2-25-124773/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-124773

Tsiviilasi

Z.O hagi D.F-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2821,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Z.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja Igor

Sumarok

Kostja D.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.O (isikukood XXX) hagiavaldus D.F-i (isikukood XXX) vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D.F-ilt Z.O kasuks 2627,92 eurot, sealhulgas põhinõue 2000 eurot ja

viivis perioodi 16.02.2023–05.11.2025 eest 627,92 eurot.

3. Välja mõista D.F-ilt Z.O kasuks viivis põhinõude (2000 eurot) tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 6. novembrist

2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud D.F-i kanda.

5. Määrata menetluskulude suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

6. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

1 (4)

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Z.O (hageja) esitas 20. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse D.F-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 7. novembril 2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista 2627,92 eurot, sealhulgas põhinõue 2000 eurot ja 05.11.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 627,92 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata

põhinõudelt 2000 eurolt alates hagi esitamisest kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 9. detsembri 2025

kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt laenu ning kostja allkirjastas 06.01.2023

võlatunnistuse, millega kostja kinnitas, et ta sai hagejalt laenu 2000 eurot ja kohustub laenu

tagastama hiljemalt 15.02.2023. Hageja kandis laenu üle kostja arveldusarvele. Kostja

2 (4)

hagejale tähtajaks võlgnevust ei tasunud ega ole seda teinud käesoleva ajani. Seega on

laenusumma muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse

täitmist. Viivis perioodi 16.02.2023–05.11.2025 eest on 627,92 eurot.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 9. detsembri 2025 menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 18. detsembril 2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel kättetoimetamisportaali

kaudu). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 19.01.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et hageja on andnud kostjale laenu 2000 eurot, mille

kostja on jätnud tähtaegselt tagasi maksmata.

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg

1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab,

et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised

väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas

2000 eurot.

5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 627,92 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates laenu

tasumise tähtajale järgnevast päevast. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi

16.02.2023–05.11.2025 eest summas 627,92 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on eeltoodud viivisenõude osas asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude eeltoodud osas, s.o 627,92

eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 2000 eurolt

alates hagi esitamisest kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.

3 (4)

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus peab määrama hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ning seejärel

määrab kohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 8 kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks. See takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab seetõttu

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)