2-25-13073/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. veebruar 2026, Paide

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-25-13073

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2146,67 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja KK

Kostja XX (endise perenimega X) (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 583,01

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 167,08 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (583,01 eurot)

alates 13.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 37,70% ulatuses ja hageja kanda 62,30% ulatuses.

6. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 207,35 eurot ja

sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. 12.08.2025 (täiendatud 10.11.2025) esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Pärnu

Maakohtule hagi XX-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 1112,97 eurot, intressivõlgnevus 76,25 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 640,34 eurot ning edasiulatuv viivise alates 13.08.2025 kuni

põhinõude summas 1112,97 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24%

aastas. Hageja esitab ka nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole

järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 tulenevat kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS-i (edaspidi märgitud kui esialgne

võlausaldaja) vahel 27.10.2019 sõlmitud kliendileping ning viis järelmaksu müügilepingut

kaupade ostmiseks järelmaksuga (20.03.2021 sõlmitud järelmaksu müügileping nr x,

03.01.2020 sõlmitud järelmaksu müügileping nr r, 24.12.2020 sõlmitud järelmaksu leping nr q,

03.10.2020 sõlmitud järelmaksu leping nr f ja 07.10.2020 sõlmitud järelmaksuleping nr b).

Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingute sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist

kohustust kostja rikkus. Telia Eesti AS saatis kostjale lepingute lõpetamise hoiatuse

09.01.2023 ning lõpetas lepingud 28.02.2023. Krediidiandaja loovutas nõude hagejale, nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

3. Hageja hinnangul ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnatud on kostja

krediidivõimelisust põhjalikult ja jõutud positiivsete otsuseni. Kuivõrd hageja on tuvastanud, et

kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hagi 10.11.2025

täienduse kohaselt krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid

selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja

finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal ning nende hindamisel vastavalt

vastutustundliku laenamise põhimõtetele oli kostja krediidiandja hinnangul krediidivõimeline.

Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid krediidi tagasi maksmiseks, mis ei andnud

krediidiandjale aluseid kahtlustada kostja krediidivõimetuses või kostja poolt teadlikult

valeandmete esitamises. Täiendavaid tõendeid ei ole hagejal käesoleval hetkel esitada.

Hageja märgib, et käesolevaks hetkeks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingute

lõpptähtpäev saabunud. VÕS § 403⁴ lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi

osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud

(24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098).

4. Hageja esitab 10.11.2025 hagi täienduses ka VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks

kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust.

4.1 Leping nr x

20.03.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr x alusel soetas kostja kauba, koos

lepingutasuga kogumaksumusega 768,70 eurot, mille pidi tasuma järelmaksuga ajavahemikus

20.04.2021 kuni 20.09.2024. Kostja on lepingu nr x alusel tagastanud 490,73 eurot, kostja oli

võlas alates 20. osamaksest. Seega juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid on rikutud, siis ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks,

on tasumata laenu põhiosa 277,97 eurot (768,70 – 490,73). Kostjalt tuleks välja mõista

järelmaksu lepingust nr x tulenev põhivõla jääk 277,97 eurot ja viivis 24% aastas alates

lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast s.o 01.03.2023 kuni 10.11.2025 summas 180,03 eurot

ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas.

4.2 Leping nr r

03.01.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr r alusel soetas kostja, koos lepingutasuga

kogumaksumusega 302,88 eurot, mille pidi tasuma järelmaksuga ajavahemikus 03.01.2020

kuni 20.01.2024. Kostja on leping nr r alusel tagastanud 218,98 eurot, kostja oli võlas alates

22. osamaksest. Seega juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on

rikutud, siis ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks, on tasumata

laenu põhiosa 83,90 eurot (302,88 –218,98). Kostjalt tuleks välja mõista järelmaksu lepingust

nr r tulenev põhivõla jääk 83,90 eurot ja viivis 24% aastas alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast, s.o 01.03.2023 kuni 10.11.2025 summas 54,34 eurot ja edasiulatuv viivis

kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas.

4.3 Leping nr q

24.12.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr q alusel soetas kostja kauba, koos

lepingutasuga kogumaksumusega 159,89 eurot, mille pidi tasuma järelmaksuga ajavahemikus

20.01.2021 kuni 20.12.2024. Kostja on leping nr q alusel tagastanud 108,52 eurot, kostja oli

võlas alates 23. osamaksest. Seega juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid on rikutud, siis ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks,

on tasumata laenu põhiosa 51,37 eurot (159,89 –108,52). Kostjalt tuleks välja mõista

järelmaksu lepingust nr q tulenev põhivõla jääk 51,37 eurot ja viivis 24% aastas alates lepingu

lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 01.03.2023 kuni 10.11.2025 summas 33,27 eurot ja

edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas.

4.4 Leping nr f

03.10.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr f alusel soetas kostja kauba, koos

lepingutasuga kogumaksumusega 353,70 eurot, mille pidi tasuma järelmaksuga ajavahemikus

20.11.2020 kuni 20.10.2024. Kostja on leping nr f alusel tagastanud 266,65 eurot, kostja oli

võlas alates 25. osamaksest. Seega juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid on rikutud, siis ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks,

on tasumata laenu põhiosa 87,05 eurot (353,70 –266,65). Kostjalt tuleks välja mõista

järelmaksu lepingust nr f tulenev põhivõla jääk 87,05 eurot ja viivis 24% aastas alates lepingu

lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 01.03.2023 kuni 10.11.2025 summas 56,38 eurot ja

edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas.

4.5 Leping nr b

7.10.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr b alusel soetas kostja kauba, koos

lepingutasuga kogumaksumusega 333,70 eurot, mille pidi tasuma järelmaksuga ajavahemikus

20.11.2020 kuni 20.10.2024. Kostja on leping nr b alusel tagastanud 250,98 eurot, kostja oli

võlas alates 25. osamaksest. Seega juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid on rikutud, siis ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks,

on tasumata laenu põhiosa 82,72 eurot (333,70 –266,65). Kostjalt tuleks välja mõista

järelmaksu lepingust nr b tulenev põhivõla jääk 82,72 eurot ja viivis 24% aastas alates lepingu

lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 01.03.2023 kuni 10.11.2025 summas 53,58 eurot ja

edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas (dtl 135-138).

5. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023

Riigikohtu määruse ts 2-21-13098 p-le 24. Seega on viivisekokkulepe kehtiv. Hageja nõuab

sissenõutavaks muutunud viivist iga lepingu järgi põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras

alates lepingu lõpptähtajale järgnevast kuni 10.11.2025 ja edasiulatuv viivist kuni põhiosa

täieliku tasumiseni 24% aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele. Õiguslikult

põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

7. Hageja nõude aluseks olevad lepingud (nr x, r, q, f ja b) on tarbijakrediidilepingud VÕS §

402 lg 1 mõttes. Kohtul on kohustus kontrollida sellise lepingu kehtivust omal algatusel

olenemata vastaspoole vastuväidetest. Samuti on kohtul kohustus kontrollida vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

Kohus vaidlusaluse lepingu tühisuse aluseid ei tuvastanud. Küll aga on kohtu hinnangul

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

8. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS §

50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Võlaõigusseaduse § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

9. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse.

10. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Samuti mitte

lähtumine üksnes tarbija poolt krediiditaotluses esitatud teabest. Tallinna Ringkonnakohus

leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul ei ole kohtule kostja pangakonto väljavõtet

esitatud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud enne vaidlusaluste

lepingute sõlmimist dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku

neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja

krediidivõimelisuse tuvastamata.

11. Võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku

laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud

esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

12. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

13. Võlaõigusseaduse § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. Praeguseks hetkeks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingute lõpptähtpäev

saabunud. Seega ei ole VÕS § 403⁴ lg 7 arvestuse esitamise kohustust kuna kõigi osamaksete

tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023

Riigikohtu lahend 2-21-13098). Hageja tõi hagis esile, et vaidlusalused lepingud öeldi kehtivalt

üles 28.02.2023 (dtl 134). Arvestades, et selleks ajaks oli kostja vaidlusaluste lepingute järgi

tasumisega viivituses rohkem kui kolm järjestikust kuud ja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, siis on vaidlusaluste ülesütlemine õiguslikult põhjendatud. Nimetatut ei muuda

ka esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Hageja esitatu

kohaselt oli kostja lepingu nr x järgi võlgnevuses alates 20. osamaksest (s.o alates 20.11.2022),

lepingu nr r järgi võlgnevuses alates 22. osamaksest (s.o alates 20.11.2021), lepingu nr q järgi

võlgnevuses alates 23. osamaksest (s.o alates 20.11.2022), lepingu nr f järgi võlgnevuses alates

25. osamaksest (s.o alates 20.11.2022) ning lepingu nr b järgi võlgnevuses alates 25.

osamaksest (s.o alates 20.11.2022).

14. Hageja esitas võlgnevuse ümberarvestuse. Kohus ei käsita ümberarvestust haginõudena ja

lähtub asja lahendamisel menetlusse võetud haginõuetest. Hagis palub hageja mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1112,97 eurot, intressivõlgnevus 76,25 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 640,34 eurot ning edasiulatuv

viivise alates 13.08.2025 kuni põhinõude summas 1112,97 eurot täitmiseni lepingus

kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale

lepingu nr x alusel põhivõla 277,97 eurot, lepingu nr r alusel põhivõla 83,90 eurot, lepingu nr q

alusel põhivõla 51,37 eurot, lepingu nr f alusel põhivõla 87,05 eurot ning lepingu nr b alusel

põhivõla 82,72 eurot. Vaidlusalused lepingud on hagi kohaselt kehtivalt ülesöeldud

28.02.2023.

15. Arvestades eeltoodu ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele lepingu nr x alusel põhivõlg 277,97 eurot, lepingu nr r alusel põhivõlg 83,90

eurot, lepingu nr q alusel põhivõlg 51,37 eurot, lepingu nr f alusel põhivõlg 87,05 eurot ja

lepingu nr b alusel põhivõlg 82,72 eurot (dtl 135-138).

16. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingujärgne viivisenõue ja

sissenõudmiskulude nõue jäävad rahuldamata.

17. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist iga lepingu järgi põhivõlgnevuselt

lepingujärgses määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast kuni hagi esitamiseni ja

edasiulatuvat viivist kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas. Lepingute kohaselt on viivise

määraks kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär (dtl 135-138).

Kohus iseenesest nõustub hagejaga, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdses

või seaduses sätestatust (VÕS § 113 lg 1) kõrgemas viivisemääras. Kuid kohus ei nõustu

hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda

lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni

mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus

krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära,

oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel

teeniks krediidiandja intressimääraga ligikaudu võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud

lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus

oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga või seadusjärgsest viivise määrast

kõrgemas määras, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks. Kuna hageja on palunud

kõikide lepingute osas ümberarvestuse korral mõista viivise välja lepingujärgses määras ja see

on kõrgem, kui seadusjärgne määr, siis ei saa kohus hageja viivise nõuet selles osas rahuldada.

Küll aga kuulub rahuldamisele hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks

seadusjärgses määras. Hagis taotles hageja viivise väljamõistmist alates 21.03.2023 kuni hagi

esitamiseni (12.08.2025). 10.11.2025 hagi täpsustuse kohaselt öeldi vaidlusalused lepingu

kehtivalt üles 28.02.2023, mistõttu nõuab hageja vaidlusaluste lepingute järgi võlgnetavatelt

põhisummadelt viivist alates 01.03.2023.

18. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude

seadusjärgses määras ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise ajavahemiku

01.03.2023 kuni 12.08.2025 eest välja lepingu nr x 79,66 eurot; lepingu nr r alusel 24,04 eurot;

lepingu nr q alusel 14,72 eurot; lepingu nr f alusel 24,95 eurot ning lepingu nr b alusel 23,71

eurot (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva

viivisenõue alates hagi esitamisest.

19. Kuna kohus tuvastas, et vaidlusaluste lepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis kohus hageja lepingujärgset intressinõuet (76,25 eurot) ei rahulda.

Hageja võlgnetava intressi ümberarvestust ei esitanud. Kohus seda intressinõude ebaselguse ja

selle aluseks olevate asjaolude puudumise tõttu ise välja arvutada ei saa. Samuti jääb

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldamata hageja sissenõudmiskulude

nõue.

Kohtuotsuse selgitused

20. Maakohus võttis hagi 12.11.2025 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte isiklikult e-posti teel 18.11.2025. Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse

tegemise eest. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud (s.o hiljemalt 02.12.2025) ega praeguse

lahendi koostamise ajaks, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on

kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

21. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

22. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas

tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3).

23. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

24. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kohus kindlaks TsMS §~174 lg 1 järgi.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist. Nõudest rahuldas kohus osaliselt.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 37,70% ((809,27 (583,01+167,08+59,18) / 2146,67 eurot * 100% = 37,70%). Seega

jäävad menetluskulud 37,70% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Hageja on esitanud 12.08.2025 ja 10.11.2025 menetluskulude nimekirjad (dtl 120 ja 186).

Kokku on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja

õigusabikulud 1014 eurot (ilma käibemaksuta) 6 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Õigusabi

toimingud: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; kohtu dokumentide analüüs, puuduste

kõrvaldamine, ümberarvestuse tegemine; dokumentide esitamine kohtule; vastuse koostamine,

lisadokumentide kogumine. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses

asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu ei nõua esitatud hagi

koostamine (sh selle täpsustamine või täiendamine kohtu nõudmisel) kõrget kvalifikatsiooni ja

esindaja tunnitasu suurus 169 eurot ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud osaliselt

esindaja ajakulu. Menetluses ainuke nähtav toiming on hagiavalduse koostamine ja selle

täiendamine/täpsustamine. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja

vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi).

Seega kokku on hageja menetluskulud 550 eurot (=350 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 200

eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 37,70% ( s.o 207,35 eurot) kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, ei mõista

kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

25. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

26. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik