2-25-14519/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14519

Tsiviilasi

E.I. hagi T.P. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E.I. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Piret E.I.

(isikukood

47609036519)

Kostja T.P. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Seesmaa

(Advokaadibüroo Sirje Must)

Asja läbivaatamine

eelistungil 3. veebruaril 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt E.I. hagi T.P. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks alates 1. septembrist 2025.

2. Mõista T.P.-lt E.I. kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis alates 1. septembrist

2025 kuni 28. veebruarini 2026 (hageja nõudest kuni kohtulahendi tegemiseni) 600

eurot (so 6 kuud x 100 eurot).

3. Mõista T.P.-lt E.I. kasuks välja igakuine elatis 100 eurot alates 1. märtsist 2026 kuni

E.I. kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (so

xxxxxxxxxxxxxxxx).

4. Jätta rahuldamata E.I. hagi T.P. vastu tagasiulatuva elatise saamiseks alates 19.

juulist 2024 kuni 19. juunini 2025 eest.

5. Elatis tuleb kanda E.I. arveldusarvele Swedbank AS-s EE392200221050266301

selgitusega „elatis“.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2-25-14519

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. E.I. (hageja) esitas 4. septembril 2025 hagiavalduse T.P. (kostja) vastu täisealisele õppivale

lapsele elatise saamiseks. Hageja toob esile, et kostja lõpetas elatise tasumise hageja

täisealiseks saamisega xxxxxxxxxxxxxxx. Hageja lõpetas gümnaasiumi 19. juunil 2025.

Kostjalt on elatist küsitud 3. märtsil 2025 ja 6. juunil 2025. Hageja on asunud 1. septembril

2025 õppima TÜ arstiteaduskonda. Hageja ema on andnud vabatahtliku nõusoleku hageja

toetamiseks ning tasub igakuiselt 250 eurot. Hageja soovib elatist tagasiulatuvalt 19. juulist

2024 kuni 19. juunini 2025 eest ning alates 1. septembrist 2025 ülikoolis õppimise aja eest

292 eurot kuus.

1.1 Hageja on märkinud enda igakuise kulude suuruseks 810 eurot:



elamiskulu (üür, elekter, gaas) 150 eurot;



toit 300 eurot;



sidekulud 45 eurot;



tervis/hügieen 100 eurot;



transport 15 eurot;



riided, jalanõud 50 eurot;



vabaaeg 50 eurot;



muu (sh kodutarbed) 100 eurot.

1.2 Hageja esitas 28. oktoobril 2025 kohtule tõendid enda vajaduste kohta. Hageja selgitas, et

ta on elanud xxxxxx, XXX korteris iseseisvalt alates 2022. aasta septembrist kui alustasin

õpinguid Tartus gümnaasiumis. Hageja töötab graafiku alusel, osalise tööajaga juba alates

gümnaasiumi viimasest klassist. Suvel on töötamine olnud kergem, kooliajal oli selleks

raskem aega leida. Alates 1. september 2025 kuni tänaseni ei ole hageja ülikooli kõrvalt

kahjuks tööl saanud käia saanud, sest õppemaht on olnud nii suur. Ülikooli ja riigi toetused on

ette nähtud vaid madala sissetulekuga peredele, mistõttu peab hageja taotlust esitades

tõestama, et tema vanemad ei saa teda toetada. Kui kohus tõestab, et kostjal see võimalus

puudub, siis saab hageja seda proovida. Õppelaenu saamiseks, on vaja käendaja olemasolu

ning hageja arvates võiks kostja sellisel juhul käendaja olla.

KOSTJA VASTUS

2-25-14519

2. Kostja esitas vastuse 13. oktoobril 2025. Täisealisel isikul eeldatakse võimet end ise ülal

pidada, välja arvatud juhul, kui on tõendatud mõjuv põhjus, mis seda takistab. Kostja on

seisukohal, et hagejal on mitmeid reaalseid võimalusi oma kulude katmiseks:



Ülikooli ja riigi toetused. Hagejal on võimalik taotleda riiklikku vajaduspõhist

õppetoetust, mida makstakse üliõpilastele, kelle pereliikmete sissetulek on madal.

Toetuse saamine ei sõltu õpitulemustest. Lisaks saab ta vajadusel taotleda

omavalitsuselt toimetulekutoetust.



Stipendiumid ja õppelaen. Hagejal on võimalik taotleda erialaseid stipendiume või

riiklikku õppelaenu, mis on loodud just selleks, et toetada iseseisvalt toimetulevaid

tudengeid.



Töötamine osalise koormusega. Täisealisel isikul on võimalik töötada osalise

koormusega, ilma et see segaks õpinguid. Paljud üliõpilased teevad seda edukalt,

tasakaalustades töö ja õpingud.

2.1 Kostjal puuduvad ka rahalised võimalused hagejale ülalpidamise andmiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist.

2.2 Kostja peab vajalikuks selgitada, et hageja ei ole tema bioloogiline laps, millest on

teadlikud nii hageja ise kui ka tema ema. Hageja ei ole kunagi ilmutanud vähimatki huvi

kostja kui isa vastu – ei ole temaga suhelnud, ega otsinud kontakti ka täisealiseks saades. See

viitab, et hageja ei pea kostjat perekonnaliikmeks ega tunne tema kui isa vastu austust ega

tänu.

2.3 Tagasiulatuva elatise osas märgib kostja, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi

dokumentaalset tõendit oma elamiskulude, sissetulekute või majandusliku olukorra kohta

tagasiulatuva perioodi jooksul. Elatise maksmise eesmärk on tagada lapse tegelik toimetulek

ja ülalpidamine jooksval perioodil, mitte hüvitada kulutusi, millega laps on juba iseseisvalt

toime tulnud. Samuti ei ole hageja näidanud, et ta oleks sel perioodil pöördunud kostja poole

rahalise abi saamiseks või andnud märku, et tal on raskusi toimetulekuga. On ilmne, et hageja

on olnud vaidlusalusel perioodil töövõimeline ja suutnud end ise ülal pidada, kuna ta ei ole

pöördunud kostja poole abi saamiseks ega esitanud ühtegi märget oma rahalistest raskustest.

Seega puudub alus järeldada, et hagejal oleks olnud reaalselt täitmata ülalpidamisvajadus,

mille katteks oleks pidanud kostja elatist tasuma. Kostja märgib, et hageja ema võttis kostjaga

ühendust alles 6. juunil 2025, saates e-kirja, milles küsis, miks kostja ei tasu hagejale elatist.

Kostjal puudus seega igasugune alus või põhjendatud ootus, et hageja võiks pärast täisealiseks

saamist nõuda tagasiulatuvalt elatist. Kostja kohustus elatist maksta lõppes hageja täisealiseks

saamisel 19. juulil 2024.

2.4 Täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustus ei ole automaatne, vaid eeldab lapsepoolset

tahet ja teadlikku taotlust elatise saamiseks. Kui hageja soovis, et kostja jätkaks ülalpidamise

maksmist, oleks ta pidanud sellest kostjat õigeaegselt teavitama. Lisaks tuleb arvestada, et

kostja ei saa olla kohustatud katma kulutusi, mille tegemise vajalikkust ega ajendit ta ei

teadnud. Hageja ei ole kostjat informeerinud oma majanduslikust seisust ega vajadustest,

mistõttu ei olnud kostjal võimalik hinnata ega täita ülalpidamiskohustust.

2.5 Kostja selgitas täiendavalt 19. detsembril 2025 kohtule, et tal ei ole võimalik hagejale

elatist tasuda. Elatise väljamõistmine olukorras, kus kostja sissetulek ei kata isegi vältimatuid

igakuiseid kulutusi, oleks vastuolus seaduse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega. Kostja

sissetulek on keskmiselt 2000–2200 eurot kuus ning tema sissetulek varieerub sissetulek

2-25-14519

kuude lõikes, sest töötasu arvutamise aluseks on tunnitasu. Kostja palub arvestada ka sellega,

et uuel aastal on kostjal võimalik teha vaid 160 tundi kuus, mis tähendab, et kostja ühe kuus

sissetulek on umbes 2000 eurot. Tulenevalt töötundide muutusest tõuseb ka kostja tulumaks

16,5% 18%-le, mis omakorda mõjutab negatiivselt kostja sissetulekut.

2.6 Kostja püsivad kulud on järgmised:



eluasemelaen – 832 eurot 23 senti, millest kostja tasub poole ehk 416 eurot kuus;



Svea Pank – autolaen 70 eurot 40 senti, jäänud tasuda 3508 eurot.



Nordea Paindlik laen – 250 eurot, võetud 11. augustil 2022 summas 12 366 eurot 42

senti 65 kuuks;



sidekulud ja internet – 53 eurot;



elekter – 124 eurot, millest kostja tasub 62 eurot;



maja kütteõli – 1268 eurot aastas ehk 105 eurot kuus, millest kostja tasub 52 eurot 50

senti;



veevarustus – 234 eurot aastas ehk 19 eurot 50 senti kuus;



reovesi – 533 eurot aastas ehk 44 eurot 42 senti kuus, millest kostja tasub 26 eurot 43

senti;



kinnisvaramaks – 336 eurot aastas ehk 28 eurot kuus, millest kostja tasub 14 eurot;



jäätmekäitlus – 117 eurot aastas ehk 9 eurot 75 senti kuus, millest kostja tasub 4 eurot

88 senti;



Pohjantähti kindlustus (maja, auto, tervis, koer) – 1603 eurot 53 senti aastas ehk 133

eurot 62 senti kuus, millest kostja tasub 66 eurot 82 senti;



Soome Transpordi- ja Sideamet (Traficom) – diislikütuse maks 807 eurot 38 senti

aastas ehk 68 eurot 30 senti;



sõidukile kütus – 150 eurot;



toit – 450 eurot;



juuksuri- ja hügieeniteenused – 55 eurot;



Koer Rico toit ja veterinaar – 80 eurot;



jõusaal – 30 eurot;



elatis – 292 eurot.

Kokku on kostja igakuised vältimatud kulud 2170 eurot 64 senti. Lisaks sellele on kostjal iga-

aastane mootorrattamaks 482 eurot 98 senti. Kui kostjal tuleks lisaks tasuda täiendavat elatist,

viiks see olukorrani, kus ta ei suudaks täita oma laenu- ja püsikohustusi, sealhulgas

eluasemelaenu, ning see kahjustaks otseselt tema enda tavalist toimetulekut.

2.7 Kohtu eelistungil esitas hageja tõendi selle kohta, et tal on hoiukontol 2238 eurot. Kostja

jagas selle summa 18 kuuga (so hageja 21aastaseks saamiseni) ja sai tulemuseks 124 eurot 30

senti kuus. Kostja selgitas, et ta proovib kompromissi korras maksa lisaks alates 1. veebruarist

2026 100 eurot kuus, kuni 21. eluaastani, või juhul, kui õpingud katkevad enne seda, siis

õpingute lõpuni. Tagasiulatuvalt isa maksta ei saa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise saamiseks alates 19. juulist 2024 kuni

19. juunini 2025. Kohus rahuldab osaliselt hagi kostja vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise väljamõistmiseks alates 1. septembrist 2025 ning mõistab sellest ajast välja elatise 100

eurot kuus kuni E.I. kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni (so 19. juulini 2027).

4. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et E.I. on T.P. täisealiseks saanud tütar (dtl

5). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja õpib Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas esimesel

2-25-14519

kursusel (dtl 7). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab kostjast eraldi ja kostja

hagejale ülalpidamist ei anna. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks

välja elatise tagasiulatuvalt alates 19. juulist 2024 kuni 19. juunini 2025 eest ning alates 1.

septembrist 2025 ülikoolis õppimise aja eest 292 eurot kuus. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb

sellele täies ulatuses vastu.

5. Kohtule esitatust nähtub, et pooled on pidanud enne kohtumenetlust läbirääkimisi

kokkuleppe saavutamiseks, kuid edutult. Ka on kohus suunanud pooli kokkuleppele, kuid see

tulemusi ei ole andnud.

6. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja

alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sätteid

arvestades on hageja kui täisealiseks saanud laps, kes õpib kutseõpe tasemeõppes, õigustatud

nõudma kostjalt kui vanemalt enda ülalpidamiseks elatist. Täisealisele õppivale lapsele elatist

välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS §-s 101

sätestatud alaealisele elatise arvutamise aluseid. Seega kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

7. Praeguses vaidluses võib kostja PKS § 102 lg 1 järgi vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui

ta oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu ei ole võimeline ülalpidamist andma,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks hageja

ülalpidamisvajadus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda.

8. Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise

miinimumsummat või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul

tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest. Hageja on märkinud enda igakuise kulude

suuruseks 810 eurot. Eluasemekulud on 150 eurot, kulud toidule 300 eurot, kulud transpordile

15 eurot, sidekulud 45 eurot, kulutused tervisele ja hügieenile 100 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 50 eurot, vabaaeg 50 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 100 eurot. Hageja

on nimetatud kulude kohta esitanud tõendid. Hageja elab emast eraldi Tartu linnas (dtl 51).

Eluasemega seotud kulude kohta esitas hageja tõendid (dtl 53-63), gaasi eest tasub hageja

Elenger AS-le keskmiselt 8 eurot 80 senti kuus (dtl 67), elektri eest tasub hageja Enefit AS-le

keskmiselt 16 eurot 11 senti (13 kuu keskmine) (dtl 69) ja teleri eest ASGO3 11 eurot 50 senti

(dtl 73) ja) kuus. Sellisel võib nõustuda, et hageja eluasemekulude kulude suuruseks on 150

eurot kuus. Kohtu hinnangul on hageja märgitud toidukulu ülepaisutatud ning kohus peab

mõistlikuks toidukuluks 200 eurot kuus (Statistikaameti andmetel oli minimaalse toidukorvi

maksumus 2025. aastal 163 eurot 50 senti). Põhjendatuks ei pea kohus ka 100 euro suurust

igakuist kulu tervisele ja hügieenile, so aastas 1200 eurot. Hageja ei selgitanud, et tal oleks

püsiv vajadus ravimite järele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulu tervisele ja hügieenile 40

eurot kuus. Muud vältimatud püsikulud 100 eurot kuus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud,

kohus vähendab seda kuluartiklit samuti 40 euroni kuus. Põhjendatud on sidekulud 45 eurot

kuus (Tele 2 ca 50 eurot, dtl 74-75). Vabaaja kulu 50 euro on arvestades hageja vanust

põhjendatud, sest hageja peab noore inimesena saama käia nii kinos, teatris kui ka mujal, et

olla ühiskondlikult aktiivne ja seltskondlik. Kohus hindab hageja kulutusi 590 eurot kuus PKS

2-25-14519

§ 99 lg 1 tähenduses mõistlikeks ja vajalikeks arvestades hageja elulaadi ja katmaks

kõrgharidust omandava isiku kulutusi.

9. Kohus on hagejale selgitanud, et üksnes alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda

endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida ning täisealise isiku puhul saab eeldada, et ta

hangib endale eluks vajalikud vahendid ise (RKTKo 19.10.2015, nr 3-2-1-119-15, p 10).

Riigikohus on viidatud lahendis asunud seisukohale, et lapse täisealiseks saamine ainsana ei

lõpeta vanema kohustust teda ülal pidada, ent seda vaid juhul, kui laps jätkab hariduse

omandamist ning ta ei ole ise võimeline endale sissetulekut hankima. Õppimine seda

resoluutselt ei välista, sestap on Riigikohus asunud seisukohale, et vanema kohustust

täiskasvanud õppivale lapsele elatist anda on piiratud tema enda võimega seda ka iseseisvalt

teha ning vanemal on võimalik vabaneda sellest või vähendada kohustust PKS § 102 lg 2

kohaselt. See tähendab, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Hageja töötasu

OÜ-st Munajala oli suve vaheajal ja gümnaasiumi kõrval keskmiselt töötamise ajal 271 eurot

kuus (dtl 76-77). Eelistungil selgitas hageja kohtule, et ta ei saa ülikooli kõrvalt tööl käia, sest

arstiteaduskonnas on õpingud ajamahukad ning töökoht asub Haanjas. Ülalpidamiskohustuse

hindamisel ei saa lähtuda pelgalt teoreetilisest võimalusest töötada. Selleks, et vähendada

vanema ülalpidamiskohustust, peab olema tuvastatav, et hagejal on realistlik ja regulaarne

võimalus teenida sellises mahus sissetulekut, mis võimaldaks tal oma põhjendatud vajadusi

olulisel määral ise katta. Praeguses asjas on kohus seisukohal, et hagejalt ei saa eeldada, et ta

ülikoolis õppimise kõrval töötab nii palju, et ta saab suures osas enda kulud töötasuna kaetud.

10. Küll võtab kohus arvesse selle, et hagejal on muud vara, mille arvelt ta end osaliselt ülal

pidada saab. Eelistungil asja arutamise käigus selgus, et hagejal on hoiukonto, millel on 2238

eurot. Kostja jagas selle summa 18 kuuga (so hageja 21aastaseks saamiseni) ja sai tulemuseks

124 eurot 30 senti kuus. Kohus nõustub kostjaga selles, et selles osas saab lugeda, et hageja

on saanud end osaliselt ülal pidada. Kohus rõhutab, et hageja saanud end hoiukonto arvelt

pidada end ülal siiski vaid osaliselt.

11. Edasi märgib kohus, et lapse ja ka täisealise noore elatisenõudja igapäevast toimetulekut

mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hagejal on kaks

vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad

hageja mõlemad vanemad hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate

sissetuleku ja varalise seisundiga. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral

osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Eelistungil selgitas hageja ema, et tema sissetulek on 2000 eurot. Kostja on

märkinud, et ka tema sissetulek on 2000 eurot. Kohtule esitatud tõendi järgi tasub hageja ema

hagejale igakuiselt 250 eurot kuus (dtl 78). Kostja ei ole esile toonud, et kõrvale peaks

kalduma vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada.

12. Kohus märgib ka seda, et kõrgkoolis õppiv täisealine isik enam lapsetoetust ei saa

(perehüvitiste seadus § 17), mistõttu osaliselt ei saa hageja ülalpidamiskulusid katta talle

tasutava toetuse arvelt.

13. Kohus leiab, et täisealine laps saab elatist nõuda vanematelt üksnes ulatuses, mis hagejal

jääb igakuiste kulude katmisel puudu tema enda sissetulekust ja mida vanem on võimeline

täisealisele lapsele andma, arvestades vanema enda sissetulekut, varalist seisundit ja muid

kohustusi. Erinevalt alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ei pea vanem täisealise lapse

ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga

2-25-14519

ühetaoliselt ülal (vt RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Kohus on eelmenetluses

selgitanud, et eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (PKS §

98 lg 1), st hageja nooremale vennale. See tähendab, et vanem peab täitma alaealiste laste ees

ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise

kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik

alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt.

14. Kostja on esile toonud enda vajadused (vt kohtuotsuse p 2.8). Kostja on märkinud enda

sissetulekuks 2000 eurot. Kohus peab kostja sissetulekut piisavaks, et ta on suuteline maksma

hagejale elatist 100 eurot kuus alates 1. septembrist 2025. Kohtu hinnangul on kostja

kuluartikkel „juuksuri- ja hügieeniteenused – 55 eurot“ ülepaisutatud, aastas kokku on neile

teenustele kostja ette näinud 660 eurot. Mõistlikuks kuluks peab kohus 30 eurot kuus, so 360

eurot. Ka on kohtu hinnates toidukulu 450 eurot liiga suur, sest kostjal on abikaasa, kes

ilmselt panustab samas ulatuses (kostja on näidanud, et muid kulusid jagab ta abikaasa), mis

teeb kokku 900 eurot kuus, so 10 800 eurot aastas. Kostja ei ole selgitanud ega ole ka kohtule

teada, et toit Soomes on oluliselt kallim kui Eestis. Kohus peab põhjendatud toidukuluks

kostjal 300 eurot kuus. Kohtu arvutuskäik, et kostjal on võimalik elatist hagejale tasuda on

järgmine: 660 (aastane juuksuri- ja hügieeniteenuste kulu) + 5400 (aastane toidukulu) = 6060

eurot. Kohtu põhjendatuks peetud kulud on 360 (aastane juuksuri- ja hügieeniteenuste kulu) +

3600 (aastane toidukulu) = 3960 eurot, mis on 2100 euro võrra väiksem kui kostja enda

märgitud kulu.

15. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukoha, et alates 1. septembrist 2025 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot. Hageja on saanud enda kulusid osaliselt kanda

hoiukonto arvelt (vt otsuse p 10) ning sellele lisandub hageja ema tasutav 250 eurot kuus.

Selliselt saab hageja kokku 474 eurot kuus ülalpidamiseks. Kohus möönab, et seda on vähem,

kui hageja vajadused (590 eurot), kuid hagejal on võimalik taotleda Tartu Ülikoolilt toetusi.

16. Sissenõutavaks muutunud elatisena on põhjendatud välja mõista kostjalt ühekordne

hüvitis ajavahemiku 1. septembrist 2025 kuni 28. veebruarini 2026 eest 600 eurot.

Tagasiulatuv elatis

17. Tagasiulatuva elatise kohta märgib kohus, et PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab

elatist ka tagasiulatuva perioodi eest alates 19. juulist 2024 kuni 19. juunini 2025. Erisust ei

näe perekonnaseadus ette täisealise lapse elatise nõude puhuks. Tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest ning arvestada tuleb seda, et

korraga suurema summa küsimine kostjalt võib kostjale olla rahaliselt koormav. Üldjuhul

eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine, et õigustatud isikud on kohustatud isikult

järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-16 selgitanud, et elatist tuleb nõuda pidevalt ja tagasiulatuva elatise nõudmine olukorras,

kus last kasvatav vanem ei ole seda pidevalt nõudnud, võib olla oma õiguste kuritarvitamine.

PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda (RKTKo 4.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui

õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt

ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse.

Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse

2-25-14519

olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse

määramisel (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20).

18. Praegusel juhul kohus ei rahulda hageja nõuet tagasiulatuva elatise saamiseks. Hageja on

täisealiseks saanud 19. juulil 2024 ning selle ajani tasus kostja elatist kohtuotsuse alusel.

Kohus nõustub kostjaga selles, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustus ei ole

automaatne, vaid eeldab lapsepoolset tahet ja teadlikku taotlust elatise saamiseks. Kohus

võtab arvesse ka poolte tavapäraselt keerukama põlvnemissuhte ja katkenud suhted, mistõttu

tulnuks hagejal elatise saamise soovist kostjat kohe teavitada. Kui hageja soovis, et kostja

jätkaks ülalpidamise maksmist, oleks ta pidanud sellest kostjat õigeaegselt teavitama. Kostja

on märkinud, et hageja ema võttis kostjaga ühendust alles 6. juunil 2025, saates e-kirja, milles

küsis, miks kostja ei tasu hagejale elatist. Varasema e-kirja kohta kostjal teadmised puuduvad.

Seetõttu kohus ei rahulda kohus hageja nõuet tagasiulatuva elatise saamiseks.

19. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus

märgib tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-st 5, et käesolevas

lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning

ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt

vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata.

20. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatise

maksmise viisiks selle kandmise hageja arvelduskontole nr Swedbank AS-s

EE392200221050266301 selgitusega „elatis“.

21. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud

isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus

22. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

23. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks

ka menetluskulusid.

24. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik