2-25-20919/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-20919

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-20919

Tsiviilasi

K.R.-i hagi K.-M.K. vastu elatise vähendamise nõudes

Hagihind

900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.R. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, XXX,

xxxxxxXXX; e-post: XXX), lepinguline esindaja Kaupo

Süvaoja (XXX);

Kostja: K.-M.K. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx1,

XXX, xxxxx XXX), seaduslik esindaja E.K. (isikukood:

XXX; elukoht: XXX,xxxxxx XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Vähendada 25.08.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-3260 väljamõistetud

elatise suurust ja määrata, et K.R. ei ole kohustatud K.-M.K.-le rahaliselt elatist

tasuma alates hagi esitamisest 03.12.2025 kuni K.-M.K. täisealiseks saamiseni

xxxxxxxxxx.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad

1. Hageja esitas 03.12.2025 kohtule hagi kostja vastu elatise vähendamise nõudes. Hagejalt

on kostja kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus alates 25.08.2016 kuni hageja

täisealiseks saamiseni (25.08.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3260). Kostja elab nüüdseks

2-25-20919

hagejaga ning seadus elatise osas on võrreldes otsuse tegemise ajaga muutunud. Hageja

taotles elatise vähendamist 0 euroni alates hagi esitamisest.

Hageja selgitas täiendavalt, et kostja elab temaga 2024. aastast kuni hagi esitamiseni, kuid

vahepeal elab kuni 6 kuud isa juures ja siis jälle hageja juures. Kostja käibxxxxxxxx

koolis. Nädala sees on laps koolis. Hageja käib kostjaga arsti juures ja kui laps on

hagejaga, siis kõik kostja kulud on tema kanda. Kulude kohta kviitungeid alles pole. Kostja

sissekirjutus on isa juures, kuid kostja tahab olla emaga.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sõnul tegi ta kohtutäiturile 2024.a veebruaris avalduse

elatise nõude täitmise peatamiseks. Aktiivset nõuet elatise osas pole. Kostja polnud nõus

elatise vähendamisega 0 euroni, sest hageja ei ole kostjat kasvatanud 14 aastat. Hageja ei

pakkunud kordagi rahalist abi. Hagejalt mõisteti välja elatis 100 eurot kuus, kuid seda

maksis tema eest riik. Hageja kinnitas kohtule hooldusõiguse tagasisaamisel, et tal on

rahaline valmisolek last kasvatada, kuid kostja hinnangul ei ole hageja oma elujärge

parandanud ja tal puudub stabiilne elukoht ja töö. Kostja põhikooli lõpetamise kulud juunis

kandis kostja. Juuni lõpus palus hageja kostja mõneks ajaks enda juurde võtta. Hageja ei

toonud kostjat enam koju. Kostja ei elanud õpilaskodus nagu pidi, vaid tüdruksõbra juures

(august-november). Hageja juures viibis kostja mõned nädalavahetused. Kostja ei ole

seega olnud stabiilselt hageja kasvatada. Hageja manipuleerib kostjat. Hageja ei tegele

kostja puude taotlemisega (21.06.2025 lõppes kehtiv puue) ja on ostnud talle alkoholi

(uurimisel lastekaitses ja politseis). Kostja ei ole nõus elatist tühistama, kuna kostja on

varsti kodus jälle tagasi. Kostja ainus motiiv on saada erinevaid toetusi enda arvele

(suurperetoetus).

3. Kohus kuulas pooled ära 10.02.2026 toimunud istungil.

Hageja sõnul kannab tema hetkel kõik kostja kulud. Ta viib last kooli, käivad arstil ja

hageja kanda on ka kogu kostja isiklik hügieen. Kostja oli viimati isa juures juunis. Kostja

tahab hageja juures olla. Kostja oli eelmisel sügisel tüdruksõber, kelle juures ta jah elas.

Nüüd pole enam tüdruksõpra kostjal. Kostja isa on kostjale saatnud 80 eurot peretoetust.

Pühapäeval käis kostja isa kostjaga talle jalanõusid ostmas. Hageja lubas kostja vaimse

tervise küsimustega tegeleda ja arstile kostjaga minna. Koolis on kostjal kõik korras.

Hageja ei soovi puude rahasid ja seda kostja ka ei soovi. Hageja ei soovi kostjat enda

juurde, et saada suurperetoetust. Kostja ise soovib hageja juures olla ja loomulikult võtab

hageja vastu ka suure pere toetused. Kostja käib nädala keskel koolis ja erinevalt isast,

siiski kannab kostja kulusid. Hageja jääb haginõude juurde

Kostja isa maksis enda sõnul alates juuni umbes 3-4 kuud kostja telefoniarvet, kuid siis

hakkasid sinna ilmuma mingid mängud ja isal polnud enam ülevaadet, mida kostja

telefoniga teeb. Hagejal pole püsivat elukohta ja võib-olla on kostja homme kodus tagasi.

Kui hageja ostab kostjale alkoholi, siis kostja ilmselgelt ei taha koju tulla. Kostja ei vasta

enam telefonilegi, ainult siis kui raha on vaja. Isa ei ole kostjale saatnud raha, sest need

lähevad internetimängude peale. Viimasel ajal ei ole ta kostjale ostnud ka midagi

igakuiselt. Nüüd ostis jalanõud ja dressid. 14 aastat kasvatas kostjat isa. Isa ei olnud nõus,

et hageja ei peaks elatist maksma. Hageja ei ole kordagi aastate jooksul 100 eurot elatistki

maksnud.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi elatise vähendamise nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

2-25-20919

5. Puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

-

K.-M.K. on K.R.-i ja E.K. poeg.

-

25.08.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3260 on hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud elatis 100 eurot kuus alates 25.08.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni.

-

Kostja on vähemalt alates detsember 2024.a (so hagi esitamisest) püsivalt asunud

elama hageja juurde.

-

Väljamõistetud elatise otsuse täitmiseks käib täitemenetlus, mis kostja esindaja

avalduse alusel veebruaris 20204.a on peatatud.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta

alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse

muutmist ka tagasiulatuvalt.

7. Hageja taotleb elatise vähendamist 0 euroni kuus. Seega taotleb hageja 25.08.2016.a

otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmist selliselt, et ta ei peaks enam elatist

kostjale maksma. Kohus leiab, et tegemist on hagiga varasema kohtulahendi muutmiseks.

Varasemat kohtulahendit on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel muuta vaid kahel tingimusel:



Oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel

on tehtud nõude rahuldamise otsus ja;



Hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Ülalnimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt.

8. Kohus leiab, et TsMS § 459 lg-s 1 märgitud mõlemad eeldused on täidetud. Asjaolu –

kostja elab nüüd püsivalt hageja juures – on oluline elatise maksmist mõjutav asjaolu ning

see on tekkinud pärast 25.08.2016.a otsuse tegemist. Kuigi kostja käib koolis ja elab nädala

sees õpilaskodus, kannab muul ajal enamus kostja kulud vahetult hageja. Kostja esindaja

on istungil kinnitanud, et viimasel ajal ei ole ta olulisel määral kostja ülalpidamisse

panustanud. Kohus leiab, et hagejal puudub kohustus täiendavalt kohtulahendi alusel

elatist maksta.

9. Kostja esindaja on hageja nõudele esitanud erinevaid vastuväiteid, nt hageja ei ole

25.08.2016 kohtulahendit täitnud, kostja esindaja on kostjat 14 aastat üksinda kasvatanud,

aga ka toonud välja erinevaid põhjuseid, miks kostja läks hageja juurde elama ning miks

hageja ei ole sobilik kostjat kasvatama. Kohus leiab, et ükski kostja vastuväide ei ole

praegu aluseks elatise vähendamata jätmiseks. See, et hageja pole täitnud 25.08.2016.a

kohtulahendit ning et kostja esindaja kasvatas kostjat pikka aega üksi, ei oma käesoleva

nõude lahendamisel tähendust, kuna elatise vähendamine saab toimuda vaid alates hagi

esitamisest, s.o 03.12.2025. 2024.a eelnev aeg ei puuduta praegu elatise vähendamise

küsimust. See tähendab, et võimalik elatise võlgnevus tuleb hagejal olenemata elatise

vähendamisest ikkagi tasuda. Ülejäänud kostja esindaja vastuväited seonduvad eeskätt

hooldusõiguse/suhtluskorra küsimustega, mida kohus elatise vähendamise nõude

lahendamisel ei saa arvesse võtta. Sellised vastuväited ei mõjuta elatise vähendamist. Kuna

kostja elab püsivalt koolivälisel ajal hageja juures ja hageja kannab vahetult ka kostja

kulud, siis esineb alus elatise vähendamiseks 0 euroni. Hageja ei pea kandma kostja

2-25-20919

kulusid vahetult ning veel lisaks maksma rahalist elatist kohtulahendi alusel. Kohus

rahuldab seetõttu hagi.

Kohus rõhutab veelkord – elatise vähendamiseni tekkinud võimalik elatise võlgnevus tuleb

hagejal igal juhul tasuda. Elatise vähendamine ei kustuta varasemat elatise võlga.

25.08.2016.a kohtulahendi täitmist täitemenetluses saab jätkata kuni elatise vähendamiseni

tekkinud tasumata nõuete osas.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud elatise vähendamise nõudes poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik