4-26-165/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-26-165

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-165

Kohtunik

Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. veebruari 2026. a määrus, millega

jäeti läbi vaatamata Renek Hüva esitatud kaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Renek Hüva (isikukood 50606017017; e-post XXX),

määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Renek Hüva määruskaebus Harju Maakohtu 6. veebruari 2026. a määruse peale kui

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus

kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus

kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 13.01.2026 otsusega nr

2302,25,016075 karistati Renek Hüva LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 800 eurot.

2. 15.01.2026 registreeriti Harju Maakohtus R. Hüva kaebus väärteoasjas nr

2302,25,016075, milles ta palub määratud rahatrahvi vähendamist või

asendamist.

3. 26.01.2026 määrusega jättis Harju Maakohus R. Hüva esitatud kaebuse

käiguta, kuna see ei vastanud VTMS § 115 lg 1 p 2 nõudele, samuti ei olnud

esitatud VTMS § 115 lg 5 p-dest 2-4 tulenevaid tõendeid ning märgitud VTMS

§ 115 lg 3 p-de 1, 2 alusel, kas isik soovib istungist osa võtta ning kas ta

soovib kaitsjat. Ka oli kaebus allkirjastamata, st ei vastanud VTMS § 115 lg-s

4 sätestatud nõudele. Puuduste kõrvaldamiseks andis maakohus tähtaja

03.02.2026.

1(3)

4-26-165

4. 31.01.2026 laekus maakohtule R. Hüva poolt e-kiri, milles korratakse

suures osas juba 15.01.2026 kaebuses esitatut.

5. Harju Maakohus jättis 06.02.2026 määrusega esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastas

selle R. Hüvale.

Maakohus tutvunud kohtule edastatud täiendustega, leidis, et see ei kõrvalda kohtu poolt

26.01.2026 määruses viidatud puudusi. Täpsemalt pole kõrvaldatud mitte ühtegi 26.01.2026

määruses viidatud puudust. Nii on jätkuvalt kaebuses märkimata kaebuse esitaja elukoha aadress,

telefoninumber ja elektronposti aadress (VTMS § 115 lg 1 p 2). Ka ei ole kaebusele lisatud mitte

ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebuses toodud väidet, et määratud rahatrahv on

ebaproportsionaalselt koormav. Niisamuti ei ole märgitud, kas kaebuse esitaja soovib

kohtuistungist osa võtta ning kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole

(VTMS § 115 lg 3 p-d 1, 2). Kohtule edastatud täiendus varasemale kaebusele on taaskordselt

esitatud e-kirja teel allkirjastamata, mistõttu on rikutud VTMS § 115 lg-s 4 sätestatud nõuet.

Kuivõrd kaebuse esitaja ei kõrvaldanud Harju Maakohtu 26.01.2026 määruses viidatud puudusi,

jättis maakohus VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel kaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle kaebuse

esitajale.

6. 10.02.2026 laekus Tallinna Ringkonnakohtule R. Hüva poolt esitatud määruskaebus, milles

leitakse, et kaebuse läbivaatamata jätmine oli liialt formaalne ja ebaproportsionaalne. Kohus ei

asunud kaebust sisuliselt hindama, kuigi puudused olid kõrvaldatavad ja kaebaja tahe sisuliseks

arutamiseks selge. Lisaks märgib kaebaja, et kõrvaldab kaebuses kõik maakohtu poolt

väljatoodud puudused.

Kaebaja on seisukohal, et kuigi maakohus avaldas, et puudused ei ole kõrvaldatud, oli tema

kaebuse sisu ja eesmärk selged – vaidlustada määratud rahatrahvi suurus. Maakohtu poolt

loetletud puudused olid kergesti kõrvaldatavad. Seega palub kaebaja maakohtu määrus tühistada,

saata asi maakohtule sisuliseks lahendamiseks ja tagada talle võimalus esitada kohtumenetluses

oma seisukohad ja tõendid.

Lisaks tuuakse kaebuses välja, et maakohus küll viitab puudustele, kuid ei andnud piisavalt

konkreetseid juhiseid nende kõrvaldamiseks. Ei selgitatud, millisel kujul ja mahus tuleb tõendid

esitada. Selline määrus ei taganud kaebajale tegelikku võimalust puuduste sisuliseks

kõrvaldamiseks. Pole juhiseid, kuidas vormistada kaebus selliselt, et vältida VTMS § 115 lg 1 ja

lg 3 puuduseid. Vaidlustatud otsuses samas sisalduvad kõik kaebaja isikuandmed, mistõttu on

vastuoluline väide, et need kaebuses puudusid. Menetlusalune isik ei pea olema jurist ning tal

puudub praktiline kogemus väärteomenetluse vorminõuetest. Samuti polnud mõistlik puuduste

kõrvaldamiseks antud aeg. Kaebuses leitakse, et tegelikku võimalust puuduste kõrvaldamiseks ei

antud, kuna formaalselt viidati võimalusele puudused kõrvaldada, kuid puuduste sisu ei olnud

selgelt lahti kirjutatud, puudus arusaadav juhend, tähtaeg ei olnud mõistlik, kaebaja ei saanud

aru, millisel viisil tema varasemad selgitused ei ole piisavad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

8. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on

tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine,

maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis R. Hüva

2(3)

4-26-165

esitatud kaebuse läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses hinnata üksnes seda, kas

maakohtul oli selleks alust või mitte. See tähendab, et ringkonnakohus ei saa anda hinnangut

asjale sisuliselt, sh võtta seisukohta isikule määratud karistuse või selle määra osas.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud R. Hüva esitatud

kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et isik ei kõrvaldanud maakohtu poolt väljatoodud puuduseid

etteantud tähtaja jooksul. Kohtukolleegium ei nõustu kaebuse etteheidetega sellest, et maakohtu

määrusest polnud aru saada, millised puudused oleksid esinenud. Maakohus on lisaks

seadusesätetele viitamisele kirjutanud ka puudused lahti ja selgitanud, mis täpselt lisaks esitada

tuleb. Olukorras, kus isikul puuduvad teadmised ning tema jaoks on arusaamatu, mida ja kuidas

ta täpselt tegema peab, on tal võimalus pöörduda abi saamiseks juristi poole. Küll aga on mh

puudustena välja toodud ka kontaktandemete esitamine ning kaebuse allkirjastamine, millisteks

toiminguteks ei le vajalikud juriidilised teadmised, aga isegi neid puuduseid kaebaja ei

kõrvaldanud. Mingisugust sisulist tähendust ei oma kaebaja väited sellest, et osa andmeid olid

olemas kohtuvälise menetleja otsuses. VTMS näeb ette nõuded, millistele peab kohtule esitatav

kaebus vastama. Seejuures ei näe seadus ette erandit, et juhul, kui §-s 115 sätestatud andmed on

esitatud kuskil mujal, võiks need jätta esitamata. Ka ei saa kohus asuda andma detailseid juhiseid

puuduste kõrvaldamiseks, nagu seda eeldab kaebuse esitaja. Selleks puudub kohtul seaduslik

alus. Samas tuleb märkida, et kaebaja ei viitagi ühelegi sättele, mida maakohus oleks rikkunud

või kust tuleneks kohustus anda veel täpsemaid juhiseid, kui seda tehtud on. Samuti ei saa

nõustuda sellega, et puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg oleks ebamõistlikult lühike.

Arvestades maakohtu poolt väljatoodud puuduste iseloomu, peab ringkonnakohus antud tähtaega

mõistlikuks. Küll aga tuleb märkida sedagi, et kui tõesti isikul polnud võimalik ettenähtud ajaks

puuduseid kõrvaldada, oli tal alati võimalus pöörduda kohtu poole, selgitada, milline objektiivne

takistus tal kohtunõude täitmisel esineb ning paluda tähtaega pikendada. Seda R. Hüva teinud ei

ole. Kohus ei pea ise eeldama, et isikul võib esineda takistusi tähtajaks puuduste kõrvaldamiseks.

Neid ei tooda tegelikkuses välja ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses, vaid märgitakse üksnes

üldsõnaliselt, et isikul on ka muid elulisi kohustusi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et

kaebuse maakohtule esitas R. Hüva ise omal soovil, seega pidi ta arvestama, et tal tuleb oma

muude eluliste kohustuste kõrvalt sellesse ka mõnevõrra aega panustada.

10.Lisaks märgib kohtukolleegium sedagi, et maakohus ei saanudki asuda kaebust sisuliselt

arutama enne, kui kontrollis esitatud kaebuse vastavust ka VTMS §-s 115 sätestatud

formaalsetele nõuetele. Seega ei oma tähendust see, kas isiku tahe oli kaebusest arusaadav või

mitte. Kaebajaga saab nõustuda, et maakohtu poolt loetletavad puudused olid kõrvaldatavad.

Selleks maakohus isikule ka kaebuse käiguta jätmisel võimaluse andis, kuid kaebaja seda

nõuetekohaselt ei teinud. Seega asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ja R. Hüva poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle

lahendi tühistamist.

11.Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole

võimalik kohustada lahendama sisuliselt avaldust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata.

Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust.

Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb

jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)