2-25-125988/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-25-125988

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Elisa Eesti AS hagi E.K vastu võlgnevuse nõudes

280,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659

Hageja esindaja Carlo Kask ning nõustaja U.V

Kostja: E.K, isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi E.K vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.K-lt (E.K, isikukood XXX) Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

kasuks poolte vahel 21.10.2016 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise, seadmete

rendi- ja/või müügilepingust ning 09.03.2020 sõlmitud seadmete rendi- ja/või

müügileping lepingust tulenev põhivõlgnevus 168,68 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 01.04.2024 kuni 14.01.2026 eest summas 71,71 eurot, s.o

kokku 240,39 eurot.

3. Mõista E.K-lt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis 0,065% päevas arvestatuna tasumata

põhinõudelt (s.o 168,68 eurot) alates 15.01.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni,

kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga

mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 168,68 eurot).

4. Jätta menetluskulud E.K kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 205 eurot ning mõista

nimetatud summa E.K-lt Elisa Eesti AS kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

2-25-125988

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult,

otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et

kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes

Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Elisa Eesti AS esitas 29.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 497,74 euro saamiseks. Kohus tegi 30.10.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond andis

nõude üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2. Hageja esitas 14.01.2026 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 168,68 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 71,71 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hagi kohaselt on Elisa

Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 21.10.2016 kliendi- ja teenuse osutamise leping,

seadmete rendi- ja/või müügileping ning 09.03.2020 seadmete rendi- ja/või müügileping.

Kostjal on arvete alusel tasumata teenuse eest 168,68 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest

171,64 eurot ja viivis 11,90 eurot. Kostjaga on lepingud ülesöelduks loetud 12.02.2024.

Vastavalt üldtingimuste punktile 10.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga

0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja nõuab

viivist alates 01.04.2024 kuni hagi esitamiseni 14.01.2026 kokku summas 71,71 eurot.

Samuti esitab hageja edasiulatuva viivise nõude.

2-25-125988

3. 20.01.2026 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS

§ 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja

20.01.2026 kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 08.02.2026. Kostja

hagile vastust tähtaegselt s.o 23.02.2026 esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on

õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

5. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui

kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise

tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

2-25-125988

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot (ilma käibemaksuta).

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulud tõendite

kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise

eest, summas 85 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja

keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas

asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid,

tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega (telekommunikatsiooni lepingust tuleneva

võlavaidlusega) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus

põhjendatud õigusabikuluks 85 eurot.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulude 20 euro väljamõistmist.

TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud

hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 205 eurot

(85+20+100).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Dokumentide kättetoimetamine

2-25-125988

13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik