2-22-2010/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2010

Kohtuasi

R.M avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja avaldajale täielikult üleandmiseks,

alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks lapse

perekonnanime vahetamiseks

O.O vastuavaldus lapse B.L-iga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.M määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja/puudutatud isik (lapse ema) R.M (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik (laps) B.L (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo

Aadli

Puudutatud isik/vastuavaldaja (lapse isa) O.O (sünd

XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Elise Vasamäe

Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965),

lepinguline esindaja Veronika Laur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.04.2025 määrus muutmata.

2-22-2010

2. Jätta R.M määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lapse ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

1. R.M (lapse ema) esitas 07.02.2022 Harju Maakohtule avalduse O.O (lapse isa) vastu

alaealise lapse B.L (tütar, laps) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning hooldusõiguse lapse

emale üleandmiseks. Menetluskulud palus lapse ema jätta lapse isa kanda.

1.1. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX tütar. Lapsevanemad

elasid kuni lapse üheaastaseks saamiseni koos Norras, Oslos. Vanemate kooselu lõppes lapse

isa vägivaldsuse tõttu ning 2015. aasta alguses kolis ema lapsega Eestisse. Lapse isa toetas

alguses lapse ema lapse ülalpidamises ja kohtus lapsega korra poole aasta jooksul. 2017.

aastal ostis lapse isa Tallinnasse korteri ning palus, et lapse ema koliks koos lapsega sellesse

korterisse. 2018. a lõpus proovis lapse isa vanemate kooselu taastada, paludes oma agressiivse

käitumise eest lapse emalt vabandust. Lapse ema ei nõustunud kooselu taastamisega. Pärast

seda lapse isa enam last materiaalselt ei toetanud. Lapse ema esitas hagi lapse isalt elatise

väljamõistmiseks ning tsiviilasjas nr 2-19-4106 rahuldati lapse ema hagi. Lapse isa ei täida

tänaseni lapse ülalpidamiskohustust. Kolme viimase aasta jooksul pole isa lapse vastu huvi

üles näidanud. 2021. aasta novembris ei vastanud isa ema pöördumisele, milles ema palus

isalt nõusolekut lapsega reisimiseks. Lapse isa on põhjendamatult keeldunud lapsele

dokumentide vormistamiseks nõusoleku andmisest. Lapse ema on olnud lapse peamine

hooldaja ning tegeleb üksi ka lapse haridust, tervist, elu- ja viibimiskohta puudutavate

küsimustega. Lapse ema ei näe võimalust teostada ühist hooldusõigust lapse elu puudutavates

olulistes küsimustes vanemaga, kes oma lapse eest faktiliselt ei hoolitse. Lapse huvides ei ole

omada hooldusõiguslikku vanemat, kellega teisel vanemal ei ole võimalik arutada lapsega

seotud küsimusi ning kes ei ole vanemlikust koostööst huvitatud.

1.2. Lapse ema täiendas 25.01.2024.a menetlusdokumendis oma avaldust, paludes juhul, kui

kohus ei pea vanemate ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist ning lapse emale lapse

ainuhooldusõiguse üleandmist põhjendatuks, siis alternatiivselt anda lapse emale ühekordne

otsustusõigus lapse perekonnanime vahetamiseks. Lapse ema selgitas, et kui laps sündis,

panid vanemad talle perekonnanimeks O.O. Kuid lapse isa palus ajal, kui laps oli 4-kuune,

tungivalt lapse emalt lapse nimi muutmist. Laps sai lapse ema tolleaegse perekonnanime.

Lapse isa avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

2. Lapse isa esitas 03.10.2023 vastuavalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Isa

selgitas, et lapse ema läks 2015. aastal lapsega Eestisse puhkama. Lapse isa ei andnud lapse

2-22-2010

emale nõusolekut lapse elukoha vahetamiseks ja Eestisse kolimiseks.Aastatel 2015–2019

veetis isa lapsega aega vaheldumisi Eestis ja Norras. Vanemate kokkuleppe kohaselt pidi laps

naasma 2019. aastal Norrasse, et alustada seal alghariduse omandamist. Ema käitumise tõttu

on lapse side nii isaga kui ka oma sünnimaa ja isapoolse suguvõsaga katkenud. Isa soovib

lapse elus osaleda ning temaga takistamatult suhelda ja aega veeta. Ka lapse jaoks on tähtis, et

tal säiliks oma isaga kontakt ja taastuks usalduslik suhe. Isa soovib, et laps saaks veeta oma

sünnimaal isaga koos maksimaalselt aega. Lapse isa on nõus tasuma kõik lapse välisriiki

reisimisega kaasnevad kulud.

Menetlusosaliste seisukohad

Lapse isa seisukoht ema avaldusele

3. Lapse isa vaidles lapse ema avaldusele vastu. Ema viis lapse tema sünni- ja koduriigist

Norrast ära isa nõusolekuta. Isale teadaolevalt pidi ema viibima lapsega Eestis ajutiselt. Lapse

ema takistab isal juba mitme aasta vältel põhjendamatult lapsega suhtlemist ja kohtumist.

Lapse isa ei ole kunagi olnud lapse ega lapse ema suhtes vägivaldne ega lapse ema

ähvardanud. Lapse ema on käitunud hüsteeriliselt ning tekitanud sellega lapses hirmu. Lapsel

on Saksa kodakondsus ning lapse jaoks on ilmselgelt väga oluline hoida sidet ka oma

sakslastest vanavanematega. Lapsega usalduse taastamiseks on vajalikud lapse ja isa

järjepidevad kohtumised videosilla vahendusel ja muu igapäevane suhtlus sõnumite

vahetamise kaudu. Seda on võimalik teha erinevate virtuaalsete suhtlusrakenduste nagu

WhatsApp, Viber, FB Messenger, Skype vms kaudu. Lapse isa palus lapsega vahetu suhtluse

taastamiseks lapse emalt lapse kontaktandmeid, kuid lapse ema keeldus neid isale andmast.

Isa hinnangul on oluline, et laps saaks oma isaga koos olla lapse sünnimaal Norras, kus on

endiselt tema jaoks olemas seesama kodu, kus ta paar esimest eluaastat elas. Lapse arengu

seisukohast on äärmiselt oluline õppida tundma oma sünnimaa kultuuri ja keelt, tugevdada

usalduslikku suhet oma bioloogilise isaga ning saada positiivseid kogemusi läbi toredate uute

kogemuste koos isa ja isapoolsete vanavanematega. Lapse isa vaidles vastu lapse ema

alternatiivsele taotlusele muuta lapse perekonnanime. Lapse sünnitunnistusel on lapse

perekonnanimi „O.O“ ning lapse isa on nõus muutma esimesel võimalusel lapse

perekonnanime tagasi. Perekonnanimi „O.O“ viitaks ka lapse Saksa kodakondsusele. Pärast

oma isaga normaalsete suhete taastumist ja kui laps saab vanemaks, mõistab ta suure

tõenäosusega ka ise, et Saksa kodanikuna on mõistlik ja põhjendatud omada Saksa päritolule

viitavat perekonnanime. Lapse isa ei ole sellega nõus, et laps saab perekonnanimeks R.M.

3.1. Isa ei nõua, et laps elaks püsivat Norras, kuid on hädavajalik, et laps saaks

koolivaheaegadel veeta isaga aega isa ja isapoolsete vanavanemate nii Norras, Rootsis kui ka

Saksamaal. Lapse isa ei keela lapsel tulevikus reisimist, kui isale antakse piisavat ja

adekvaatset teavet, kuhu ja kui kauaks laps reisib. Lapse ema abikaasa perekonnanime

panemine lapsele nõrgestab lapse sidet isaga veelgi. Lisaks võib lapsele ema abikaasa

perekonnanime panemine viia selleni, et ema hakkab lapse viibimiskoha määramise õigust

kuritarvitama. Lapse parimates huvides on taastada esimesel võimalusel lapse suhted oma

isaga. Kohus ei saa jätta suhtluskorda kindlaks määramata ega lapse isa õigusi eirata üksnes

põhjusel, et praegu isa ja laps omavahel ei suhtle. Isa peab vajalikuks ja on valmis osalema

lapsega teraapias, kuid see ei saa olla lapsega suhtlemise taastamise eeltingimuseks.

3.2. Suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et lapse isa elab ja töötab

alaliselt Norras, isa omab suvekodu Rootsis ning lapse isapoolsed vanavanemad elavad

alaliselt Saksamaal. Põhjendamatu on kohustada isa kohtuma oma lapsega üksnes Eesti

2-22-2010

Vabariigis. Lapse arengutase võimaldab iseseisvalt välisriiki reisida ning veeta

koolivaheaegasid välisriikides koos isa ja isapoolsete vanavanematega.

Lapse ema seisukoht isa avaldusele

4. Lapse ema selgitas vastuses lapse isa avaldusele, et laps ei ole alates 2015. aastast kordagi

Norras käinud. Viimati oli laps Norras 2-aastaselt. Vanemate paarisuhe lõppes 2015. aastal,

seega ei saanud vanematel olla kokkulepet, et ema kolib lapsega 2019. aastal Norrasse isa

juurde tagasi. Kui ema poleks esitanud kohtule avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks,

poleks isa lapsega suhtlemise korda nõudnudki. Lapse isa takistab lapse emal hooldusõiguse

teostamist lihtsalt kiusu pärast. Viimati nägi laps oma isa siis, kui ta oli 5-aastane. Laps ei ole

nõus suhtlema isaga sellisel määral nagu isa seda nõuab. Ema ei toeta isa taotletud viisil

suhtluskorra kindlaksmääramist, kuna see on vastuolus lapse parimate huvidega. Lapsele on

tema bioloogiline isa sisuliselt täiesti võõras inimene, kellega tal puuduvad lähedased suhted.

Laps ei mäleta isaga koos elamist, kuna ta oli ainult 2-aastane, kui vanemad lahku läksid. Isa

taotletud suhtluskord ei ole reaalselt täidetav. Lapse isa väited lapseröövi toimepanemise

kohta ei vasta tõele. Lapse isa ei ole avaldanud päras lahkuminekut ühelegi asutusele, et laps

on viidud õigusvastaselt välisriiki ning teda hoitakse seal tema tahte vastaselt kinni. Lapse

elukoht on Eestis ametlikult registreeritud 15.02.2015. Seega on lapse isa sellega nõustunud,

et laps ja ema elavad Eestis.

4.1. Lapse ema kinnitas, et on valmis lapse suhtlemist isaga toetama. Kuid suhtlemise

turvalisuse tagamiseks peaks isa tulema Eestisse. Lapse isa ei ole Eestisse tulemisega

nõustunud, vaid on nõudnud, et ta saaks sidevahendite kaudu lapsega suhelda. See võiks olla

peamine suhtluskanal siis, kui laps on isaga tuttavaks saanud ja teda usaldama hakanud. Lapse

isa ei räägi lapsega sama keelt, seetõttu on video teel suhtlemine sisuliselt välistatud.

Eestkosteasutuse seisukoht

5. Eestkosteasutus toetas lapse emale ainuhooldusõiguse andmist ning ei nõustunud lapse isa

soovitud suhtluskorraga, kuna see ei arvesta lapse soovide ja senise elukäiguga.

Lapsevanematel on erimeelsused lapse viibimiskoha ning hariduse küsimustes ning seoses

lapse reisimisega. Lapse isal ei ole teavet lapse igapäevase elukorralduse kohta. Lapse ema on

teostanud lapse hooldusõigust üksi pikki aastaid. Olukorras, kus laps ja isa pole viimase viie

aasta jooksul üldse suhelnud ning laps on oma isa peaaegu unustanud, võiks proovida taastada

lapse ja isa suhtlust neutraalse vahendaja juuresolekul – kas sotsiaaltöötaja abil Tallinna

Perekeskuses (selleks on vaja mõlema vanema nõusolekut) või mõne terapeudi abil, kes

valdaks nii vene kui ka inglise keelt. Lapse ja isa suhtluse taastamine peaks toimuma last

säästval moel ning algama kõigepealt Eestis, kus on lapse harjumuspärane keskkond.

Lapse esindaja seisukoht

6. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul vajab laps kindlust, et tema

senine elukorraldus – kodu, kool, huviringid ja sõbrad jääksid praegusel kujul alles. Sellise

turvatunde annab lapsele lapse viibimiskoha määramise õiguse andmine lapse emale. Lapse

isa on ühes oma sõnumis teada andnud, et ta ei anna avaldajale lapsega reisimiseks mingeid

nõusolekuid. Kuna küsimus reisimisest välisriikidesse on hõlmatud lapse viibimiskoha

määramise õigusega, vastab selle õiguse andmine lapse emale lapse huvidele. Lapse

kooliküsimus on lahendatud, hariduskorralduses ei ole tõenäoliselt kuni põhikooli

lõpetamiseni vaidlusaluseid teemasid ette näha. Juhul, kui lapse isa suudab saavutada

2-22-2010

suhtluskorra kaudu lapsega usaldusliku ja lähedase suhte, võib lapse isa osalemine

hariduskorralduses anda lapsele kaugemas tulevikus täiendavaid võimalusi ning see oleks

kindlasti lapse huvides. Ka lapse tervise küsimustes ei ole lapse ema hooldusõiguse

teostamine takistatud, lapsel on perearsti ning arstiabi on lapsele tagatud. Muud küsimused,

mille üle lapse vanemad tuliselt vaidlevad, ei oma hooldusõigusliku nõude lahendamisel

mingit tähtsust. Lapse isa väited, et lapse ema on takistanud isal lapsega suhtlemist ja lapse

eest hoolitsemist, ei ole tõendamist leidnud.

6.1. Kuna lapsel on perekonnanimi, mida ei kanna ükski lapse lähedastest, on lapse huvides,

et tal on ema ja õega sama perekonnanimi.

6.2. Lapse huvides on taastada isaga lähedased suhted. Lapse esindaja kohtus lapsega

07.02.2024 kodukülastusel. Laps ütles, et on kategooriliselt isaga kohtumise vastu. Laps

püüab täita ja aimata ema soove. Samas ei ole isa taotletud suhtluskord täidetav. Lapsel peab

eelnevalt tekkima isaga kontakt. Kontakti tekkimine ei ole lapse vastuseisu tõttu telefoni ja

sotsiaalmeedia kaudu võimalik. Lapse isa väljapakutud suhtluskord on täidetav alles pärast

seda, kui isa ja lapse vahel on tekkinud lähedane suhe. Selleni jõudmiseks on vajalikud

teraapiaseansid, kus laps kohtub isaga esialgu spetsialisti vahendusel ja juuresolekul.

Ärakuulamine

7. Maakohus kuulas lapse ema, isa lepingulise esindaja ning eestkosteasutuse esindaja ära

11.01.2024. Maakohus kuulas lapse ära 15.01.2024. Laps selgitas ärakuulamisel, et tema

teada osaleb ta ärakuulamisel sellepärast, et O.O (lapse isa) otsustas teha tema emale halba

ning soovib viia lapse Norrasse. Laps ütles, et ei taha sinna minna ega isaga kohtuda. Laps

selgitas, et O.O on tema endine isa ning et praegu on tal teine isa, keda ta armastab. Laps

ütles, et ei armasta oma endist isa enam, sest isa peksis ema. Laps ütles, et nägi isa viimati

siis, kui oli 5-aastane. Laps teadis, et on sündinud Norras, aga elanud ta seal ei ole. Laps ei

mäletanud, et oleks kunagi isaga midagi koos teinud. Koolis õpib laps inglise ja eesti keelt,

aga ei oska kumbagi keelt veel rääkida. Laps ütles, et emale ei meeldi O.O-st rääkida, kuna

O.O ei anna nõusolekut muuta lapse perekonnanime ja sellepärast ei saanud laps emaga koos

reisile minna. Laps ütles, et ei ole kunagi oma isapoolseid vanavanemaid näinud. Laps

avaldas, et ei soovi isaga suhelda.

7.1. 13.02.2024 kuulas maakohus uuesti ära lapse ema, lapse isa lepingulise esindaja, lapsele

määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja.

7.2. Maakohus kuulas 09.03.2024 ära lapse isa, kes selgitas, et laps võiks teda

koolivaheaegadel külastada kas Norras või vanavanemate juures Saksamaal. Lisaks rääkis isa,

et laps käis 2016. aastal paaril korral isal Norras külas. Kuni 2018. aastani rääkis isa

igapäevaselt lapsega ka telefonis videokõne teel. Isa avaldas, et soovib osaleda lapse

identiteedi kujundamisel. Isa soovib, et laps õpiks saksa keelt. Isa selgitas, et laps on passi

järgi B.L, kuid Norra rahvastikuregistris on laps jätkuvalt B.L O.O. Kuna vanemad taotlesid

lapsele Saksa kodakondsust, kuid ei olnud abielus, ei saanud saksa seaduse nõuete tõttu

lapsele isa perekonnanime panna. Reisimisest keeldumise osas selgitas isa, et ei ole emale

lapsega reisimiseks nõusolekut andnud, kuna ema ei nimetanud ühtegi konkreetset riiki, kuhu

soovitakse reisida.

7.3. Maakohus kuulas 11.03.2025 menetlusosalised uuesti ära. Lapse ema leidis, et

suhtluskorda ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna laps keeldub isaga suhtlemisest. Lapse

2-22-2010

heaolu spetsialist kinnitas ema sõnu, märkides, et laps on teada andnud, et ei soovi isaga

suhelda ega ole seda valmis tegema ka sotsiaalmeedias või telefoni teel. Laps selgitas lapse

heaolu spetsialistile, et ei tundnud end teraapias hästi ega soovinud seal olla. Lapse inglise

keele tase on üsna madal ning lapse isa ei valda vene keelt, mis teeb kohtumised keeruliseks.

Isale võiks anda EELK või Tallinna perekeskuses lapsega kohtumiseks veel ühe võimaluse.

Ema leidis, et lapsel puudub isaga emotsionaalne side ning ühine suhtluskeel. Isa hinnangul

on laps ema mõjusfääris ning ema ei toeta lapse ja isa suhte taastamist. Lapse isa esindaja ei

välistanud, et isa võiks Eesti perekeskuses lapsega kohtumas käia, kuid kuna isa töötab

Norras, tuleb arvestada isa võimalustega seda teha.

8. 11.06.2024 esitasid lapse ema ja isa taotluse menetluse peatamiseks kuni 04.10.2024

lapse ja isa vahelise suhtluse taastamiseks läbiviidava teraapia lõpuni. 24.10.2024

teatas lapse ema, et lapse ja isa teraapia on lõppenud. Nõustamise käigus kohtusid

lapse ema ja isa eraldi nõustajaga ning ka koos. Hiljem kaasati nõustamisse laps. Laps

ja isa kohtusid nõustajaga ema juuresolekul. Laps ei avaldanud valmisolekut isaga

eraldiseisvalt kohtuda ja suhelda. Lapse isa leidis 25.10.2024 esitatud vastuses, et

lapse tahtmatus isaga suhelda on põhjustatud lapse ema meelestatusest ja

soovimatusest, lapse ja isa suhte taastamist võimaldada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 11.04.2025 määrusega lapse ema avalduse vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ning lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse

varahoolduse ja isikuhoolduse osas, välja arvatud lapse ees- ja perekonnanime

muutmise ja kodakondsuse muutmise küsimustes. Ema sai neis küsimustes lapse

ainuhooldusõiguse. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema alternatiivse taotluse

otsustusõiguse saamiseks lapse perekonnanime vahetamiseks. Maakohus rahuldas

osaliselt lapse isa vastuavalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus

lõpetas lapse ema ja isa hooldusõiguse lapse ja isa vahelise suhtlemise korraldamise

osas ning määras lapsele isaga suhtlemise korraldamiseks erieestkostja. Maakohus

määras, et erieestkostja ülesandeid täidab Tallinna linna määratud lapse heaolu

spetsialist, kes peab edastama oma kontaktandmed lapse vanematele esimesel

võimalusel.

9.1. Maakohus kohaldas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõusid ning peatas määruse

jõustumiseni lapse ema ja isa hooldusõiguse lapse ja isa vahelise suhtlemise korraldamise

osas ning määras suhtlemise korraldamiseks ajutise erieestkostja, kelle ülesanneteks on

osutada abi lapse ja isa kohtumiste korraldamisel, aidata kaasa lapse ja isa vahelise kontakti

saavutamisele ning lapse ja isa vastastikusele tundmaõppimisele.

9.2. Maakohus määras lapse ja isa vahelise suhtluskorra järgmiselt:

1) Isal on õigus suhelda lapsega Skype’i, Facebooki või Messengeri videosilla või muu taolise

digitaalse suhtluskanali vahendusel ilma ema juuresolekuta igal pühapäeval ajavahemikus kell

19.00–20.00;

2) Isal on õigus kohtuda lapsega Eestis iga paaritu kuu teisel nädalavahetusel reedest

pühapäevani erieestkostja määratud kellaaegadel ja kohas. Kuu teiseks nädalavahetuseks

loetakse nädalavahetust, mis algab kuu teisest reedest. Erieestkostja võib otsustada, et

kohtumised toimuvad kolmanda isiku juuresolekul Tallinna Perekeskuses või EELK

2-22-2010

Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutuse keskuses. Isa peab teatama erieestkostjale kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis aegadest, mil tal on võimalik suhtluskorra järgi Eestisse

tulla, vähemalt 30 päeva ette. Eestisse reisimise kulud katab isa.

3) Erieestkostjaga eelnevalt kooskõlastatult võivad lapse ema ja lapse isa teha määratud

suhtluskorras muudatusi ning leppida kokku isa ja lapse täiendavad kohtumised nii Eestis kui

ka välismaal.

4) Lapse ema on kohustatud edastama lapse isale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

seitsme päeva jooksul määruse tegemisest lapse kontaktandmed, mille kaudu hakkab toimuma

suhtlus lapse ja isa vahel.

9.3. Maakohus määras, et määrus on suhtluskorra osas viivitamata täidetav ning hoiatas, et

määratud suhtluskorra rikkumise korral võib määruse täitmiseks viia läbi täitemenetluse.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja

kulud, mis jäid riigi kanda.

9.4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib vanemate lahuselu korral olla vajadus

vaadata ümber vanemate ühine hooldusõigus ning muuta seda vastavalt sellel, milliseid õigusi

kumbki vanem lapse suhtes tegelikult teostab ning milliseid kohustusi täidab. Vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine on maakohtu hinnangul põhjendatud ka juhul, kui vanemate

omavahelised suhted takistavad lapse huvidest lähtuva koostöö tegemist ning koostöö

paranemist ei ole vähemalt lähitulevikus põhjendatud eeldada. Maakohus leidis asjas esitatu

põhjal, et vanematel puuduvad erimeelsused lapse elukoha osas ning muude last puudutavate

oluliste küsimuste otsustamisel. Kuid vanemate seisukohtadest nähtub, et vanemate

omavaheline suhtlemine katkes 2019. aastal ning vanemad ei ole ühist hooldusõigust

tegelikkuses ühiselt tänaseni teostanud. Lapse isa nõustus sellega, et laps elab kooliminekuni

koos emaga Eestis. Seega on lapse isa möönnud, et vahetut hoolduskohustust lapse ees täidab

ema ning ema on seda pika aja vältel üksinda teinud. Praegusel juhul on ühise hooldusõiguse

lõpetamise ning hooldusõiguse emale üleandmise eesmärk muuta emale lapse eest

hoolitsemine lihtsamaks. Kuna vanemad sisuliselt ei suhtle, ei ole lapse huvides, et tema elu

puudutavate oluliste otsuste vastuvõtmine toimub olulise viivitusega või on nende otsuste

vastuvõtmine vanemate konfliktsete suhete tõttu lausa võimatu. Neil põhjustel pidas

maakohus põhjendatuks vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamist ning lõpetatud

osas hooldusõiguse emale üleandmist. Lapse emal on lapsega lähedane suhe ning ema teab

lapse tegelikke igapäevaseid vajadusi.

9.5. Lapse ees- ja perekonnanime ning kodakondsuse muutmise osas leidis maakohus, et need

kui lapse identiteeti kujundavad peamised otsused peaksid jääma vanemate ühise

hooldusõiguse osaks, kuna need ei nõua üldjuhul kiiret otsustamist. Neid küsimusi on

vanemad ühise perena varasemalt otsustanud, leppides kokku, et laps saab Saksamaa

kodakondsuse ning lapsele jääb ema see perekonnanimi, mida ema kandis lapse sündimise

ajal.

9.6. Kokkuvõttes rahuldas maakohus lapse ema avalduse osaliselt ning lõpetas vanemate

ühise hooldusõigus lapse vara- ja isikuhoolduse osas, välja arvatud lapse kodakondsuse

muutmise ja nime vahetamise küsimustes. Lõpetatud osas andis maakohus ainuhooldusõigus

lapse emale. Kuna maakohus pidas põhjendatuks säilitada vanemate ühise hooldusõiguse

lapse ees- ja perekonnanime muutmise ja kodakondsuse muutmise osas, jättis ta rahuldamata

ema taotluse otsustusõiguse saamiseks lapse perekonnanime vahetamiseks.

2-22-2010

9.7. Lapse isa taotluse osas määrata kindlaks lapse ja isa vaheline suhtluskord

(perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21) selgitas maakohus, et suunas vanemaid kokkuleppele

ning andis enne lahendi tegemist perele võimaluse taastada suhteid ühise teraapia abil.

Teraapiast hoolimata lapse ja isa vahelised suhted ei paranenud ning vanemad ei jõudnud

suhtluskorra osas kokkuleppele. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ning kohalik

omavalitsus ei pidanud lapse isa taotletud suhtluskorda lapse huvidega kooskõlas olevaks,

kuna lapsel puudub isaga lähedussuhe ning laps ei soovi isaga suhelda. Isa hinnangul vajab

suhtluse taastamine kohtu jõulist sekkumist, kuid taotletud meetmed (videokohtumised,

vaheaegade välismaal veetmine) ei viita lapsega suhtlemise tagamiseks jõulise sekkumise

vajadusele. Laps väljendas ärakuulamisel, et peab oma isaks lapse ema abikaasat ning tal pole

suhteid oma pärisisaga, kellega ta pole aastaid suhelnud. Laps kinnitas, et lapse ja isa kontakt

katkes 2019. aastal. Maakohtule esitatust ei nähtu, et isa oleks pärast lapsega kontakti

kaotamist otsinud ise aktiivselt võimalusi oma vanemaõiguste kasutamiseks. Seega on

eluliselt usutav, et laps on hakanud isa võõrastama isa enda vähese aktiivsuse tõttu.

9.8. Isa heidab emale ette, et ema on hirmutanud last sellega, et isa soovib teda jõuga

välismaale viia. Sealjuures taotleb isa suhtluskorda, mille kohaselt veedaks laps osa oma

vaheajast isa juures välismaal ning suhtluskorra täitmine tuleks isa hinnangul tagada

sunnivahenditega. Seega ei saa lapsele ega emale ette heita, kui nad on tõlgendanud isa

taotlust soovina laps jõuga välismaale viia. Kuna lapsel ei ole isast pikaaegse eemaloleku tõttu

lähedussuhet tekkinud, on mõistetav, et lapsel on vastumeelsus isaga suhelda ainuüksi hirmust

viibida välismaal, eemal oma senisest turvalisest keskkonnast ja lähedastest inimestest.

9.9. Maakohus nõustus, et lapse ja isa suhte taastamist tuleb soodustada, kuid suhte taastamist

tuleb alustada eelkõige tuttavas keskkonnas ja viisil, mis tundub lapsele turvaline. Seega ei

pidanud maakohus põhjendatuks kohustada last viibima suhte taastamise etapis

koolivaheaegadel välismaal isaga, kellega tal puudub usalduslik suhe. Kuna lapse ise avaldas

maakohtule, et lapse koolivaheaegadel on tal võimalik puhkust saada, ei ole maakohtu

hinnangul isale põhjendamatult koormav lapsega Eestis kohtuda. Määratud kohtumised ei

kohusta isa iga kord määratud suhtlusajal Eestisse sõitma, kuid annavad isale õiguse ja

võimaluse seda teha. Maakohus leidis, et lisaks sellele võiks laps isaga suhelda ühel korral

nädalas video teel. Maakohus ei näinud lapse keelebarjääris takistust leides, et teismelised

omandavad inglise keele kiiresti ning tehnoloogia võimaldab suhelda ka keeles, mida piisavalt

ei vallata. Kuna vanemad ei suhtle omavahel, tuleb lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks

määrata erieestkostja (PKS § 209 lg 1), kelle ülesanne on osutada abi lapse ja isa vahelise

kontakti loomisel ning aidata kaasa lapse ja isa kohtumiste korraldamisele. Maakohus määras

erieestkostja ülesandeid täitma eestkosteasutuse, kellel on selleks olemas eriväljaõppe saanud

lastekaitsetöötajad. Erieestkostja määramisega piiras maakohus vanemate hooldusõigust lapse

ja isa suhtlemise korraldamise osas.

9.10. Kokkuvõttes rahuldas maakohus lapse isa suhtluskorra määramise avalduse osaliselt

ning määras, et isal on õigus suhelda lapsega Skype’i, Facebooki või Messengeri videosilla

või muu taolise digitaalse suhtluskanali vahendusel ilma ema juuresolekuta igal pühapäeval

kindlaksmääratud kellaajal. Maakohus määras kindlaks ka isa ja lapse vahelised vahetud

kohtumised, mida aitab korraldada erieestkostja. Maakohus leidis, et üks kord nädalas video

vahendusel kohtumine on esialgu piisav, kuna suhte taastamine peaks toimuma lapsele

sobivas tempos. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kohustada teismelist last kohtuma oma

isaga oma sünnipäeval video teel ühe tunni ulatuses, kuna määratud suhtluskord ei takista

lapsel isaga tihedama suhtluse pidamist, kui laps on selleks ise valmis ning selleks soovi

avaldab.

2-22-2010

9.11. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja

3 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse p-ide 2 (hooldusõigus lapse ees- ja perekonnanime ja kodakondsuse muutmiseks) ja

3 (otsustusõigus perekonnanime muutmiseks) osas tühistada ning teha uue määruse, millega

anda lapse emale ainuotsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks. Samuti palus lapse

ema maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 osas ning jätta

lapse isa vastuavaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Menetluskulud palus lapse ema jätta lapse isa kanda.

10.1. Lapse ema hinnangul väljus maakohus avalduste lahendamise piiridest sellega, et piiras

lapse eesnime vahetust ning õigust muuta lapse kodakondsust. Pooled ei ole neid asjaolusid

vaidlustanud ning maakohus ei ole neid küsimusi menetluses kordagi pooltega arutanud.

Lapse ema selgitas lapse perekonnanime vahetuse osas, et laps on ise selleks soovi avaldanud.

Laps ei soovi kanda ülejäänud perekonnast erinevat nime. Kuna lapse ema muutis abielludes

oma perekonnanime, on see oluline ka lapse identiteedi jaoks. Lapse ema ei nõustu

maakohtuga, et tegemist ei ole kiireloomulise küsimusega. Lapse huvides on kanda vähemalt

ühe tema vanemaga seotud perekonnanime ning tunda perekonnanime kaudu, et laps on osa

sellest perest, kus ta alaliselt kasvab ning kellega koos ta on elanud suurema osa oma elust.

Lapse perekonnanime vahetus ei riiva lapse isa õigusi, sest laps ei kanna praegu lapse isa

perekonnanime. Maakohus ei ole neid asjaolusid kaalunud.

10.2. Lapse ema ei nõustu maakohtu määrusega osas, millega maakohus piiras vanemate ühist

hooldusõigust lapsega suhtlemise korraldamisel ning määras selleks erieestkostja. Lapse ema

hinnangul ei ole menetluses tuvastatud, et lapse ema ei toeta lapse ja isa vahelist suhtlemist

või teeb sellele takistusi. Suhtlusõiguse takistused tulenevad lapsest endast, kes on

kinnistanud, et ei tunne oma bioloogilist isa, tunneb tema suhtes hirmu ja vastumeelsust ega

soovi temaga seetõttu suhelda. Lapse ema ei ole keeldunud lapse suhtlusõiguse tagamiseks

lapse isaga koostöö tegemisest. Lapse võõristav suhtumine isasse on tekkinud sellest, et lapse

isa ei ole lapse vastu pikaajaliselt huvi tundnud. Maakohtu määrus on suhtluse korraldamise

õiguse osas hooldusõiguse piiramise osas üllatuslik. Maakohus ei arutanud menetluse kestel

kordagi erieestkostja määramise vajadust ega selgitanud välja, kas erieestkostjale pandud

ülesandeid suudaks täita lapse ema ise. Menetluse ajal läbitud teraapiast ilmnes, et laps ei ole

nõus isaga vahetult kohtuma ilma ema juuresolekuta. Seega pole erieestkostjale määruse p-iga

7 pandud ülesanded reaalselt täidetavad. Erieestkostja rolli täitjaks on pandud linna esindajana

Veronika Laur, kes on menetluses linna seisukohti esindades maakohtule korduvalt

selgitanud, et ei toeta praeguses asjas suhtluskorra kindlaksmääramist, sest laps on isaga

suhtlemisest kategooriliselt keeldunud. Lapse meelsust ei saa muuta sundtäidetava määrusega,

see kahjustab lapse huve ja õigust oma arvamusele.

10.3. Lapse ema hinnangul on suhtluskorra p-i 8.1 täitmine problemaatiline, sest laps ei räägi

isaga sama keelt ning tal puudub igasugune soov isaga suhelda. Isa ei saa tundma õppida

viisil, et lapsele sisuliselt võõras isik korra nädalas helistab ilma, et laps ise seda sooviks.

Lapse ema edastas määruse p-i 8.4 alusel lapse isale lapse kontaktid. Esimene kõne lapse ja

isa vahel toimus 27.04.2025. Laps ei reageerinud isa kõnele, võttis kõne küll vastu, aga

lõpetas selle kohe ära. Ema selgitas lapsele, et isa hakkab talle igal pühapäeval kindlal ajal

helistama, aga laps on isaga rääkimisest keeldunud ning ärritub selgitamise peale. Laps on

2-22-2010

väljendanud, et ei soovi isaga rääkida ning tunneb ennast survestatuna. Maakohtu määratud

suhtluskord ei ole õige viis lapse ja isa vahelise suhte taastamiseks. Erieestkosja määramine

tuleb tühistada ning jätta suhtlemiskord isaga kindlaks määramata. Lapse isal on võimalus

võtta igal ajal lapse emaga ise ühendust ning leppida kokku lapsega Eestis kohtumine ning

leida lühiajaline vahetu suhtlemisviis. Kõnede kohustuslikkus üksnes survestab last.

10.4. Lapse ema leidis, et maakohus jättis menetluskulud ekslikult poolte endi kanda.

Praeguse kohtumenetluse põhjustas lapse isa käitumine. Kuna lapse isa hoidis lapse

kasvatamisest ning tema hooldusõiguse teostamisest kõrvale, oli ema sunnitud kohtusse

pöörduma ning kandma sellega kaasnevad kulud.

10.5. Lapse ema esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu

11.04.2025 määruse p-i 11 täitmise osas, millega maakohus kohaldas omal algatusel esialgse

õiguskaitse abinõusid.

11. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Lapse isa

leidis, et lapsega suhte taastamise teraapia ei õnnestunud põhjusel, et lapse emal puudus

selleks tegelik tahe ning ta ei toetanud ega soosinud lapse ja lapse isa suhte taastamist ega

julgustanud last isaga suhtlema.

12. Eestkosteasutus toetas lapse ema määruskaebust. Eestkosteasutus selgitas, et lapsel ei

tekkinud 2024. a augustis teraapias osalemise ajal isaga kontakti ning kuna laps ei valda isaga

samu keeli, siis on sellist kontakti keeruline luua. Lapsel puudus viimase seitsme aasta jooksul

isaga side eelkõige isa enda passiivsuse tõttu. Lapse isa ei ole lapse elus osalenud ega teda

kasvatanud. Lapse jaoks on tema bioloogiline isa sisuliselt võõras inimene. Lapse isa ei ole

kohtumenetluse ajal (kolm aastat) ise ega ka oma lepingulise esindaja või eestkosteasutuse

kaudu teinud ühtegi katset lapsega sidet luua. Eestkosteasutuse esindaja tegi lapse isale tema

lepingulise esindaja kaudu korduvalt ettepanekuid läbida lahus elava vanema lapsega

suhtlemise teenus. Lapse isa selgitas, et tal on palju tööd ja ta ei saa Eestisse lapsega kohtuma

tulla. Eestkosteasutuse hinnangul tegi maakohus lapse soovist erineva lahendi. Laps on

menetluses väljendanud selgelt ja konkreetselt, et ei soovi oma isaga suhelda. Lapsel on õigus

oma vanemaga suhelda, mitte kohustus. Eestkosteasutus nõustub kaebusega ka selles osas, et

maakohtu lahend on üllatuslik vanemate hooldusõiguse peatamise osas suhtluse korraldamise

küsimuses, kuna keegi menetlusosalistest ei taotlenud seda. Istungitel ei arutatud kordagi

erieestkoste seadmise võimalust ja vajalikkust.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663

lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

14. Maakohus jättis 23.05.2025 määrusega lapse ema määruskaebuses esitatud taotluse

peatada 11.04.2025 määruse p-i 11 täitmine, rahuldamata. Maakohus selgitas 23.05.2025

määruses ka erieestkostja määramise kaalutlusi.

15. Ringkonnakohus palus eeskosteasutusel esitada ülevaate perekonna praegusest olukorrast

ning maakohtu määratud suhtluskorra täitmise asjaoludest.

16. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti lapse heaolu spetsialist, kes määrati erieestkostja

ülesandeid täitma, andis ülevaate suhtluskorra täitmisest. Erieestkostja selgitas, et laps ja isa

kohtusid maakohtu määratud suhtluskorra alusel ainult ühe korra terapeut KK osavõtul EELK

Diakoonia perekeskuses 11.07.2025. Kohtumine jäi pooleli, sest laps hakkas nutma ning

2-22-2010

lahkus teraapiaruumist. Kohtumisel osales vene ja inglise keelt valdav tõlk, kuid lapse ja

terapeudi vahel ei tekkinud head koostööd. Erieestkostja pakkus välja teise terapeudi, kes on

lapsega varem suhelnud. Terapeut JV määras 2025. a augustikuusse ja septembri algusesse

lapsele eraldi kohtumiste ajad ning kohtumised koos lapse emaga. Samuti pakkus terapeut

välja ühiseid kohtumiste aegu lapsele ja isale. Augusti lõpus tühistas terapeut septembrisse

määratud kohtumiste ajad, kuna laps väljendas selgelt soovimatust isaga suhelda. Terapeudil

ei õnnestunud last isaga kohtumiseks ette valmistada ega veenda. Terapeut selgitas, et laps on

emotsionaalselt väsinud ning iga vestlus isast ärritab teda ja tekitab temas stressi. Lapsele olid

määratud isaga kohtumised ka 2025. a novembrisse ja 2026. a jaanuari, kuid neid kohtumisi ei

toimunud, kuna isa ei tulnud määratud aegadeks Eestisse. Lapse terapeut selgitas, et laps ei

ole hetkel valmis bioloogilise isaga ühelgi viisil suhtlema. Lapse otsus isaga mitte suhelda on

järjekindel ja stabiilne juba üle aasta. Laps avaldas korduvalt lapse heaolu spetsialistile nii

kohtumenetluses, kui ka pärast maakohtu määruse tegemist, et ei soovi bioloogilise isaga isegi

video teel suhelda. Vestlused lapsega toimusid alati ema juuresolekuta ning erinevates

keskkondades erinevate spetsialistide juuresolekul (lapse esindaja, kohtutäitur, teine lapse

heaolu spetsialist). 10.08.2025 täitetoimingul oli märgata lapse vastumeelsust ja suurt stressi

isaga suhtlemisest – enne isa kõnet lapse käed värisesid (lapse ema selgitas hiljem, et see

juhtub iga kord), laps keeras kaamera seina poole, kuna ei tahtnud, et isa teda näeks. Tüdruk

võttis kõne vastu, kuid ei alustanud isaga rääkimist. Linna esindaja kinnitas, et lapse ema ei

ole lapse isal lapsega suhtlemist takistanud, võimaldades isal lapsega videokõne kaudu

ühendust saada ning viies last teraapiasse. Lapsel on oma isast negatiivsed mälestused, kuna

laps nägi 5-aastaselt pealt isa vägivaldset käitumist lapse ema suhtes. Lapsel tekib isa

mainimise peale ärevus. Linna esindaja hinnangul tuleb lapse tahet mitte suhelda oma

bioloogilise isaga austada ning edasine suhtlus isaga tuleb planeerida ainult lapse nõusolekul

ja soovil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 alusel

koosmõjus § 657 lg 1 p-ga 1 muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

18. PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on

kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks

talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi (PKS § 137 lg 3). PKS § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus vanema

hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine

lõik).

18.1. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti vanemate ühise hooldusõigus lapse ees- ja

perekonnanime osas, samuti kodakondsuse küsimuses muutmata. Kolleegium mõistab, et

lapsel võib hetkel olla emotsionaalne soov omada ühist perekonnanime oma praeguse

perekonnaga, kuna ta kasvab selles peres. Kolleegiumi hinnangul peaks lapse perekonnanimi

2-22-2010

seostuma eelkõige tema päritoluga. Laps pärineb oma emast ja isast. Soovitud perekonnanimi

„R.M“ ei viita kummagi vanema päritolu perele. Seetõttu ei pea kolleegium põhjendatuks

lapse perekonnanime määramise õiguse osas hooldusõigust muuta. Lapse täiskasvanuks

saades võib lapse perekonnanimi niikuinii veel muutuda.

18.2. Kolleegiumi ei nõustu lapse ema seisukohaga, et maakohus väljus vanemate avalduste

lahendamisel vaidluse piiridest, kui määras määruse resolutsioonis, et vanematele jääb lapse

ühine hooldusõigus lapse ees- ja perekonnanime muutmise ja kodakondsuse muutmise

küsimustes. Kuna kumbki lapse vanem ei soovinud ainuhooldusõigust lapse eesnime vahetuse

ja kodakondsuse küsimustes, siis jäidki need õigused vanematele ühiselt ning maakohus ei

muutnud selles osas vanemate ühist hooldusõigust.

19. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult suhelda. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad

vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse

puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1

kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest

lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab

seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi

vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse

võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik).

Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22).

19.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas suhtluskorda kindlaks määrates

diskretsiooni piire ületanud, mistõttu maakohtu määrus tuleb suhtluskorda reguleerivas osas

muutmata jätta. Kolleegium hinnangul on maakohus suhtluskorda kindlaks määrates järginud

kohtupraktikas selgitatud põhimõtteid. Maakohus ei määranud suhtluskorda kindlaks isa

taotletud viisil leides, et lapse huvides ei ole määrata sellist suhtluskorda, mille kohaselt laps

peab veetma osa oma vaheajast koos isaga väljaspool Eestit Norras või mujal riikides, eemal

oma praegusest perekonnast ja lähedastest. Kolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu

määrusest, et määratud suhtluskord tagab lapse isale ja lapsele õiguse omavahel digitaalsete

suhtluskanalite vahendusel suhelda. Seega ei ole isal kohustust määruses määratletud

ajavahemikes lapsega suhelda, vaid see on õigus, mida isa saab kasutada. Menetluses esitatust

nähtub, et isa ei ole last endaga suhtlema sundinud ning on jätnud oma suhtlusõiguse

viimastel kuudel üldse kasutamata (dtl 758–760). Määruses määratletud suhtluskord annab

lapse isale võimaluse lapsega suhtlemist algatada ja annab piisavalt paindlikud võimalused

lapse ja isa vahelisi vahetut suhtlemist kokku leppida. Maakohtu määratud paindlikud

tingimused võimaldavad arvestada lapse huvidega ja asjaoluga, et lapse valmisolek isaga

suhelda on hetkel vähene. Aja jooksul, kui lapse keeleoskus paraneb ja talle ei avaldata isaga

suhtlemiseks survet, võib lapsel tekkida suurem valmisolek isaga suhelda. Maakohtu

määratud suhtluskord ei piira seda võimalust ühelgi juhul. Kolleegium nõustub maakohtuga,

et lapse ja isa suhte taastamist tuleb soodustada ning seda tuleb alustada ja toetada lapsele

tuttavas ja turvalises keskkonnas.

20. Erieestkostja määramist põhjendas maakohus lapse ema määruskaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel (dtl 743). Maakohus selgitas, et kuna maakohus peatas lapse

vanemate ühise hooldusõiguse lapsega suhtlemise korraldamise osas, kuid suhtluskorra osas

2-22-2010

on maakohtu määrus täitmiseks kohustuslik teateavakstegemisest, tuli lapsega suhtlemise

korraldamiseks määrata ajutine erieestkostja. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et

kuna lapse vanemate omavaheline suhe on keeruline ja vastumeelne, siis tuli lapse ja isa

suhtluse korraldamiseks määrata neutraalse osapoolena erieestkostja. Vastasel juhul ei tekigi

lapsel võimalust suhet oma isaga taastada ja arendada.

21. Kuna lahend tehakse ja menetlus on toimunud lapse huvides, jättis maakohus praeguses

asjas menetluskulud õigesti poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud samuti poolte endi kanda. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)