2-25-114588/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-114588

Tsiviilasi

OÜ Lundeks hagi ECOMMTIGER OÜ vastu võla

ja viivise nõudes

Hagihind

4093,70 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Lundeks (registrikood 11179083),

seaduslik esindaja H. A., lepinguline esindaja Erika

Amberg

Kostja ECOMMTIGER OÜ (registrikood 14991603),

lepinguline esindaja Vello Luik

Kohtuistungi toimumise aeg

15.10.2025, 03.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Lundeks hagi ECOMMTIGER OÜ vastu.

2. Mõista ECOMMTIGER OÜ-lt (registrikood 14991603) OÜ Lundeks (registrikood 11179083)

kasuks välja põhivõlg 3996,10 eurot ja viivis 97,60 eurot.

3. Jätta menetluskulud ECOMMTIGER OÜ kanda.

4. Määrata ECOMMTIGER OÜ hüvitavate menetluskulude suuruseks 490 eurot ning mõista

nimetatud summa ECOMMTIGER OÜ-lt OÜ Lundeks kasuks välja.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõuded

1. OÜ Lundeks esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ECOMMTIGER OÜ

vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Pärnu

Maakohus lõpetas 01.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.08.2025 esitas hageja Harju

Maakohtule hagi kostja vastu ning nõude täpsustuse.

2. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu Harjumaal

Rannamõisa külas Tammi teel asuva vana kanala hoone pööningult turba koristamiseks. Kostja

edastas 02.05.2025 e-kirja, kus selgitas tööde ligikaudse mahu 1200 m2 ca 20 cm paks kiht.

Kuna hageja teostab töid tunnitöö alusel ning antud töö puhul oli keeruline täpset töödele

kuluvat aega öelda, sest muutujaid oli palju (kui lahtine on turvas, kui kerge on ligi pääseda,

kas seal on muud sodi jne), pakkus hageja esialgselt tööde mahuks kolm 10-tunnist tööpäeva

(st 30 tundi) ning lisas, et tööde maht võib suureneda või väheneda ja tegemist on indikatiivse

töödele kuluva ajaga. Samuti selgitas hageja kostjale, et lisaks tööde tunnihindele lisandub

hinnale transport objektile. Kuna kostjal puudus veebist vabalt kättesaadavate andmete kohaselt

(Teatmik.ee) käive, tegi hageja 06.05.2025 kostjale arve nr 25016 ettemaksuks 20 tunni kohta

ja transpordi eest kokku 4478,13 eurot (sh käibemaks). Eelnimetatud arvest tasus kostja

07.05.2025.a 3000 eurot (sh käibemaks). Hageja alustas töid eelnimetatud objektil 08.05.2025.

09.05.2025, kui töid oli teostatud 20 tunni ulatuses, edastas hageja kostjale uue ettemaksuarve

nr 25017 samuti 20 tunni eest summas 4148 eurot (sh käibemaks), mille tasumise tähtaeg oli

09.05.2025. Kostja selgitas, et kuna ta on alles oma tegevust alustanud, siis pole tal koheselt

vabu vahendeid arve tasumiseks, ta ootab kuni tema klient talle tasub ja seejärel saab tema

tasuda hagejale. Tulles kostjale vastu jätkas hageja objektil töid. Tööd lõpetati 11.05.2025.

Kostja esindaja oli igapäevaselt objektil, seega oli ta kulunud töötundidest teadlik. Peale tööde

lõppu edastas hageja kostjale arve 25020, kus olid väljatoodud kõik kulunud tunnid ja transport

ning millelt oli maha arvestatud ettemaksuarve nr 25016 alusel laekunud summa 4478,13 eurot

(sh käibemaks), kokku jäi tasuda 5496,10 eurot. Arve nr 25020 tasumise tähtaeg saabus

12.05.2025. 12.05.2025 võttis kostja e-kirja teel ühendust ning selgitas, et arvel on transport 2

korda, kuid auto oli objektil terve tööde teostamise aja, muus osas kostjal vastuväiteid ei olnud.

Hageja möönab, et arvele oli lisatud transport 2 korda, kuid teine summa oli miinusega, mis oli

tasutud juba 25016 arve alusel, seega oli arvele nr 25020 märgitud transpordi kogu summa 0

eurot. Kostja esindaja Vello Luik on e-kirja teel teatanud, et arve nr 25020 on kliendi poolt

aktsepteeritud, mistõttu loodab kostja tasuda arve lähiajal. 16.05.2025 edastas kostja e-kirja,

milles palus mh võtta ühendust Vassiliga, kellega tööd kokku lepiti, et klient (s.o kostja klient)

on aktsepteerinud töid 4 päeva ulatuses a 10 tundi ja teostab kostjale makse 20.05.2025

vaheakti kinnitamisel. 16.05.2025 tasus kostja hagejale 1500 eurot. Kostjal on arvest nr 25020

jätkuvalt tasumata 3996,10 eurot.

3. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 3996,10 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 97,60 eurot.

Kostja seisukohad

4. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei sõlminud töövõtulepingut kostjaga. Kostja teostas

üldehitustöid Harjumaal Harku vallas Rannamõisas Tammi tee 48 ehitusobjektil tellijale Eltech

Invest OÜ. Kostjale omakorda teostas alltöövõtu korras töid OÜ-le OMG777, kelle juhatuse

liige V. Z. suhtles hageja esindajaga ja leppis hagejaga tööde teostamises kokku. Seega sõlmis

hageja töövõtulepingu OÜ-ga OMG777. OÜ OMG777 juhatuse liige V. Z. ja hageja leppisid

kokku nii tööde mahus kui ka hinnas. V. Z.l puudusid volitused kostja nimel lepinguid sõlmida.

Kostja küll nõustus sellega, et hageja esitab arved otse kostjale, kuid arvete esitamine hageja

poolt kostjale ega ka kostja poolt arvete osaline tasumine ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist

hageja ja kostja vahel. Kostjale teadaolevalt oli hagejale teada teostatud tööde maht (ca 300

m3), mille osas hageja OMG777 OÜ-le ka pakkumise tegi. Kostjale teadaolevalt esitas

OMG777 OÜ-le omapoolse pakkumise ka AS Ragn-Sells, kuid OMG777 OÜ nõustus hageja

pakkumisega, kuna see oli soodsam. Asjaolu, et hageja ei osanud hinnata tööde teostamiseks

kuluvat aega, ei saa kuidagi olla aluseks tööde eelarve ületamiseks. Hagejale on eelarve

ulatuses ka tasu makstud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja teostanud töid sellises mahus.

Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et hageja poolt teisaldatud turba kogus

oleks suurem kui esialgu kokku lepiti. Hageja eksitas kostjat nii tööde teostamiseks OMG777

OÜ-ga kokkulepitud tingimuste osas kui ka teostatud tööde mahu osas. Sellest tulenevalt oli

kostja esialgu nõus hagejale täiendavat tasu maksma, kuid kui selgus, et tellija ei

aktsepteerinud hageja poolt väidetud tööde mahtu, siis tegi kostja ettepaneku hagejale, et ta

tegeliku tööde mahu ja aja tellijaga (Eltech Invest OÜ) kooskõlastaks. Kostjale ei ole teada, kas

hageja pidas objekti tellijaga läbirääkimisi või mitte. Kuna hageja leppis töövõtulepingus OÜ-

ga OMG777 kokku siduvas eelarves, siis ei võinud ta nõuda selle eelarve ületamist, isegi kui

töö tegemine osutus eeldatust kallimaks. Asjaolu, et V. Z. oli tööde teostamise ajal kohal ja

nägi, et hageja ei saa kokkulepitud ajaga töödega hakkama, ei tähenda, et kostja oleks

täiendavas mahus töid aktsepteerinud. Hea tahte avaldusena on hagejale täiendavalt tasutud

1500 eurot eelarvet ületavat tasu.

5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud

sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis

asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et

töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv.

Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Vastavalt VÕS § 639 lg 2

mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui

eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest

ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet

ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja koristas töövõtulepingu alusel Harjumaal Rannamõisa

külas Tammi teel asuva vana kanala hoone pööningult turvast. Vaidlust ei ole ka selle üle, et

käesoleva nõude aluseks olev töövõtuleping sõlmiti suuliselt. Vastavalt VÕS § 11 lg 1 lepingu

võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi.

9. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kellega hageja sõlmis töövõtulepingu. Hageja on seisukohal,

et ta sõlmis töövõtulepingu kostjaga. Kostja väidete kohaselt sõlmis hageja töövõtulepingu

hoopis OMG777 OÜ-ga. V. Z., kellega hageja lepingut sõlmides suhtles, on OMG777 OÜ

juhatuse liige ning tal puudus volitus kostja nimel lepingute sõlmimiseks.

10. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja sõlmis töövõtulepingu OMG777 OÜ-ga. VÕS § 9 lg

1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatud e-kirjast (dtl 36) nähtuvalt on keegi V. saatnud

02.05.2025 hagejale e-posti aadressilt XXX e-kirja, milles viitab varasemale telefonivestlusele

ning avaldab soovi tellida hagejalt turba koristamise teenust. Samas e-kirjas on märgitud, et

tellijaks on Ecommtiger OÜ. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealuse e-kirja saatjaks oli V. Z..

Kostja väidete kohaselt on V. Z. OMG777 OÜ juhatuse liige ja tal puudus volitus kostja nimel

lepingu sõlmimiseks ning hageja oleks pidanud e-kirja saatja e-posti aadressist (XXX)

järeldama, et tegemist ei ole kostja esindajaga või kahtluste korral e-kirja saatja volitusi

kontrollima. Kohtu hinnangul on kostja vastavad väited põhjendamatud. Kõnealuses

02.05.2025 e-kirjas puuduvad mistahes viited sellele, et hagejalt soovis teenust tellida

OMG777 OÜ. Samuti puuduvad e-kirjas viited, et V. Z. ei tegutsenud hagejaga lepingu

sõlmimise tingimuste üle läbirääkimisi pidades kostja esindajana. Asjaolu, et viidatud e-kiri on

saadetud e-posti aadressilt XXX, ei ole kohtu hinnangul automaatselt seostatav OMG777 OÜ-

ga, sest saatja e-posti aadress ei kattu kõnealuse äriühingu nimega. Kohus leiab, et asjaolust, et

nii 02.05.2025 e-kirja saatja e-posti aadressis kui ka äriühingu nimes esineb sarnane

tähekombinatsioon „omg“, ei saa automaatselt järeldada, et tegemist on sama isikuga.

Mingisuguseid muid asjaolusid, millest hageja kostja arvates oleks pidanud järeldama, et V. Z.

ei tegutsenud kostja esindajana, kostja välja toonud ei ole. Kohus on 03.02.2026 kohtuistungil

V. Z. tunnistajana üle kuulanud. Tunnistaja väited, et hageja sõlmis töövõtulepingu siiski

OMG777 OÜ-ga (dtl 195) on vastuolus teiste kohtule esitatud tõenditega, mistõttu asub kohus

seisukohale, et tunnistaja V. Z. ütlused ei ole usutavad.

11. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et isegi kui V. Z.l ei olnud volitusi kostja nimel hagejaga

lepingu sõlmimiseks, siis on kostja oma edasise tegevusega näidanud, et ta oli hagejaga

töövõtulepingu sõlmimisest teadlik ja aktsepteeris seda. 13.05.2025 e-kirjast (dtl 44) nähtuvalt

on Vello Luik ECOMMTIGER OÜ nimel kinnitanud, et tasus ettemaksuarved ja avaldab

lootust, et tasub lähiajal ka arve nr 25020. Arvetest (dtl 37, 40 - 42) nähtuvalt on hageja

esitanud kostjale arved turba koristamise eest 46,5 tunni ulatuses ja transpordi eest kokku

summas 9644,10 eurot. Hageja kontoväljavõttest (dtl 39) nähtuvalt on kostja tasunud hagejale

ajavahemikul 07.05.2025 – 16.05.2025 arvete nr 25016, 25017 ja 25020 eest kokku 5978,13

eurot. Kostja väide, et ettemaksuarve tasumine ei tähenda, et ta oleks töövõtulepingu

sõlmimisega nõustunud, on kohtu hinnangul põhjendamatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad

teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja on

tasunud mitte üksnes ettemaksuarved (arve nr 25016, dtl 37 ja arve nr 25017, dlt 40), vaid on

tasunud osaliselt ka arve nr 25020 (dtl 42). Kõigis viidatud arvetes on välja toodud teenuse

kirjeldus, mille eest arved on esitatud. Seega pidi kostja arvetega tutvudes aru saama, mille eest

arved on esitatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks enne arvete

tasumist nõudnud hagejalt või OMG777 OÜ-lt arvete või nendel märgitud teenuste kohta

selgitusi või andnud hagejale teada, et tema pole hagejalt arvel märgitud teenuseid tellinud.

Kostja ei ole selgitanud, miks ta juhul, kui tal hagejaga mingisugust lepingulist suhet ja seega

ka arvete tasumise kohustust ei olnud, siiski hageja poolt esitatud arveid tasus. Kohtu

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja tasus hageja esitatud arved lihtsalt heategevuslikul

eesmärgil. Samuti pole eluliselt usutav kostja väide, et kuigi töövõtulepingu sõlmis hagejaga

OMG777 OÜ, siis oli kostjale vastuvõetav, et tehtud tööde eest esitati arved temale.

12. Pooled vaidlevad ka selle üle, millistel tingimustel töövõtuleping sõlmiti. Hageja selgituste

kohaselt teostas ta töid tunnitöö alusel. Kuna hageja ei osanud täpset töö teostamiseks kuluvat

aega öelda, siis pakkus ta esialgselt tööde mahuks kolm 10-tunnist tööpäeva (s.o kokku 30

tundi) ning lisas, et tööde maht võib suureneda või väheneda ja tegemist on indikatiivse töödele

kuluva ajaga. Samuti teavitas ta kostjat, et lisaks tööde tunnihindele lisandub hinnale transport

objektile. Kostja väidete kohaselt kohustus hageja töid teostama kolme päeva jooksul ning

mingisuguseid täiendavaid kokkuleppeid ei olnud. 15.10.2025 kohtuistungi protokollist

nähtuvalt on nii hageja kui kostja kinnitanud, et tunnitasuna oli kokku lepitud 170 eurot, millele

lisandub käibemaks (dtl 134). 15.10.2025 toimunud kohtuistungil on kostja selgitanud, et

arvestas tööde mahtu selliselt, et hinnaks tuleks maksimaalselt 3400 eurot + käibemaks (dtl

133). Hageja on kostjale esitanud arved turba koristamise eest 46,5 tunni ulatuses (dtl 37, 40 -

42). VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on

siduv. Vastavalt VÕS § 639 lg 2 mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda

eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul

peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise

korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult

rikastunud. Kohtu hinnangul ei saa esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kostjat ei

teavitatud esialgse tööde mahu (30 tundi) suurenemisest või et poolte vahel oleks olnud

kokkulepe tööde teostamiseks üksnes 30 tunni ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on

tasunud tehtud tööde eest osaliselt, s.h täielikult ettemaksuarve 20 töötunni eest ja osaliselt arve

nr 25020, mis sisaldas tasu täiendava 26,5 töötunni eest (dtl 42). Kostja 13.05.2025 e-kirjast

(dtl 44) nähtuvalt on kostja hagejale kinnitanud, et arve nr 25020 osas on klient andnud

kinnituse, et aktsepteerib seda ning kostja on lubanud kõnealuse arve lähiajal tasuda.

16.05.2025 e-kirjaga (dtl 46) on kostja hagejale teatanud, et klient aktsepteeris töid 4 päeva

ulatuses ning palunud hagejal ühendust Vassiliga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja

ja tema kliendi vaheline asjaajamine ega arveldamine ei puutu käesolevasse vaidlusesse, sest

nõude aluseks olev leping on sõlmitud poolte vahel, mitte hageja ja kostja kliendi vahel.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks arvetel kajastatud tööde mahu osas hagejale

vastuväiteid esitanud. Kostja väited, et pooled leppisid tööde mahu osas kokku 30 töötundi

hinnaga 170 eurot tund + käibemaks ning kokku maksimaalselt 3400 eurot + käibemaks, on

muuhulgas ka vastukäivad. Juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud tööde mahus 30 töötundi

hinnaga 170 eurot tund + käibemaks, oleks tööde hinnaks kujunenud 5100 (30 x 170) eurot +

käibemaks.

13. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei

vaidle selle üle, et töövõtulepingus kokku lepitud tööd on tehtud. Seega on kostjal kohustus

hagejale teostatud tööde eest tasuda. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on hagejale arve nr

25020 alusel tasumata 3996,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg

3996,10 eurot.

14. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna

arve nr 25020 tasumise tähtaeg saabus 12.05.2025, siis on hagejal õigus saada viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.05.2025. Hageja on palunud kostjalt välja

mõista viivise seaduses sätestatud määras kuni hagiavalduse esitamiseni. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele viivis 97,60 eurot.

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

16. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa,

samuti kohtueelses menetluses. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 133,62

eurot ja hagimenetluses 356,38 eurot, kokku 490 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). Riigilõiv

on TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt käsitatav menetluskuluna. Arvestades eeltoodut on kostja

kohustatud riigilõivu hagejale hüvitama ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik