2-19-3212/142 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3212

Kohtuasi

OÜ Coffee IN hagi Apollo Kino OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Coffee IN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Coffee IN (registrikood 10933767),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu

ja Triinu Järviste

Kostja Apollo Kino OÜ (registrikood 12383294),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Michelson ja

advokaat Anna-Riin Brett

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Coffee IN määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus osas, millega maakohus mõistis

tasaarvestuse järel OÜ-lt Coffee IN Apollo Kino OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitise 37 739,92 eurot ületavas osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulude

hüvitis välja mõistmata.

4. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Rahuldada OÜ Coffee IN menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

4.2. Rahuldada Apollo Kino OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

4.3. Mõista OÜ Coffee IN ja Apollo Kino OÜ vastastikuste menetluskulude

hüvitamise nõuete tasaarvestamise järel OÜ-lt Coffee IN Apollo Kino OÜ

kasuks välja menetluskulude hüvitis 37 739,92 eurot.

4.4. OÜ-l Coffee IN tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni tasuda Apollo Kino OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt

2-19-3212

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Coffee IN (hageja) esitas 28.02.2019 Harju Maakohtule Apollo Kino OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus kohustada kostjat täitma poolte vahel sõlmitud koostöölepingut ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 47 490 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise.

2. Harju Maakohus jättis 22.01.2021 määrusega hagi läbi vaatamata koostöölepingu

täitmiseks kohustamise nõude osas, kuna hageja võttis nimetatud nõude osas hagi tagasi. Läbi

vaatamata jäetud nõuete osas jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus tuvastas 22.01.2021 vaheotsusega, et poolte koostöölepingu p-des 3.9 ja

4.6 toodud tingimused kehtivad, ning otsustas jätkata menetlust kahju hüvitamise nõude osas

ja määrata menetluskulud kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Kostja esitas vaheotsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2021 otsusega maakohtu

vaheotsuse, saatis asja maakohtule edasiseks menetlemiseks ja märkis, et maakohus jaotab

apellatsioonimenetluse kulud lõpplahendis. Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.02.2022, kui

Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda.

4. Harju Maakohus rahuldas 07.06.2023 otsusega hagi osaliselt ja jättis otsuses lahendatud

nõuetega seotud hageja riigilõivu kostja kanda, hageja lepinguliste esindajate kulud 10%

ulatuses kostja kanda ning kostja lepinguliste esindajate kulud 90% ulatuses hageja kanda.

Kõik muud otsuses lahendatud nõuetega seotud poolte menetluskulud jättis maakohus poolte

kanda.

5. Hageja esitas 30.09.2024 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 60 251 eurot, mis koosneb

lepinguliste esindajate kuludest 56 851 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivust 3400 eurot. Hageja

palus mõista menetluskulude hüvitise välja koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates

määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude hüvitamist

käibemaksuta.

6. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et hageja on taotlenud

lepinguliste esindajate kulude täies ulatuses kostjalt väljamõistmist, arvestamata seejuures

menetluskulude jaotust, millega jäeti kostja kanda üksnes 10% hageja lepinguliste esindajate

kuludest. Ka ei ole hageja arvestanud, et maakohtu 22.01.2021 määrusega jäeti hageja kanda

kõik poolte menetluskulud seoses hageja läbi vaatamata jäetud nõuetega, mis moodustavad

2-19-3212

olulise osa esialgsest haginõudest. Kostja palus kohtul hinnata, millises ulatuses on hageja

kulud seotud hagist loobumisega. Lisaks ei ole kostja hinnangul peale ringkonnakohtu otsuse

analüüsiga seotud kulude põhjendatud ega vajalikud hageja kulud perioodil 05.07.2021–

10.08.2021, kuna need kulud ei seondu ühegi hageja menetlusdokumendiga.

7. Kostja esitas 13.11.2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

lepinguliste esindajate kulud, mis seonduvad hageja poolt tagasi võetud hagi nõuetega,

3107,50 eurot (käibemaksuta). 27.05.2021 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas

palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulud 26 327,50 eurot (käibemaksuta),

mis koosneb lepinguliste esindajate kuludest 24 527,50 eurot (toimingud perioodil

04.12.2019–26.05.2021) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 1800 eurot. Kostja esitas

30.09.2024 maakohtule menetluskulude nimekirja perioodil 30.06.2021–17.05.2023 kantud

lepingulise esindaja kulude osas, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja lepingulise

esindaja kulud 39 952,25 eurot. Kõik menetluskulud palus kostja välja mõista koos

kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kokku on kostja lepingulise esindaja kulud 67

587,25 eurot, millest kostja palus menetluskulude jaotust arvestades hagejalt välja mõista 61

139,30 eurot (3107,50 + 90% × (24 527,50 + 39 952,25 eurot) ja tasaarvestada vastastikused

menetluskulud.

8. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu, paludes vähendada kostja lepinguliste

esindajate kulusid mõistliku suuruseni.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 15.11.2024 määrusega hageja ja kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldused osaliselt ja tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulud,

mille tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 40 851,92 eurot,

samuti alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja põhjendatud ja valik menetluskulu

lepingulise esindaja kulu 38 394,25 eurot (260,3 tundi × 147,5 eurot/tund) ja hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 2200 eurot.

Hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud 260,3 tunni

ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud apellatsioonimenetluse kulud

(22.01.2021–07.02.2022) tuleb jätta hindamata, sest Harju Maakohus jättis 22.01.2021

määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata ja hagi osalise läbi vaatamata jätmise osas

menetluskulud hageja kanda. Arvestades seda, et hageja lepingulised esindajad osutasid

õigusteenust erinevate tunnihindadega (170 eurot, 160 eurot, 140 eurot, 120 eurot), saab

kulude suurust määrates lähtuda keskmisest tunnitasust 147,5 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on ka riigilõiv 2200 eurot. Hageja osalise läbi vaatamata

jätmise tõttu jääb riigilõiv 1200 eurot hageja kanda.

9.2. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 50 301,5

eurot ja kostja tasutud riigilõiv 1800 eurot, s.o kokku 52 101,5 eurot.

9.3. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale 6039,42 eurot (38

394,25×10%+2200) ja hagejal hüvitada kostjale 46 891,35 eurot (52 101,5 × 90%). Poolte

2-19-3212

vastastikuste menetluskulude hüvitiste tasaarvestuse järel tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista menetluskulude hüvitis 40 851,92 eurot (46 891,35 – 6039,42).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 40 851,92 eurot. Hageja palus

teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks 1839,20

eurot, vähendada kostja menetluskulusid 1800 euro võrra ning mõista hagejalt tasaarvestuse

järel kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 37 392,73 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kindlaks määramata

maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud

(6392 eurot (46,3 tundi) perioodil 22.01.2021–07.02.2022). Need kulud ei seondunud hagi

läbi vaatamata jätmisega ning jäid maakohtu 07.06.2023 otsuse kohaselt 10% ulatuses kostja

kanda.

Maakohus jättis ebaõigesti hageja kahju hüvitamise nõudelt tasutud riigilõivust osa (1200

eurot) kostjalt välja mõistmata. Maakohtu 07.06.2023 otsusega lahendati kahju hüvitamise

nõue, millelt hageja tasus riigilõivu 3400 eurot, mitte 2200 eurot nagu märkis ekslikult

maakohus. Kahju hüvitamise nõude menetlemisega seotud riigilõiv jäi maakohtu 07.06.2023

otsuse kohaselt kostja kanda.

Maakohus mõistis ebaõigesti hagejalt kostja kasuks välja 22.01.2021 vaheotsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1800 eurot. Maakohus määras 07.06.2023

otsusega kindlaks lepinguliste esindajate kulude jaotuse. Kõik muud kulud, sh kostja

22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv, jäid poolte endi

kanda. Selliselt mõistis maakohtu otsust ka kostja ega taotlenud 30.09.2024 menetluskulude

nimekirjas riigilõivu väljamõistmist hagejalt.

11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle (TsMS) § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras hageja ja kostja hüvitatavate

menetluskulude suuruse. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega

määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 7741 eurot ja kostja hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 45 271,35 eurot. Sellele vastavalt tuleb muuta ka tasaarvestuse

järel makstavate hüvitiste suurust. Lisaks tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada

hageja ja kostja kindlaksmääratud menetluskulude suurusega (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust

osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 37

2-19-3212

392,73 eurot ületavas osas. Arvestades hageja määruskaebuse väiteid kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja ja kostja

tasutud riigilõivu ning vaheotsuse vaidlustamisel tekkinud hageja kulude osas.

15. Maakohus jättis põhjendamatult hageja lepinguliste esindajate kulud perioodil

22.01.2021–07.02.2022 (6392 eurot) kontrollimata ning selle perioodi põhjendatud ja

vajalikud kulud kindlaks määramata, mistõttu on ekslik ka maakohu määratud hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suurus.

15.1. Maakohus leidis ekslikult, et need kulud olid seotud Harju Maakohtu 22.01.2021

määrusega läbi vaatamata jäetud haginõuetega. Harju Maakohtu 22.01.2021 määrusele hagi

osalise läbi vaatamata jätmise kohta ei järgnenud ei määruskaebe- ega ka

apellatsioonimenetlust. Perioodil 22.01.2021–07.02.2022 tehtud toimingud seonduvad kostja

poolt Harju Maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebusega. Tallinna

Ringkonnakohus lahendas maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud kostja

apellatsioonkaebuse 30.06.2021 otsusega, milles määras ühtlasi, et apellatsiooniastme

menetluskulud jaotab maakohus lõpplahendis. Siinses asjas 07.06.2023 tehtud lõpplahendis

jättis maakohus otsuses lahendatud nõuetega seotud lepinguliste esindajate kulud 90%

ulatuses hageja ja 10% ulatuses kostja kanda. Seega pidanuks maakohus hageja lepinguliste

esindajate kulud perioodil 22.01.2021–07.02.2022 kindlaks määrama ning vajalikus ja

põhjendatud ulatuses menetluskulude jaotuse alusel kostjalt välja mõistma.

15.2. Ringkonnakohus loeb lisaks maakohtu määratule hageja põhjendatud ja vajalikuks

kuluks ka apellatsioonimenetluses perioodil 22.01.2021–28.05.2021 kantud lepingulise

esindaja kulu 2920 eurot.

15.2.1. Hageja 30.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulistel

esindajatel perioodil 22.01.2021–07.02.2022 toimingutele kokku 46,3 tundi, sh maakohtu

22.01.2021 vaheotsuse analüüsile, kliendiga suhtlusele ning apellatsioonivastuse koostamisele

kokku 20,6 tundi, ringkonnakohtu istungi ettevalmistamisele ja sellel osalemisele 6,5 tundi,

menetluskulude nimekirja koostamisele ja kostja nimekirjale vastuväidete esitamisele 1,9

tundi ning ringkonnakohtu otsusega tutvumisele ja edasise strateegia väljatöötamisele ja

analüüsimisele, kostja kassatsioonkaebuse väidete analüüsile ning Riigikohtu määrusega

tutvumisele kokku 17,3 tundi.

Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja lepinguste esindajate apellatsioonimenetluses

perioodil 22.01.2021–28.05.2021 tehtud toiminguid pidada vajalikuks, kuid neile kulunud aeg

ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Maakohtu vaheotsuse, kostja apellatsioonkaebuse ning

hageja vastuse sisu ja mahtu arvestades on apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele

kulunud aeg põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul saab vaidluse sisu ning

asjaolu, et vastus kordab osaliselt hageja 14.12.2020 kohtukõne kirjalikes teesides esitatut,

pidada vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 16 tundi. Arvestades seda, et

ringkonnakohtu istung kestis 50 minutit (kell 11.59–12.51) ja enne istungi toimumist ei olnud

menetluses olulist pausi (hageja esitas põhjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 18.03.2021 ja

istung toimus 26.05.2021), aga ka seda, et istungil osales kaks lepingulist esindajat, on

ringkonnakohtu hinnangul istungi ettevalmistamise ja seal osalemise põhjendatud ajakulu

kummagi esindaja puhul 2 tundi (kokku 4 tundi). Arvestades hageja 26.05.2021

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ja sellele lisatud toimingute nimekirja, mis on

ilmselt väljavõte aja arvestamise programmist, aga ka 28.05.2021 ühelauselist vastust kostja

kulude kohta, võis hageja lepingulisel esindajal kuluda nende menetlusdokumentide

2-19-3212

koostamisele kokku 0,5 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja toimingud sel perioodil

põhjendatud 20,5 tunni ulatuses.

Kõiki neid toimingud, mida hageja lepingulised esindajad tegid pärast ringkonnakohtu otsuse

tegemist (perioodil 30.06.2021–07.02.2021) ei saa pidada vajalikuks, sest need seonduvad

kassatsioonimenetlusega, kuid hageja ei esitanud kassatsioonkaebust ega vastust

kassatsioonkaebusele, sh ei nõudnud Riigikohus kostjalt ühegi toimingu tegemist.

15.2.2. Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindajate tunnitasu sel perioodil 120, 140

ja 160 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa toonast vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase

keerukusega vaidluste puhul. Arvestades seda, et hageja ei ole vaidlustanud seda, et maakohus

määras hageja menetluskulud kindlaks keskmise tasumäära järgi, teeb seda ka

ringkonnakohus ning loeb vastuse koostamisel esindaja tunnitasuks 140 eurot, istungiga

seotud toimingute tunnitasuks vastavalt 140 eurot ja 160 eurot ning menetluskulude

nimekirjaga seotud toimingute tunnitasuks 160 eurot.

15.2.3. Seega olid hageja apellatsioonimenetluse vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale

kokku 2920 eurot (18 × 140 + 2,5 × 160).

16. Maakohus luges vääralt hagilt tasutud riigilõivust 1200 eurot tasutuks täitmisnõude eest

ning määras seetõttu valesti hagejale hüvitatava riigilõivu suuruseks 2200 eurot.

16.1. Hageja palus 28.02.2019 esitatud hagis kohustada kostjat täitma poolte vahel sõlmitud

koostöölepingut ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 47 490 eurot ja sellelt

alates 01.03.2019 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud määras

viivise. Hageja pidas nõudeid arvestades tsiviilasja hinnaks 82 092,2 eurot (30 803 + 47 490 +

3799,20) ja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1200 eurot. Toona kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1

kohaselt tuli tsiviilasja hinna puhul kuni 100 000 eurot tasuda riigilõivu 1200 eurot.

Maakohus võttis hagi menetlusse.

Hageja võttis 13.08.2019 menetlusdokumendis täitmisnõude tagasi ning suurendas

kahjuhüvitise nõuet, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 712 928 eurot ja sellelt alates

14.08.2019 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud määras viivise.

Hageja märkis hagihinnaks 769 962,24 eurot (712 928 + 57 034,24) ning tasus hagiavalduselt

täiendavalt riigilõivu 2200 eurot. Toona kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli

tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti

tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Riigikohus tunnistas nimetatud normi

põhiseaduse vastaseks ja leidis, et tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro on põhiseaduspärane

riigilõiv kuni 3400 eurot (RKPJKo 09.02.2016, 3-4-1-32-15,p 24).

Harju Maakohus jättis 22.01.2021 määrusega hageja täitmisnõude selle tagasivõtmise tõttu

läbi vaatamata ning menetles hageja suurendatud nõuet.

16.2. Arvestades seda, et mitme nõude esitamise korral liidetakse TsMS § 134 lg 1 esimese

lause järgi hagis sisalduvad nõuded, tuli maakohtul hagilt tasutud riigilõivu kui hüvitatava

menetluskulud suurust määratest lähtuda sellest, kui palju pidi hageja maksma riigilõivu kõigi

nõuete pealt kokku koos ja kui palju ilma täitmisnõudeta ning jätma täitmisnõude

tagasivõtmise tõttu hageja kanda üksnes selle osa riigilõivust, mille võrra tulnuks koos

täitmisnõudega maksta hagilt suuremat lõivu. Kuna siinses asjas oli tsiviilasja hind nõuete

liitmise järel nii koos kui ka ilma täitmisnõudeta üle 500 000 euro ning mõlemal juhul tuli

hagejal tasuda hagilt riigilõivu 3400 eurot, ei ole põhjendatud jätta osa riigilõivust hageja

2-19-3212

enda kanda. Ka juhul, kui hageja oleks esitanud kostja vastu kohe suurendatud kahjuhüvitise

ja viivisenõude, oleks hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 3400 eurot. Seda arvestades

loeb ringkonnakohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks lisaks maakohtu

määratule (2200 eurot) ka riigilõivu 1200 eurot, mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades

kostjal hagejale hüvitada.

17. Maakohus määras ebaõigesti kostjale hüvitatavaks menetluskuluks maakohtu 22.01.2021

vaheotsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1800 eurot ja mõistis

selle ekslikult hagejalt välja.

Kuigi kostja on asja materjalidest nähtuvalt nimetatud kulu kandnud, tasudes maakohtu

22.01.2021 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel kahe osamaksena riigilõivu

kokku 1800 eurot, ei ole asjas määratud menetluskulude jaotust arvestades sellise kulu

kandmine hageja kohustus. Tallinna Ringkonnakohus märkis 30.06.2021 otsuses, et

apellatsiooni-menetluse kulud jaotab maakohus lõpplahendis. Harju Maakohus jättis

07.06.2023 otsusega lahendatud nõuetega seotud lepinguliste esindajate kulud 90% ulatuses

hageja ja 10% ulatuses kostja kanda, hageja riigilõivu kostja kanda ning muud menetluskulud

poolte endi kanda. Seega jäi kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1800 eurot kostja

enda kanda. Selliselt on maakohtu 07.06.2023 otsuses määratud menetluskulude jaotusest aru

saanud ka kostja ise. Nimelt märkis kostja 30.09.2024 maakohtule esitatud menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses (avalduse p. 1.3, dtl 1144), et esitab lähtudes maakohtu otsuses

toodud menetluskulude jaotusest enda menetluskulude nimekirja, mis hõlmab üksnes

lepingulise esindaja kulusid (kõik muud poolte menetluskulud jäeti poolte endi kanda).

Seda arvestades vähendab ringkonnakohus kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid

1800 euro võrra.

18. Eelnevat arvestades oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 41

314,25 eurot (38 394,25 + 2920) ning riigilõivukulu 3400 eurot (2200 + 1200), s.o kokku 44

714,25 eurot ning kostja põhjendatud ja vajalik kulu üksnes lepingulise esindaja kulu 50 301,5

eurot (52 101,5 – 1800).

Arvestades maakohtu 07.06.2023 otsuses määratud menetluskulude jaotust, tuleb kostjal

hüvitada hagejale 7531,43 eurot (41 314,25 × 10% + 3400) ja hagejal hüvitada kostjale 45

271,35 eurot (50 301,5 × 90%). Poolte vastastikuste menetluskulude hüvitiste tasaarvestuse

järel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 37 739,92 eurot (45

271,35 – 7531,43).

19. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)