2-25-17039/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-17039

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2026, Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

J.W hagi U.H vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised

ja esindajad

nende Hageja J.W (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja X.R (isikukood XXX)

Kostja U.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

KOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada J.W hagi U.H vastu.

2. Välja mõista U.H-lt (isikukood XXX) J.W (isikukood XXX) kasuks tagasiulatuv elatis

2200 eurot ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest.

3. Välja mõista U.H-lt (isikukood XXX) J.W (isikukood XXX) kasuks sissenõutavaks

muutunud elatis 1421,10 eurot ajavahemiku 10.10.2025–26.02.2026 eest, sh 2026. a

veebruarikuu eest tasumisele kuuluv elatis.

4. Välja mõista U.H-lt (isikukood XXX) J.W (isikukood XXX) kasuks alates 01.03.2026

kuni J.W täisealiseks saamiseni (01.12.2036) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31

(baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda J.W seadusliku esindaja

X.R (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal X.R pangakonto

nr XXX) selgitusega „J.W elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud

pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „J.W elatis“ ning

kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Tühistada otsuse jõustumisel Viru Maakohtu 28.10.2025. a määrusega kohaldatud hagi

tagamine.

8. Otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 on nõude õigeksvõtust tulenevalt viivitamata täidetavad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6)

Hageja nõue ja põhjendused

1. J.W (hageja) esitas 10.10.2025 Viru Maakohtule hagi U.H (kostja) vastu igakuise elatise

väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (01.12.2036) ning tagasiulatuvalt 2200 eurot

ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja X.R alaealine laps. Kostja elab hagejast eraldi koos

X.R-iga. Kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja seaduses sätestatust

väiksemas ulatuses. Hageja emale makstakse hageja eest lapsetoetust 80 eurot, hageja ei viibi

kostja juures. Hagejal kulub igakuiselt vajaduste rahuldamisele 690 eurot, sh toidule 300 eurot,

eluasemele 60 eurot, hügieenile 40 eurot, ravile ja vitamiinidele 70 eurot, riietele ja jalanõudele

70 eurot, mänguasjadele 50 eurot ja meelelahutusele 100 eurot. Hageja ei pea kulusid

tõendama, sest ta nõuab elatist miinimumsummas.

Hagejal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt isegi, kui ta ei ole seda kostjalt sel ajavahemikul

nõudnud. Kostja pidi mõistma, et tal on kohustus hagejale elatist maksta. Hageja konto käive

on 46 000 eurot, mis teeb keskmiselt 3875 eurot kuus. Kostja töötasu on 2700 eurot. Suur osa

kostja välja toodud igakuistest kuludest ei ole vältimatud, nt 150 eurot treeningutele, 100 eurot

koera ülalpidamisele, 150 eurot hammaste ravile, 100 eurot auto remondile, 60 eurot

psühholoogile, 300 eurot perekondlikele kuludele Põhjendatud kuludeks võib pidada kulusid

800–850 euro ulatuses. Seega on kostjal võimalik maksta nii jooksvat elatist kui tagasiulatuvat

elatist. Hageja ema sissetulek on 1460 eurot, sh töötasu 1000 eurot, lapsetoetus kahe lapse eest

160 eurot ning elatis teise alaealise lapse eest 300 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja tunnistas edasiulatuva elatise nõuet, kuid vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele.

Tagasiulatuva elatise nõude kujunemine ei ole selge. Hageja kulud 690 euro ulatuses ei ole

põhjendatud ning hageja ei ole kulusid tõendanud. Mõistlik kulu toidule on 120 eurot,

2(7)

hügieenitarvetele 12 eurot, ravile ja vitamiinidele 15 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot,

mänguasjadele 24 eurot, meelelahutusele 25 eurot. Mõistlik ja põhjendatud ülalpidamiskulu on

236 eurot kuus ning hageja saab tagasiulatuvalt nõuda seega elatist 1416 eurot. Hageja ei ole

tõendanud, et ta on kostjalt ajavahemikul 10.10.2024 – 09.10.2025 elatist nõudnud. Hageja ema

palus elatist maksta alles 08.10.2025. Tagasiulatuvat elatist tuleb vähendada 50% võrra või muu

mõistliku ulatuseni kohtu äranägemisel. Ühekordne makse oleks kostjale koormav. Kostjal on

arvelduskonto, millel on 25.11.2025 seisuga 118,75 eurot, kostjale kuulub kaks korteriomandit

XXX ja XXX, kaherattaline mopeed Kymco Agility City 50 reg-nr XXX. Kostja töötab XXX

AS-s ja tema töötasu on 2780 eurot (netto). Kostja igakuised kulud on 1800 eurot, sh toidule

300 eurot, riietele 70 eurot, treeningutele 150 eurot, koera ülalpidamisele 100 eurot, hammaste

ravile 150 eurot, korteri projekteerimisele 150 eurot, kütusele 150 eurot, autoremondile 100

eurot, psühholoogile 60 eurot, ravimitele 40 eurot, elatisele 300 eurot ja perekondlikele

kuludele 300 eurot. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille järgi hageja ema ei nõua kostjalt

elatist tingimusel, et vanemad müüvad ühise korteriomandi ja müügist saadud tulu kantakse

hageja ema arvelduskontole ning kostja loobub oma osast ühises varas 9500 euro ulatuses. Seda

tõendab see, et kostja maksis kuni 2024. a augustini hagejale elatist, kuid pärast müügilepingu

sõlmimist seda enam ei teinud, hageja ema elatist kostjalt ei nõudnud. Tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel ei saa arvestada kostja sissetulekut, vaid lähtuda tuleb lapse vajadustest ja

sellest, kas elatist nõuti sel ajavahemikul. Hageja etteheited kostja kuludele ei ole põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hageja hagi.

4. Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates

hagi

esitamisest

kuni

tema

täisealiseks

saamiseni

ning

tagasiulatuvalt

2200 eurot ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest.

5. Hageja nõude aluseks on PKS § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108. Nende sätete järgi on vanem

kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud

vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis)

alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Elatist võib

nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

6. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Igakuine elatis ühele lapsele

ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (elatise miinimumsumma).

Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud

miinimumsumma, millele lisanduvad PKS § 101 lg-s 5 nimetatud lastega seotud toetused.

Eeldada võib, et vanemad on võimelised lapsele miinimumsumma ulatuses ülalpidamist andma

ja vanemad annavad lapsele ülalpidamist võrdselt (vt PKS § 101 lg 1, § 105 lg 3, § 116; vt

RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11).

7. Praegu puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja alaealine laps (dtl 8–9) ning elab

kostjast eraldi. Kostja on tunnistanud hageja nõuet alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Kohus on hagiasjas õigeksvõtuga seotud ning õigeksvõttu puudutavas

osas tuleb hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1). Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude elatise osas

alates 10.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.12.2036.

8. PKS §-s 101 nimetatud miinimumelatise arvutamise aluseks on sama paragrahvi lõigete

3 ja 4 kohaselt baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

3(7)

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS §

101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud

summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et

lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus

(perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse

elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste

vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).

9. Otsuse tegemise ajal on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud

keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Järgmine baassumma

indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 01.04.2026. Hageja saab

lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetust perekond ei saa. PKS § 101 lg-tes 6–7 nimetatud

asjaolusid elatise vähendamiseks ei ole.

10. PKS § 101 alusel arvutatud elatis alates 10.10.2025 kuni otsuse tegemiseni, sh 2026. a

veebruarikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine:

o

ajavahemikul 10.10.2025–28.02.2026 on igakuine elatis 301,74 eurot. Sissenõutavaks

muutunud elatis ajavahemiku 10.10.2025–26.02.2026 eest, sh 2026. a veebruarikuu elatis, on

kokku 1421,10 eurot (4 x 301,74 + 301,74 : 31 x 22 = 1421,10).

o

alates 01.03.2026 kuni J.W täisealiseks saamiseni (01.12.2036) on elatis 301,74 eurot

kuus (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest

alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

11. Pooled vaidlevad tagasiulatuva elatise üle, s.o kui palju peab kostja maksma hagejale

elatist ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest. Hageja sõnul kostja talle sel ajal ülalpidamist

ei maksnud. Hageja leiab, et kostjal on võimalik sissetulekut arvestades nõutud ulatuses

tagasiulatuvat elatist maksta. Kostja arvates ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud, sest

hageja temalt sel perioodil elatist ei nõudnud, hageja ema ja kostja vahel oli suuline kokkulepe,

et kostja ei pea hagejale elatist maksma vastutasuks selle eest, et ta loobub ühise omandi

müügist saadud rahast. Kostja arvates ei tohiks tagasiulatuva elatise puhul arvestada tema

praegust sissetulekut.

12. PKS § 108 lg 1 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi

esitamist. Erisätete puudumise tõttu juhindutakse tagasiulatuva elatise puhul elatise

väljamõistmise üldsätetest, s.o lapse varasematest vajadustest, vanema toonasest ja praegusest

majanduslikust seisundist ja võimalustest tööd teha, PKS § 102 lg-s 2 nimetatud elatise

vähendamise aluseks olevatest asjaoludest, vanemate kokkuleppest jms. Eelnevast tuleneb

ühtlasi, et kui tagasiulatuvat elatist nõutakse miinimumsummas või sellest väiksemas summas,

ei tule lapse kulusid tõendada. Kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb kohustatud isiku

raskesse majanduslikku olukorda, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, kas õigustatud

isik on kohustatud isikult ülalpidamist enne hagi esitamist nõudnud. Elatise nõudmata jätmine

4(7)

tagasiulatuva elatise nõude esitamist siiski ei välista (vt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1

ja sealsed viited; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 12–14).

13. Praegusel juhul võib eeldada, et ajavahemikul 10.10.2024–09.10.2025 vastasid hageja

vajadused PKS § 101 alusel arvutatud kahekordsele miinimumsummale, millele lisandub

lapsetoetus. Hageja igakuised vajadused olid järelikult 2024. a oktoobrist kuni 2025. a märtsini

655,44 eurot (287,72 x 2 + 80 = 655,44) ning alates 2025. a aprillist kuni sama aasta oktoobrini

683,48 eurot (301,74 x 2 + 80 = 683,48). Kostja väited kulude põhjendamatuse kohta on

paljasõnalised. Ka asjaolu, et kostja peab enda kulusid põhjendatuks ligikaudu kolm korda

suuremas ulatuses, osutab, et kulusid võib selles suuruses eeldada. Üksiti võttis kostja

07.01.2026 toimunud istungil omaks, et hagejal on tervisest tulenev erivajadus.

14. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejate vanemate vahel oli sel

ajavahemikul kokkulepe elatise mittemaksmise kohta PKS § 100 lg 3 mõistes. Hageja ema

sellise kokkuleppe olemasolu ei tunnistanud. Kostja väited kokkulepet ei tõenda. Üksiti on

kostja väited ja teod vastuolulised. Esiteks tõi kostja selle asjaolu välja 07.01.2026 eelistungil,

mitte kirjalikus hagi vastuses, eelistungil rääkis kostja korteri kinkimisest hageja emale,

viimases kirjalikus seisukohas on kostja toonud välja, et müüs koos hageja emaga kummagi

kaasomandis olnud korteri ning korteri müügi eest makstud raha jäi hageja emale. Samuti

nähtub hageja pangakonto väljavõttest, et ta ikkagi on maksnud hageja emale elatist 150 eurot

08.08.2025 (dtl 67), 100 eurot 14.09.2025 (dtl 75). Kostjat esindas istungil õigusteadmistega

esindaja, kes ei taotlenud isikuliste tõendite kogumist. Kostja on ka pakkunud kompromissina,

et võib hagejale ajavahemiku 10.10.2024–09.10.2025 eest elatist 50% hageja taotletust,

mistõttu võib arvata, et ta peab hageja tagasiulatuva nõuet vähemalt osaliselt põhjendatuks.

15. Tagasiulatuva elatise nõude puhul tuleb hinnata, kas kostjal oli võimalik vaidlusalusel

ajavahemikul nõutud ulatuses hagejale ülalpidamist anda ning ega tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamine raskenda edasiulatuva elatise nõude täitmist.

Kostja on majandusliku seisundi kinnitamiseks esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtted

ajavahemikul 01.04.2025–25.11.2025 ja 10.12.2024–10.12.2025 (dtl 31–109, 157–277).

Pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostja kasutab arveldusteks peamiselt XXX AS-s asuvat

pangakontot nr XXX. Hagejale on maksnud igakuiselt töötasu ajavahemikul 03.01.2025–

28.02.2025 AS XXX 1952,20–3365,31 euro ulatuses ja ajavahemikul 09.04.2025–09.12.2025

XXX AS 2307,13–3236,52 euro ulatuses. 2025. a kevadel nähtuvad väljavõttelt ka sularaha

sissemaksed, kuid need ei ole märkimisväärselt suured.

Kostja peab enda igakuisteks kuludeks 1800 eurot, sh toidule 300 eurot, riietele 70 eurot,

treeningutele 150 eurot, koera ülalpidamisele 100 eurot, hammaste ravile 150 eurot, korteri

projekteerimisele 150 eurot, kütusele 150 eurot, autoremondile 100 eurot, psühholoogile 60

eurot, ravimitele 40 eurot, elatisele 300 eurot ja perekondlikele kuludele 300 eurot. Kohus

nõustub hagejaga, et mitmed kostja kulud on ülepaisutatud ega ole vältimatud.

Arvestades, et hageja on märkinud enda toidukuludeks 300 eurot, võib samaväärseid kulusid

pidada põhjendatuks ka kostja puhul. Eluasemekuludeks peab kohus põhjendatuks igakuiselt u

203,72 eurot, kuivõrd pangakonto väljavõtte järgi on hageja teinud ajavahemikul 10.12.2024–

10.12.2025 XXX KÜ-le ülekandeid 2444,66 euro ulatuses (2444,66 : 12 = 203,72). Kohus

peab põhjendatuks igakuiseid kodulaenu makseid 293,52 eurot (dtl 329–345). Kohus ei pea

põhjendatuks kulusid autoremondile ja garaažile, kuivõrd kostja sõnul talle registervara peale

korterite ja mopeedi ei kuulu. Samas hageja on omaks võtnud kostja kütusekulu 150 eurot.

Hageja on esitanud elektriarved 7 kuu kohta 2025. a juulist kuni 2026. a jaanuarini kokku

493,74 eurot. Elektrienergia kulu peab kohus põhjendatuks igakuiselt 70,53 euro ulatuses

5(7)

(493,74 : 7 = 70,53) (dtl 289–320). Internetiga seotud sidekulud on põhjendatud 22 euro

ulatuses (dtl 321–326), telefoni paketitasu 16 euro ning telefoni järelmaks kuni 50 euro

ulatuses. Muud järelmaksuga ostetud tooted ei ole vältimatud (dtl 369–385). Kulusid

psühholoogile ja ravimitele 40 euro ulatuses ei ole kostja selgitanud ega tõendanud. Kohtu

hinnangul võib eeldada kulusid ravimitele ja vitamiinidele ligikaudu 20 euro ulatuses kuus.

Kostja ei ole tõendanud stomatoloogi kulusid ja nende kulude hädavajadust. Tegemist on ka

ühekordse kuluga, mida saab arvestada vältimatu kuluna. Haldusmenetlus on tasuta, seega pole

võimalik aru saada, miks kulub korteri projekteerimisele korteriomandite ühendamise

eesmärgil igakuiselt 150 eurot. Tegemist on ühekordse kuluga (projekti koostamine), mis peaks

olema hõlmatud muude vältimatute kuludega. Vältimatuid kulusid peab kohus põhjendatuks

kuni 200 euro ulatuses kuus. Riietele ja jalanõudele peab kohus põhjendatuks 50 eurot

igakuiselt. Meelelahutusele ja sündmustele peab kohus sarnaselt hagejaga põhjendatuks

igakuiselt 100 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad laenud ja kostja on esitanud

väikelaenulepingud, kuid kuskilt ei ole võimalik järeldada, et need on kostjale vältimatult

vajalikud kulud. Ülalpidamiskohustuse täitmisele kulub kostjal 301,74 eurot. Kohus peab

kokkuvõttes põhjendatuks kulusid igakuiselt 1475,77 euro ulatuses.

Kostja on välja toonud, et talle kuulub kaks korteriomandit XXX ja XXX ning kaherattaline

mopeed Kymco Agility City 50 reg-nr XXX.

Hageja ei ole tõendanud elatise nõudmist kostjalt enne 08.10.2025. Samas nähtub kostja

pangakontolt elatise maksmine hageja emale 150 eurot 08.08.2025 (dtl 67) ja 100 eurot

14.09.2025 (dtl 75). Hageja nõuab keskmiselt igakuist elatist 183,33 eurot ajavahemikul

10.10.2024–09.10.2025.

Hageja ema sissetulek on hagiavalduse järgi 1460 eurot, sh töötasu 1000 eurot ja lapsetoetus

kahe lapse eest 160 eurot ning elatis teise alaealise lapse eest 300 eurot.

16. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaoludest võimalik järeldada, et tagasiulatuva elatise

maksmine paneb kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seda isegi juhul, kui

hageja pole kostjalt enne 08.10.2025 elatist nõudnud. Kostja sissetulek oli ajavahemikul

10.10.2024–09.10.2025 ja on praegu piisav, et maksta hagejale tagasiulatuvat ja

edasiulatuvat elatist. Elatise maksmata jätmist saab eelkõige ette heita kostjale. Hageja

vajadusi kahekordse miinimumsumma ulatuses võib eeldada. Hageja ema andis

vaidlusalusel ajavahemikul hagejale vajalikus määras ülalpidamist. Pangakonto väljavõttest

võib järeldada, et suur osa kostja kuludest on toreduslikud. Kostjal on võimalik mõneajalise

kulude kokkuhoidmise tulemusel elatise võlgnevus tasuda. Seega rahuldab kohus hagi

tagasiulatuva elatise osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku

10.10.2024–09.10.2025 eest välja tagasiulatuva elatise 2200 eurot.

17. Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja X.R

nimetatud pangakontole (otsuse tegemise aja seisuga X.R pangakonto nr XXX) selgitusega

„J.W elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 10.

päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „J.W elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

18. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

19. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

6(7)

20. Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 alusel otsuse jõustumisel 28.10.2025. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise, millega kohus kohustas kostjat maksma menetluse ajal hagejale

igakuiselt elatist 200 eurot.

21. Kuna kohus rahuldas hagi edasiulatuva elatise osas õigeksvõtu alusel, on otsus selles osas

TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi viivitamata täidetav.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)