2-23-18262/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-18262

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema;

Kostja: X (isikukood: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ ja X vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas

sõnastuses:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 11 992,51 eurot, intressivõla

katteks 588,30 eurot, viivisevõla katteks 5725,59 eurot, sissenõudmiskulude

katteks 50 eurot, hageja õigusabikulude katteks 676 eurot ning hageja tasutud

riigilõivu katteks 630 eurot, kokku kompromissisumma 19 662,40 eurot

alljärgneva maksegraafiku alusel:

Maksetähtaeg

Osamakse

(eurot)

15.12.2025

50,00

15.01.2026

50,00

15.02.2026

200,00

15.03.2026

200,00

15.04.2026

200,00

15.05.2026

200,00

15.06.2026

200,00

15.07.2026

200,00

15.08.2026

200,00

15.09.2026

200,00

15.10.2026

200,00

15.11.2026

200,00

15.12.2026

200,00

15.01.2027

200,00

15.02.2027

250,00

15.03.2027

250,00

15.04.2027

250,00

15.05.2027

250,00

15.06.2027

250,00

15.07.2027

250,00

15.08.2027

250,00

15.09.2027

250,00

15.10.2027

250,00

15.11.2027

250,00

15.12.2027

250,00

15.01.2028

250,00

15.02.2028

300,00

15.03.2028

300,00

15.04.2028

300,00

15.05.2028

300,00

15.06.2028

300,00

15.07.2028

300,00

15.08.2028

300,00

15.09.2028

300,00

15.10.2028

300,00

15.11.2028

300,00

15.12.2028

300,00

15.01.2029

300,00

15.02.2029

350,00

15.03.2029

350,00

2 / 9

15.04.2029

350,00

15.05.2029

350,00

15.06.2029

350,00

15.07.2029

350,00

15.08.2029

350,00

15.09.2029

350,00

15.10.2029

350,00

15.11.2029

350,00

15.12.2029

350,00

15.01.2030

350,00

15.02.2030

400,00

15.03.2030

400,00

15.04.2030

400,00

15.05.2030

400,00

15.06.2030

400,00

15.07.2030

400,00

15.08.2030

400,00

15.09.2030

400,00

15.10.2030

400,00

15.11.2030

400,00

15.12.2030

400,00

15.01.2031

400,00

15.02.2031

400,00

15.03.2031

400,00

15.04.2031

400,00

15.05.2031

362,40

kokku

19 662,40

1.2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele

EE147700771000526428 viitenumbriga 713241758.

1.3. Kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromissipunktis 1 fikseeritud osamakse

tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist

koos viivitusintressiga (s.o 0,0435% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva

eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.

1.4. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on

Aktiva Finance Group OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja

kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

3 / 9

2. Kostja on tasunud 15.12.2025 osamakse 50 eurot, 15.01.2026 osamakse 50 eurot ja

15.02.2026 osamakse 200 eurot.

3. Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 630 eurot Julianus

Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428.

5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-18262.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28.12.2023 Harju Maakohtule hagi X (kostja)

vastu võla nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Swedbank AS-i ja kostja vahel

20.07.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 20-049884-VL, mille alusel sai kostja krediiti

12 000 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 15,9% aastas. Krediidi kulukuse määraks oli

18,18%. Kostja ei täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles Swedbank AS

krediidilepingu 29.12.2020 üles.

3. Swedbank AS loovutas 15.02.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 11992,51 eurot, intress

588,30 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5725,59 eurot

ja viivis põhinõudelt alates 29.12.2023 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Kohus võttis hagi 08.03.2024 määrusega menetlusse.

6. Pooled esitasid 26.11.2025 kohtule kompromissilepingu ning avalduse kompromissi

kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

7. Kohus selgitas 02.12.2025 kohtunõudes hagejale, et hageja ei ole esitanud usaldusväärset

tõendit nõude loovutamise kohta, kuivõrd hageja esitatud teatis nõude loovutamise kohta

ei ole esialgse võlausaldaja poolt allkirjastatud ning hageja ei ole esitanud ka tõendit

teatise kostjale saatmise kohta. Samuti oli kohtul alust arvata, et hageja esitatud teatis ei

ole koostatud selles märgitud ajal ehk 15.02.2021, sest teatise kohaselt on Swedbank AS

loovutanud nõude OÜ-le Aktiva Finance Group, kuid ärinime Aktiva Finance Group OÜ

võttis hageja kasutusele alles 27.02.2023 ehk enam kui kaks aastat pärast teatise väidetava

koostamise aega.

8. Samuti selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole välja toonud kõiki kostja

krediidivõimelisuse kontrollimist puudutatavaid asjaolusid.

9. Hageja 17.12.2025 esitatud seisukohas tõi hageja välja, et enne väikelaenulepingu nr.

20049884-VL sõlmimist on Swedbank AS hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust

väikelaenu taotluse ja laenusaaja poolt esitatud Soome Osuuspankki pangakonto

väljavõtte põhjal. Laenulepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaajale

4 / 9

sissetulek tööandajalt XXX, keskmine töötasu suurus oli ca 2885 eurot. Swedbank AS-i

ees laenusaajal kõnealuse lepingu sõlmisel krediidikohustusi ei olnud. Väljaspool

Swedbank AS-i kliendil krediidikohustused puudusid. Väljastatava lepingu kuumakse

(298,99 eurot) moodustas laenusaaja sissetulekust ca 10,36 %.

10. Samuti tõi hageja välja, et kriminaalasjas xxx on 08.01.2025 otsusega tunnistatud kostja

süüdi karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1, 4 alusel. Kohtuotsuses on märgitud, et 17.07.2020

esitasid kostja ja I. K. laenutaotluse Swedbank AS-i internetikeskkonnas ning I. K. esitas

võltsitud kostja OP Corporate Bank plc Soome filiaali konto väljavõtte ajavahemikust

eesmärgiga võtta kostja nimel laenu, mida ei kavatsenud tagasi maksta, kasutades kostja

isikutunnistust. 20.07.2020 väljastas Swedbank AS laenulepingu nr 20-049884-VL alusel

12 000 eurot kostja arvelduskontole. Hageja leiab, et kostja käitumine põhjustas kostja

krediidivõimelisuse ebaõige hindamise.

11. Koos 17.12.2025 seisukohaga esitas hageja Swedbank AS-i kinnituse selle kohta, et

krediidilepingust nr 20-049884-VL tulenev Swedbank AS-i nõue kostja vastu on

loovutatud hagejale.

12. 22.01.2026 toimunud kohtuistungil teatas hageja, et kostja on tasunud kompromissis

kokku lepitud 15.12.2025 ja 15.01.2026 osamaksed.

13. Kohtuistungil juhtis kohus poolte tähelepanu sellele, et pärast nõude loovutamist hagejale

on kohus kriminaalasjas nr xxx mõistnud kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja

võlgnevuse, mille aluseks olevad asjaolud kattuvad käesoleva menetluse asjaoludega.

14. Kohtuistungil määras kohus pooltele täiendava tähtaja kompromissi aluseks olevate

asjaolude täpsustamiseks. Eelkõige tuli pooltel täpsustada, kas kostja on teinud

võlgnevuse katteks makseid Swedbank AS-ile, ega nõue ei ole Swedbank AS-ile tagasi

loovutatud või kas see on plaanis ning kas krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet sissetuleku kontrollimisel.

15. Hageja 30.01.2026 vastuse kohaselt on Swedbank AS kinnitanud, et peale nõude

loovutamist hagejale 13.02.2021 ei ole Swedbank AS-ile lepingu katteks laekumisi

toimunud. Swedbank AS ei soovi hagejalt nõuet tagasi osta.

16. Hageja leiab, et krediidiandja on kosja sissetuleku suuruse kontrollimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidiandja ei oleks pidanud täiendavalt

tegema päringud Maksu- ja Tolliametile. Kostja sai sisstulekut Soomes ning Soomes

saadud sissetulek ei oleks kajastunud Eesti Maksu- ja Tolliametis.

17. Kostja teatas 12.02.2026, et ta on nõus esitatud kompromissi kinnitamisega.

18. Hageja teatas 23.02.2026, et kostja on tasunud 15.02.2026 osamakse summas 200 eurot.

19. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled

kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei

ole võimalik täita.

5 / 9

20. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega

riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS §

430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS §-s

432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

21. Hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 kohaselt.

22. VÕS § 421 kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse

alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS §

421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija

tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p

14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus

sisaldub kompromissilepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).

23. Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli

tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28;

TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).

24. Kohus on kontrollinud, et 20.07.2020 krediidileping on kostja poolt digitaalselt

allkirjastatud. Seega on kostja avaldus krediidilepingu sõlmimiseks vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis VÕS § 404 lg 1 kohaselt.

25. Krediidilepingu sõlmimise ajal 20.07.2020 oli kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr 61,56% (20,52% × 3). Krediidilepingu ja Finantsinspektsiooni hallatava

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on kostja poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr 18,18%.

26. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ning

krediidileping ei ole seega tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.

27. 22.01.2026 kohtuistungil on kostja kinnitanud, et krediidiandja on maksnud talle välja

krediidisumma 12 000 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid hageja avaldatud

summas (dtl 215, ajamärk 00:18:25).

28. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja täitis lepingulise kohustuse krediit

summas 12 000 eurot välja maksta, ning et kostja tegi laenulepingu alusel makseid kokku

463,09 euro ulatuses, millest krediidiandja arvestas lepingutasu katteks 180 eurot, põhiosa

katteks 7,49 eurot ja intressi katteks 275,60 eurot.

29. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

30. Kohtu hinnangul on krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastustundliku laenamise

põhimõtet vastavalt VÕS §-le 4034.

31. Krediidiandja on omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hinnanud tarbija

krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg-le 1 vastavalt.

32. Samuti on krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kooskõlas VÕS §

4034 lg-tega 2-4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-ga 4.

6 / 9

33. Krediidiandja on tarbija avaldatud sissetuleku suuruse kontrollimiseks nõudnud tarbija

arvelduskonto väljavõtte esitamist.

34. Krediidiandja on kontrollinud kostja sissetuleku ja muude varaliste kohustuste suurust OP

Corporate Bank plc Soome filiaali konto väljavõtte alusel.

35. Krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek oli tööandajalt XXX

saadav töötasu keskmiselt 2885 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtunud, et kostjal

oleks muid krediidikohustusi. Kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud krediidilepingust

tuleneva kuumakse suurus oli 298,99 eurot, mis moodustas sissetulekust ca 10,36%.

Creditinfo maksehäireregistri andmetel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid.

36. Arvestades, et KAVS § 50 lg 4 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja kontrollima

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, oli krediidiandja tegevus kooskõlas

KAVS § 50 lg 4 alusel temalt oodatavaga.

37. Kriminaalmenetluses nr xxx on kohus tuvastanud, et Swedbank AS-ile esitatud kostja

arvelduskonto väljavõte oli võltsitud, mistõttu võis krediidiandja hinnang kostja

krediidivõimelisusele olla vale.

38. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata

muu hulgas kui tarbija on võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

39. Kohtu hinnangul oli kostja krediidivõimelisuse vale hindamine põhjuslikus seoses sellega,

et kostja esitas krediidiandjale võltsitud arvelduskonto väljavõtte.

40. Kohtu hinnangul ei ole esitatud konto väljavõtte põhjal sugugi ilmne, et tegemist on

võltsinguga. Kohtu hinnangul ei olnud krediidiandjal kostja isikut arvestades alust

kahtlustada, et kostja võiks esitada talle arvelduskonto väljavõtte, mis on võltsitud.

41. Vastutustundliku laenamise regulatsioon ja hea tava ei näe ette, et tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel tuleb lähtuda üksnes panga kinnitusega arvelduskonto

väljavõtetest.

42. Seetõttu ei ole alust järeldada, et krediidiandjal pidanuks tekkima ebaõigete andmete

esitamise kahtlus, ning et krediidiandja ei tohtinuks aktsepteerida arvelduskonto

väljavõtet, mis ei olnud panga poolt kinnitatud ning oli üksnes kostja poolt

digiallkirjastatud. Arvestades, et võltsida saab tõenäoliselt ka panga kinnitust, ei

pruukinuks kinnitatud arvelduskonto nõudmine krediidivõimelisuse ekslikku hindamist

ära hoida.

43. Olukorras, kus krediidiandjale oli esitatud tarbija konto väljavõte, ei olnud KAVS § 50 lg

4 kohaselt vajalik sissetuleku suuruse kontrollimine täiendavate andmete alusel. Hageja on

ka selgitanud, et kostja Soomes saadav sissetulek ei pruukinuks kajastuda Eesti Maksu- ja

Tolliameti andmetes.

44. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust järeldada, et krediidivõimelisuse vale hindamise

põhjuseks oleks olnud krediidiandja ebapiisav hoolsus, mitte see, et kostja esitas

krediidiandjale võltsitud arvelduskonto väljavõtte.

7 / 9

45. Eeltoodust johtuvalt kui ka kostja varaline seisund ei vastanud tegelikult krediidiandjale

esitatud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvale ning krediidiandja oleks kostja tegelikku

varalist seisundit arvestades pidanud jätma kostjaga krediidilepingu sõlmimata, ei saa

krediidilepingut siiski pidada VÕS § 4034 lg 7 alusel intressikokkuleppe ja muude tasude

osas tühiseks, kuivõrd krediidiandja vale hinnang tulenes kostja esitatud võltsitud

kontoväljavõttest.

46. Kohtu hinnangul ei esine seega käesolevas asjas krediidilepingu tühisust tingivaid

asjaolusid.

47. Hageja on esitanud Swedbank AS-i volitatud esindaja poolt 04.12.2025 allkirjastatud

teatise, mille kohaselt on Swedbank AS loovutanud kostja vastase nõude hagejale.

48. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja

menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

49. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

50. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja

selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise

hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi

ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

51. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud

kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele

täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

52. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale

õigusabikulude katteks 676 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 630 eurot. Muude

menetluskulude jaotuses ei ole pooled kompromissis kokku leppinud. Kohus jätab seega

kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude

jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

53. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle

eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule.

54. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Hageja palub seoses

kompromissi sõlmimisega tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust ehk 630 eurot Julianus

Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428.

8 / 9

55. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei

tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS §

150 lg 3). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 630 eurot, Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428.

56. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse

esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava

kohtumääruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik

kohtunik

9 / 9