2-25-8658/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-25-8658

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi G.F vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2785,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX

10617)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin; e-post XXX

Kostja: G.F (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.F vastu ESTO AS-i ja kostja vahel

sõlmitud lepingust nr 4832207572 tuleneva põhivõlgnevuse 1719,24 euro, intressi

259,80 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 579,48

euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindaksmääratavad

menetluskulud kostjal puuduvad.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 03.06.2025. a Tartu Maakohtule hagi G.F (kostja) vastu.

Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 25.12.2019. a krediidikonto

lepingu nr 4832207572. Krediidilimiit oli 2000 eurot, intressimäär 41,9% aastas ja

krediidikulukuse määr 54,16% aastas. Lepingu tingimustest tulenevalt oli kostja

kohustatud tasuma igakuiselt 21. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu)

minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest vastavalt

kliendilepingule.

Enne krediidilepingu sõlmimist analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut

ning finantskohustusi kostja enda esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohustused

350 eurot, majapidamiskulud 500 eurot). Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja oma

sissetulekuks 3000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja Pensionikeskuse

sissetulekust summas 2699,20 eurot. Ka teostas krediidiandja päringud creditinfo.ee ja

taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

Krediidiandja tegi perioodil 25.12.2019. a – 30.07.2023. a kostjale väljamakseid summas

5555,00 eurot. Kostja on perioodil 27.01.2020. a – 03.04.2024. a teinud tagasimakseid

kokku 6133,01 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 3835,76 eurot, intressi katteks

2187,70 eurot, meeldetuletustasu katteks 68,00 eurot, kaardimakse tehingutasuks 11,55

eurot, krediidiskooringu tehingu tasuks 30,00 eurot.

Kostja rikkus lepingut ja jättis täielikult teostamata tagasimaksed tasumise tähtaegadega

15.05.2024. a, 15.06.2024. a ja 15.07.2024. a. Krediidiandja edastas kostjale korduvaid

meeldetuletusi tasumata arvete osas, kuid sellele vaatamata kostja võlgnevust ei tasunud.

Seetõttu saatis krediidiandja 30.07.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles

andis täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse

tasumiseks kuni 13.08.2024. a. Ka täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud

ja krediidiandja ütles lepingu üles alates 14.08.2024. a ning loovutas kostja vastase nõude

OK Incure OÜ-le (praeguse ärinimega B2 Impact OÜ).

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1719,24 eurot, intress 259,80 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 579,48 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulu 35,00

eurot, põhivõlgnevuselt arvestatav seadusjärgne viivise alates 04.06.2025. a kuni

põhinõude tasumiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja tasumata menetluskuludest seadusjärgne

viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Kohus selgitas 24.09.2025. a hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kostjaga

krediidilepingu sõlmimisel piisavalt kogutud andmeid kostja tegeliku maksevõime kohta.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes

kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Seda, kas arvestatud igakuised

kohustused vastavad ka tegelikkusele, krediidiandja välja selgitanud ei ole. Järeldused,

mis põhinevad üksnes laenutaotlusel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada

krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Kohus märkis ka, et esitatud taustakontrolli

tulemusena on kostjal varasemalt olnud mitmeid maksehäireid ning selline info pidanuks

krediidiandja suunama täiendavale andmete kontrollimisele.

Kohus andis hagejale tähtaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse

esitamiseks.

4. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul ümberarvestust ei esitanud ja jäi selle juurde, et

krediidiandja on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist.

5. Kohus võttis hagi menetlusse 04.11.2025. a määrusega ja andis kostjale aega 20 päeva

hagimaterjalide kättesaamisest alates kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kostja sai

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 04.11.2025.

a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 24.11.2025. a. Kostja vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb TsMS § 407 lg-le

6 tuginedes jätta rahuldamata.

7. VÕS 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust.

Nii Eesti siseriiklikust kohtupraktikast kui ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab

kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud ((RKTKm 24.11.2023. a, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25; Euroopa Kohtu

05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Selline

kohustus kaitseb tarbijat kui võlasuhte nõrgemat poolt, kuna tarbija ei pruugi olla teadlik

oma õigustest.

Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega, sh võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid

mõjutada kostja võimet lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagasi maksta.

Krediidiandja pidi enne lepingu sõlmimist hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut

regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja

pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-

des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

Omapoolsete hindamiskohustuste täitmiseks pidi krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese

lause kohaselt küsima kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul

viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda

üksnes tarbija esitatud andmete alusel. Kohus on seda ka antud juhul hagejale selgitanud.

Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud,

peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023. a, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6

kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hagiavalduses esile toodu pinnalt asus kohus seisukohale, et krediidiandja ei täitnud

piisava hoolsusega kohustust selgitada välja kostja tegelik maksevõime ja kostja

maksevõimet mõjutavad asjaolud. Hagist nähtuvalt on kostja maksevõime hindamisel

tuginetud üksnes kostja avaldatud andmetele, Pensionikeskuse andmetele kostja

sissetuleku osas ning maksehäireregistrite andmetele. Kohus leiab, et eeltoodu ei ole

piisav, et hinnata VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohase hoolsusega kostja

krediidivõimelisust. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas eelpool viidatud kohtupraktikaga

kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks piisav, kui lähtuda kostja esitatud

andmetest ning krediidiskooringust ja vastustest maksehäirete osas, sest need ei võimalda

hinnata kostja tegelikke kohustusi. Kostja pangakonto väljavõtet, kust oleks nähtunud ka

kostja kohustused, krediidiandja ei küsinud.

Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Kohus märgib, et kostjal oli küll krediidivõtjana kohustus esitada õiged andmed, kuid

krediidiandjal oli ka kohustus kontrollida, kas kõik esitatud andmed on tõesed ning ega

kostja ei ole laenu saamise kindlustamiseks esitatavate andmetega manipuleerinud.

9. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034

lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama

(s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

Hageja sai küll kohtu nõude kätte, kuid jäi hagiavalduses toodu juurde ega esitanud

täiendavaid tõendeid või nõude ümberarvestust.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

11. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023. a määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja

need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud

asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma

vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi

rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud,

sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

12. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS §

4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, on kohus seisukohal, et

hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik

hagiavalduses esitatud andmete põhjal hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel

jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

14. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud,

puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada vastavalt selle kohtulahendi peale

edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin