2-22-11146/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11146

Tsiviilasi

Trembleks OÜ (likvideerimisel) hagi A. Š.-i vastu

nõudeõiguse ülemineku tuvastamiseks

A. Š.-i vastuhagi Trembleks OÜ (likvideerimisel) vastu

nõudeõiguse ülemineku tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

Põhihagi hind 84 796,64 eurot, vastuhagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastuhagis

kostja):

Trembleks

OÜ

(likvideerimisel) (FEMIDA LAW OFFICE OÜ õigusjärglane,

registrikood 16940751), lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja (vastuhagis hageja): A. Š. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus jätta põhihagi läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise

tõttu.

2. Jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1. Jätta menetluskulud tervikuna hageja Trembleks OÜ (likvideerimisel) kanda.

2.2. Mõista hagejalt Trembleks OÜ (likvideerimisel) välja kostja A. Š. kasuks menetluskulud

summas 4638,4 eurot.

2.3. Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 4638,4 eurot)

tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-

posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

2-22-11146

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. FEMIDA LAW OFFICE OÜ esitas 01.08.2022 hagi A. Š.-i vastu nõudeõiguse loovutamise

tuvastamiseks. Hageja taotles tuvastada A. Š. -i vastu nõudeõiguse (mis tuleneb 11.01.2019.a. Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsusest ts.asjas nr XXX) üleminek Techno City Eesti OÜ-lt (reg.kood

11510856) Femida Law Office OÜ-le (reg.kood 12948322) ehk tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu

11. jaanuari 2019.a. kohtuotsusest tsiviilasjas XXX tulenev nõue on läinud üle Techno City Eesti OÜ-

lt (reg.kood 11510856) hagejale.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 22.08.2022.

3. A. Š. esitas 05.12.2023 vastuhagi FEMIDA LAW OFFICE OÜ vastu. A. Š. palus alternatiivselt,

juhul, kui kohus rahuldab põhihagi ja tuvastab A. Š. ’i vastu nõudeõiguse (mis tuleneb 11. jaanuari

2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr XXX) ülemineku Techno City Eesti OÜ’lt

(registrikood 11510856, kustutatud) hagejale, tuvastada A. Š. ’i vastu nõudeõiguse (mis tuleneb 11.

jaanuari 2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr XXX) üleminek Femida Law

Office OÜ’lt (registrikood 12948322) Techno City Eesti OÜ’le (registrikood 11510856, kustutatud).

Kohus võttis vastuhagi menetlusse 08.07.2024.

4. Seoses kohtunik Geidi Sile suundumisega Tallinna Ringkonnakohtusse on käesolev tsiviilasi

jaanuaris 2026. aastal ümber jagatud kohtunik Andres Suik menetlusse. 10.02.2026 määrusega lubas

kohus Trembleks OÜ-l (registrikood 16940751, likvideerimisel) astuda menetlusse FEMIDA LAW

OFFICE OÜ asemel. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kostja (vastuhagis hageja) A. Š.

04.12.2026 taotlus menetluse lõpetamiseks ja 26.01.2026 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.

11.02.2026 andis kohus pooltele võimaluse esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad hiljemalt

18.02.2026. Kohus teatas, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-22-11146 tehakse kompromissile

mittejõudmise korral avalikult teatavaks hiljemalt 06.03.2026.

HAGEJA SEISUKOHAD

5. Hagi asjaolude kohaselt tegi Tallinna Ringkonnakohus 11.01.2019.a. kohtuotsuse ts. asjas nr XXX,

millega mõistis A. Š.-ilt (kostja) isikukood: XXX TECHNO CITY EESTI OÜ registrikood: 11510856

kasuks välja: a)

põhivõla 50 000 eurot; b) intressi 2904 eurot 11 senti; c) 2. oktoobri 2015. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 553 eurot 39 senti; d) alates 3. oktoobrist 2015 kuni põhivõla

(50 000 eurot) tasumiseni tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist (Lisa 1 – 18.12.2018.a. Tallinna Ringkonna kohtuotsus).

6. 20.05.2018.a. loovutas Techno City Eesti OÜ ülaltoodud nõuded kostja vastu täies ulatuses Femida

Law Office OÜ-le (hageja) nõudehinnaga 1 eurot. Vastavalt nõude loovutamise lepingule nr. XXX

2-22-11146

eelpool toodud Nõude üleminekuga läksid Hagejale üle kõik selle tagamiseks seatud tagatised ja

kõrvalkohustustest tulenevad õigused. (Lisa 2 - Nõude loovutamise leping Nr. XXX).

7. Alates 07.01.2020.a. on Techno City Eesti OÜ kustutatud Eesti Vabariigi äriregistrist (Lisa 3 –

TECHNO CITY EESTI OÜ, registrikood 11510856 registrikaart). Kuid enne Techno City Eesti OÜ

kustutamist äriregistrist toimust juba täitemenetlus kostja vastu hageja kasuks. Kuna Techno City Eesti

OÜ oli kustutatud Eesti Vabariigi äriregistrist, siis kohtutäitur lõpetas täitemenetluse viidates sellele, et

täitemenetluse jätkamiseks peab esitama notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu või

kohtulahendi, millega on tuvastatud nõudeõiguse üleminek.

8. Hagi õigusliku põhjenduse osas märgib hageja, et vastavalt Täitemenetluse seadustik (TMS) § 18

lg-le 1 kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab

kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga,

avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi

täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.

Vastavalt TMS § 18 lg-le 3 kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist

tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-le 1

võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest

tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale.

9. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt

VÕS § 167 lg 4 läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes

olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Ka lahendis asjas nr XXX märkis Riigikohus, et

võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue

loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist

tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus

teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Kui väidetavale uuele

võlausaldajale ei ole täitedokumendist tulenevaid õigusi loovutatud notariaalselt tõestatud lepinguga,

saab ta oma õigusi kaitsta ja nõude loovutamist tõendada TMS § 18 lg 3 kohaselt võlgniku vastu

esitatava hagiga. Selle hagi ese on tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse üleminekut uuele

võlausaldajale. Tuginedes eeltoodule palub hageja rahuldada hagi ja tuvastada A. Š. -i vastu

nõudeõiguse (mis tuleneb 11.01.2019.a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest ts.asjas nr XXX)

üleminek Techno City Eesti OÜ-lt (reg.kood 11510856) Femida Law Office OÜ-le (reg. kood

12948322). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

10.

10.10.2022 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja hinnang selles osas, et hagejal ei saa

olla tuvastushuvi 10. mai 2018.a. nõudeõiguse loovutamise tuvastamiseks olukorras, kus on ilmne, et

hageja on peale nõude omandamist vaidlusaluse nõude TCE-le tagasi loovutanud, on ekslik järgmistel

põhjustel: a) on täiesti arusaamatu kuidas jõudis kostja järeldusele, et hageja on peale nõude

omandamist vaidlusaluse nõude TCE-le tagasi loovutanud. Hageja märgib, et peale nõude

omandamist (ehk peale 10.05.2018.a.) ei ole ta vaidlusaluse nõude TCE-le tagasi loovutanud; b)

Kostja tegi ebaõige järelduse asudes seisukohale, et TCE on peale 20. mai 2018.a. (tegelikult on õige

kuupäevaks 10.05.2018.a.) nõudeõiguse loovutamist hagejale selle tagasi omandanud, vastasel korral

ei oleks ta saanud tsiviilasjas nr XXX enam hagejana/apellandina ja sellele järgnenud täitemenetluses

nr XXX sissenõudjana osaleda ja nõudeõiguseta menetlustoiminguid teha.

2-22-11146

11. Hageja juhib tähelepanu, et nõude loovutamine kohtumenetluse kestel on lubatav ning ei

tähenda automaatselt hageja asendamist. Ka ei olnud hageja (õigusjärglasena) kohustatud esitama

nõude loovutamisel avalduse hageja asendamiseks menetluse käigus (see on õigus aga mitte kohustus).

Nii vastavalt TsMS § 210 lg 1 Hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada

vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vastavalt TsMS § 210 lg 2 Vaidlusaluse eseme

omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ja vastavalt TsMS § 210 lg 3 Õigusjärglane võib

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda

menetlusse poole õiguseelneja asemel. Ka Riigikohus rõhutas lahendis nr 3-2-1-2-15, et normid, mis

reguleerivad poolte vahetumist kohtumenetluses, peavad muu hulgas tagama, et vaidlusaluse eseme

võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada õigustatud isikutele raskusi oma õiguste maksmapanekul, ja

nii saab näiteks vaidlusaluse eseme võõrandamise jätta tähelepanuta nn irrelevantsuspõhimõtte järgi.

Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui vaidlusalune ja hagi esitamise ajal eeldatavasti hagejale kuuluv

õigus loetakse menetluse vältel nõude ülemineku käsutustehingu kehtetuks tunnistamise tõttu algusest

peale tegelikult kuuluvaks varasemale õigustatud isikule. Ka sel juhul peab menetluslikult olema

tagatud, et lõppastmes oleks võimalik olemasolevat nõuet maksma panna.

12. Kostja ei saa vabaneda tema vastu eksisteerivast nõudest üksnes põhjusel, et vaieldakse nõude

kuuluvuse üle. Menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses

saavutatut ja see, et nõue kuulub selle üleandmise aluseks olnud käsutustehingu kehtetuks tunnistamise

tõttu mitte hagejale, vaid eelmisele võlausaldajale, on irrelevantsuspõhimõtte alusel võimalik jätta

tähelepanuta. (p 12) TsMS § 210 lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase

õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja

menetlust. See tähendab, et kui ese, mille üle vaieldakse, läheb menetluse vältel õigusjärgluse korras

üle kolmandale isikule, siis on võimalik hagi rahuldada vaatamata sellele, et menetlusosaline on

vahetunud. TsMS § 460 lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes

on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.

13. Ka lahendis 3-2-1-22-15 märkis Riigikohus korduvalt, et TsMS § 210 lg 1 järgi ei puuduta hagi

esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue.

TsMS § 210 lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine

või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. See tähendab, et

kui nõue loovutatakse menetluse vältel kolmandale isikule, siis on võimalik vaidlus sellele vaatamata

lahendada. Menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses

saavutatut ja see, et nõude kuuluvuse üle vaieldakse ning nõue võib kuuluda loovutamise tõttu

kolmandale isikule, mitte hagejale, on irrelevantsuspõhimõtte alusel võimalik jätta tähelepanuta (vt ka

Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p-d 12, 13; 29. märtsi 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-9-06, p 15).

14. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et tal on tuvastushuvi 10. mai 2018.a. nõudeõiguse

loovutamise tuvastamiseks ja selleks on hetkel kõik eeldused täidetud. Ei esine ka alust hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Seega palub hageja jätta kostja taotlus hagiavalduse selle perspektiivituse tõttu

läbi vaatamata osas rahuldamata.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

15. Kostja esitas 18.11.2022 vastuse hagiavaldusele. Kostja avaldab, et ta peab hagiavalduses esitatud

2-22-11146

nõuet alusetuks ja ta vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et nõue on kostja suhtes

lõppenud.

16. Hageja palub käesolevas menetluses kohtul tuvastada, et ta on 20. mail 2018. a sõlmitud

nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandanud kõik nõuded A. Š.-i vastu, mis tulenevad A. Š.-i ja

Techno City Eesti OÜ (likvideeritud, edaspidi TCE) vahel 26. juunil 2014. a sõlmitud laenulepingust.

Sama nõude kostja vastu esitas nõudeõiguse loovutamisega omandanult kohtule algselt SIA Aljans

AB, mille järel nõudeõigus loovutati TCE-le tagasi ja tsiviilasjas nr XXX asendati hageja (vt pln hagi

lisa 1, lk 2, p 1). TCE on peale 20. mai 2018. a nõudeõiguse loovutamist hagejale selle tagasi

omandanud, vastasel korral ei oleks ta saanud tsiviilasjas nr XXX enam hagejana/apellandina ja sellele

järgnenud täitemenetluses nr XXX sissenõudjana osaleda ja nõudeõiguseta menetlustoiminguid teha.

17. Kostja leiab jätkuvalt, et hagejal ei saa olla tuvastushuvi 20. mai 2018. a nõudeõiguse loovutamise

tuvastamiseks olukorras, kus on ilmne, et hageja on peale nõude omandamist vaidlusaluse nõude TCE-

le tagasi loovutanud. Järelikult ei saa 20. mai 2018. a nõudeõiguse loovutamise tuvastamine enam

kaasa tuua hageja nõude olemasolu jaatamist kostja vastu – sama nõue kostja vastu oli vähemalt alates

9. juulist 2018. a uuesti TCE-le tagasi loovutatud ning hilisemaid nõudeõiguse loovutamisi ei ole

hageja hagis esile toonud. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks vaid siis, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul ei

saa hagejal olla õiguslikku huvi tehingu suhtes, millest tulenevad hageja õigused on hilisema tehinguga

(nõudeõiguse tagasi loovutamine) kostja suhtes ilmselgelt lõppenud.

18. Esiteks, kuigi antud menetluses on vormiliselt FEMIDA LAW OFFICE OÜ esitanud hagi A. Š.-i

vastu, siis sisuliselt on tegemist pahauskse katsega „taaselustada“ TCE nõuet. Vaidluse lahendamise

seisukohalt on oluline asjaolu, et peale väidetavat nõude loovutamist hagejale, s.o 20. maid 2018. a, on

TCE jätkanud tsiviilasjas XXX menetlust A. Š.-i vastu nõudes, mille omandamise tunnustamist

käesolevas menetluses hageja nõuab. TCE on peale nõude loovutamist tsiviilasja nr XXX raames

teinud vähemalt järgnevad toimingud: (i) TCE on sõlminud uue kliendilepingu Advokaadibürooga

TGS Baltic ja sellest kohtule 2. juulil 2018. a teavitanud (3. septembri 2022 taotluse lisa 2); (ii) 9.

juulil 2018. a on TCE esitanud kohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 8. juuni 2018. a otsusele

(3. septembri 2022 taotluse lisa 3); (iii) 4. detsembril 2018. a on TCE esitanud kohtule seisukoha A. Š.-

i vastusele (3. septembri 2022 taotluse lisa 4); (iv) 18. detsembril 2018. a on TCE esitanud kohtule

menetluskulude nimekirja (3. septembri 2022 taotluse lisa 5) ja osalenud kohtuistungil Tallinna

Ringkonnakohtus (3. septembri 2022 taotluse lisa 6); (v) 27. mail 2019. a on TCE kohtule esitanud uue

menetluskulude nimekirja (3. septembri 2022 taotluse lisa 7) ja (vi) TCE on peale otsuse jõustumist

tsiviilajas nr XXX, s.o peale 16. maid 2019. a, esitanud kohtutäitur E. V. avalduse täitemenetluse

alustamiseks (3. septembri 2022 taotluse lisa 8) ja A. Š. on oma pensioni arvelt osaliselt nõude täitnud

(3. septembri 2022 taotluse lisa 9).

19. Kuigi tsiviilasjas nr XXX on protokollilise määrusega varasemalt hageja SIA Aljans AB

asendatud ja uueks hagejaks on määratud TCE, ei ole peale nõude loovutamist 20. mail 2018. a

nimetatud tsiviilasjas hagejat asendatud (mida oleks kostja hinnangul kindlasti tehtud, kui nõudeõigust

ei oleks tagasi loovutatud) ning kõik menetlustoimingud alates 2. juulist 2018. a kuni tsiviilasja

menetluse lõpuni on teinud TCE oma uue lepingulise esindaja kaudu. Veel enam – nii TCE kui ka

hageja FEMIDA LAW OFFICE OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks oli ja on I. D. (end. I. M.), mistõttu

on välistatud olukord, et TCE oleks tsiviilasja nr XXX menetlust jätkanud TCE nimel teadmatusest, et

talle enam nõue kostja vastu ei kuulu vm.

2-22-11146

20. Soov muuta TCE nõudeõigus kostja vastu tagantjärgi FEMIDA LAW OFFICE OÜ poolt

sundtäidetavaks fiktiivse nõudeõiguse loovutamise lepingu kohtuliku tunnustamise läbi on kostja

hinnangul selgelt kantud soovist nn skeemitamise teel hiilida mööda TCE võlausaldajatest, mis on

avalikult kättesaadava info põhjal hinnates hageja seaduslikule esindajale iseloomulik tegevus (vt pln

3. septembri 2022 taotluse lisa 10). Nimelt likvideeriti TCE 7. jaanuaril 2020. a ning Maksu- ja

Tolliametile jäi tasumata maksuvõlg summas 192 757,48 eurot. Siit tulenes ilmne põhjus TCE

likvideerimiseks – kogu A. Š.-ilt täitemenetluse kaudu saadav raha oleks Maksu- ja Tolliameti poolt

algatatud täitemenetluse kaudu läinud maksuvõlgnevuse katteks. Nüüd on I. D. (end. I. M.) hageja

FEMIDA LAW OFFICE OÜ kaudu üritamas leida teed TCE nõude maksmapanekuks ilma, et sellest

peaks täitma Maksu- ja Tolliameti ning teiste TCE võlausaldajate nõudeid. Kostja hinnangul on

tegemist VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõtte vastase käitumise ning TsMS § 200 sätestatud

menetlusõiguste kuritarvitamisega ning hagi tuleks ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata.

21. Kostja rõhutab, et TCE osanikel on aus ja seaduslik võimalus tsiviilasjas nr XXX tehtud

kohtulahendist tulenev nõue kostja A. Š.-i vastu selle täitmata osas maksma panna, esitades kohtule

avalduse Techno City Eesti OÜ (likvideeritud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Nimelt

sätestab ÄS § 218 lg 2, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et vajalikud on

täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused

või määrab uued likvideerijad. Säte on kohaldatav ka ÄS § 519 lg 3 alusel sundlõpetatud osaühingutele

(RKTKo nr 3-2-1-42-02). Järelikult on huvitatud isikutel seadusest tulenev võimalus tsiviilasjas nr

XXX tehtud lahendist tulenevad nõuded realiseerida ning seda maksukohustuste täitmisest mööda

hiilimata.

22. Käesoleva asja lahendamisel ei saa lähtuda vastuolulisest olukorrast, kus seisuga vähemalt alates

2. juulist 2018. a kuulus üks ja sama nõue täies ulatuses nii TCE-le kui ka hagejale FEMIDA LAW

OFFICE OÜ-le. Kohtule tsiviilasjas nr XXX esitatud menetlusdokumendid kinnitavad selgelt ja

üheselt, et peale nõude loovutamist 20. mail 2018. a ja enne Advokaadibürooga TGS Baltic

kliendilepingu sõlmimist ja sellest kohtule teatamist, on hageja tsiviilasjas nr XXX esitatud nõude

TCE-le tagasi loovutanud. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub

seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Järelikult kinnitavad TCE menetlustoimingud tsiviilasja menetluses nr XXX selgelt ja üheselt, et

vähemalt seisuga 9. juuli 2018. a, mil TCE esitas kohtule apellatsioonkaebuse, oli hageja TCE-le

nõude A. Š.-i vastu tagasi loovutanud, vastasel korral ei oleks TCE saanud enda nimel kohtule

apellatsioonkaebust, millega TCE ühtlasi kinnitas nõudeõiguse olemasolu kostja vastu, esitada. Hageja

ei ole hagiavalduses esile toonud, et TCE oleks hagejale hiljem nõude uuesti loovutanud, järelikult

puudub hagejal kostja vastu nõue, mille loovutamist tuleks käesolevas menetluses tuvastada. Hageja

lubab endale nõudeõiguse loovutamise küsimuses teadlikku kohtu eksitamist, millises tegevuses

väljendub kostja hinnangul eelkõige äärmuslik lugupidamatus kohtu suhtes.

23. 05.12.2023 menetlusdokumendis leiab kostja leiab jätkuvalt, et hagejal ei saa olla tuvastushuvi 10.

mai 2018 nõudeõiguse loovutamise fakti tuvastamiseks, kuna pelgalt nõudeõiguse loovutamise asjaolu

tuvastamisega ei saavuta hagejale veel kehtiva nõudeõiguse olemasolu tuvastamist. Selles osas on

hageja nõude ese ebatäpne ja ei täida hageja võimaliku menetlushuvi. Pelgalt hageja nõudeõiguse ühel

ajahetkel ülemineku fakti tuvastamine ei tähenda automaatselt seda, et hagejal oleks jätkuvalt kostja

vastu nõue (mis võiks teoreetiliselt hageja menetluslik huvi olla). Kõik kostja poolt kohtu ette toodud

asjaolud räägivad vastupidist – nii hageja ise kui ka TCE on käitunud selges vastavuses olukorrale, kus

hageja on peale nõude väidetavat omandamist sama nõude TCE-le tagasi loovutanud. Järelikult ei saa

10. mai 2018. a nõudeõiguse loovutamise kui asjaolu tuvastamine enam kaasa tuua hageja nõude

2-22-11146

olemasolu jaatamist kostja vastu – sama nõue kostja vastu oli vähemalt alates 29. mai 2019 (TCE

täiteavalduse esitamise kuupäev) uuesti TCE-le tagasi loovutatud ning hilisemaid nõudeõiguse

omandamise asjaolusid ei ole hageja hagis esile toonud.

24. Arusaamatust tekitab seegi, et hageja viitab hagiavalduses 20. mai 2018 sõlmitud nõudeõiguse

loovutamise lepingule, mitte 10. mai 2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingule, mis oli lisatud

hagiavaldusele (hagi lisa 2). Ka nimetatud asjaolu viitab mitme TCE ja hageja vahel sõlmitud lepingu

olemasolule. Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt on eluliselt usutav, et 10. mail 2018 sõlmiti

nõudeõiguse loovutamise leping, millega TCE loovutas nõude kostja vastu hagejale ning 10 päeva

hiljem, s.o 20. mail 2018 (mida kinnitab hageja hagis lepingu sõlmimise kuupäevana) sõlmisid TCE ja

hageja kokkuleppe sama nõude tagasi loovutamiseks. See selgitaks ja muudaks loogiliselt seletatavaks

kogu TCE ja hageja edasise käitumise, sealhulgas menetlusliku käitumise täitemenetluses.

25. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks vaid siis, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kostja kordab, et antud juhul

ei saa hagejal olla õiguslikku huvi tehingu suhtes, millest tulenevad hageja õigused on hilisema

tehinguga (nõudeõiguse tagasi loovutamine) kostja suhtes lõppenud. Teoreetiliselt võiks hagejal olla

huvi nõudeõiguse olemasolu tuvastamiseks, kuid mitte nõudeõiguse loovutamise kui fakti

tuvastamiseks, kuna pelgalt nõudeõiguse loovutamise fakt ei välista tulevikus selle nõude edasi või

tagasi loovutamist, lõppemist vm asjaolusid. Sel põhjusel palub kostja jätta hagiavaldus läbi

vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

26. 18.02.2026 menetlusdokumendis jäi kostja oma seniste seisukohtade juurde. Kostja palus jätta

põhihagi läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu (TsMS § 368 lg 1), alternatiivselt jätta põhihagi

rahuldamata. Samuti palus kostja rahuldada kostja vastuhagi (alternatiivne tuvastusnõue) ning teha

järgmine tuvastus: Juhul, kui kohus rahuldab põhihagi ja tuvastab, et A. Š.-i vastu nõudeõigus, mis

tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr XXX, läks üle Techno City Eesti OÜ-lt

(registrikood 11510856) FEMIDA LAW OFFICE OÜ-le (registrikood 12948322) (õigusjärglane

Trembleks OÜ, registrikood 16940751, likvideerimisel), tuvastada, et sama nõudeõigus on pärast

nimetatud loovutust (hiljemalt täitemenetluse nr XXX alustamise avalduse esitamise ajaks) läinud

tagasi üle FEMIDA LAW OFFICE OÜ-lt Techno City Eesti OÜ-le.(registrikood 11510856,

kustutatud), mistõttu hagejal (Trembleks OÜ-l) puudub menetluse ajal kostja vastu nimetatud

nõudeõigus.

VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE

27. Kostja esitas 05.12.2023 alternatiivse vastuhagi. Alternatiivse vastuhagi asjaolude kohaselt peale

10. maid 2018, s.o väidetavat nõudeõiguse loovutamist hagejale, on Techno City Eesti OÜ (TCE)

jätkanud tsiviilasjas XXX menetlust A. Š.-i vastu nõudes, mille loovutamise fakti tuvastamist

käesolevas menetluses hageja nõuab. Alternatiivselt, juhul, kui kohus rahuldab põhihagi ja tuvastab A.

Š. ’i vastu nõudeõiguse (mis tuleneb 11. jaanuari 2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest

tsiviilasjas nr XXX) ülemineku Techno City Eesti OÜ’lt (registrikood 11510856, kustutatud) hagejale,

tuvastada A. Š. ’i vastu nõudeõiguse (mis tuleneb 11. jaanuari 2019 Tallinna Ringkonnakohtu

kohtuotsusest tsiviilasjas nr XXX) üleminek Femida Law Office OÜ’lt (registrikood 12948322)

Techno City Eesti OÜ’le (registrikood 11510856, kustutatud).

28. Hageja palub käesolevas menetluses kohtul tuvastada kostja vastu nõudeõiguse (mis tuleneb 11.

jaanuari 2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr XXX) ülemineku Techno City

2-22-11146

Eesti OÜ-lt (registrikood 11510856) Femida Law Ofice OÜ-le (registrikood 12948322). Sama nõude

kostja vastu esitas nõudeõiguse loovutamisega omandanult kohtule algselt SIA Aljans AB, mille järel

nõudeõigus loovutati TCE-le tagasi ja tsiviilasjas nr XXX asendati hageja (hagi lisa 1, lk 2, p 1).

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et TCE on peale 10. mai 2018 nõudeõiguse loovutamist hagejale selle

tagasi omandanud, s.o hageja on nõude kostja vastu TCE-le tagasi loovutanud. Vastasel korral oleks

tsiviilasjas nr XXX hageja asendatud ning TCE ei oleks kohtutäiturile täitemenetluse alustamise

avaldust esitanud.

29. Kostja nõustub maakohtu 22. novembri 2023 selgitustega selles, et TsMS § 210 lg 1 ja 2 järgi ei

mõjuta nõudeõiguse loovutamine iseenesest kohtumenetlust. Kostja on nõus, et nõudeõiguse

loovutamine ei olnud takistuseks tsiviilasja nr XXX lõpuni menetlemiseks. Kostja vastuväidete rõhk ei

ole mitte sellel, et viidatud tsiviilasi lõpuni menetleti, vaid sellel, milline oli TCE ja hageja menetluslik

käitumine peale väidetavat nõudeõiguse loovutamist. Isegi kui jaatada, et hageja ja TCE lähtusid peale

nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe sõlmimist TsMS §-st 210 (millega kostja ei nõustu) ega teinud

seetõttu kohtumenetluse kestel kohtule avaldust hageja asendamiseks, siis mitte millegagi ei ole

põhjendatud asjaolu, et ka peale tsiviilasja nr XXX menetluse lõppu jätkas TCE võlausaldajana

käitumist, esitades kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Nagu kostja on eelnevalt

märkinud, oli TCE-l ja hagejal üks ja sama juhatuse liige – I. D. (enne nime vahetamist I. M.), mistõttu

ei saanud TCE vastav käitumine tuleneda teadmatusest, kellele parasjagu nõudeõigus kuulub vms

(TsÜS § 133).

30. Riigikohus on 19. veebruaril 2020 tsiviilasjas nr XXX tehtud lahendis (p. 9.3.3) selgitanud, et

TsMS § 210 lg 2 kehtib vaid kohtumenetluses, mitte täitemenetluses. Seega kui TCE menetluslik

käitumine tsiviilasjas nr XXX võiks olla TsMS § 210 alusel veel kuidagi mööndustega selgitatav, siis

kindlasti ei ole selgitatav TCE võlausaldajana käitumine peale tsiviilasja nr XXX menetlust, so

täitemenetluses nr XXX, millegi muuga, kui nõude tagasi loovutamisega – TCE käitus selgelt

võlausaldajana (alustas täitemenetlust kostja vastu) ja hageja ei käitunud võlausaldajana (ei teavitanud

kostjat nõude loovutamisest ega alustanud ise täitemenetlust).

31. Kõige eelneva juures jääb kostja varasemas menetluses esitatud seisukoha juurde, et juhul, kui

eeldada, et hageja ja TCE juhatuse liige käitub mõistlikult ning ettevõtte huvides ja hageja ei oleks

nõuet TCE-le tagasi loovutanud (hageja positsioon), oleks mõistlikult ja pragmaatiliselt käituv hageja

igal juhul palunud juba tsiviilasja nr XXX menetluse ajal hageja asendamist, et lõplik kohtulahend

tehakse koheselt hageja kasuks, nõue oleks hageja kasuks koheselt sundtäidetav ning hagejal puuduks

menetluslik vajadus asuda aastaid hiljem eraldi kohtumenetluses nõudeõiguse ülemineku asjaolude üle

vaidlema ja eraldi menetluskulusid kandma. Oluline on seegi, et hageja näol on tegemist õigusbürooga,

kes osutab õigusalast teenust ning TCE-d esindas tsiviilasja menetluses Advokaadibüroo TGS

vandeadvokaat Vitali Šipilov, kelle oskuses anda kliendile vajalikku õigusalast nõu ja soovitada

kliendile parimat ning mõistlikumat võimalikku menetluslikku käitumist on väljaspool kahtlust. Nagu

nähtub TCE lepingulise esindaja Advokaadibüroo TGS vandeadvokaat Vitali Šipilovi poolt koostatud

menetlusdokumentidest (dtl 68 ja 76), on TCE kandnud peale väidetavat nõudeõiguse loovutamist, s.o

peale 10. maid 2018, olulisel määral menetluskulusid, mida tulnuks hageja asendamise korral jooksvalt

kanda Femida Law Office OÜ-l.

32. Põhjendamatu on olukorras, kus TCE-le oli tagatud igakülgne ja kvaliteetne õigusnõustamine

Advokaadibüroo TGS Baltic poolt, jätkab TCE Femida Law Office OÜ eest menetluskulude kandmist

ning Femida Law Office OÜ ei esita kohtule taotlust hageja asendamiseks, kui ta on uus võlausaldaja,

ja teades ette, et ta peab hakkama nõudeõiguse olemasolu üle peale tsiviilasja nr XXX menetlust

2-22-11146

eraldiseisvas kohtumenetluses vaidlema. Kostja palub kohtulahendi tegemisel hinnata TCE ja hageja

käitumist peale 10. maid 2018, arvestades, milline oli mõlema isiku teadmine nõudeõiguse olemasolu

kohta.

33. Kostja möönab, et tema poolt kohtu ette toodud asjaolud viitavad nõudeõiguse tagasi

loovutamisele kaudselt, kuid kostja palub lahendi tegemisel ja tõendite hindamisel arvestada kostja

olukorraga menetluses – kostjal ei ole võimalik otseste tõenditega (nõudeõiguse tagasi loovutamise

leping) nõudeõiguse tagasi loovutamise asjaolu tõendada kuna TCE on kustutatud ning hageja

ilmselgelt vastavat dokumenti kohtule ei esita (vastasel korral ei oleks hageja kostja vastu hagi

esitanud). Samas on kostja kaudsete tõendite kaal suurendatud, sest kõik tõendid, mis tõendavad

kaudselt nõudeõiguse tagasi loovutamist TCE-le, on tekkinud käesolevast kohtumenetlusest

sõltumatult ja hageja enda ning TCE menetluslikest tahteavaldustest tingituna, sõltumatuna kostja

soovist neid käesolevas menetluses kasutada – selles mõttes on kostja kaudsed tõendid mõjukamad,

kui hageja vastuväited nõudeõiguse tagasiloovutamise kohta – hageja ja TCE enda käitumine nii

tsiviilasja nr XXX menetluses, kuid eriti kohtumenetlusele järgnenud täitemenetluses, on selges

vastusolus hageja väitega, et talle kuulub nõudeõigus kostja vastu. Seevastu on hageja enda kui ka

TCE käitumine (kostjast sõltumatult) kooskõlas kostja väidetega, et kas a) nõuet hagejale üldse ei

loovutatud või b) kui loovutati, siis loovutas hageja nõudeõiguse kostja vastu TCE-le tagasi hiljemalt

enne täitemenetluse avalduse esitamist (29. maid 2019), sest täitemenetluses TsMS § 210 enam mingil

juhul ei kohaldu.

34. Oluline on ka asjaolu, millisel õiguslikul alusel lõpetas Tallinna kohtutäitur E. V. 28. juunil 2021

täitemenetluse nr XXX. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse tuginedes TMS § 48 lg 1 p-le 6, mis

sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui

nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele. Järelikult ei andnud

võlausaldaja TCE, kes võttis endale hageja ees nõudeõiguse loovutamise lepinguga kohustuse teha

hagejaga vajalikku koostööd (sh andma infot), aitamaks hagejal nõuet efektiivselt maksma panna (dtl

19, p 4.2 ls 2), kohtutäiturile teada, et tema nõudel on õigusjärglane. Mõistliku vastuseta on küsimus,

miks pidi TCE esitama tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtuotsuse täitmiseks avalduse kohtutäiturile, kui

tal oli hagejaga kokkulepe, et TCE ei vastuta nõude täitmise eest kostja poolt (vt pln samas p 3.4).

35. Kui asuda jaatama hageja positsiooni, et tal on kehtiv nõudeõigus kostja vastu, oli järelikult

täitemenetlus nr XXX läbiviidud täiesti põhjendamatult ja TMS sätteid rikkudes. Arvestades, et TCE-l

oli professionaalne lepinguline esindaja, ei ole eluliselt usutav, et TCE, teades, et tal kostja vastu

tegelikult nõudeõigus puudub, esitab sellele vaatamata kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

alustamiseks ning võtab kostjalt tema pensioni arvelt tasutud summad vastu – tegemist oleks TCE ja

tema esindajate poolt olnud ilmselge ja äärmiselt ebaausa ning ka kriminaalse käitumisega, mida on

eluliselt raske ette kujutada ja keeruline mõistlikult põhjendada. Sel põhjusel viitavad kõik asjaolud

(hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi tema positsiooni toetavat asjaolu, peale 10. mai 2018

lepingu) kostja positsiooni tõesusele, mille tõttu palub kostja vastuhagi rahuldada.

36. 10.06.2026 menetlusdokumendis põhjendas kostja täiendavalt vastuhagi esitamist. Kostja esitas 5.

detsembril 2023 alternatiivse vastuhagina nõude, milles palus esitatud asjaolude ja tõendite põhjal

kohtul tuvastada, et peale 10. mail 2018 nõudeõiguse loovutamise lepingu allkirjastamist on hageja

nõude endisele võlausaldajale tagasi loovutanud. Teiste sõnadega palus kostja kohtul tuvastada, et

käesoleva menetluse ajaks hagejal enam kostja vastu kehtivat nõudeõigust ei ole. Riigikohus on

näiteks pankrotiasjas 15. juunil 2021 tsiviilasjas nr XXX tehtud lahendis selgitanud, et kui

hagiavaldusest ja selles esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja eesmärgiks see, et kohus tuvastaks, et

2-22-11146

pankrotivõlgnikul ei ole hageja vastu tasaarvestusavalduses märgitud nõuet, siis on hageja esitanud

TsMS § 368 lg 1 mõttes negatiivse tuvastushagi. Hagejal on sellise õigussuhte puudumise tuvastamise

vastu õiguslik huvi, kuna asja lahendamine tagab selguse küsimuses, kas pankrotivõlgnikul on hageja

vastu nõue, mida tasaarvestada või mitte. Riigikohus on 21. juunil 2023 tsiviilasjas nr 2-22-6949

tehtud lahendis selgitanud, et TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus jaatas

õigusliku huvi olemasolu olukorras, kus tuvastusnõue on esitatud isiku poolt, kelle õigused ja

kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Ka käesolevas asjas on hageja esitanud negatiivse

tuvastushagi, paludes kohtul tuvastada, kas peale 10. mail 2018 allkirjastatud nõudeõiguse loovutamise

lepingu sõlmimist on hageja nõudeõiguse kostja vastu endisele võlausaldajale tagasi loovutanud või

mitte. Teisisõnu, kas hagejal on käesoleva menetluse ajal kostja vastu tsiviilasjas nr XXX tehtud

lahendist tulenev nõue või mitte. Kostja alternatiivse vastuhagi lahendamine annab kostjale selguse,

kas hagejal on tema vastu kehtiv nõudeõigus või mitte, s.o kostja õigused ja kohustused sõltuvad

sellest, kas hagejal on kostja vastu kehtiv nõudeõigus või mitte, järelikult on kostjal hageja poolt

nõudeõiguse tagasiloovutamise tuvastamise, s.t hagejal kostja vastu kehtiva nõudeõiguse puudumise

suhtes selge ja lihtsasti arusaadav tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõistes. Viidatud säte on ühtlasi ka

kohtu poolt küsitud õiguslik alus vastuhagi esitamiseks.

37. Maakohus on 15. mai 2024 määruses leidnud, et kostja poolt vastuhagis esitatud väiteid saab

kohus menetluses arvestada kui kostja vastuväidetena põhihagile ning kostja eraldiseisva

tuvastusnõude menetlemine vastuhagina ei ole põhjendatud. Kostja ei nõustu selles küsimuses

maakohtuga ning selgitab oma seisukohta järgnevaga. Hageja nõude sõnastusest tulenevalt on hageja

nõude esemeks tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtulahendist tuleneva nõudeõiguse (10. mail 2018)

hagejale ülemineku tuvastamine, mitte aga selle tagasi loovutamise tuvastamine. Eeltoodut kinnitavad

põhihagis esitatud asjaolud, kus muuhulgas viidatakse 10. mai 2018 tehingule. TsMS 439 sätestab

selgelt ja ühemõtteliselt, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida

ei ole esitatud. Jättes vastuhagis esitatud nõude kõrvale, on käesolevas asjas menetluses vaid hageja

tuvastusnõue, millega palub hageja kohtul tuvastada (10. mai 2018 nõudeõiguse loovutamise lepingu

alusel) nõudeõiguse ülemineku asjaolu tuvastamist, kuid menetluses ei ole ajaliselt peale 10. maid

2018 toimunud nõudeõiguse tagasi loovutamise asjaolu tuvastamise nõuet. Kuna sellist nõuet ei ole

hageja esitanud - hageja käsitlus põhihagis piirdub 10. mai 2018 nõudeõiguse loovutamisega ja sellise

nõude esitamine ei saaks olla ka hageja huvides, ei saaks kohus TsMS §-st 439 tulenevalt põhihagi

lahendamisel põhihagis esitatud nõude piire ületada ja teha otsust kostja suhtes kehtiva nõudeõiguse

olemasolu kohta. Kostja hinnangul saaks maakohus põhihagi nõude piire ületamata teha otsuse vaid

asjaolu tuvastamiseks, kas kostjale 10. mail 2018 loovutati tsiviilasja nr XXX tulenev nõudeõigus või

mitte, mis aga ei loo õigusselgust küsimuses, kas hagejal on jätkuvalt kostja vastu kehtiv nõudeõigus

või mitte. Eeltoodud põhjusel ei saa kostja poolt 5. detsembri 2023 esitatud menetlusdokumendis

esitatud väiteid menetleda üksnes vastuväidetena põhihagile (TsMS § 394), vaid negatiivse

tuvastushagina.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

38. Hageja esitas 01.08.2024 vastuse vastuhagile. Hageja vaidleb esitatud vastuhagile vastu. Hageja ei

tunnista vastuhagi esitatud kujul ja palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud

kostja enda kanda. Kostja vastuhagi nõue on üles ehitatud kostja ekslikul ja tõendamatul arvamusel, et

peale 10. mai 2018 nõudeõiguse loovutamist hagejale (ehk FEMIDA LAW OFFICE OÜ-le) on

Techno City Eesti OÜ selle tagasi omandanud, s.o hageja on nõude kostja vastu TCE-le tagasi

2-22-11146

loovutanud, vastasel korral oleks tsiviilasjas nr XXX hageja asendatud ning TCE ei oleks

kohtutäiturile täitemenetluse alustamise avaldust esitanud.

39. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et ükski kostja seisukoht ei ole aluseks põhihagi rahuldamata

jätmiseks ja samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks järeldada, et peale 10. mai

2018 nõudeõiguse loovutamist hagejale (ehk FEMIDA LAW OFFICE OÜ-le) on Techno City Eesti

OÜ selle tagasi omandanud. Hageja juhib nii kostja kui ka kohtu tähelepanu, et nõude loovutamine või

tagasi loovutamine toimub üksnes lepingu alusel (VÕS § 164 lg 1) ja kostja ei ole sellist lepingut

esitanud. Vastupidi on hageja tõendanud digitaalselt allkirjastatud 10.05.2018 lepinguga, et nõue

kostja vastu oli talle (FEMIDA LAW OFFICE OÜ-le) loovutatud. Techno City Eesti OÜ käitumist

pärast nõude loovutamist (ehk peale 10.05.2018) omab tähtsust üksnes selles osas, et kostja

(võlgnikuna) võiks täita oma kohustusi, tasudes võla Techno City Eesti OÜ-le ehk senisele

võlausaldajale ja sel juhul loetakse et ta on kohustuse täitnud õigele isikule (VÕS § 169 lg 1). Samas ei

mõjuta Techno City Eesti OÜ käitumist (sh. kohtutäiturile täitedokumendi täitmiseks üleandmine)

nõude loovutamise kehtivust.

40. Ka täitemenetluse lõpetamine tuginedes TMS § 48 lg 1 p-le 6 ei mõjuta antud juhul 10.05.2018

nõude loovutamise kehtivust, sest kohtutäitur lähtub antud juhul kohtulahendist või notariaalselt

sõlmitud kokkuleppest (TMS § 18 lg 1). Just sel põhjusel pöörduski hageja kohtusse vastava nõudega

(TMS § 18 lg 3).

KOHTU PÕHJENDUSED

41. Kostja esitas 12.09.2022 hagi läbi vaatamata jätmise taotluse. Kostja selgitas, et esialgne nõue

tulenes A. Š.-i ja TECHNO CITY EESTI OÜ (kustutatud) vahel 26. juunil 2014.a sõlmitud

laenulepingust. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude SIA Aljans AB-le, kes esitas kostja vastu nõude

tsiviilasjas nr XXX. Nõue loovutati tagasi esialgsele 2-22-11146 võlausaldajale, misjärel asendati

hageja tsiviilasjas nr XXX. Kostja väitel ei ole käesoleva tsiviilasja hagejal tuvastushuvi ega ta nõudel

õiguslikku perspektiivi, kuna hageja ei ole vaidlusaluse nõude omanik.

42. Kohus leiab, et kostja korduv taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendamatu. Eelmine

kohtukoosseis jättis juba 08.11.2022 määrusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks. Kohus märkis, et TsMS § 423 lg 2 punkti 1 kohaldamisel ei hinda kohus tõendeid. Kohus on

ka praegu samal seisukohal, et alus hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub, sest hageja nõue ei ole

õiguslikult perspektiivitu. Nõue on õiguslikult perspektiivitu, kui hageja väidete õigsust eeldades ei ole

hagi võimalik ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Sellist olukorda praegu ei esine, sest

õiguslikult oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Kostja argumendid hagi läbi vaatamata jätmise

taotluses keskenduvad tõendite hindamisele, kuid tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel.

43. Järgnevalt lahendab kohus esmalt hageja nõude tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 11.

jaanuari 2019.a. kohtuotsusest tsiviilasjas XXX tulenev nõue on läinud üle Techno City Eesti OÜ-lt

hagejale (I). Seejärel võtab kohus seisukoha kostja vastuhagi alternatiivse nõude suhtes (II) ning

lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja otsustab menetluskulude jaotuse (III).

I

44. Hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 3 alusel. TMS § 18 lg 1 on sätestatud, et

2-22-11146

kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab

kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga,

avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. TMS § 18 lg 3 on sätestatud, et

kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut TMS § 18 lõikes 1 nimetatud dokumendiga, võib ta

esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse

üleminekut. Hageja viitas oma hagi õigusliku põhjendusena ka Riigikohtu otsusele nr XXX, märkides,

et kui väidetavale uuele võlausaldajale ei ole täitedokumendist tulenevaid õigusi loovutatud

notariaalselt tõestatud lepinguga, saab ta oma õigusi kaitsta ja nõude loovutamist tõendada TMS § 18

lg 3 kohaselt võlgniku vastu esitatava hagiga.

45. Riigikohtu 20.09.2018 otsuse nr XXX p-s 10.2. on selgitatud, et „TMS § 18 lg 1 peamise

eesmärgina näeb kolleegium võlgniku huvide kaitset selle eest, et tema vastu ei algatataks

täitemenetlust dokumendi alusel, mille ehtsust ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttest (vt selle kohta lähemalt nt Riigikohtu 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17,

p 32) lähtuvalt kontrollida. Täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine peab olema kohtutäituri

jaoks lihtsalt ja võimalikult õiguskindlalt kontrollitav.“ Sama otsuse p-s 11 märkis Riigikohus, et „Kui

väidetavale uuele võlausaldajale ei ole täitedokumendist tulenevaid õigusi loovutatud notariaalselt

tõestatud lepinguga, saab ta oma õigusi kaitsta ja nõude loovutamist tõendada TMS § 18 lg 3 kohaselt

võlgniku vastu esitatava hagiga. Selle hagi ese on tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse

üleminekut uuele võlausaldajale.“

46. Arvestades TMS § 18 lg 1 ja lg 3 sõnastust ja Riigikohtu poolt TMS § 18 lg 3 järgse hagi eseme

kohta esitatud seisukohta, lähtub kohus käesoleva tsiviilasja lahendamisel sellest, et hagi ese on

tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse üleminekut uuele võlausaldajale. Seega peab kohus hagi

läbivaatamisel tuvastama täitedokumendist tuleneva nõude ülemineku hagejale ja hageja õigusjärgluse

täitedokumendist tuleneva nõude osas.

47. Vaidlus puudub ja hageja on tõendanud selle, et 10.05.2018 loovutas Techno City Eesti OÜ

hageja õiguseellasele Femida Law Office OÜ-le oma nõude kostja vastu, mis on tekkinud A. Š. ja

Techno City Eesti OÜ vahel 26.06.2014 sõlmitud laenulepingust. Nõue loovutati täies ulatuses koos

leppetrahvide ja viivistega ning nõude loovutamise lepingu nr. XXX kohaselt oli seisuga 10.05.2018

nõude põhiosa ilma leppetrahvide ja viivisteta 50 000 eurot (dtl 17-20). Samas loovutatud nõude osas

tekkis täitedokument alles 15.05.2019, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2019 otsus, millega

mõisteti kostjalt A. Š.-ilt Techno City Eesti OÜ kasuks välja: 1. põhivõlg 50 000 eurot; 2. intress

2904 eurot 11 senti; 3. 2. oktoobri 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 553 eurot 39 senti;

4. alates 3. oktoobrist 2015 kuni põhivõla (50 000 eurot) tasumiseni tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis (dtl 8-16).

48. Hageja nõude rahuldamiseks ei piisa aga käesoleval juhul ainuüksi sellest, et hageja on enne

täitedokumendi väljaandmist omandanud nõude kostja vastu. Ekslik on kostja arusaam, nagu saaks

maakohus põhihagi nõude piire ületamata teha otsuse vaid asjaolu tuvastamiseks, kas kostjale 10. mail

2018 loovutati tsiviilasjast nr XXX tulenev nõudeõigus või mitte. Hageja taotleb käesolevas asjas

täitedokumendist (mis tekkis rohkem kui aasta pärast nõude loovutamise lepingu tekkimist) tuleneva

õiguse ülemineku tunnustamist, mis ei ole samastatav nõuete loovutamise lepingu kehtivuse

tuvastamisega. Erinevalt formaliseeritud täitemenetlusest, kus täitur ei saa teostada sisulist kontrolli

nõude loovutamise üle, on kohtu ülesanne TMS § 18 lg 1 ja lg 3 kohase hagi menetlemisel tagada mh

võlgniku huvide kaitse selle eest, et võlgniku vastu ei algatataks täitemenetlust ainult formaalsetel

alustel ja ilma täitedokumendist tuleneva nõude ülemineku sisulise kontrollita.

2-22-11146

49. Selleks, et kohus saaks TMS § 18 lg 3 alusel tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse

üleminekut uuele võlausaldajale, peab õigusjärglus olema kahtlusteta selge. Täitedokumendist

tuleneva õiguse ülemineku vaidluse õigeks lahendamiseks tuleb arvestada terviklikult kõigi võlgniku

vastuväidetega ning kohus ei saa käesolevas asjas õigusjärgluse tuvastamiseks lähtuda pelgalt

10.05.2018 nõude loovutamise lepingust, kui asjas esitatud muud tõendid täitedokumendist tuleneva

õiguse hagejale üleminekut ei kinnita. Riigikohtu 20.09.2018 otsuse nr XXX p-s 11.1. on põhjendatult

viidatud, et „Kui TMS § 18 lg 3 kohane vaidlus lahendataks võlgnikuta, võiks sellele järgneda uus

kohtumenetlus, milles võlgnik esitab oma vastuväited.“ Ebamõistlik ja menetlusökonoomia

põhimõttega (TsMS § 2) oleks vastuolus, kui kohus peaks ühte ja sama vaidlust mitu korda ja

erinevate hagide alusel lahendama.

50. Kostjal on käesolevas asjas õigus vaidlustada ka hageja poolt esile toodud nõude (tegeliku)

loovutamisega seotud asjaolusid. Riigikohtu 20.09.2018 otsuse nr XXX p-s 11.1. on selgitatud, et

„TMS § 18 lg 3 sisustamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, et materiaalõiguslikult on võlgnikul VÕS

§ 171 lg 1 kohaselt õigus esitada uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue

võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.“

Riigikohtu 21.04.2005 otsuse nr 3-2-1-35-05 p-s 17 on täpsustatud võlgniku õigust vaidlustada nõude

loovutamist. Riigikohus märkis, et võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 alusel esitada uue võlausaldaja nõude

vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, sh ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude

loovutamisest.

51. Kohus nõustub asjas esitatud tõendid arvestades kostjaga, et sõltumata 10.05.2018 nõudeõiguse

loovutamise lepingust ei saa jaatada hageja nõude olemasolu kostja vastu ning käesoleva menetluse

ajaks hagejal enam kostja vastu kehtivat nõudeõigust ei ole. Nii hageja (kellena käsitleb kohus

siinkohal hageja õiguseellast FEMIDA LAW OFFICE OÜ) kui ka Techno City Eesti OÜ (TCE)

käitumine kinnitavad kostja väiteid selles, et kas a) nõuet hagejale üldse ei loovutatud või b) kui

loovutati, siis loovutas hageja nõudeõiguse kostja vastu TCE-le tagasi hiljemalt enne täitemenetluse

algatamise avalduse esitamist. Kostja märgib põhjendatult, et hageja ja TCE enda käitumine nii

tsiviilasja nr XXX menetluses, kuid eriti kohtumenetlusele järgnenud täitemenetluses, on selges

vastusolus hageja väitega, et talle kuulub nõudeõigus kostja vastu.

52. Kohus loeb alljärgnevate tõendite alusel tuvastatuks, et käesoleva menetluse ajaks, sh kohtuotsuse

tegemise ajal, ei ole hagejal enam kostja vastu kehtivat nõudeõigust ning seega ei ole võimalik hagi

rahuldada ega tunnustada täitedokumendist (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2019 otsusest) tuleneva

õiguse üleminekut uuele võlausaldajale: 1) peale väidetavat nõude loovutamist hagejale, s.o 10. maid

2018. a, on TCE jätkanud tsiviilasjas XXX menetlust A. Š.-i vastu nõudes, mille omandamise

tunnustamist käesolevas menetluses hageja nõuab. TCE on peale nõude loovutamist tsiviilasja nr XXX

raames teinud vähemalt järgnevad toimingud: (i) TCE on sõlminud uue kliendilepingu

Advokaadibürooga TGS Baltic ja sellest kohut 2. juulil 2018. a teavitanud (dtl 61); (ii) 9. juulil 2018. a

on TCE esitanud kohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 8. juuni 2018. a otsusele (dtl 46-55);

(iii) 4. detsembril 2018. a on TCE esitanud kohtule seisukoha A. Š.-i vastusele (dtl 62-65); (iv) 18.

detsembril 2018. a on TCE esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (66-68) ja osalenud

kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus (dtl 69-73); (v) 27. mail 2019. a on TCE kohtule esitanud uue

menetluskulude nimekirja (dtl 74-76) ja (vi) TCE on peale otsuse jõustumist tsiviilajas nr XXX, s.o

peale 15. maid 2019. a, esitanud kohtutäitur E. V. avalduse täitemenetluse alustamiseks (dtl 77-78) ja

A. Š. on oma pensioni arvelt osaliselt nõude täitnud (dtl 79). Kui nõue oleks täitmisavalduse esitamise

2-22-11146

ajal kuulunud hagejale, siis puudunuks TCE-l põhjus esitada tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtuotsust

täitmiseks kohtutäiturile, sest nõude loovutamise lepingus oli TCE-l hagejaga kokkulepe, et TCE ei

vastuta nõude täitmise eest kostja poolt (vt dtl 19, p 3.4). Kohus nõustub kostjaga, et täiteavalduse

esitamine ei ole „senise võlausaldaja“ neutraalne tegevus, vaid sissenõudja rolli realiseerimine. Kui

hageja olnuks nõude omanik, pidanuks ta tagama sissenõudja rolli enda kasuks; 2) Kohtutäitur E. V.

28.06.2021 otsus lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel (dtl 136-138). Kostja märgib õigesti,

et oluline on asjaolu, millisel õiguslikul alusel lõpetas Tallinna kohtutäitur E. V. 28. juunil 2021

täitemenetluse nr XXX. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 6 alusel, mis sätestas, et

kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või

kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele. Kohtutäitur lähtus oma otsuses

sellest, et sissenõudja on lõppenud ilma õigusjärglaseta. Järelikult ei andnud võlausaldaja TCE, kes

võttis endale hageja ees nõudeõiguse loovutamise lepinguga kohustuse teha hagejaga vajalikku

koostööd (sh andma infot), aitamaks hagejal nõuet efektiivselt maksma panna (dtl 19, p 4.2 ls 2)

kohtutäiturile teada, et tema nõudel on õigusjärglane. Sellest saab järeldada, et TCE nõudel kostja

vastu tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2019 otsusest ei olnudki pärast TCE lõppemist

õigusjärglast.

53. Kostja möönab, et tema poolt kohtu ette toodud asjaolud viitavad nõudeõiguse tagasi

loovutamisele kaudselt, kuid kostja palus tõendite hindamisel arvestada kostja olukorraga menetluses –

kostjal ei ole võimalik otseste tõenditega (nõudeõiguse tagasi loovutamise leping) nõudeõiguse tagasi

loovutamise asjaolu tõendada, kuna TCE on kustutatud ning hageja vastavat dokumenti kohtule ei

esitanud. Samas on kostja arvates kaudsete tõendite kaal suurendatud, sest kõik tõendid, mis tõendavad

kaudselt nõudeõiguse tagasi loovutamist TCE-le, on tekkinud käesolevast kohtumenetlusest

sõltumatult ja hageja enda ning TCE menetluslikest tahteavaldustest tingituna, sõltumatuna kostja

soovist neid käesolevas menetluses kasutada – selles mõttes on kostja kaudsed tõendid mõjukamad,

kui hageja vastuväited nõudeõiguse tagasiloovutamise kohta. Kostja märgib, et hageja ja TCE enda

käitumine nii tsiviilasja nr XXX menetluses, kuid eriti kohtumenetlusele järgnenud täitemenetluses, on

selges vastusolus hageja väitega, et talle kuulub nõudeõigus kostja vastu. Kohus nõustub eeltoodud

kostja käsitlusega. Kohus on samas seisukohal, et hagi rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada

10.05.2018 nõudeõiguse lepingu alusel loovutatud nõude tagasiloovutamist. Võimalik on ka see, et

TCE ja hageja õiguseellasse tegelikuks tahteks ei olnudki nõude loovutamine või esinesid muud

asjaolud/ kokkulepped, mille tõttu ei toimunud täitedokumendist tuleneva nõude üleminekut hagejale

ja hageja õigusjärglust täitedokumendist tuleneva nõude osas. Samuti tuleb arvestada VÕS § 6 lg 1 hea

usu põhimõtet: hageja ei saa heauskselt tugineda talle nõude loovutamisele, kuna hageja (hageja

õiguseellane) on oma käitumisega loonud vastupidise mulje ning lasknud teisel isikul (TCE-l)

tegutseda sissenõudjana, algatada täitemenetluse, võtta vastu täitmist ja lasta täitemenetluse lõpetada

põhjusel, et sissenõudja (TCE) on lõppenud ilma õigusjärglaseta.

54. Kokkuvõttes on oluline on see, et asjas esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik jaatada hageja

nõude olemasolu kostja vastu ning käesoleva menetluse ajaks hagejal enam kostja vastu kehtivat

nõudeõigust ei ole. Seega jääb TMS § 18 lg 3 alusel esitatud nõue rahuldamata. Rahuldamata jääb

kostja taotlus resolutsioonis selgesõnaliselt märkida, et hageja (Trembleks OÜ) ei ole tõendanud nõude

üleminekut ega nõude kuulumist talle ning seetõttu ei saa hageja käsitada end TMS § 18 mõttes

sissenõudja õigusjärglasena. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga poolte nõuded

(seega praegusel juhul esitatud hagiavalduse), mitte ei kirjuta resolutsiooni ümber kohtuotsuse

põhjendavat osa.

II

2-22-11146

55. Järgnevalt lahendab kohus kostja 05.12.2023 alternatiivse (tingimusliku) vastuhagi. Alternatiivse

vastuhagi asjaolude kohaselt on peale 10. maid 2018, s.o väidetavat nõudeõiguse loovutamist hagejale,

Techno City Eesti OÜ (TCE) jätkanud tsiviilasjas XXX menetlust A. Š.-i vastu nõudes, mille

loovutamise fakti tuvastamist käesolevas menetluses hageja nõuab. Seetõttu alternatiivselt, juhul, kui

kohus rahuldab põhihagi ja tuvastab A. Š. ’i vastu nõudeõiguse (mis tuleneb 11. jaanuari 2019 Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr XXX) ülemineku Techno City Eesti OÜ’lt (kustutatud)

hagejale, palub kostja tuvastada, et sama nõudeõigus on pärast nimetatud loovutust (hiljemalt

täitemenetluse nr XXX alustamise avalduse esitamise ajaks) läinud tagasi üle FEMIDA LAW OFFICE

OÜ-lt Techno City Eesti OÜ-le (kustutatud), mistõttu hagejal (Trembleks OÜ-l) puudub menetluse ajal

kostja vastu nimetatud nõudeõigus.

56. Kohus jättis käesolevas asjas põhihagi rahuldamata. Kuna vastuhagi oli esitatud alternatiivse ja

tingimuslikuna üksnes juhuks, kui kohus rahuldab põhihagi, siis jääb vastuhagi ainuüksi sellel põhjusel

rahuldamata.

57. Kohus lahendas käesolevas asjas seoses põhihagiga pooltevahelise vaidluse terviklikult ja seetõttu

puudub ka sisuline põhjus vastuhagi käsitlemiseks. Lisaks märkis kohus juba eelnevalt, et ekslik on

kostja arusaam, nagu saaks maakohus põhihagi nõude piire ületamata teha otsuse vaid asjaolu

tuvastamiseks, kas kostjale 10. mail 2018 loovutati tsiviilasjast nr XXX tulenev nõudeõigus või mitte.

Selleks, et kohus saaks TMS § 18 lg 3 alusel tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse üleminekut

uuele võlausaldajale, pidanuks hageja õigusjärglus olema kahtlusteta selge. Täitedokumendist tuleneva

õiguse ülemineku vaidluse õigeks lahendamiseks tuli arvestada terviklikult kõigi võlgniku

vastuväidetega ning kohus ei saanud käesolevas asjas õigusjärgluse tuvastamiseks lähtuda pelgalt

10.05.2018 nõude loovutamise lepingust, kuna asjas esitatud muud tõendid täitedokumendist tuleneva

õiguse hagejale üleminekut ei kinnitanud. Ebamõistlik ja menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2)

oleks vastuolus, kui kohus peaks ühte ja sama vaidlust mitu korda ja erinevate hagide alusel

lahendama.

III

58. Lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja otsustab menetluskulude jaotuse.

Arvestades käesoleva otsuse põhjenduste osades I-II tuvastatud asjaolusid, jätab kohus nii hagi kui

vastuhagi rahuldamata. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need

ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise ja

vastuhagi rahuldamata jätmise osas.

59. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lisaks on TsMS § 162 lg

4 sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Käesolevas asjas on jäid nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kohtu hinnangul tuleb

käesolevat vaidlust vaadelda aga tervikuna, lähtudes poolte eesmärkide saavutamisest. Hageja eesmärk

käesolevas menetluses (tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2019 kohtuotsusest

tsiviilasjas XXX tulenev nõue on läinud üle hagejale) jäi täielikult saavutamata. Vaatamata

alternatiivse vastuhagi formaalsele rahuldamata jätmisele saavutas aga kostja käesolevas menetluses

oma eesmärgi: hagi jäi rahuldamata ning kohus luges tuvastatuks, et käesoleva menetluse ajaks, sh

kohtuotsuse tegemise ajal, ei ole hagejal enam kostja vastu kehtivat nõudeõigust. Ilmselgelt

2-22-11146

ebamõistlik oleks jätta vastuhagiga seotud menetluskulusid kostja kanda. Käesolevas asjas on tehtud

otsus hageja kahjuks ning eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda.

60. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks

kostja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja esitas 18.02.2026

menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud kokku summas 8 634,45 eurot. Kostja on käesoleva tsiviilasja menetluses kandnud

õigusabikulu vastavalt lisatud õigusabikulu nimekirjale summas 6 732,50 eurot (kokku 44 tundi ja 31

minutit), millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ta ei saa kantud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu palub kostja menetluskulu välja mõista koos

käibemaksuga. Käesoleva tsiviilasja menetluse jooksul on käibemaksumäär muutunud. Kostja on

arvestanud käibemaksu igale kulule vastavalt kulu tegemise ajal kehtinud standardkäibemaksumäärale.

Lisaks õigusabikulule on kostja tasunud 5. detsembril 2023 vastuhagilt riigilõivu summas 420 eurot.

Vastav maksekorraldus on kohtu toimikus. Kokku on kostja kandnud menetluskulusid summas 8

634,45 eurot, mille palub kostja hagejalt välja mõista. Kostja kinnitas, et menetluskulude nimekirjas

kantud kulu on seotud käesoleva asja menetlemisega. Kostja palus TsMS § 177 lg 4 alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida hageja kohustus tasuda viivist kohtu poolt

kindlaksmääratud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

61. Hageja ei ole kostja 18.02.2026 menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Varasemalt

22.12.2023 on hageja esitanud seisukoha, mille kohaselt ei ole lepingulisele esindajale kantud

menetluskulud kostja poolt esitatud suuruses põhjendatud. Hageja märkis, et kostja lepinguline

esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses kostjale nii palju tööd, kui kostja oma esindajalt

tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et kostja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö

tehti ja et kostja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda hageja hinnangul veel seda, et kogu tasu

vastava töö eest tuleks hagejalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuluda siiski vaid tasu selliste

toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks ja mida saab

kontrollida. Hageja märkis, et kostjat esindas professionaalne õigusteenuse osutaja ja sel põhjusel on

hageja hinnangul ebaselge miks kulutatakse nii palju aega menetlusdokumentide koostamisele.

62. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud kostja

menetluskuluks vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista. Kuigi vastuhagi esitamise vajadus oli küsitav, otsustas kohus selle siiski menetlusse võtta ja

vastuhagi esitamise peamiseks ajendiks oli hageja enda tegevus, kes esitas kohtule põhjendamatuks

osutunud hagiavalduse.

63. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

64. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind (150-170 eurot/h ilma

käibemaksuta) on advokaadist esindaja puhul aktsepteeritava suurusega. Kohus on aga seisukohal, et

kostja lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu käesoleva tsiviilasja menetlemisel on osaliselt

ülemäärane ja kohus peab vajalikuks seda vähendada. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole oluline mitte see, kui palju suudab esindaja oma kliendile

õigusabi kirjeldada ja müüa, vaid üksnes see, millised olid kohtu hinnangul käesolevas asjas reaalselt

2-22-11146

vajalikud kostja lepingulise esindaja toimingud. Kohus ei sekku isikute vabal tahtel sõlmitavatesse

lepingutesse ja kohus ei saa keelata ega ette heita ka mistahes vabalt valitud mahus advokaaditeenuse

kasutamist. Isikute lepinguvabadusest ei järeldu aga seda, et kui õigusabile on tehtud konkreetse

tsiviilasja asjaolusid arvestades ülemääraseid kulusid, siis peaks selle kinni maksma tsiviilmenetluse

teine pool. Menetluskulude suurus peab olema vastaspoolele ettenähtav (vt nt Riigikohtu 15.10.2009

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15; 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9).

65. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud perioodil kuni

31.12.2023 on põhjendatud mahus mitte enam kui 10 h. Kohus võtab seejuures arvesse, et nimetatud

perioodil esitas kostja suhteliselt tagasihoidlikus mahus vastuse hagiavaldusele ning alternatiivse

vastuhagi, mille esitamise vajadus oli küsitav. Kuigi eelmine kohtukoosseis võttis vastuhagi

menetlusse, selgitas kohus kostjale juba 15.05.2014 määruses, et „Maakohus on seisukohal, et kõiki

05.12.2023 menetlusdokumendis esitatud argumente saab käsitleda kostja vastuväidetena hagile ning

kohus saab võtta nende osas seisukoha põhihagi lahendamisel. Veenev ei ole kostja põhjendus, miks

selle jaoks tuleb esitada iseseisev tuvastusnõue vastuhagi vormis.“ Sarnaselt hindas kohus vastuhagi

(mitte)vajalikkust ka käesolevas lõpplahendis. Igal juhul ei olnud alternatiivse vastuhagi esitamiseks

vajalik oluline ajakulu, sest vastuhagi ja selle tõendid põhinesid suures osas kostja poolt juba hagile

esitatud vastuväidetele. Lisaks eeltoodule esitas kostja perioodil kuni 31.12.2023 põhjendamatuks

osutunud taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks,

millised taotlused jättis kohus rahuldamata 08.11.2022 määrusega. Arvestades tunnihinda 150 eurot/h,

loeb kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks perioodil kuni

31.12.2023 1500 eurot (10 x 150), millele lisandub käibemaks 20% ehk kokku 1800 eurot.

66. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud perioodil

01.01.2024-30.06.2025 on põhjendatud mahus mitte enam kui 4 h. Nimetatud perioodil oli ainsaks

kohtutoimikust nähtavaks kostja lepingulise esindaja tegevuseks 10.06.2024 vastus kohtunõudele,

milles kostja sisuliselt umbes 3-l leheküljel põhjendas veelkord vastuhagi esitamist. Lisaks on kostja

viidanud „tööle toimiku materjalidega, analüüsile, arvamuse koostamisele, tõendite kogumisele ning

seisukoha ja taotluste koostamisele perioodil 25.09.2024 – 02.10.2024. Toimikust ei nähtu, et kostja

oleks esitanud kohtule perioodil 25.09.2024 – 02.10.2024 ja ka pärast seda kuni 04.12.2025

(04.12.2025 lühikeses mahus järelpärimine on kostja lepingulise esindaja poolt eraldi hinnastatud)

kohtule mistahes arvamusi, seisukohti või taotlusi. Kui kostja lepinguline esindaja koostas mingeid

arvamusi, seisukohti või taotlusi oma kliendile, siis kohtule esitamata ning täpsustamata sisuga

dokumentide koostamise kulu ei pea kinni maksma menetluse vastaspool. Arvestades tunnihinda 150

eurot/h, loeb kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks perioodil

01.01.2024-30.06.2025 600 eurot (4 x 150), millele lisandub käibemaks 22% ehk kokku 732 eurot.

67. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud perioodil alates

01.07.2025 on põhjendatud mahus mitte enam kui 8 h. Nimetatud perioodil esitas kostja lepinguline

esindaja uuesti menetluskulude tagatise taotluse (sarnase taotluse oli kohus käesolevas menetluses

rahuldamata jätnud juba 08.11.2022 määrusega). 10.02.2026 määrusega jättis kohus taaskord

rahuldamata kostja taotluse anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. Samuti jättis kohus

rahuldamata kostja 04.12.2025 taotluse menetluse lõpetamiseks ja 26.01.2026 taotluse hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Perioodil 13.02.2026 – 16.02.2026 on kostja lepinguline esindaja näidanud üle 9

h ajakulu seoses „tööga toimiku materjalidega, analüüsi, kostja seisukohtade ja taotluse koostamisega.“

Kohus märgib, et suures osas oli nimetatud töö toimiku materjalidega, analüüs ning kostja

seisukohtade ja taotluse koostamine kasutu. Kostja lepinguline esindaja esitas 18.02.2026 kohtule

põhjendamatult pika seisukoha, kus valdavalt kordas üle oma seniseid seisukohti ja esitas taaskord

2-22-11146

kohtu poolt juba varasemalt rahuldamata jäetud taotluse põhihagi läbi vaatamata jätmiseks

tuvastushuvi puudumise tõttu. Kostja 18.02.2026 menetlusdokument ei vasta TsMS § 329 lg 1 nõudele

esitada avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited võimalikult varajases menetlusfaasis. TsMS § 394

lg 2 p 3 kohaselt peab kostja vastuses hagile teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga

esitatud faktilise väite tõendamiseks.“ Põhjendamatu ja vastaspoolele ka menetluskulude mõttes

ettenägematu on menetlustaktika, kus kõige massiivsemalt esitatakse oma väited menetluse lõppfaasis.

Lisaks eeltoodule on ilmselgelt põhjendamatu kostja lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu

19.02.2026 „tutvumine hageja seisukohtadega, analüüs, kliendile informatsiooni edastamine“, kuivõrd

hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks 18.02.2026 mingeid uusi seisukohti. Arvestades

tunnihinda 170 eurot/h, loeb kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks

menetluskuludeks perioodil alates 01.07.2025 1360 eurot (8x170), millele lisandub käibemaks 24%

ehk kokku 1686,40 eurot.

68. Kokkuvõttes määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa

4638,40 eurot (riigilõiv 420 eurot + lepingulise esindaja kulu 1800 + 732 + 1686,40 eurot). Kohus

määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 4638,40 eurot.

Ülejäänud osas jääb kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks

rahuldamata.

69. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4638,40 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

70. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja

menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik