2-25-11925/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

25. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-25-11925

Tsiviilasi

G K hagi N K vastu elatise nõudes

Hagihind

7060,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G K (isikukood xxx), seaduslik esindaja K K, lepinguline

esindaja V S.

Kostja N K (isikukood xxx), lepinguline esindaja H H.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi elatise nõudes.

2. Mõista kostjalt, N K (isikukood xxx), välja igakuine elatis G K (isikukood xxx),

kasuks alates hagiavalduse esitamisest (s.o 24.07.2025) kuni G K täisealiseks

saamiseni (xxx).

3. Elatise suurus kohtuotsuse tegemise ajal on 341,74 eurot, millega tuleb arvestada

eelmises punktis nimetatud kohustuse määramisel. Elatise suurus muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Rahuldada hageja nõue tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks ja mõista välja

kostjalt, N K (isikukood xxx), tagasiulatuv elatis G K (isikukood xxx) kasuks

perioodi 23.07.2024-23.07.2025 eest summas 3075,66 eurot.

5. N Kil tuleb tasumisele kuuluv G Ki igakuine elatis kanda K K’i pangakontole nr xxx

iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

6. Jätta menetluskulud B Ki hagis N Ki vastu elatise nõudes hageja kanda (TsMS § 168

lg 2).

7. Jätta menetluskulud G K hagis N K vastu elatise nõudes menetlusosaliste enda

kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. G K esitas oma seadusliku esindaja kaudu hagi N Ki vastu jooksva ja tagasiulatuva elatise

nõudes. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest (24.07.2025).

Hageja on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Lapsetoetus summas 80 eurot laekub

kostja kontole, laps viibib kostjaga vähem kui 7 päeva kuus. Hageja seaduslik esindaja ei

saa lasterikka pere toetust. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude

miinimumsummas perioodi 24.07.2024 – 23.07.2025 summas 3 985,15 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejatele nõuetekohase ülalpidamise andmata

2023. aasta septembrikuust saadik, hageja esitab PKS § 108 kohaset tagasiulatuva elatise

nõude ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Hageja on esitanud ülalpidamiskulude

nimekirja, mille kohaselt tema eluasemekulud on 150,00 eurot, sidekulud 20,00 eurot,

toidukulud 200,00 eurot, riided ja jalanõud 80,00 eurot, vabaaeg/meelelahutus 60,00

eurot, huviharidus 35,00 eurot, õppetegevus 55,00 eurot, transport 50,00 eurot, tervishoid

15,00 eurot, hügieenitarbed 20,00 eurot, taskuraha 40,00 eurot, kokku 725,00 eurot. (dtl 2

jj)

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et ta on täitnud hageja

ülalpidamiskohustuse andes talle ülalpidamist xxx eluaseme näol. Kostja on avaldanud, et

nimetatud eluaseme väärtus on eksperthinnangu kohaselt ilma kasutusloata 502 000 eurot

ja kasutusloaga 527 000 eurot, selliste majade üürihind jääb 3900-8500 euro vahemikku.

Kostja poolt hagejale antav kasutuseelis ületab mitmekordselt hageja jooksva elatise

nõudde ning kostja ei ole rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ka tagasiulatuvalt. (dtl 21

jj).

Kohtu selgitused menetlusosalistele

3. Kohus on selgitanud pooltele elatise väljamõistmise aluseid ja eelduseid, miinimumelatise

välja mõistmise eelduseid (PKS § 101) ja elatise vähendamise aluseid (PKS § 102).

Samuti on kohus palunud kostjal esitada tõend selle kohta, et pooltel on kokkulepe

ülalpidamise andmiseks muul viisil, kui perioodilise raha maksmisega (PKS § 100 lg 1).

Kohus on selgitanud pooltele tagasiulatuva elatise nõude esitamise eelduseid (PKS § 108)

ja andnud kostjale võimaluse selgitada, kas esineb aluseid tagasiulatuva elatise summa

vähendamiseks. (dtl 96)

4. Kostja avaldas pärast kohtu selgitusi, et jääb kõigi oma seniste vastuväidete juurde, st. et

ta on andud hagejale ülalpidamist eluaseme näol ning vahetu ülalpidamise rahalise

väärtuse kindlaks määramiseks tuleb selgitada välja hageja saadav kasutuseelis. Kostja

avaldab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjalt elatist nõudnud, ning et tema

arusaamise kohaselt nõustusid nii hageja kui kostja, et eluaseme näol on hageja

ülalpidamine kaetud. Kostja avaldab samuti, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on

hea usu põhimõtte vastane. Kostja selgitab, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine

asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda, sest kostja tööandja ei suuda teda enam tööga

varustada ning kostja kaotab peagi oma igakuise sissetuleku. (dtl 103 jj)

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab isaga (hageja

seaduslik esindaja). Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta ei ole lapsele elatist

maksnud. Hageja palub kohtul kindlaks määrata tasutava elatise summa.

8. Kohus on pooltele 04.12.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist

miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102

nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate

toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või

on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud

töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja

ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on kontrollinud

Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 2 jj).

10. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kostja on avaldanud, et tema

on andnud lapsele elatist eluaseme aadressil xxx näol. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et hagejal ja kostjal on kokkulepe muul viisil kui rahaliste maksetega elatise

andmise osas.

11. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

12. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

13. Kostja on palunud jooksvast elatisest maha arvutada lapse eluasemekulu 75 eurot, kuna

kostja on eluaseme hagejale taganud. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolne eluaseme

tagamine hagejale PKS § 102 tulenev elatise vähendamise alus. Hageja on selgitanud, et

hagis välja toodud lapse vajadus eluasemekulu näol summas 150 eurot ei koosne ainult

füüsilisest eluasemest, vaid ka kommunaalkuludest, koduseadmete ja mööbli

amortisatsioonist, kindlustusest ning haldus- ja hoolduskuludest. Kohus märgib, et

arvestades, et tegemist on 223 m2 suletud netopindalaga elamuga, kus on kostja vastuse

kohaselt (dtl 23) vähemalt 5 eluruumi ning mitu vannituba, lisaks saun ja garaaž, on

eluliselt usutav, et hageja poolt taotletav elatise komponent 150 eurot eluasemekulude eest

on hõlmatud mitmekordselt nimetatud elamu kommunaalmaksetega.

14. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise

nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates

24.07.2025.a elatis vastavalt PKS §-le 101 lõikele 1. Kehtiva elatise saab välja arvutada

Justiitsministeeriumi

lehel

oleva

elatiskalkulaatoriga

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

15. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis

arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt

vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus

selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa muutusega

juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7 aluseks olevad

asjaolud.

16. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 24.07.2024 – 23.07.2025 eest.

Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise nõue olemuslikult kahju hüvitamise nõue vaid

jooksva elatise nõue, mille kohustatud isik on jätnud tasumata. Kostja ei vaidlusta, et ta ei

ole nimetatud perioodil hagejale rahalist elatist tasunud. Kostja ei ole tõendanud oma

väidet, et tema tööandja ei suuda teda varsti tööga varustada ning et kostja kaotab peagi

oma sissetuleku. Kohus on selgitanud pooltele, et kõiki oma vastuväiteid tuleb menetluses

tõendada (dtl 17, 05.08.2025 menetlusse võtmise määrus). Kohus kordab oma varasemalt

avaldatut, et kostja ei ole tõendanud, et pooltel on kokkulepe muul viisil, kui rahaliste

maksetega ülalpidamise andmise kohta. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja

kasuks välja mõistmisele tagasiulatuv elatis perioodi 24.07.2024 – 23.07.2025 eest

summas 3075,66 eurot.

17. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks

järgneva kuu eest ette K K’i pangakontole nr xxx.

18. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

19. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 7060,81 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

20. Kohus on käesolevas menetluses varasemalt jätnud läbi vaatamata B Ki hagi N Ki vastu

elatise nõudes. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse

läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud B Ki nõudes hageja kanda. Kohus määrab

menetluskulud kindlaks pärast lahendi jõustumist.

21. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud G Ki nõudes poolte enda kanda. Kohus

selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud nimetatud ise, siis

puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik