2-23-15155/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

23.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15155

Kohtuasi

Y.O avaldus R.Z-i (R.Z) vastu alaealise lapse Y.G

(R.Z) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapse hariduse, huvitegevuse, tervise,

elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse

andmiseks avaldajale

R.Z-i avaldus Y.O vastu alaealise lapse Y.G suhtes

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse hariduse,

huvitegevuse, tervise, elu- ja viibimiskoha osas

ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.Z-i 16.06.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Y.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Eva Tibar

Puudutatud isik I Y.G (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja

Santaševa

Puudutatud isik II R.Z (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev

Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965),

lepinguline esindaja Julia Vernikova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata R.Z-i 16.06.2025 esitatud tõend (05.06.2025

Postimehe artikkel).

2. Võtta asja juurde Y.O 16.07.2025 esitatud tõendid (lapse klassipilt, lapse

sõbrapilt, lapse 2024/2025 õppeaasta tunnistus ning tänukiri).

2-23-15155

3. Jätta R.Z-i taotlus kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi

läbiviimiseks lapse ja vanemate suhtes rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus muutmata.

5. Jätta määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R.Z-i kanda ning lapsele määratud

esindaja kulud riigi kanda.

7. Mõista R.Z-ilt Y.O kasuks välja menetluskulude hüvitis 1085 eurot

(käibemaksuga).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.Z-il tasuda viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

9. Tagastada määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 60 eurot LEADELL

PILV ADVOKAADIBÜROO AS arvelduskontole nr EE902200221001197157

(Swedbank AS).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ema avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.O (avaldaja, ema) esitas 25.10.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

ema ja R.Z-i (isa) ühise hooldusõiguse lapse Y.G (laps) suhtes ning anda emale üle

ainuhooldusõigus lapse hariduse, huvitegevuse, tervise, elu- ja viibimiskoha osas.

2. Avalduse kohaselt jäi laps pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde ning lapse ja

isa vahelised kohtumised on olnud keerulised ning paika pandud kohtu kaudu. Isal on tohutu

kontrollivajadus nii poja kui ka ema suhtes. Isa äärmiselt konfliktse loomuse ja kangekaelsete

seisukohtade tõttu on ühise hooldusõiguse teostamine muutunud võimatuks, olukord on last

kahjustav. Isa käitumine lapse suhtes on vaimselt vägivaldne, last kahjustav ning isa

põhimõttelise vastuseisu tõttu kõikides last puudutavates küsimustes saab kahjustada lapse

elukorraldus. Isa ei tunnista lapse tervisest tulenevaid vajadusi ning laps jääb seetõttu vajaliku

erialase abita. Lapse ja isa vahel esines konflikt, milles isa lõi last. Nimetatu osas algatati

kriminaalmenetlus, mis hiljem lõpetati.

Isa vastuavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Isa esitas 06.02.2024 vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse

lapse suhtes ning anda isale üle ainuhooldusõigus lapse hariduse, huvitegevuse, tervise, elu- ja

viibimiskoha osas.

2-23-15155

4. Vastuavalduse kohaselt oli juba peale lapse sündi (2015. a) selge, et ema ei täida kõiki oma

vanemlikke kohustusi nõuetekohaselt, isegi elementaarsetes asjades nagu imiku pesemine,

toitlustamine jne. 2016. a talvel hakkas laps oma ema kartma, ta hakkas liibuma põrandale,

nutma ja karjuma, kui ema tuppa astub. Ema on olnud lapse juuresolekul sellises alkohoolses

joobes, mille puhul ta ei suutnud ennast lapse ees kontrollida ja mille puhul tema käitumine ei

olnud alati selline nagu eeldatakse kaine isiku puhul. Ka laps ise on ema juuresolekul

proovinud alkoholi. Ema on korduvalt lapse suhtes kasutanud vägivalda. Ema on jätnud last

ilma vanemliku järelevalveta üksinda. Ema käitumisega on laps seatud terviseohtlikku

olukorda. Ema on pannud last süstemaatiliselt vastama küsimustele isa kohta, mis on lapse

psüühikale kahjulik.

Menetlusosaliste seisukohad avaldustele

5. Ema vaidles isa vastuavaldusele vastu. Laps ei ole isaga kohtunud varsti peaaegu aasta

jooksul, ta ei soovi isaga suhelda ning kardab teda.

6. Isa vaidles ema avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Korrektne ei ole ema

avalduse väide, et laps jäi pärast kooselu lõppu elama emaga. Laps elas tegelikult osaliselt

isaga ja osaliselt emaga kuni 2023. a mai lõpuni. Isa tegi alati põhjaliku ülevaate lapse

viibimise graafiku kohta ja fikseeris kõik kuupäevad kirjalikult kalendrisse, mil laps oli ema

või isa juures. Kõik isa pöördumised lastekaitse, lasteabi ja õiguskaitseorganite poole on alati

olnud seaduslikud. Isal on õigus teada lapse asukohta ja mis seisus laps on. Isa ei ole kunagi

last löönud, sh 25–26.05.2023, ega sinikaid, hematoome, punetust lapsele tekitanud.

7. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et vanemad ei ole võimelised ühist hooldusõigust

lapse suhtes teostama tekkinud erimeelsuste tõttu. Laps avaldas, et soovib elada koos emaga

ning, et ta on isa peale solvunud, sest isa ei tunnista, et last lõi ning ta pole lapse ees

vabandanud. Esindaja hinnangul on praegusel juhul ema see isik, kes on võimeline teostama

hooldusõigust lapse suhtes lähtudes lapse huvidest, mistõttu toetas esindaja ema avaldust.

8. Eestkosteasutus toetas ema avaldust ning palus selle rahuldada. Eestkosteasutus ei toetanud

isa avaldust. Perega hakati tegelema 2016. a, kui vanemate kooselu lõppes. Lapsevanemate

vahel tekkisid kohe pärast lahkuminekut ülikeerulised ja äärmiselt konfliktsed suhted, kuhu

said kaasatud lapse heaolu spetsialistid. Lapse heaolu spetsialist tunnistas, et ühise

hooldusõiguse teostamine mõlema lapsevanema poolt edaspidi traumeerib lapse psüühikat.

Edukaks arenemiseks vajab laps stabiilset, rahulikku ja toetavat keskkonda, mida ei ole

võimalik tagada, kui laps peab aru andma, mida ja kellele ta rääkis, kuulama kommentaare

ema või spetsialistide käitumise osas ning olema pideva videovalve all. Lapse vanemad

peavad aru saama, et üksteise halvustamine lapse juuresolekul ja kaebuste esitamine ei ole

aktsepteeritav, kui nad on tõeliselt huvitatud lapsele arendava õpi- ja kasvukeskkonna

loomisest. Lapse jaoks on oluline teada, et nii ema kui ka isa teda armastavad ja toetavad,

mitte aga kasutavad vahendina omavahelistes vaidlustes.

9. Maakohus kuulas 10.03.2025 eraldi ära ka lapse. Laps avaldas kohtule kokkuvõtlikult, et

soovib elada emaga mitte isaga ja välismaal reisidel käia samuti ainult emaga. Ei taha käia

eestikeelses koolis, kui käis, ei saanud midagi seal aru. Nüüd uues koolis on parem, saab aru.

Trennis enam ei käi, ei taha ka praegu. Psühholoogi juures käis, aga enam mitte, kuna ei ole

vaja. Olemine on paremaks läinud.

2-23-15155

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 30.05.2025 määrusega osaliselt ema nõude vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja andis lapse ainuhooldusõiguse elu- ja viibimiskoha määramisel

ja haridusasutuse valiku küsimuses emale. Maakohus jättis rahuldamata nii ema kui ka isa

nõude vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse huvitegevusega ja tervisega seotud

küsimustes, samuti isa avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja isale üleandmiseks lapse

hariduse, tervise, elu- ja viibimiskoha osas. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

11. Maakohus tuvastas, et lapse isa ja ema elavad alaliselt lahus ning pärast vanemate

lahkuminekut elas laps peamiselt ema juures, viibides ka ööbimistega isa juures. Laps ja isa ei

ole nüüdseks pikemat aega kohtunud. Mõlemad vanemad soovivad osaleda lapse elus ning

teostada hooldusõigust. Vanemate vahel seisneb vaidlus peamiselt lapse hariduse, elu- ja

viibimiskoha küsimuste hooldusõiguse teostamises, milles vanematel on vastupidised soovid.

Maakohus ei tuvastanud menetluses, et vanematel oleks käesoleval ajal üleval vaidlusi lapse

huvitegevuse ja tervise küsimustes. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuotsustusõiguse andmine on põhjendatud konkreetses valdkonnas vaid juhul, kui

on tõendatud, et vanemate vahel on selles valdkonnas konkreetne erimeelsus. Esitatud

asjaoludest ja tõenditest peaks nähtuma, et emal või isal on hooldusõiguse teostamine

nimetatud küsimuses takistatud. Kohus ei ole lapse huvitegevuste osas sisulist vaidlust

tuvastanud, sh ei ole vaidlust mõne konkreetse üksikküsimuse üle. Ka lapse ema ega isa ei ole

tõendanud, et selline vaidlus hetkel eksisteeriks, mistõttu jättis maakohus mõlema vanema

avalduse selles osas rahuldamata. Kohus ei ole ka lapse terviseküsimuste osas sisulist vaidlust

tuvastanud, sh ei ole vaidlust mõne konkreetse üksikküsimuse üle. Lapse ema ega ka isa ei ole

tõendanud, et laps jääks teise vanema käitumise tõttu ilma vajalikust ravist, mistõttu ei ole

alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapsega seotud terviseküsimustes.

12. Maakohus käsitles järgmisena lapse haridusega seonduvat. Kohtu hinnangul on mõlemad

koolid sobilikud hariduse omandamiseks, kuivõrd mõlemas koolis lähtutakse riiklikust

õppekavast. Tulevikus edukaid inimesi võib tulla ükskõik mis legitiimsest koolist ja seega ei

saa sellekohased argumendid olla aluseks haridusasutuse valiku üle toimuva vaidluse

lahendamiseks. Küll aga tuleks koolivaliku osas lähtuda ka lapse enda soovidest. Laps on ise

avaldanud soovi jätkata õppimist XXX. Maakohus leidis, et kui mõlema vanema

ainuhooldusõigus on lapse huvidega kooskõlas, saab vaidluse lahendamisel lähtuda lapse enda

põhjendatud eelistusest. Puudub igasugune mõistlik või põhjendatud alus lapse soovidega

mitte arvestada. Kohus märkis siinjuures, et lapse arvamus ega soovid ei võrdu automaatselt

lapse huvidega ning lapse soovid on üksnes üks aspekt, mida hooldusõiguse lõpetamisel

arvestada, kuid see on üks olulisemaid aspekte (ja seda olulisem, mida vanem laps on) ja

kohtu hinnangul tuleb (lähtuvalt konkreetse lapse vanusest) lapse enda soovidele vastupidine

lahend teha üksnes siis, kui lapse soovid on ilmselges vastuolus lapse huvidega. Kohus

praegusel juhul sarnast ilmselget vastuolu lapse soovide ja huvide vahel ei näe. Seetõttu on

põhjendatud koolivaliku osas lähtuda lapse eelistustest.

13. Maakohus käsitles teisalt lapse elu- ja viibimiskoha määramisega seonduvat. Kumbki

vanem soovib selles osas ainuhooldusõigust. Probleemid on ka lapsega välisriiki reisimise

lubamise osas. Vanemad on esitanud arvukalt väiteid ja tõendeid teise vanema

mahategemiseks. Kõike esitatut kogumis hinnates ei ole kumbki vanem tegelikult lapsele

ohtlik ega võimetu lapsele tavapäraseid elamistingimusi pakkuma. Mõlemad vanemad on

valmis nii vaimselt kui ka majanduslikult last kasvatama, hingeliselt seotud lapsega ja

pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Kohus ei näe, et lapse konkreetselt ema juures elamine

2-23-15155

või ka konkreetselt isa juures elamine, oleks lapse huvidega vastuolus, ehk siis kohtu

hinnangul võiks kummalegi vanemale anda üle lapse elu- ja viibimiskoha määramise

ainuhooldusõiguse. Sama leiab kohus ka lapsega välismaal reisimise võimaldamise osas.

Arvestada tuleb ka lapse enda soove. Laps on ise avaldanud soovi elada ema juures ja temaga

reisida. Maakohus leidis, et kui mõlema vanema ainuhooldusõigus on lapse huvidega

kooskõlas, saab vaidluse lahendamisel lähtuda lapse enda põhjendatud eelistusest. Puudub

igasugune mõistlik või põhjendatud alus lapse soovidega mitte arvestada. Kohus märkis

siinjuures, et lapse arvamus ega soovid ei võrdu automaatselt lapse huvidega ning lapse

soovid on üksnes üks aspekt, mida hooldusõiguse lõpetamisel arvestada, kuid see on üks

olulisemaid aspekte (ja seda olulisem, mida vanem laps on) ja kohtu hinnangul tuleb

(lähtuvalt konkreetse lapse vanusest) lapse enda soovidele vastupidine lahend teha üksnes siis,

kui lapse soovid on ilmselges vastuolus lapse huvidega (antud juhul nt kui laps soovib elada

vanemaga, kelle juures ta on füüsiliselt ohus või kelle juures ei ole tema tervislik seisund

tagatud vms). Maakohus praegusel juhul sarnast ilmselget vastuolu lapse soovide ja huvide

vahel ei näe. Seetõttu on põhjendatud elu- ja viibimiskoha määramise osas lähtuda lapse

eelistustest.

14. Maakohus leidis, olles isiklikult lapse eraldi ära kuulanud, et laps on võimeline

adekvaatselt oma arvamust seoses oma elukoha, reiside ja kooliga avaldama ning kuna

mõlemad vanemad on kohtu hinnangul võimelised enda hooldusõigust teostama ning nad ei

sea enda last seda tehes ohtu, tuli käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda lapse arvamusest.

Seetõttu, kuivõrd ema poolne nägemus on lapse elu- ja viibimiskoha määramisel ning

haridusasutuste valiku küsimuses kooskõlas lapse enda soovidega, tuleb ainuhooldusõigus

lapse elu- ja viibimiskoha määramise ning haridusasutuste valiku küsimuses anda üle lapse

emale.

Määruskaebus

15. Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4

osas tühistada ning teha uue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse

suhtes lapse elu- ja viibimiskoha määramisel, tervise küsimustes, huviringide ning

haridusasutuste valiku osas ning anda lõpetatud osas ainuhooldusõigus isale. Alternatiivselt

palub isa saata asja uuesti menetlemiseks maakohtule. Isa palub määrata ka

kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi lapsele ning mõlemale vanemale.

Kõik menetluskulud palub isa jätta ema kanda.

16. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus lähtunud lapse huvidest. Maakohus ei ole lapse

huve ja vajadusi välja selgitanud. Maakohus on ületanud diskretsiooni piire ning jätnud

arvestamata oluliste tõenditega, mis on kaasa toonud ebaõige ja lapse huvidega vastuolus

oleva kohtulahendi.

16.1. Maakohus on väitnud lõpplahendis, et pärast vanemate lahkuminekut elas laps peamiselt

ema juures. See väide ei vasta tõele. Laps elas tegelikult isa ja emaga alates 2016. a kuni

2023. a mai lõpuni enam-vähem 50/50 graafiku alusel. Isa on fikseerinud kõik kuupäevad

kirjalikult kalendrisse. See on otsene tõend, mis lükkab ema väite ümber. Maakohus on seda

tõendit lahendi tegemisel eiranud. Lisaks on maakohus täielikult eiranud Tallinna

Ringkonnakohtu 17.04.2025 määrust. Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadest ei ole

võimalik järeldada, et kokkusaamised isaga koos ööbimisega kahjustaksid lapse tervist ja

heaolu või mõjuksid lapsele halvasti. Lisaks toob isa välja, et kaameratega lapse salvestamine

on lubatav tõend, mida on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 17.04.2025 määruses.

Samuti on tauninud Tallinna Ringkonnakohus 17.04.2025 määruses seda, et lapse ema on

2-23-15155

õigusvastaselt eemaldanud isa lapsega kontakti loomisest. Seejuures ei ole lapse seisukoht

küps. Laps on olnud ema ja ema toetavate isikute ja ametiasutuste pideva väga tugeva surve

all. Laps ei oska hetkel iseseisvalt ja objektiivselt oma seisukohti väljendada. Lapsel puudub

hetkel võime analüüsida õigesti tekkinud olukorda vanemate vahel. Maakohus ei ole arvesse

võtnud ka seda, et isa väidetav lapse löömine on tõendamata, mida on kontrollinud lisaks

prokuratuurile ka Tallinna Ringkonnakohus 17.04.2025 määruses.

16.2. Isa ei nõustu maakohtu lahendi järeldustega, et ema ei ole lapsele ohtlik ja on võimeline

lapsele tavapäraseid elamistingimusi pakkuma. Isa ei nõustu sellega, et lapse viibimiskoha

valiku osas on määravad lapse soovid, mis on kooskõlas lapse ema nägemusega. Lapse elu- ja

viibimiskoha määramise õigus peab olema isal. Isa on esitanud palju tõendeid ema

kahjulikkuse kohta lapse tervisele ja lapse haridusele, mille maakohus on jätnud tähelepanuta.

Praegusel juhul ei tule lähtuda lapse soovidest ka kooli valikul, sest lapse enda soov ei kattu

sellega, mis on lapsele parim. Maakohus ei ole ka lapse väidetavat soovi ja ärakuulamist

protokollinud, mistõttu ei saa kohus sellele lõpplahendi tegemisel tugineda. Lapse soovide ja

tegelike huvide vahel on olemas ületamatud vastuolud. Laps viibib suure osa oma ajast

emapoolse vanaema juures Maardus, kes on vana ja ei abista last koduste ülesannete

tegemisel. XXX valik oli lapse emapoolse vanaema valik, kes ei soovi käia Tallinna ja

Maardu vahel. Isa ei nõustu, et XXX sobib lapsele paremini kui Kuristiku Gümnaasium.

Kooli õppekava formaalne täitmine ei tähenda veel seda, et hariduse ja koolide tase on sama

ja ühtlane. Kuristiku Gümnaasiumis ei esine selliseid tõsiseid raskusi õppekava läbimisel, mis

on esinenud kõikides venekeelsetes koolides, nii eliit- kui ka nn tavakoolides. Seejuures on

Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud 17.04.2025 isa erakordselt positiivse ja aktiivse rolli

lapse hariduse küsimustes ja lapse kasvatamisel. Põhiliselt on haridusküsimustega tegelenud

isa. Ema on tunnistanud, et isa võiks lapse haridusega jätkuvalt tegeleda. Samuti pole

tõendatud halba suhtumist lapsesse Kuristiku Gümnaasiumis.

16.3. Tõele ei vasta see, et vanemate vahel pole vaidlusi lapse tervise küsimustes. Laps on

praegu depressioonis ja kinnine. Lapse suurte ja tõsiste probleemide kohta isa nn eraldamise

tõttu lapse elust kinnitab 08.02.2025 kooli laulmise video. Maakohus pole seda tõendit

arvesse võtnud ning viidatust järelduvalt ei saa vastata tõele maakohtu lahendi järeldus, et

lapsele meeldib XXX. Isa on ammendavalt väljendanud seisukohta ema kallutatud

psühholoogidest ning esitanud teiste psühholoogide, sh DŠ seisukohad, mida maakohus ei ole

arvesse võtnud. Suure ja olulise osa lapsel esinevatest psühholoogilistest probleemidest

põhjustab ema psüühiline seisund ja sellest tulenev käitumine. Ema vastutab poja vaimse

heaolu eest. Psühholoog DŠ jõudis 09.11.2022 seisukohas järeldusele, et lapsel esineb tugev

vastupanu (psühholoogiline kaitse) ema suhtes. Isa on tegelenud lapse tervisega alates lapse

sünnist, mistõttu on põhjendatud ka talle selles osas ainuhooldusõiguse üle anda. Isa

hinnangul on ema käitumisega laps seatud terviseohtlikku olukorda ning ema ei ole järginud

lapse raviga seonduvat. Kõik lapse reisid koos emaga on näidanud, et lapsel on tekkinud

nende reiside ajal terviseprobleemid. Seetõttu peab isal olema ainuhooldusõigus ka lapse

reisimise osas.

16.4. Isa ei nõustu maakohtuga ka selles, et huviringide osas tuleb säilitada ühine

hooldusõigus. Ema ei vii last huviringidesse ega tegele lapse huviharidusega. Ema ei pea

huviringe lapse arengu jaoks vajalikuks. Ema pole sellega kunagi tegelenud erinevalt isast.

Lapsele on alati meeldinud isa pakutud trennid. Isa juures viibimisel on lapsel rohkem

võimalusi areneda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Laps soovib käia trennides, külastada näitusi,

autodega seotud üritusi, koguda kollektsioone ja osaleda vanade asjade restaureerimises, sest

isa on tehnilise taustaga isik. Sellised tegevused mõjutavad positiivselt ka lapse tulevikku.

2-23-15155

16.5. Isa hinnangul jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata isa ekspertiisitaotluse.

Ekspertiisiga on vaja tuvastada, kas emal esinevad sellised vaimsed häired, probleemid ja/või

erisused, mis takistavad tal ühise hooldusõiguse teostamist ning lapse eest hoolitsemist

hariduse, tervise, viibimiskoha ja varahoolduse küsimustes. Kompleksekspertiis näitaks

emapoolset survet/manipuleerimist lapsega lapse tegeliku arvamuse tuvastamisel ning ka

seda, kumb vanematest on võimeline last kasvatama. Asja õigeks lahendamiseks on vaja

tuvastada lapse emotsionaalne ja psüühiline seisund (mh lapse tegelik kartus ema suhtes), mis

on tekkinud lapsel aastaid kestva ema pideva survestamise ning lapse ema ümbruskonna, sh

vanaema tõttu.

Menetlusosaliste seisukohad

17. Eestkosteasutus ei toeta isa määruskaebust. Lapse ema tõi vestlusel välja, et alates 2023. a

juunist, mil laps elab põhielukohana ema juures, on lapse füüsiline ja vaimne tervis oluliselt

paranenud. Laps ei haigestunud õppeaasta jooksul palju, tal tekkisid uued sõbrad, laps on

muutunud julgemaks ning ei karda enam klassi ees vastata. Lapse ema rääkis, et endiselt on

suur probleem lapsega reisimisega, kuna isa keeldub reisimiseks loa andmisest kuigi laps

vajab puhkamist sooja kliimaga maades. Ühise hooldusõiguse teostamine traumeerib

eestkosteasutuse hinnangul lapse psüühikat. Lapse edukaks arendamiseks vajab ta stabiilset,

rahulikku ja toetavat keskkonda, mida ei ole võimalik tagada, kui lapsevanemate vahel on

pidevad erimeelsused last puudutavates küsimustes.

18. Lapse esindaja ei toeta isa määruskaebuse rahuldamist. Vanemad ei ole võimelised

teostama ühist hooldusõigust lapse suhtes tekkinud erimeelsuste tõttu. Praegusel juhul on ema

see isik, kes on võimeline teostama hooldusõigust lähtudes lapse huvidest. Lapse esindaja

seisukoht ei ole selles osas muutunud.

19. Ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud isa kanda. Maakohus on

põhjalikult kaalunud nii elulisi kui ka õiguslikke aspekte ning lähtunud asja lahendamisel

lapse huvidest. Väide, et isal ja lapsel on usalduslik ja lähedane vahekord, ei vasta tõele.

Lapsel ja isal puudub suhtlus alates 2024. a aprillist isast tulenevatel põhjustel. Lapse tegelik

elukoht on koos emaga. Laps viibib vanaema juures maksimaalselt kord nädalas, enamasti

nädalavahetusel ja seda omal soovil, mitte hädavajadusest. Kui laps viibib vanaema juures ka

koolipäevadel, siis teeb ta kodutööd kas vanaema juhendamisel või ema kaasabil läbi

videokõne. See ei ole avaldanud negatiivset mõju lapse õppetööle, tema õppeedukus on hea

ning ta käib koolis hea meelega. Laps on mh praeguse kooliga väga hästi kohanenud, tal on

palju sõpru ning ta õpib hea meelega, mis annab tunnistust, et ema valik kooli muutmiseks oli

igati põhjendatud. Perioodil, mil laps ei ole isaga suhelnud, on lapse tervis püsinud

stabiilsena. Ainsaks haiguseks oli 2024. a kevadel keskkõrvapõletik. Paranenud füüsiline

tervis on samuti tõend sellest, et lapse emotsionaalne seisund on emaga elades olulisel määral

parem, lapsel on turvaline ja stabiilne elukeskkond. Isa pretensioonid lapse tervise osas

reisidel on põhjendamatud. Laps on reise nautinud ning saanud sobivat toitu.

Aklimatiseerumisest või allergilistest reaktsioonidest tingitud vaevused raviti kohaselt.

Tõsiseid tervisemuresid pole olnud. Kõik tervisega seotud arstivisiidid korraldas ema.

Ema vaidleb vastu ka kõikidele salvestistena esitatud tõenditele. Peamiselt on tõenditeks

erinevad salvestised lapse küsitlemisest ja vanemate omavahelisest suhtlusest ning nende

stenogrammidest. Need tõendid ei ole ei asjakohased ega ka lubatavad. Laps on mitme aasta

jooksul väljendanud oma vastumeelsust kaamerate ja salvestamise vastu. Isa on salvestised

teinud ema ja last teavitamata, nende tahtevastaselt, teavitamata salvestiste kasutamise

eesmärgist jne.

2-23-15155

Lisaks toob ema välja, et psühholoog DŠ andis isa tellimusel hinnangu lapse ema psühho-

emotsionaalsele seisundile ilma emaga kohtumiseta või hindamiseta. Tema soovitus pöörduda

ravi või ravimite saamiseks spetsialisti poole oli põhjendamatu ja kujundatud vaid isa

kallutatud ja pahatahtlike seletuste alusel. Pärast ema pöördumist selgituse saamiseks, DŠ

vabandas ja tunnistas, et ei olnud ema ära kuulanud ega temaga isiklikult kohtunud. Samuti

puudub DŠil vastav haridus psühholoogia valdkonnas. Maakohus kuulas ema ära vahetult,

samuti on emaga korduvalt suhelnud nii lastekaitse spetsialistid kui ka lapsele määratud

esindaja. Keegi ei ole tuvastanud, et emal võiks esineda mingeid kõrvalekaldeid psüühikas.

Seega tuleb taotlus kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise ekspertiisi määramiseks jätta

rahuldamata.

Menetluse edasine käik

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata.

22. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Isa vaidlustab

maakohtu määrust resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 osas, sh menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata

jõustunud.

23. Isa esitas koos määruskaebusega täiendava dokumentaalse tõendi (05.06.2025 Postimehe

artikkel). TsMS § 662 lg 3 alusel võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga tegemist asjakohase tõendiga, kuivõrd

ajaleheartikli põhjal ei saa hinnata, kas lapsele sobiks paremini Kuristiku Gümnaasium või

seda, et XXX esineksid tõsised raskused õppekava täitmisel (TsMS § 238 lg 1). Ema esitas

samuti koos 16.07.2025 vastusega täiendavad dokumentaalsed tõendid (lapse klassipilt, lapse

sõbrapilt, lapse 2024/2025 õppeaasta tunnistus ning tänukiri). Ringkonnakohus võtab esitatud

tõendid asja materjalide juurde, kuivõrd need iseloomustavad lapse hariduskäiku ning

toimetulekut koolis, mille üle vaidlevad vanemad ka määruskaebemenetluses (TsMS § 238 lg

1).

24. Isa on esitanud määruskaebuses taotluse määrata kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise

kompleksekspertiisi lapse ning mõlema vanema suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus õigesti, et siinses asjas ei ole taotletud ekspertiiside tegemine põhjendatud ega

vajalik ning taotluse rahuldamiseks apellatsioonimenetluses ei ole alust. Maakohus lähtus

seejuures nii lapse ema kui ka lapse isiklikult ärakuulamisel saadud andmetest. Ema vahetu

ärakuulamine ei andnud maakohtule alust kahelda tema võimes last kasvatada, samuti ei

ilmnenud menetluses asjaolusid, mis viitaksid ema psüühikahäirele. Maakohus leidis õigesti,

et puudub alus lapse sunniviisiliseks suunamiseks psühhiaatrilisele ekspertiisile. Arvestades,

et lapse ja ema osas ei ilmnenud ekspertiisi määramist tingivaid asjaolusid, ei olnud

ekspertiisi tegemine vajalik ka lapse isa suhtes (dtl 570). Ka määruskaebusest ei nähtu

kolleegiumile asjaolusid, mis annaksid alust ekspertiiside läbi viimiseks. Selleks ei anna alust

2-23-15155

ka isa tellitud psühholoogi DŠi hinnang, mis on antud ilma emaga kohtumata (dtl 242–246).

Seega jätab ringkonnakohus isa taotluse rahuldamata.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et vanemate vahel esinevad

erimeelsused lapse hariduse ning elu- ja viibimiskoha küsimustes, mis takistavad lapse suhtes

tema parimates huvides vajalike otsuste tegemist, samas lapse huvitegevuse ja tervist

puudutavates küsimustes puudub vanemate vahel vaidlus. Maakohus on põhjendatult leidnud,

et mõlemad vanemad on võimelised hooldusõigust teostama ega sea last seda tehes ohtu.

Samuti, et laps on oma vanust ja arengutaset arvestades võimeline avaldama arusaadavat ja

adekvaatset arvamust oma elukoha, kooli ning reisimise kohta, millest tulenevalt tuleb PKS §

123 lg 1 kohaselt haridusasutuse valikul ning lapse elu- ja viibimiskoha määramisel lähtuda

ka lapse arvamusest, arvestades selle kaalu vastavalt lapse vanusele ja küpsusastmele.

Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja §

654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

26. Ringkonnakohtule ei nähtu toimiku materjalidest ega järeldu ka määruskaebuse väidetest,

et vanemate vahel oleksid erimeelsused huviringide vajalikkuse osas ning terviseküsimustes.

Asjaolu, et isa on väidetavalt rohkem tegelenud nii huvitegevuse korraldamisega kui ka lapse

terviseküsimustega, ei anna alust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks antud

valdkondades. Maakohus on õigesti märkinud, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja

ühele vanemale ainuotsustusõiguse andmine on põhjendatud konkreetses valdkonnas vaid

juhul, kui on tõendatud, et vanemate vahel on selles valdkonnas konkreetne erimeelsus. See

on kooskõlas ka Riigikohtu kujundatud seisukohtadega (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p

15). Ema ei ole vastu vaielnud isa soovile last huviringidesse viia ning vanemate vahel pole

ka vaidlust selles, millistes huviringides laps käia võiks. Laps ise on maakohtule

ärakuulamisel avaldanud, et ta trennis enam ei käi ning praegu trennis käia ka ei taha.

Vanemate vahel ei nähtu hetkel vaidlust ka lapse terviseküsimustes. Ema on välja toonud, et

ainsaks haiguseks oli 2024. a kevadel esinenud keskkõrvapõletik ning lapse tervis on püsinud

stabiilsena (dtl 737).

Seega ei ole isa tõendanud ka määruskaebemenetluses, et praegusel juhul oleks vanematel

erimeelsusi mõnes lapse huvitegevust puudutavas küsimuses või terviseküsimuses ning

maakohus on põhjendatult jätnud vanemate avaldused lapsega seotud huvitegevuse ning

terviseküsimuste osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata.

27. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatud isa väited, mis puudutavad lapse isikliku

ärakuulamise protokollimata jätmist ning lapse ebaküpsust oma arvamuse väljendamisel.

TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda

vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Seejuures kui protokolli ei koostata, tuleb

menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Maakohus on

kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 8 esitanud lõpplahendis ärakuulamisel lapse avaldatust

kokkuvõtte. Kolleegiumil puudub alus kahelda, et 10-aastane laps ei oleks võimeline

avaldama oma elukoha, reiside ja kooliga seotud küsimustes adekvaatset ning asjakohast

arvamust. Isa ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, mis viitaksid sellele, et

lapse arvamus oleks kujunenud ema surve tulemusena. Sellist järeldust ei nähtu ka Tallinna

Ringkonnakohtu 17.04.2025 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-9134, millele on isa viidanud.

Seega ei ole maakohus praegusel juhul rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis lapse

ärakuulamise kohta protokolli koostamata ning võttis asja lahendamisel arvesse lapse

arvamuse.

2-23-15155

28. Isa ei nõustu maakohtu järeldustega ka selles, et ema ei ole lapsele ohtlik ja on võimeline

lapsele tavapäraseid elamistingimusi pakkuma, sh sellega, et XXX sobib lapsele paremini kui

Kuristiku Gümnaasium. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõike esitatut kogumis

hinnates ei ole võimalik järeldada, et kumbki vanem oleks tegelikult lapsele ohtlik või

võimetu lapsele tavapäraseid elamistingimusi pakkuma. Asjaolu, et laps viibib aeg-ajalt ka

emapoolse vanaema juures Maardus, kes on vana ja väidetavalt ei abista last koduste

ülesannete tegemisel, ei anna alust pidada ema lapsele ohtlikuks.

Ringkonnakohus leiab, et isa etteheited XXX õppe taseme kohta ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks. Maakohus on tuvastanud, et XXX toimub õpe nii eesti kui ka vene

keeles ning mõlemas vaidlusaluses koolis lähtutakse riiklikust õppekavast. Seega ei nähtu, et

XXX hariduse kvaliteet oleks selline, mis iseenesest seaks ohtu lapse hariduse omandamise

või arengu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pelgalt koolide maine või eeldatavate

tulevikuväljavaadete võrdlus ei saa olla määravaks kriteeriumiks haridusasutuse valikul.

Koolivaliku üle otsustades tuleb esmajoones lähtuda lapse parimatest huvidest ja tema

individuaalsest toimetulekust konkreetses õpikeskkonnas. Laps on avaldanud, et Kuristiku

Gümnaasiumis õppimine oli tema jaoks raskem ning ta tundis, et temasse suhtuti halvasti.

Ema esitatud tõenditest nähtub, et laps on XXX saavutanud häid õpitulemusi (dtl 742, 744).

Samuti nähtub fotodest, et laps on koolikeskkonnaga kohanenud ning tal on tekkinud

sõprussuhted (dtl 741, 745). Koolivaliku muutmine olukorras, kus laps ei tunne end teises

koolis turvaliselt ega toetatuna, võiks negatiivselt mõjutada nii tema õpimotivatsiooni kui ka

üldist toimetulekut ega oleks lapse huvides.

Eelnevat arvestades ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

29. Isa esitas 05.02.2026 taotluse määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 60 euro

tagastamiseks. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 13.06.2025 on LEADELL PILV

ADVOKAADIBÜROO AS määruskaebuse esitamisel isa eest tasunud riigilõivu 70 eurot.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg-test 7 ja 15 tulenevalt tuli praegusel juhul määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Seega tuleb ringkonnakohtul tagastada määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv enam tasutud osas TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Enam

tasutud riigilõiv 60 eurot tuleb kanda LEADELL PILV ADVOKAADIBÜROO AS-i

arvelduskontole EE902200221001197157 (Swedbank AS).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS §

171 lg 1 alusel isa kanda.

31. Ema esitas 04.02.2025 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

emale osutatud õigusabi 7 tunni ja 50 minuti ulatuses tunnitasumääraga 150 eurot, millele

lisandub käibemaks. Ema lepinguline esindaja tegi järgmiseid menetlustoiminguid:



vastuse koostamiseks määruskaebuse analüüs ja kliendiga nõupidamine 1 tund ja 20

minutit;



vastuse koostamine määruskaebusele 6 tundi ja 30 minutit.

32. Isa esitas ema menetluskuludele vastuväite. Vastuse koostamiseks määruskaebusele ei

saanud kuluda üle kolme tunni. Käesolev asi ei eeldanud palju keerukat õiguslikku analüüsi,

vaid rohkem faktoloogia tundmist. Ema vastuses määruskaebusele ei olnud esitatud niivõrd

palju uusi seisukohti ja fakte.

2-23-15155

33. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Ema on

esindanud vandeadvokaat. Esindaja tasumäär on kohane ega ületa vandeadvokaadi sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

34. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks

osaliselt. Lepingulisel esindajal on kulunud vastuse koostamiseks määruskaebusele 6 tundi ja

30 minutit. Võttes arvesse vastuse mahtu (8 lk) ja sisu ning tsiviilasja keerukust on

ringkonnakohtu hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik

ajakulu 4 tundi ja 30 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja

menetlusega.

35. Tulenevalt eespool märgitust on ema põhjendatud ja vajalik ajakulu

määruskaebemenetluses 5 tundi ja 50 minutit. Ema on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb

menetluskulud välja mõista käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10) ning ema põhjendatud ja

vajalik menetluskulu on ringkonnakohtus 1085 eurot (5 tundi ja 50 minutit x 150 = 875 eurot

+ 210 eurot [km] = 1085 eurot).

36. Ema on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada isa hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)