1-25-5274/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

26.02.2026

Kohtuasja number

1-25-5274

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Marina Ninaste ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Arvo Alveri süüdistuses KarS § 424 lg 2

järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 13.10.2025. a otsus

Süüdistatav

Arvo Alver, isikukood 39212166038; viibimiskoht:

Tartu Vangla; elukoht: XXX; 6 kehtivat

kriminaalkaristust; tõkend: vahistatud alates 07.09.2025

Apellandid

süüdistatav Arvo Alver;

määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Kristel Kraun

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 13.10.2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata vandeadvokaadi Anu Pärteli poolt apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 141,36 eurot (sh käibemaks).

3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Arvo Alverilt Eesti

Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 141,36 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline

kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Arvo Alverit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi korduvas

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Talle heidetakse ette mootorsõiduki Honda CR-V

registreerimismärgiga XXX alkoholijoobes juhtimist:



30.08.2025 kella 16.45 ajal Põlva maakonnas Räpina vallas Jõeveere külas Kikka talu

juures, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,06 mg/l

kohta;



07.09.2025 kella 22.50 ajal Võru maakonnas Võru vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski

Petseri tee neljandal kilomeetril, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,84 mg/l kohta.

Sellega rikkus A. Alver liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. LS§ 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui

tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. A. Alverit on

Tartu Maakohtu 04.11.2020. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning

see karistus on kehtiv. Lisaks eelnevale puudub A. Alveril ka vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 13.10.2025. a otsusega tunnistati A. Alver KarS § 424 lg 2 järgi süüdi

ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse

sätete kohaldamise tõttu 1 aastani. Kahtlustatavana kinnipidamise aja karistusaja hulka

arvamise järel jäi kanda 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Seda karistust suurendati Tartu

Maakohtu 04.04.2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse kandmata

osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra. Karistuse kandmise algust arvestati kahtlustatavana

kinnipidamisest 07.09.2025. A. Alverilt mõisteti välja menetluskuludena 2023,40 eurot ning

see summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2.1.

30.08.2025. a episoodi osas tuvastas maakohus, et politsei sai väljakutse Räpina valda

joobekahtlusega juhi kohta. Teataja sõitis autole järele ja andis jooksvalt infot selle

liikumisest. Politsei tabas mootorsõidukit Honda CR-V-d juhtimas A. Alveri ning

tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal joove 1,04 mg/l kohta.

2.2.

07.09.2025 patrullisid politseinikud Võru vallas Lasva külas. Nad otsustasid

kontrollida sõidukit Honda CR-V, mille üks esituli ei põlenud. Selle juhiks osutus A. Alver,

kelle joobeks tuvastati tõendusliku alkomeetriga 0,84 mg/l. Juhtimisõigust süüdistataval ei

ole.

2.3.

Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud. A. Alver pani mõlemad teod

toime otsese tahtlusega. A. Alveri tegevus täidab KarS § 424 lg-s 2 sätestatud koosseisu, kuna

tegemist on 2 erineva episoodiga ning Tartu Maakohtu 04.11.2020. a otsusega on teda sarnase

teo eest karistatud.

2.4.

Karistust mõistes arvestati sellega, et tegemist on kahe episoodiga. Süü on keskmisest

suurem, sest A. Alver juhtis autot joobes olles lühikese aja jooksul kaks korda ning teda ei

distsiplineerinud vähemalgi määral esimesel korral rikkumiselt tabamine ja menetluse

alustamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole, karistust kergendab puhtsüdamlik

kahetsus. A. Alveril on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu

04.04.2024. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud

vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata 18 kuuks käitumiskontrollile allutamisega.

Tegemist ei ole üksikrikkumisega, vaid pigem väljakujunenud käitumismustriga, mille juurde

ei kuulu enda käitumise analüüs ja kriitiline suhtumine õigusrikkumiste toimepanemisse.

2.5.

Kaitsja taotlust menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks ei rahuldatud.

Süüdistataval puudub sissetulek ja vara, tal on elatisevõlg ja elatise maksmise kohustus.

Menetluskulude tasumine aasta jooksul ei ole suure tõenäosusega võimalik. A. Alver kannab

karistust vanglas. Kui tal ka tekib mingi rahaline võimalus, siis täidetakse eelkõige elatisnõue

ja sellest tekkinud võlg.

Apellatsioonid

3. A. Alver taotleb 21.11.2025 esitatud apellatsioonis karistuse leevendamist ja

vangistuse osalist täitmisele pööramata jätmist katseajaga. Ta leiab, et kohus ei süvenenud

piisavalt asjaoludesse, põhjendused on pinnapealsed ning karistus ebaproportsionaalselt

range. Liigselt on rõhutatud varasemaid, juba kantud karistusi, samas kui ei ole piisavalt

arvestatud tema sotsiaalset olukorda, töösuhte olemasolu enne vahistamist, tööandja

valmisolekut teda tagasi võtta, kavandatud vaimse tervise ravi, majanduslikke raskusi ja

kasvavat elatisvõlga. Ta rõhutab, et osaleb vanglas AA-programmis, on motiveeritud loobuma

alkoholist ning soovib jätkata ravi ja rehabilitatsiooni Lootuse Külas, vajadusel elektroonilise

valve all, et töötada, tasuda elatis- ja muud kohustused ning vähendada retsidiivsusriski.

Samuti palub ta võimalust tasuda menetluskulud aasta jooksul osamaksetena. 24.11.2025

esitatud motivatsioonikirjas kinnitab ta tehtud vigade mõistmist ja siirast soovi muutuda,

rõhutades, et alkoholisõltuvusest vabanemine nõuab aega ja toetavat keskkonda.

4. Kaitsja on apellatsioonis seisukohal, et esineb kergendav asjaolu, kuid karistuse

mõistmisel pole see olulist rolli mänginud. Kuna eelmise kohtuotsusega mõisteti karistus

hoopis teiseliigilise kuriteo eest, siis võiks kaaluda võimalust asendada vangistus üldkasuliku

tööga. Süüdistatav on sellega nõus ning kuna liitkaristuseks mõistetud vangistuse pikkus on

alla 2 aasta, on see ka õiguslikult võimalik. Lisakohustuseks võiks panna kohustuse asuda

alkoholismivastasele ravile. Menetluskulu oleks võimalik vähendada ning kulud võiks

võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kui vangistus asendatakse üldkasuliku tööga, on A.

Alveril võimalik asuda tööle ja tema rahalised võimalused paraneksid.

Menetlus ringkonnakohtus

5. Tartu Ringkonnakohus võttis 01.12.2025 apellatsioonid menetlusse ning andis pooltele

võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 31.12.2025.

6. A. Alver esitas 13., 21. ja 22.12.2025 ringkonnakohtule kaebuse täiendusena

pealkirjastatud seisukohad. Ta märgib, et saab pärast vanglast vabanemist asuda MTÜ-sse

Valge Eesti rehabilitatsiooniteenusele koos majutusega ning läbida 9-kuulise

sõltuvusprogrammi alkoholist loobumiseks. Ka on ta valmis andma vajadusel vereproove,

läbima vajalikke sotsiaalprogramme ning on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. A.

Alver palub kohtul anda endale viimane võimalus, et ta saaks tõestada oma suutlikust olla

seadusekuulekas ja tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Lisaks palub apellant vähendada

menetluskulusid ning määrata nende tasumine ositi 12 kuu jooksul. Elatise võlg suureneb

praegu iga kuuga seni, kuni ta saab vabaduses uuesti tööle asuda.

7. Süüdistatav esitas perioodil 17.01–09.02.2026 ringkonnakohtule veel erinevaid

pöördumisi, selgitusi ja taotlusi (kokku 8-l korral).

8. Kaitsja A. Pärtel esitas 22.01.2026 MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti

19.01.2025. a garantiikirja, mis kinnitab, et A. Alveri vabastamisel enne tähtaega on talle

garanteeritud ajutine elamispind Tartus aadressil Annemõisa 12.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

9. Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsioonide

väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste

tõendite alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus neid põhistusi

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama ja vastab

vaid apellatsioonidele.

10. A. Alver on esitanud perioodil 17.01–09.02.2026 rea pöördumisi. Kuna tähtaeg

kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks oli 31.12.2025, jätab ringkonnakohus

need pöördumised tähelepanuta.

11. Süüdistatav leiab, vaatamata süü tunnistamisele ja puhtsüdamlikule kahetsusele

mõisteti talle keskmisest raskem karistus ning mõistetud karistus on ebaproportsionaalne. Ka

kaitsja hinnangul ei ole puhtsüdamlik kahetsus karistust piisavalt mõjutanud. Ringkonnakohus

neid seisukohti ei jaga. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse.

Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kohaldamisel aluseks sanktsiooni

keskmine määr. Maakohus mõistis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Arvestades, et

tegemist on 2 erineva episoodiga, süüdistatavat on varem samaliigilise kuriteo eest karistatud,

karistusregistri väljavõttest nähtuvad karistused eriliigiliste kuritegude eest võimaldavad

hinnata üldist õiguskuulekust väga madalaks ja karistuse eripreventiivsele mõjule allumist

halvaks, on tegemist suhteliselt leebe karistusega. A. Alver juhib mootorsõidukit

joobeseisundis ja juhtimisõigust omamata. Vaatamata sellele, et ta on tabatud asukohtades,

kus liiklus on hõredapoolsem, on tegemist ohtlike tegudega.

12. A. Alver heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud asjaoluga, et eelmisel korral

karistati teda joobeseisundis mopeedi juhtimise eest ning see on väheohtlik rikkumine. Tartu

Maakohtu 04.11.2020. a otsusega on A. Alverit KarS § 424 lg 1 järgi tõesti karistatud selle

eest, et ta juhtis mopeedi joobeseisundis. Praeguse asja lahendamisel ei oma eelmise sarnase

teo toimepanemise asjaolud tähendust – selle teo eest mõisteti karistus ja see on ära kantud.

Õiguslikku tähendust omab vaid see, et see karistus on kehtiv, s.o pole registrist kustutatud.

Seega ei oma käesolevas asjas A. Alveri süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel

tähtsust see, kas eelmine sarnane kuritegu pandi toime mopeedi või mõne raskema

mootorsõidukiga.

13. A. Alverile mõisteti praeguses asjas KarS § 65 lg 2 kohane liitkaristus Tartu Maakohtu

04.04.2024. a otsusega, mille järgi karistati teda KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi 10 kuu

pikkuse vangistusega. Kui inimene on eelmise kohtuotsusega vangistuse kandmisest

tingimuslikult vabastatud või vangistus on asendatud, on kuritegude toimepanemisest

hoidumine tema kõige olulisem kohustus. Seetõttu ongi seadusandja ette näinud, et kui isik

paneb katseajal toime uue kuriteo, liidetakse varasema karistuse kandmata osa uuele

karistusele täies ulatuses. Asja arutaval kohtul puudub seal mistahes kaalutlusruum.

Süüdistatav teadis, et tal kulgeb katseaeg, kuid otsustas sellest hoolimata lausa kahel korral

mootorsõidukit joobeseisundis juhtida. Selline tegu toob vääramatult kaasa kandmata

karistuse täitmisele pööramise.

14. Süüdistatav ei soovi olla vanglas ning seetõttu osutavad nii süüdistatav kui ka kaitsja

erinevatele õiguslikult võimalikele alternatiividele. KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui katseajal

pandi uus kuritegu toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi

vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg

2 p-s 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada

selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Karistusregistri andmetel on A. Alverit

varem karistatud nii tingimisi vangistusega, üldkasuliku tööga kui ka koheselt kandmisele

kuuluva vangistusega. Vangistust on A. Alver varem kandnud 2 korda. 14.07.2020. a otsusega

anti A. Alverile võimalus kanda karistust vabaduses tehes üldkasulikku tööd. Tema suhtes

üles näidatud usaldust kuritarvitas A. Alver praktiliselt kohe – uued kuriteod pani ta toime

juba 08.08.2020 ja 11.09.2020. Kokkuvõttes näitab A. Alveri varasem elukäik, et ükski

karistusliik ei ole eripreventiivset toimet omanud. Sellises olukorras on põhjendatud vaid

reaalne vangistus.

15. A. Alver heidab maakohtule ette, et otsuses on üle võetud varasemate otsuste

põhjendusi ja pole piisavalt arvestatud tema sotsiaalset olukorda iseloomustavat teavet.

Sellegi väitega ringkonnakohus ei nõustu. Kohtuotsuste põhjendused sarnaste tegude ja/või

sama isiku poolt toime pandud tegude puhul ongi mõnevõrra sarnased. Seadus ja

kohtupraktika, mida otsuse selgitamiseks kajastatakse, ajas üldjuhul ei muutu. Konkreetse

süüdistatava puhul ei ole muutunud ka isiku karistusõigusliku kohtlemise põhjenditena

kasutatav teave – ta on jätkanud kuritegude toime panemist, tarbib endiselt alkoholi ja oma

tegude ohtlikkust ei näi aduvat. Väljaspool vaidlust on see, et vabaduses on paremini

võimalik tagada nii lähedaste eest hoolitsemine kui ka rahaliste kohustuste täitmine. Paraku

on vabaduses viibimise eelduseks õiguskuulekas käitumine. Iga usalduskrediit ammendub

kord ning A. Alver on oma võimalused ära kasutanud.

16. Siiski tuleb nentida, et süüdistatav on vähemasti apellatsioonikohtule saadetud

avaldustes tegelenud eneseanalüüsiga, jõudnud järeldusele, et tal on alkoholiprobleem ning

omal jõul ta sellest tõenäoliselt ei vabane. Seda, kas A. Alver tõepoolest soovib end muuta ja

on valmis selleks reaalseid pingutusi tegema, saab otsustada kohtuotsuse jõustumise korral

peagi kätte jõudvas karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses. Hetkel on A.

Alver sunnitult kaine ning vanglas pakutakse erinevaid programme, mis aitavad positiivseid

muutusi kinnistada. Samuti abistatakse teda vabanemisjärgseks elukorralduseks

ettevalmistumisel, et tagasilanguste ohtu minimeerida. Seda, kas lisaks sõnadele väljendub

muutumise soov muutuda ka tegudes, kirjeldab vangla kohtule saadetavas iseloomustuses.

17. Kaitsja ja süüdistatav viitavad mõlemad menetluskulude vähendamise võimalusele.

Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb seadusest

ning nende vähendamine ei ole suvaotsustus. Ainuüksi rahaliste vahendite nappus seda ei

tingi – halb majanduslik olukord iseloomustab enamikku süüdimõistetud inimestest.

Üldreeglina tuleb kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud tasuda. Omades mitmeid

kriminaalkaristusi, oli A. Alver kuritegusid toime pannes teadlik, et süüdimõistva otsusega

kaasnevad paratamatult ka menetluskulud. Mingisuguseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks

menetluskulude vähendamise, kolleegium ei tuvastanud.

18. Menetluskulude ajatamine on aga põhjendatud olukordades, kus saab eeldada

pikendatud tähtaja jooksul kulude ära tasumist. Ringkonnakohus märgib maakohtuga

nõustuvalt, et praegusel juhul see nii ei ole. Süüdistataval on erinevad võlad ja igakuine lapse

ülalpidamise kohustus, samas vara tal ei ole. Selline olukord ei võimalda prognoosida, et

ajatamise korral saaksid menetluskulud aasta jooksul tasutud.

19. Eelnevat arvestades jäävad apellatsioonid rahuldamata. A. Alver on toime pannud

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod. Karistuse mõistmisel ega menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel ei ole maakohus eksinud. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.10.2025. a otsuse

muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

20. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. A. Alverile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat A.

Pärtel esitas 26.11.2025 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks

määramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja

apellatsiooni koostamisele 95 minutit, mille eest taotleb ta tasu 141,36 eurot, sh käibemaks

27,36 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub täielikult

rahuldamisele.

21. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel A. Alveri kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)