Legislator Case Law & Legislation
2-22-16659/29 AI generated

2-22-16659/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-16659/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

Legislator headnote

AI generated

2-22-16659/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Võlgniku tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

Keywords

AI generated
delayed asylum application defect of consent reapplication for disability benefits untimely restitution petition employability for job placement usury
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasi

M.R kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-16659

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik M.R (ik XXX; elukoht XXX , 50409

Tartu; e-post XXX)

Usaldusisik C.Q (ik XXX; Tartu kohtutäitur Oksana C.Q,

e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-post

XXX)

2. AS Inbank Finance (rg-kood 16197915; e-post

XXX)

3. Ühisraha OÜ (rg-kood 11948363; e-post XXX)

4. Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post XXX)

5. Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post XXX)

6. Creditstar Estonia OÜ (rg-kood 11251314; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.R (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

M.R-i

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada M.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

3. Vabastada C.Q usaldusisiku kohustustest M.R-i kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada M.R-i usaldusisiku C.Q tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisik C.Q tasu suuruseks M.R-i kohustustest vabastamise menetluses

141,67 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 34 eurot, kokku 175,67 eurot.

6. Usaldusisiku C.Q tasu 175,67 eurot hüvitada võlgniku M.R-i poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel ning maksta välja FIE Tartu kohtutäitur Oksana C.Q (rg-kood

12016414) arvelduskontole nr EE191010011596520222.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) § 49 lg 14 alusel teade M.R-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 10.01.2023 määrusega välja M.R-i pankroti, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes C.Q .

Kohus lõpetas 21.02.2024 määrusega M.R-i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega

ning jätkas võlgniku suhtes 10.01.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. C.Q

jätkas usaldusisikuna M.R-i kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas

usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril ning tegema

väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5. jaanuaril. Määruse kohaselt moodustasid

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 15 669,75 eurot (II järgu nõuded).

2. Usaldusisik esitas kohtule aruande 02.02.2025 ja lõpparuande 06.01.2026.

Lõpparuande kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest viimase aasta jooksul usaldusisiku

kontole laekunud 4861,86 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel

usaldusisiku tasu katteks 175,67 eurot ning ülekandetasudeks 1,75 eurot. Väljamakse summas

4684,44 eurot tehti võlausaldajatele 06.01.2026.

3. Usaldusisik palub kohtul otsustada võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.

4. 06.01.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks kokku 1 tund 40 minutit järgnevalt: suhtlemine võlgnikuga kohustustest vabastamise

menetluse korralduslikes küsimustes – 20 minutit; võlausaldajatele väljamaksete arvutamine ja

teostamine – 40 minutit; kohtule aruande koostamine ja esitamine – 40 minutit. Usaldusisik

palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete

täitmise eest 1 tunni 40 minuti ulatuses määrata tasuks 141,67 eurot (1 tund 40 minutit × 85

eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 34 eurot, kokku 175,67 eurot. Usaldusisik palub

hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel.

KOHTU SEISUKOHT

5. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

6. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

2/5

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

7. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku

avaldatust.

8. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei

esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

9. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. M.R ei ole

eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

10.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt on võlgnik vanaduspensionär, kuid terve menetluse kestel töötanud

ettevõttes Kvatro Kinnisvarahaldus OÜ.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

10.2. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud

oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma

tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

10.3. FIMS § 47 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud pension, sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise

töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik

on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 9060,33 eurot,

millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 8685,96 eurot, 370,87 eurot

on tasutud usaldusisiku tasu katteks ja 3,50 eurot ülekandetasudeks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

10.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

10.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtule teadaolevalt ei

ole võlgnik teavet varjanud.

11. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

3/5

11). Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt,

näidates seeläbi üles tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

12. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul

oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt, rahuldades seejuures võlausaldajate nõudeid 8685,96

euro ulatuses, mis moodustab 55,43% protsenti kõigist pankrotimenetluses täitmata jäänud

nõuetest ning mida saab ühtlasi pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Kohus ei pea põhjendatuks

menetluse pikendamist.

13. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. M.R

tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka M.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

16. Kuna kohus lõpetab M.R-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb C.Q vabastada FIMS §

55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest M.R-i kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

17. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

4/5

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (alates 2025. aastast

88,60 eurot).

18. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 1 tund 40 minutit tunnitasuga 85 eurot.

19. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik

palub usaldusisiku tasuks määrata 141,67 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 34 eurot,

kokku 175,67 eurot.

20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku C.Q tasuks määrata 141,67 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%, s.o 34 eurot, kokku 175,67 eurot.

21. Usaldusisiku tasu 175,67 eurot, sh käibemaks 34 eurot, tuleb hüvitada võlgniku M.R-i poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5