2-25-9977/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-9977

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Määruse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9977

Tsiviilasi

S. S., D. V.i, R. H., A. H. hagi N. H., A. H. vastu

pärandvara jagamiseks ja korteri valduse

vabastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: S. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat D. V.;

Hageja II: D. V. (isikukood XXX; e-post: XXX).

Hageja III: R. H. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat D. V.;

Hageja IV: A. H. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat D. V.;

Kostja I: N. H. (isikukood XXX; elukoht XXX);

lepinguline esindaja Tatjana Kalin (e-post: XXX).

Kostja II: A. H. (isikukood XXX; surnud XXX).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine,

riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S. S., D. V., R. H., A. H. ja N. H. vahel sõlmitud järgmine kompromiss:

1.1. Pooled on kokku leppinud jagada A. K. (isikukood XXX) pärandvara

alljärgnevalt:

1.1.1. Jätta kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa numbriga XXX, asukohaga XXX, N. H. (isikukood XXX)

omandisse.

1.1.2. Hagejad ja kostja I on lepingu eseme omandi üleandmises kokku

leppinud. Hageja D. V. (isikukood XXX), S. S. (isikukood XXX), R. H.

(isikukood XXX), A. H. (isikukood XXX) lubab ja kostja I N. H. (isikukood

XXX) avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse

sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 120 lg 1 ja

kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 alusel paluvad hagejad ja kostja I

kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud

korteriomandi teisest (II) jaost kanne omanike kohta ning kanda

korteriomandi omanikuna N. H. (isikukood XXX).

1 (4)

2-25-9977

1.1.3. Jätta kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa numbriga XXX, asukohaga XXX, A. H. (isikukood XXX)

omandisse ½ mõttelises osas ja R. H. (isikukood XXX) omandisse ½

mõttelises osas.

1.1.4. Hagejad ja kostja I on lepingu eseme omandi üleandmises kokku

leppinud. Hageja D. V. (isikukood XXX), S. S. (isikukood XXX), kostja I N.

H. (isikukood XXX) lubab ja hageja R. H. (isikukood XXX) ja A. H.

(isikukood XXX) avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste

kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 120 lg 1

ja kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 alusel paluvad hagejad ja kostja I

kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud

korteriomandi teisest (II) jaost kanne omanike kohta ning kanda

korteriomandi omanikuna A. H. (isikukood XXX) ½ mõttelises osas ja R. H.

(isikukood XXX) ½ mõttelises osas.

1.1.5. Jätta kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa numbriga XXX, asukohaga XXX D. V. (isikukood XXX) ja S. S.

(isikukood XXX) ühisomandisse.

1.1.6. Hagejad ja kostja I on lepingu eseme omandi üleandmises kokku

leppinud. Hageja D. V. (isikukood XXX), S. S. (isikukood XXX), kostja I N.

H. (isikukood XXX), hageja R. H. (isikukood XXX) ja hageja A. H.

(isikukood XXX) avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste

kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 120 lg 1

ja kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 alusel paluvad hagejad ja kostja I

kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud

korteriomandi teisest (II) jaost kanne omanike kohta ning kanda kinnisasja

ühisomanikena D. V. (isikukood XXX) ja S. S. (isikukood XXX).

1.1.7. N. H. kohustub tagama korteri asukohaga XXX korteri vabastamise ja

valduse üleandmise R. H.le või A. H.le hiljemalt 22.02.2026 a.

1.1.8. Pärandvara jagamise tulemusena tasuvad hagejad solidaarselt 11000

(üksteist tuhat) eurot N. H. arvelduskontole nr XXX XXX peale

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale edastamist 1 tööpäeva jooksul.

1.1.9. Hagejad ja kostja I leppisid kokku, et alates 01.01.2026 on iga omanik

kohustatud tasuma täies ulatuses kõik oma kinnistuga seotud kulud,

sealhulgas kommunaalkulud, elektrienergia ja maamaksu. Kostja kinnitab,

et seisuga 31.12.2025 võlad puuduvad.

1.1.10. Pooled hindavad kompromissi punktides 1.1.2, 1.1.4, 1.1.6 nimetatud iga

kinnisvara väärtuseks 30 000 eurot.

1.1.11. Pooled on kokku leppinud, et kompromissmääruse edastab Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale hagejate lepinguline esindaja.

2. Võtta vastu hagejate 20.02.2026 avaldus määruskaebuse loobumiseks Harju

Maakohtu 11.11.2025 määrusele.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9977.

4. Jätte poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada hagejatele riigilõiv summas 1225 eurot ning kanda see D. V.

arvelduskontole XXX.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

2 (4)

2-25-9977

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-25-9977 menetluses on S. S., D. V.i, R. H., A. H. hagi N.

H., A. H. vastu pärandvara jagamiseks ja korteri valduse vabastamiseks. Pooled esitasid

20.02.2026 kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ilma

kohtuistungit pidamata. Hagejad võtavad tagasi Harju Maakohtule 11.11.2025 a esitatud

määruskaebuse ning paluvad selles osas menetluse lõpetada. Hagejad taotlevad riigilõivu

tagastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et

kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

3. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

4. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Kohus keeldus 11.11.2025 määrusega hagejate hagi korteri valduse vabastamiseks

menetlusse võtmisest. Hagejad teatasid, et võtavad kohtu 11.11.2025 määrusele esitatud

määruskaebuse tagasi ning paluvad selles osas menetlus lõpetada. TsMS § 659 kohaselt

kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele

apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest

ei tulene teisiti. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant kaebusest loobuda kuni asja arutamise

lõpetamiseni. Määruskaebusest loobumise korral TsMS § 644 lg 3 koostoimes §-ga 659

kohaselt loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses

menetlustoiminguid teinud. Kohus, tutvunud avaldusega määruskaebusest loobumiseks, leiab,

et loobumine tuleb vastu võtta ning määruskaebuse menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9977

lõpetada.

3 (4)

2-25-9977

6. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad on tasunud pärandvara jagamise nõudelt riigilõivu

summas 420 eurot. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning tagastab hagejatele pool

hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Hagejad tasusid korteri valduse

vabastamise nõudelt riigilõivu 980 eurot. Kohus keeldus 11.11.2025 määrusega hagejate hagi

korteri valduse vabastamiseks menetlusse võtmisest. Seega kuulub korteri valduse

vabastamise nõudelt tasutud riigilõiv summas 980 eurot tagastamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2

kohaselt kuulub määruskaebusest loobumise korral tagastamisele pool määruskaebuselt

tasutud riigilõivust. Hagejad tasusid 11.11.2025 määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Kohus

rahuldab osaliselt hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks summas

35 eurot. Kokku kuulub tagastamisele riigilõiv summas 1225 eurot (210 + 980 + 35).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku kompromissilepingu p-s 7, et käesolevas

tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele

määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik

4 (4)