3-25-4659/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4659

Määruse kuupäev

23. veebruar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15. juuli 2025. a otsuse nr

P26-2025-318043 tühistamiseks ja kohustamiseks teha asjas uus

otsus ning Riigikohtu otsuse õiguspärasuse hindamiseks asjas nr 3-

2-1-79-02

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus tühistamis- ja kohustamiskaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja menetlus osas, milles kaebaja taotleb

Sotsiaalkindlustusameti 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-

318043

tühistamist

ning

Sotsiaalkindlustusameti

kohustamist teha asjas uus otsus.

3. Tagastada kaebus osas, milles kaebaja taotleb asjas nr 3-2-1-

79-02 tehtud Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsuse

õiguspärasuse hindamist.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punktide 1‒3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi kaebaja) esitas 7. juulil 2025 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) taotluse

vanaduspensioniealisele inimesele puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste

sotsiaaltoetuse määramiseks.

2. SKA tuvastas 15. juuli 2025. a otsusega nr P26-2025-318043 kaebajal keskmise puude

raskusastme kestusega 19. august 2025 kuni 18. august 2030 ning määras talle toetuse

summas 13 eurot kuus. SKA leidis, et kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav

keskmine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle.

3. Kaebaja esitas 18. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA vastu. Kaebuse

kohaselt on SKA teinud 18. juulil 2025 otsuse, millega tuvastas kaebajal keskmise puude.

Varasemalt oli kaebajal tuvastatud raske puue. Kaebaja väitel on tema vigastused suurenenud

ja piinavad teda üha rohkem ega võimalda öösiti normaalselt puhata. Raviks kulub iga kuu

70‒90 eurot. Kaebaja palub kohtu seisukohta selle kohta, kas tema puude raskusastme

ülevaatamisel tehtud otsus oli põhjendatud. Lisaks palub kaebaja kohtu seisukohta Riigikohtu

otsuse õiguspärasuse kohta asjas nr 3-2-1-79-02. Kaebaja selgitab, et ta tunnistati asjas nr 3-2-

1-79-02 tehtud Riigikohtu otsusega süüdi.

4. Vastuseks kohtunõudele teatas SKA 9. jaanuaril 2026, et kaebaja esitas 31. juulil 2025

SKA 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-318043 peale vaide, mille SKA jättis 11. augusti

2025. a otsusega nr 5.2-3/19749-2 rahuldamata. Vaideotsus saadeti kaebajale tähitud kirjaga

ning SKA andmetel toimetati see kaebajale kätte 21. augustil 2025. SKA edastas kohtule

kaebuse asjaoludega seotud haldusmenetluse materjalid.

5. Tartu Halduskohus jättis 12. jaanuari 2026. a määrusega kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks

tähtaja viis tööpäeva määruse kättesaamisest arvates.

6. Kaebaja esitas 19. jaanuaril 2026 kohtule avalduse, milles taotleb tähtaja ennistamist

põhjusel, et ta oli raskelt haige seljaga, südamega ja peavaludega.

7. Tartu Halduskohus jättis 28. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebetähtaja ennistamise

taotluse käiguta ning andis talle taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva

määruse kättesaamisest arvates.

8. Kaebaja esitas 3. veebruaril 2026 avalduse, milles märgib, et pea- ja seljavalude vastu

kasutab ta Ibumetini ja paratsetamooli, puhkamiseks rahustit Diazepam. Vastuse lisana esitas

kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi meelespea, mille kohaselt on kaebajal 26. märtsil 2026

südame pärgarterite uuring, ning loetelu ravimitest. 9. veebruaril 2026 esitas kaebaja

avalduse, milles palub kohtul endal vaadata temal tekkinud eluohustavaid vigastusi, mida

kirurgid ei julge opereerida vigastatud südame pärast.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus lahendab esmalt kaebetähtaja ennistamise taotluse (I), seejärel annab seisukoha

ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II) ning viimasena teeb otsustuse

kaebaja nime varjamise kohta (III).

I

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõike 1 alusel kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lõikest 3 tulenevalt võib

kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse

menetlusse võtmist. HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2.

11. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse SKA 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-

318043 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks teha asjas uus otsus (s.o vaadata tema 7. juuli

2025. a taotlus uuesti läbi).

12. Kohus selgitab, et HKMS § 46 kohaselt ei ole kaebuse esitamine halduskohtule üldjuhul

lubatud tähtajatult. HKMS § 47 lõike 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates

päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi HKMS § 47

esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige

kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral

(Riigikohtu halduskolleegiumi 30. septembri 2022. a määrus asjas nr 3-21-2395, p 12).

Käesolevas asjas on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks SKA 11. augusti 2025. a

vaideotsus nr 5.2-3/19749-2.

13. Asja materjalidest nähtub, et SKA 11. augusti 2025. a vaideotsus nr 5.2-3/19749-2

toimetati kaebajale kätte 21. augustil 2025 (haldusmenetluse seaduse § 26). Seda arvestades

tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 22. septembril 2025 (HKMS § 67 lõige 4).

Kaebaja esitas kaebuse 18. detsembril 2025, s.o ületades HKMS § 47 lõikes 2 sätestatud

kaebetähtaega peaaegu kolm kuud.

14. Kaebaja ei vaidle vastu, et esitas kaebuse hilinenult, ning on kohtule esitanud kaebetähtaja

ennistamise taotluse. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise tema tervislik seisund

(selg ja süda on haiged, peavalud).

15. HKMS § 71 lõike 1 kohaselt saab mööda lastud kaebetähtaja ennistada, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seejuures eristatakse, kas

kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt

kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne

põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa.

16. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud

kaebetähtaega järgida, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendas

kaebuse tähtaegselt esitamata jätmist enda tervisliku seisundiga. Kohus palus 28. jaanuari

2026. a määruses kaebajal enda väiteid tõendada. Seega pidanuks kaebaja esitama kohtule

näiteks väljavõtte terviseportaalist või arsti tõendi, mis kinnitanuks kaebaja väiteid kaebuse

tähtaegselt esitamise võimatusest. Kaebaja esitas kohtule Tartu Ülikooli Kliinikumi

meelespea, mille kohaselt on kaebajal 26. märtsil 2026 südame pärgarterite uuring, ning

loetelu ravimitest. Kuigi on usutav, et kaebajal esineb tervisemuresid, ei nähtu haldusasja

materjalidest selliseid asjaolusid, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja

ennistamise kontekstis. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll

raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebajal võis küll terviseseisundist

tulenevalt olla mõningaid raskusi või ebamugavusi, kuid praegusel juhul puuduvad andmed

selle kohta, et ta ei oleks saanud kohtule kaebust esitada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid,

mis kinnitaksid, et kaebaja tervislik seisund oli perioodil 21. august 2025 kuni 22. september

2025 sedavõrd kriitiline, et see takistas tal kaebuse esitamist. Kaebaja tervisliku seisundi

hindamine praegusel hetkel ei ole aga asjakohane.

17. Kohus leiab, et kaebaja ei olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas. Kaebajat ei

saa pidada isikuks, kes ei olnud võimeline ise välja selgitama kaebetähtaja arvutamise korda.

SKA koostatud vaideotsus sisaldab ühemõttelist vaidlustamisviidet, selgitades, et otsusega

mittenõustumise korral on kaebajal võimalik kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul otsusest

teada saamise päevast arvates. Säärase selgesõnalise juhise järgimine ei aseta teovõimelisele

inimesele ebamõistlikult kõrget hoolsuskohustust.

18. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et tühistamis- ja kohustamiskaebuse

esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebaja

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse

osas, milles kaebaja taotleb SKA 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-318043 tühistamist

ning SKA kohustamist teha asjas uus otsus (s.o vaadata tema 7. juuli 2025. a taotlus uuesti

läbi). Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise

korral sama SKA otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. See ei välista siiski

kaebaja õigust esitada SKA-le uus puude raskusastme tuvastamise ja toetuse määramise

taotlus ning vajaduse korral vaidlustada taotluse kohta tehtud uus otsus kohtus.

II

19. Kaebaja soovib kohtu hinnangut asjas nr 3-2-1-79-02 tehtud Riigikohtu 13. juuni 2002. a

otsuse õiguspärasuse kohta.

20. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt

on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda.

21. Praegusel juhul soovib kaebaja sisuliselt vaidlustada tsiviilasjas tehtud jõustunud

kohtulahendit. Kohus selgitab, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi vaidlustamise kord on

ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). TsMS § 702 lõike 1 kohaselt võib

jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.

Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lõike 1 kohaselt Riigikohtule. Seega kui kaebaja ei

nõustu tsiviilasjas tehtud jõustunud lahendiga, siis on tal oma õiguste kaitseks olemas

teistsugune kohtulik menetluskord. Halduskohus ei ole pädev sekkuma tsiviilasja menetlusse

ega hindama tsiviilasjas tehtud kohtulahendite õiguspärasust.

22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel X-i kaebuse

osas, milles ta taotleb asjas nr 3-2-1-79-02 tehtud Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsuse

õiguspärasuse hindamist.

III

23. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja

§ 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)