2-25-19607/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinna linna kanda. taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-25-19607/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
Määruse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-19607
Kohtuasi
Tallinna linna hagi B.X-i vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. novembri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna linna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tallinna linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat
Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2025 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinna linna kanda.
3. Jätta asja materjalide juurde võtmata Harju Maakohtu 26.06.2015 otsus
tsiviilasjas nr 2-14-58040.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna linn (hageja) esitas 18.11.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse B.X-i (kostja)
vastu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja
81 834 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
arvates hagi esitamisest. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles
palus arestida kostja rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuste
ja Eesti Vabariigis tegutsevate välisriikide krediidiasutuste filiaalide arveldusarvetel summas
110 000 eurot.
1.1. Hagiavalduse kohaselt tunnistati Harju Maakohtu 19.11.2024 otsusega kriminaalasjas nr
X-XX-XXXX kostja süüdi kokkuleppemenetluses karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2 p-de 2
ja 4, § 201 lg 2 p-de 3 ja 4 ning KarS § 3001 lg 1 järgi muu hulga selles, et: 1) kostja küsis,
nõustus vastu võtma ja võttis vastu Ylt vastutasuna selle eest, et kostja kasutaks oma
ametiseisundit Pirita linnaosavanemana, et Pirita Linnaosa Valitsus ei määraks
Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le trahve 2022. aasta veebruarist kuni juunini ning tagaks, et
riigihankelt „Pirita linnaosa aastaringsed hooldustööd 2021- 2027“ (viitenumber 240128)
kõrvaldatakse parima pakkumuse teinud ühispakkujad GT4U Eesti OÜ ja Fortikus Eesti OÜ,
et lepingu saaks sõlmida Keskkonnahooldus Eesti OÜ-ga, altkäemaksu; 2) kostja pööras
ametisikuna grupis koos Qga temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku
kasuks, tellides Pirital Linnaosa Valitsuse poolt OÜ-lt WeldTrans töid F ja C omandis olevale
Lodjapuu tee 22 kinnistule summas 6834 eurot.
1.2. Kostja töötas 30. maist 2019. a. kuni 26. novembrini 2021. a ja 09. detsembrist 2021. a.
kuni 14. juulini 2022. a. Tallinna linna Pirita linnaosavanemana. Hageja saab nõuda kostjalt
kahju, mis tekkis hagejale seoses Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le leppetrahvi määramata
jätmisega ning F ja C omandis olevale Lodjapuu tee 22 kinnistule OÜ-lt WeldTrans tellitud ja
tasutud töödega summas 6834 eurot. Kostja on end tunnistanud süüdi altkäemaksu võtmises
Keskkonnahooldus Eesti OÜ-lt. Kostja oleks saanud määrata lepingu alusel leppetrahve
vähemalt summas 75 000 eurot. Kokku küsis kriminaalasjas tuvastatud andmetel kostja
altkäemaksu summas 53 000 eurot ning võttis vastu altkäemaksuna 23 000 eurot ning
vastutasuks saadud altkäemaksule ei teostanud hageja lepingust tulenevaid õigusi teha
Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le makstavast tasust mahaarvamisi, mille võrra vähenes hageja
vara. Seega on õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tõttu tekkinud kahju suuruseks
vähemalt 75 000 eurot.
Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus keeldus 19.11.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning
jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse,
kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses
läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev
kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses on
avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust
menetluskorda. HKMS § 260 lg 2 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel haldusorgan
esitada kaebuse ametniku või muu avalikke ülesandeid täitnud isiku poolt tekitatud kahju
hüvitamiseks, sealhulgas kaebuse regressinõude rahuldamiseks.
2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 571 lg 11 kohaselt osavalla ja
linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd,
kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 80 lg 1
kohaselt, kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele
varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5
nimetatud ulatuses. ATS § 81 lg 1 kohaselt kahju hüvitamiseks teeb ametisse nimetamise
õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku (edaspidi kahju hüvitamise ettepanek),
märkides kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad
asjaolud. Ametnik vastab kahju hüvitamise ettepanekule kirjalikult, märkides, kas ta nõustub
kahju hüvitama või keeldub sellest. ATS § 81 lg 2 kohaselt kahju hüvitamise ettepaneku võib
teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik sai või
pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm
aastat pärast kahju tekkimist. ATS § 81 lg 3 kohaselt kahju hüvitamise ettepanekule
vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt 14 kalendripäeva. ATS § 81 lg 4 kohaselt,
kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju
hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus
esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda kaebusega
halduskohtusse.
2.3. Maakohus märkis, et haldusasjas nr 3-25-1647 esitas Tallinna linn 30.05.2025 kostja
vastu kaebuse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuses esitatud kahjunõue hõlmas
muu hulgas leppetrahvide tegemata jätmist summas 75 000 eurot ja kolmandate isikute kasuks
vara pööramist summas 6834 eurot. Hageja on samadel alustel alustanud käesolevas asjas
eelviidatud summadele vastava kahju sissenõudmiseks hagimenetluse (s.o tsiviilasja).
Haldusasjas nr 3-25-1647 leidsid nii kaebaja kui ka kohtud, et tegemist on avalik-õigusliku
vaidluse ja haldusasjaga. Kaebaja üksnes leidis, et linnaosavanemale kohaldub sarnane
regulatsioon linnapeaga (ei kohaldu ATS §-d 80 ja 81), mistõttu kaebaja ei pidanud läbima
kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Halduskohus aga leidis oma 09.06.2025
määruses, et kohaldus ATS § 81 lg-st 3 tulenev kolme kuu pikkune kohtueelse kahjunõude
esitamise tähtaeg ning et kaebaja on jätnud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud
korra tähtaegselt läbimata. Halduskohus ei võtnud seetõttu kaebust menetlusse ja tagastas
kaebuse oma 09.06.2025 määrusega (jõustunud 11.09.2025). Tallinna Ringkonnakohus jättis
oma 27.06.2025 määrusega (jõustunud 11.09.2025) rahuldamata Tallinna linna
määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määrusele. Ringkonnakohus jättis
halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kohaldamisele
kuulusid ATS §-d 80 ja 81. Riigikohus jättis oma 11.09.2025 määrusega menetlusse võtmata
määruskaebuse, mille Tallinna linn esitas ringkonnakohtu 27.06.2025 määruse peale.
2.4. Maakohus nõustus haldusasjas nr 3-25-1647 esitatud halduskohtu ja ringkonnakohtu
seisukohtadega, mille kohaselt kuulusid kohaldamisele ATS §-d 80 ja 81. Seejuures sätestab
ATS § 81 lg 4 sõnaselgelt, et kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule
vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju
hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda
kaebusega halduskohtusse. Hageja on käesolevas asjas asunud eksitavalt väitma, et kuigi
kostja oli Pirita linnaosavanem, ei tegutsenud ta linnaosavanemana/ametnikuna kriminaalses
episoodis, kus Pirita Linnaosa Valitsus jättis määramata leppetrahve ja kus pöörati
kolmandate isikute kasuks Tallinna linna vara. Kohus eelnevaga ei nõustu, kuna kostja sai
jätta leppetrahvid nõudmata ja tellida hageja nimel töid üksnes tulenevalt oma
võimupositsioonist linnaosavanemana. Ilma avaliku võimu volituste teostamiseta ei saanuks
kostja eelnevat teha. Hageja on seejuures ka ise haldusasjas nr 3-25-1647 esitatud kaebuses
leidnud, et vastustaja (s.o käesolevas asjas kostja) pööras temale usaldatud võõra vara
ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks ametiisikuna, tellides Pirital Linnaosa Valitsuse
poolt töid kolmandate isikute kinnistule. Samuti on hageja eelviidatud haldusasjas leidnud, et
leppetrahvi nõudmata jätmine oli vastustaja teenistuskohustuste rikkumisega põhjuslikus
seoses. Kohus nõustub eeltoodud käsitlusega ja märgib, et asjaoludest, et Tallinna linn jättis
nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustusliku korra tähtaegselt läbimata ning
halduskohus tagastas kaebuse, ei tulene, et haldusasja saaks käesolevalt läbi vaadata
tsiviilasjana hagimenetluses. Kuna vaidlus tuleneb ilmselgelt avalik-õiguslikust suhtest (mitte
eraõigussuhtest), siis ei ole maakohus tsiviilkohtuna pädev asja lahendama ning kohtul tuleb
keelduda hagi menetlusse võtmisest.
Määruskaebus
3. Hageja esitas 04.12.2025 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub
maakohtu määruse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise
otsustamiseks. Hageja esitas määruskaebuses hagi tagamise taotluse, milles palus arestida
kostja rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuste ja Eesti
Vabariigis tegutsevate välisriikide krediidiasutuste filiaalide arveldusarvetel summas 110 000
eurot.
3.1. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et tegemist ei ole tsiviilasjaga.
Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kostja sai jätta leppetrahvid nõudmata ja tellida
hageja nimel töid üksnes tulenevalt oma võimupositsioonist linnaosavanemana. Ka
töölepinguline töötaja võib hoolimata oma tööülesandest leppetrahvi nõudmata jätta
(pahatahtlikult või unustada) või anda töövõtjale korralduse viia tellitud pinnas eraisikule
kuuluvale krundile ning seega ei ole tõene kohtu sedastus sellest, et kõnealused rikkumised
osutusid võimalikuks üksnes kostja võimupositsioonist tulenevalt. Linnaosa vanema
tööülesandeks ei ole üldse õiguskaitsevahendite kasutamise üle otsustamine või
mullakoormate jaotamine ning ka kostja tegi sellist tööd üksnes isikliku õigusvastase kasu
saamise eesmärgil. RVastS § 1 lg 2 sätestab, et nimetatud seadus ei reguleeri õiguste
taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Riigikohus on selgitanud tsiviilasja nr 3-
2-1-128-16 punktis 13, et lepingu täitmisega ei kaasne riigivõimu volitusi. Varasemas
praktikas on Riigikohus leidnud sedagi, et avalikke ülesandeid võidakse täita ka eraõiguslikus
vormis, kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi (RKHKm 13.02.2013, 3-3-1-49-
12, p 24). Seega pelgalt sellest, et kostja oli Pirita linnaosavanem, ei saa järeldada, et iga tegu,
mille ta pani toime, pandi toime avalik-õiguslikus suhtes ning selle tagajärjel hagejale
tekkinud kahju on hüvitatav üksnes ATS-is sätestatud alustel. Kahtlemata ei ole avaliku
võimu teostamisena käsitletav lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine
või kolmandate isikute aluseta rikastamine. Need teod on käsitletavad kostja kui füüsilise
isiku poolt hageja esindajana eraõiguslike soorituste tegemisena, millega (sõltumata sellest,
kas neid oli võimalik teha seetõttu, et kostja on ühtlasi ametnik või mitte) kaasnevad hagejale
kostja vastu eraõiguslikud nõuded.
3.2. Kostja viitas, et analoogiliselt on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-58040 rahuldanud
hageja hagi ametniku vastu. Hageja kordab, et erialakirjanduses on leitud, et delikti
kaitsenormid võivad sisalduda ka karistusõiguse sätetes. Riigikohus on leidnud 01.06.2016
lahendi nr 3-1-1-41-16 p-s 18 järgnevat: „T. Tetsmanni süüdistuses kirjeldatud tegevus
kannatanu kütusekaartide ebaseaduslikul kasutamisel 4. juunist 12. augustini 2011 ehk pärast
töölepingu lõppemist on käsitatav õigusvastase kahju tekitamisena VÕS § 1043 mõttes
(deliktina). T. Tetsmanni teo õigusvastasus võib seejuures tuleneda eeskätt VÕS § 1045 lg 1
p-st 7 ja lg-st 3 koostoimes KarS § 201 lg-ga 1 kui kaitsenormiga või VÕS § 1045 lg 1 p-st
8.“. Praegusel juhul KarS § 294 lg 2 p 2 ja p 4 on VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning 8 ja lg 3 mõttes
kaitsenormiks, mille rikkumisest tulev kahju kuulub kostja poolt hüvitamisele
tsiviilkohtumenetluses.
3.3. Lahendid haldusasjas nr 3-25-1647 on käsitletavad TsMS § 272 mõttes dokumentaalse
tõendina. Hageja ei ole lahendeid nimetatud haldusasjas maakohtule esitanud, mistõttu on
arusaamatu, kuidas sai maakohus määruse tegemisel nimetatud lahenditele ja hageja
seisukohtadele haldusasjas tugineda. Pealegi tuleneb TsMS § 232 lg-st 2, et ühelgi tõendil ei
ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, mistõttu sellest, et halduskohtud keeldusid
haldusasjas nr 2-25-1647 hageja kaebust menetlusse võtmast, ei ole võimalik järeldada, et
hageja nõuded kostja vastu saavad olla vaid avalik-õigusliku iseloomuga. Hageja ongi
täiendavalt analüüsinud enda nõudeid ning leidnud, et neid saab esitada tsiviilkohtusse, sest
hagejale ei põhjustatud nõutavat kahju avalik-õiguslikus suhtes.
Menetluse edasine käik
4. Harju Maakohus jättis 05.12.2025 määrusega hageja 04.12.2025 hagi tagamise taotluse
rahuldamata ning edastas hageja määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja
lahendamiseks ringkonnakohtule.
5. Hageja esitas 08.12.2025 Tallinna Ringkonnakohtule hagi tagamise avalduse, mille
ringkonnakohus jättis 09.12.2025 määrusega rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab
ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.
Hageja on hagi alusena toonud esile, et kostja on mõistetud süüdi selles, et ta küsis, nõustus
vastu võtma ja võttis vastu E. Piirsalult altkäemaksu vastutasuna selle eest, et kostja kasutaks
oma ametiseisundit Pirita linnaosavanemana, et Pirita Linnaosa Valitsus ei määraks
Keskkonnahooldus Eesti OÜ-le trahve 2022. aasta veebruarist kuni juunini. Hagiavalduse
kohasel on kostja tekitanud hagejale Keskkonnahooldus Eesti OÜ-lt leppetrahvide nõudmata
jätmisega varalise kahju summas 75 000 eurot. Lisaks pööras kostja ametisikuna grupis koos
Qga temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, tellides Pirita
Linnaosa Valitsuse poolt OÜ-lt WeldTrans töid F ja C omandis olevale Lodjapuu tee 22
kinnistule summas 6834 eurot.
8. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole
pädev asja lahendama. Tegemist on kohtu jaoks kohustusliku keeldumise alusega (RKTKm
14,06.2016, 3-2-1-40-16, p 19). Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse
õigussuhte iseloom. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. TsMS § 9
järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses
avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust
menetluskorda. Muu hulgas on halduskohtul õigus mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus
suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). HKMS § 260 lg 2 kohaselt võib seaduses
sätestatud juhtudel haldusorgan esitada kaebuse ametniku või muu avalikke ülesandeid
täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas kaebuse regressinõude
rahuldamiseks. Ametniku vastutust ametisiseses suhtes reguleerivad ATS § 80 ja § 81. KOKS
§ 571 lg-st 11 tulenevalt laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu ka
linnaosa vanemale. ATS § 81 lg 1 kohaselt teeb kahju hüvitamiseks ametisse nimetamise
õigust omav isik esmalt ametnikule kirjaliku ettepaneku, märkides kahju hüvitamise ulatuse,
korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Sama paragrahvi lõige 4
sätestab, et kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub
kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise
ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda kaebusega
halduskohtusse.
9. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja põhjustas
hagejale Pirita linnaosavalitsuse vanema ametiülesandeid täites. Maakohus on leidnud
põhjendatult, et ilma avaliku võimu volituste teostamiseta ei oleks kostja saanud jätta Pirita
linnaosavalitsuse ja Keskkonnahooldus Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevat
leppetrahvi nõudmata ega anda linnaosa valitsuse nimel korraldust mullakoormate
vedamiseks kolmandate isikute kinnistule. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega,
et kahju hüvitamise nõude aluseks olevad teod on käsitletavad kostja kui füüsilise isiku poolt
hageja esindajana eraõiguslike soorituste tegemisena. Hageja on hagiavalduses viidanud, et
vastavalt Pirita põhimääruse § 25 lg-le 3 linnaosa vanem juhib ja korraldab linnaosa valitsuse
tegevust ning vastutab linnaosa valitsusele pandud ülesannete täitmise eest (p 1); määrab
kindlaks linnaosa valitsuse teenistujate tööülesanded, kohustused ja vastutuse (p 5); sõlmib
lepinguid ja kokkuleppeid (p 7); käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid (p 8); teeb
tehinguid linnaosa valitsusele pandud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ette nähtud
kulutuste piires ja tagab linnaosa valitsuse haldusalas finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh
tagab eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise kinnitatud eelarve piires ja
eelarves kavandatud tulude täitmise ja laekumise (p 9); vastutab linnaosa valitsuse valdusesse
antud linnavara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise, linnaosa valitsuse haldusala eelarve
projekti koostamise eest (p 10); kirjutab alla linnaosa valitsuse dokumentidele või volitab
selleks teisi linnaosa valitsuse ametiisikuid (p 13); esindab linnaosa ja linnaosa valitsust ilma
lisavolitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega linnaosa põhimääruse kohaselt (p 14).
Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagiavalduses nimetatud kahju on
tekitatud avalik-õiguslikus teenistussuhtes, mistõttu kohaldub nõude esitamisele ATS §-s 81
sätestatud erikord, mille kohaselt võib ametiasutus pärast kohustusliku kohtueelse korra
läbimist pöörduda kaebusega halduskohtusse. Määruskaebuse väited ei võimalda asuda selles
osas maakohtust erinevale seisukohale.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et
maakohus on omal algatusel kontrollinud, et hageja on eelnevalt pöördunud kostja vastu
samasisulise kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse ning halduskohus on haldusasjas nr 3-
25-1647 kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna hageja ei pidanud kinni ATS
§-s 81 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
Riigikohus on leidnud, et kohus peab asja menetlusse võtmisel omal algatusel hindama, kas
samade poolte vahel on lahendatud sama vaidlus (vt RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-121-13, p
8). Sarnaselt ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja menetlusse võtmise otsustamisel kohtu
pädevuse kontrollimisel kohtul keelatud kontrollida, kas samasisuline vaidlus on lahendatud
halduskohtus.
11. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult TsMS § 371 lg 1
p 1 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud, kuna maakohus ei ole pädev asja
lahendama. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
12. Hageja on esitanud koos määruskaebusega tõendina Harju Maakohtu 26.06.2015 otsuse
tsiviilasjas nr 2-14-58040. Kuna hagi menetlusse võtmise staadiumis tõendeid ei hinnata, ei
võta ringkonnakohus esitatud otsust TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.
13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud
kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei
ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)