hageja on hagiavalduses viidanud, et

vastavalt Pirita põhimääruse § 25 lg-le 3 linnaosa vanem juhib ja korraldab linnaosa valitsuse

tegevust ning vastutab linnaosa valitsusele pandud ülesannete täitmise eest (p 1); määrab

kindlaks linnaosa valitsuse teenistujate tööülesanded, kohustused ja vastutuse (p 5); sõlmib

lepinguid ja kokkuleppeid (p 7); käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid (p 8); teeb

tehinguid linnaosa valitsusele pandud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ette nähtud

kulutuste piires ja tagab linnaosa valitsuse haldusalas finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh

tagab eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise kinnitatud eelarve piires ja

eelarves kavandatud tulude täitmise ja laekumise (p 9); vastutab linnaosa valitsuse valdusesse

antud linnavara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise, linnaosa valitsuse haldusala eelarve

projekti koostamise eest (p 10); kirjutab alla linnaosa valitsuse dokumentidele või volitab

selleks teisi linnaosa valitsuse ametiisikuid (p 13); esindab linnaosa ja linnaosa valitsust ilma

lisavolitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega linnaosa põhimääruse kohaselt (p 14).

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagiavalduses nimetatud kahju on

tekitatud avalik-õiguslikus teenistussuhtes, mistõttu kohaldub nõude esitamisele ATS §-s 81

sätestatud erikord, mille kohaselt võib ametiasutus pärast kohustusliku kohtueelse korra

läbimist pöörduda kaebusega halduskohtusse. Määruskaebuse väited ei võimalda asuda selles

osas maakohtust erinevale seisukohale.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et

maakohus on omal algatusel kontrollinud, et hageja on eelnevalt pöördunud kostja vastu

samasisulise kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse ning halduskohus on haldusasjas nr 3-

25-1647 kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna hageja ei pidanud kinni ATS

§-s 81 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab asja menetlusse võtmisel omal algatusel hindama, kas

samade poolte vahel on lahendatud sama vaidlus (vt RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-121-13, p

8). Sarnaselt ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja menetlusse võtmise otsustamisel kohtu

pädevuse kontrollimisel kohtul keelatud kontrollida, kas samasisuline vaidlus on lahendatud

halduskohtus.

11. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult TsMS § 371 lg 1

p 1 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud, kuna maakohus ei ole pädev asja

lahendama. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

12. Hageja on esitanud koos määruskaebusega tõendina Harju Maakohtu 26.06.2015 otsuse

tsiviilasjas nr 2-14-58040. Kuna hagi menetlusse võtmise staadiumis tõendeid ei hinnata, ei

võta ringkonnakohus esitatud otsust TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei

ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)