2-25-22940/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-22940

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V.O vastu põhivõla 2928,95 euro,

intressi 408,88 euro, viivise 192,81 euro,

sissenõudmiskulu 35 euro ja alates 01.01.2026 viivise

saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras

Tsiviilasja hind

3862,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (11542046), esindaja Anzhela

Ternikova

Kostja: V.O (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V.O Leaselt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 1600,79 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 130,31 eurot ja alates 26.02.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (1600,79 eurot) kuni põhinõude

rahuldamiseni.

3. Jätta menetluskulud V.O kanda 49% ulatuses ja B2 Impact OÜ kanda 51% ulatuses.

4. Välja mõista V.O B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 222,95 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. V.O tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

IPF Digital AS ja kostja vahel sõlmiti 02.12.2023 krediidileping 5713080843, limiidiga 3000

eurot, intressimääraga 40,44% aastas ja krediidikulukuse määraga 49,67% aastas (fikseerimata),

kogukulu 3707,62 eurot. Lepingus on krediidikulukuse määraga 49,66% ja kolmekordne

16,72%x3=50,16%, seega lepingujärgne ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud kolmekordset

määra. Perioodil 02.12.2023- 13.05.2025 tegi kostja väljamakseid krediidikontolt summas

7178,34 eurot oma arvelduskontole. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ja jäi viivitusse

vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega - veebruari-, märtsi-ja aprillikuu 2025 maksetega.

Krediidiandja saatis 22.04.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 12.05.2025. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, loeti leping ülesöelduks 13.05.2025. Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja

tagasimakseid kokku 5577,55 eurot.

Kostja sissetulekute kontrollimisel on lähtutud kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest

ning on tehtud päring EMTA-le, Creditinfo andmebaasi. Kostja pangakonto väljavõtet ei küsitud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult 28.01.2026, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete, Creditinfo andmebaasi ja

EMTA registripäringu põhjal, ilma konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kuigi krediidiandja lähtus

sissetuleku suuruse osas EMTA registripäringust, siis kostja tegelikke igakuiseid kulusid ei ole

võimalik selle põhjal kindlaks teha, sh finantsilisi. Ka Creditinfo andmete põhjal ei ole võimalik

kostja kohustusi tuvastada, sh finantsilisi. Kostja igakuised kulud, sh finantsilised ei nähtu

avalikest registripäringutest. Selleks oleks kohane olnud küsida kostjalt pangakonto väljavõtet.

Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja

avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on

selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga

ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Kostja on kasutanud krediiti 7178,34 eurot ja teostanud tagasimakseid kogusummas 5577,55

eurot. Kõik kostja tehtud maksed tuleb seega lugeda põhivõla katteks. Kostja põhivõlg on sel

juhul 1600,79 eurot.

Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub välja mõistmisele

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemise päevale järgnevast

päevast, so alates 14.05.2025. 25.02.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 130,31

eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista alates 26.02.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (1600,79 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni.

Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (49% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 49% ulatuses ja hageja kanda 51% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 455 eurot, millest

kostjal tuleb hüvitada 49% ehk summa 222,95 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik