2-22-17720/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-22-17720

Tsiviilasi

Irina Janovitši hagi

Narva linna (Narva

Linnavalitsuse kaudu) vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

25 860 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. aprilli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Janovitši apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant)

Irina Janovitš (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena

Karžetskaja

Vastustaja (kostja) Narva linn (Narva Linnavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis

Juurmann

RESOLUTSIOON

1. Jätta Irina Janovitši apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. aprilli

2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-17720 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Irina Janovitši kanda.

3. Maakohus määrab apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Irina Janovitš (hageja) esitas 24. novembril 2022 Viru Maakohtule hagi (17. jaanuaril 2025

täpsustatud hagiavalduse) Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu, paludes

tuvastada tööandja poolt töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel töölepingu

ülesütlemise tühisus, mõista tööandjalt välja töötaja kasuks hüvitis kaheksa kuu keskmise

töötasu suuruses summas 22 360 eurot (bruto), st kolme kuu keskmine töötasu ulatuses

summas 8385 eurot ning mittevaraline kahju maine kahjustamise eest 5 kuu keskmise töötasu

suuruses summas 13 975 eurot (bruto) TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. märtsil 1997 töölepingu. Alates 1. maist

2018 töötas hageja Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori ametikohal. Ametikoha

saamiseks osales hageja linna korraldatud konkursil. Konkursil osalemiseks esitas hageja kõik

oma dokumendid, et tõendada oma vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Hagejaga sõlmiti

tähtajatu tööleping. Töölepingu lisana sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja teeb 4 õppetundi

nädalas pedagoogilist tööd. Kostjal ei ole olnud hageja töö osas pretensioone, tehtud on

järelevalvet, mille tulemusena ei ole tuvastatud, et hageja kvalifikatsioon ei vastaks nõuetele.

2022. a kevadel teostas koolis haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi

HTM). 24. mail 2022 kinnitati Narva Kreenholmi Gümnaasiumi haldusjärelevalve õiend.

Järelevalve tulemusel selgus, et kooli 58 õppe- ja kasvatusala töötajast puudub ametikohale

vastav kvalifikatsioon 11-l, sealhulgas direktoril ja õppealajuhatajal. Ametikoha nõuetele

vastav keeletase puudub 24-l töötajal. Koolipidajale ehk kostjale tehti ettekirjutus tagada, et

kooli direktori kvalifikatsioon vastaks haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määruse

nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“

(edaspidi määrus nr 30) § 2 lõikele 1. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 1. september 2022.

Täites ettekirjutust, asus hageja õppima magistrantuuris.

25. oktoobril 2022 sai hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles heideti

hagejale ette, et tal puudub määruse nr 30 § 2 lg 1 sätestatud magistrikraad või

magistrikraadile vastav kvalifikatsioon. Tööandja hinnangul oli hagejal aega enam kui neli

aastat vastav kvalifikatsioon omandada. Kostjal ei ole hagejale teist tööd pakkuda. Kostja

ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles. Viimaseks töötamise

päevaks oli 25. oktoober 2022.

Töölepingu sõlmimise hetkel (2018. a) kehtiva määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei

kohaldata määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid direktoritele, õppealajuhatajatele,

õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse jõustumise hetkel töötavad

õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26. augustil 2002 määrusega nr 65

„Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” §-s 8 vastaval ametikohal töötamiseks esitatud

kvalifikatsiooninõuetele. Hageja vastas kvalifikatsiooninõuetele alates tööle asumisest kuni

määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsiooni kehtivuse lõpuni. Määruse § 5 lg 1 redaktsioon muutus

alates 6. novembrist 2021, millega hakati direktori osas kohaldama uusi

kvalifikatsiooninõudeid. Seega pärast 2021/2022 õppeaasta algust oli vajalik vastata uutele

kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooni omandamiseks oli hagejal vähem kui pool aastat.

Septembris 2022 astus hageja magistriõppesse.

Enne töölepingu lõpetamist pidi tööandja kontrollima hageja kvalifikatsiooni vastavust

lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005 määruse nr 120 nõuetest. Vabariigi Valitsuse

määruse nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise

NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ § 12 lg 1 p-d 3 ja 5 sätestavad, et magistrikraadile

vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida

tõendab: 3) ülikooli kraadita diplom; 5) kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või

diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel.

Hagejal on Tartu Ülikooli kraadita diplom ja tunnistus õpetajakoolituse läbimise kohta. Seega

hageja haridus saab olla vastav magistrikraadile. Tööandja pidi seda kontrollima

ENIC/NARIC juures. Tööandja seda ei teinud ja jättis oma kohustused täitmata.

Kostja ei hoiatanud hagejat ja ilma hoiatuseta on ülesütlemine tühine. Pärast järelevalve

toimumist astus hageja magistriõppesse ja alustas õpinguid alates 1. septembrist 2022. Juunis

2024 sai hageja magistrikraadi. Hageja viitab kostja tegevusele seoses puuduva keeleoskusega

õpetajate probleemi lahendamisega, kus õpetajatele anti 2024. a maini aega keeleoskust

parandada, seega töölepingu ülesütlemine ei olnud ainus võimalus olukorra parandamiseks.

Kostja käitumine ei olnud heauskne.

Alates 22. detsembrist 2023 määrati hageja Narva Pähklimäe Kooli direktori kohusetäitjaks ja

ametikohale määramisel ei pööranud kostja tähelepanu, et hagejal puudub vajalik

magistrikraad.

Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd. Hageja töötas ka õpetajana, neli õppetundi nädalas.

Hageja oleks saanud selle tööga jätkata.

Hageja töölepingu lõpetamise avaldusele ja töölepingu lõpetamisele kirjutas alla isik, kellel

puudus vastav volitus ja kes ei ole hageja tööandja. Allkirjastaja oleks pidanud olema Narva

Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja, mitte abilinnapea. Kui pidada töölepingu

ülesütlemise teatist haldusaktiks, siis on rikutud haldusakti vorminõudeid: avalduses puudub

vaidlustamisviide.

Pärast töölepingu ülesütlemist avaldas kostja arvamust erinevates artiklides. Hageja ei ole

avaliku elu tegelane ja tema suhtes ei kehti kõrgendatud talumiskohustus. Kogu hageja eraelu

puudutav informatsioon (haridus ning haridustase) ja töölepingu tingimused on

konfidentsiaalsed ning ei kuulu avaldamisele. Artiklites ja intervjuudes avaldatud kostja

seisukohtadest tekib mulje, et tegemist on madala kvalifikatsiooniga töötajaga, kelle oskused

ei vasta nõuetele. Samas on jäetud tähelepanuta, et isik omab suurepäraseid teadmisi ning ta

oli tööle valitud avalikul konkursil. Ajakirjandus ei käsitlenud hagejat ja temaga töölepingu

lõpetamist objektiivselt ja temast sai ajakirjanduse ohver. See oli hävitav ja jättis hagejale

sügavad emotsionaalsed ja sotsiaalsed tagajärjed. Hagejal oli ärevus ja ebakindlus meediaga

suhtlemisel. Ta pidi teatama oma personalile, et ta ei ole enam direktor. Kostja ei tänanud teda

tehtud töö eest ega andnud ka positiivseid kommentaare hageja töö kohta, mida kostja oleks

võinud teha. Kostja kommentaarid viitasid pigem sellele, et hageja näol on tegemist harimatu

ja ebakompetentse direktoriga, kellega on õnneks leping lõpetatud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

Ametijuhendi punktis 1.2 on sätestatud, et direktori töökohal saab töötada isik, kelle haridus

ja erialane ettevalmistus vastab haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määruse nr 30

toodud tingimustele. Hageja kinnitas 1. mail 2018 ametijuhendiga tutvumist.

Haridus- ja Teadusministeerium tegi Narva linnale mitmeid ettekirjutusi, muu hulgas

kohustuse tagada, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori kvalifikatsioon vastaks

määruse nr 30 § 2 lg-le 1. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 1. septembril 2022.

31. augusti 2022. a kirjas esitas kostja HTM-le taotluse, milles palus seoses direktori õppima

asumisega lükata ettekirjutuse p-i 5.2.4 tähtaega edasi kuni 1. septembrini 2024 (magistriõppe

nominaalõppeaeg on 2 aastat). HTM ei pikendanud nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaega.

HTM juhtis tähelepanu, et kui ettekirjutused ei saa tähtajaks täidetud, on asendustäitmise ja

sunniraha seaduse kohaselt võimalik rakendada sunnivahendit. Eeltoodust johtuvalt ütles

kostja hagejaga sõlmitud töölepingu 25. oktoobril 2022 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles.

Määrus nr 30 võeti vastu 29. augustil 2013 ning see jõustus 2. septembril 2013. Nõue, mille

kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõudeks magistrikraad, on

kehtinud alates määruse nr 30 vastuvõtmisest. Hageja asus direktori ametikohale tööle 1. mail

2018. Hagejal on olnud rohkem kui 4 aastat aega nõutud kvalifikatsiooni omandamiseks, ja

seda hoolimata asjaolust, et määruse nr 30 rakendussätted nägid ette erandi.

Kvalifikatsiooninõude kehtimine ei saanud olla töötajale üllatuslik. Määruse nr 30 6.

novembri 2021. a redaktsiooni seletuskirjas on selgitatud, et kuna direktorile kehtestatud

kvalifikatsiooninõuded on kehtiva määruse kohaselt magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid, siis ei ole tõenäoline, et eksisteerib vajadus

direktorina töötavaid inimesi toetada veel läbi rakendussätete. Seetõttu on alates 6. novembrist

2021 kehtivast kvalifikatsiooninõuete määrusest jäetud välja rakendussätted direktoritele ja

tugispetsialistidele.

Ekslik on hageja väide, et tema haridus saab olla vastav magistrikraadile. 1995. a omandatud

rakenduskõrgharidust ei saa tõlgendada ülikooli haridusena määruse nr 120 mõttes. Narva

Kõrgkool ei ole Tartu Ülikooli Narva Kolledži õiguseellane. Hageja on ise kinnitanud, et

ENIC/NARIC hinnangul ei vasta tema haridus kvalifikatsiooninõuetele.

Kostja ei ole töölepingut kergekäeliselt lõpetanud. Kostja taotles HTM-lt õiendi p 5.2.4

ettekirjutuse tähtaja pikendamist kuni 1. septembrini 2024. HTM ettekirjutuse tähtaega ei

pikendanud. Hageja väidetud asjaolu, et kooli- ja lasteaiadirektorite keelenõuete täitmist

otsustati pikendada, ei allu kostja kontrollile ega ole kostja otsustada. Tegemist pole ka

võrreldava olukorraga. Haldusakti vaidlustamisega ei oleks kaasnenud ettekirjutuse peatumine

ning olemasoleva õigusvastase olukorra legitimeerimine.

Hageja hoiatamisega ei olnuks võimalik saavutada rikkumise kõrvaldamise eesmärki.

Magistrikraadi ei ole võimalik omandada paari nädala või kuuga.

Kostjal ei olnud teist tööd pakkuda. Kostja saab ametikohad täita konkursiga, mitte

otsustuskorras. Oleks olnud ebamõistlik, et hageja jätkab pedagoogilise tööga koormusega 3

tundi nädalas ja tasuga 200 eurot kuus. Selline käsitlus ei ole kooskõlas TLS § 88 lg 2

mõttega, mille sisuks on pakkuda sobivat tööd, mis kõiki asjaolusid arvestades oleks ka

mõistlik. Hageja ise ei ole välja toonud seda ametikohta, mis Narva Kreenholmi

Gümnaasiumis oli väidetavalt täitmata ja sobiv, kuid mille kostja jättis väidetavalt hagejale

pakkumata. Asjaolu, et rohkem kui aasta pärast töölepingu ülesütlemist leiti hagejale Narva

linnas koolidirektori kohusetäitja ametikoht, ei muuda 2022. a töölepingu ülesütlemist

tühiseks.

Töölepingu lõpetamise avaldusele võis alla kirjutada linnapead asendanud abilinnapea.

Töölepingu ülesütlemisavaldus ei ole haldusakt, seega ei ole olulised seal sisalduvad

vaidlustusviited. Kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul.

Kui kohus peaks leidma, et töölepingu lõpetamine ei olnud õiguspärane, palus kostja lõpetada

tema ja hageja vahel 1. mail 2018 sõlmitud tööleping nr 372 TLS § 107 lg 2 alusel alates 25.

oktoobrist 2022.

Hageja keskmine töötasu on 2777 eurot 33 senti (bruto). Seega saaks hageja TLS § 109 lg 1

kohane nõue olla mitte rohkem kui 8331 eurot 99 senti (bruto). Kostja palus jätta rahuldamata

hageja nõude hüvitise saamiseks või siis hüvitist vähendada.

Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole

töölepingu lõpetamise tühisuse eest mittevaralise kahju hüvitist nõudnud, vaid nõuab seda

töölepingu ülesütlemisele järgnenud aja eest. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendanud,

et TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel väljamõistetav hüvitis ei kompenseeriks temale

töölepingu lõpetamisega tekitatud kogu kahju. Kostja ei ole kahjustanud hageja mainet.

Hageja pöördus pärast temaga töösuhte lõpetamist ise ajakirjanduse poole, et seda avalikult

kommenteerida. Hageja on aktiivne kohalikus poliitikas ning ühtlasi Narva linnavolikogu

liige. Avaliku elu tegelased peavad taluma avalikku kriitikat teistest isikutest enam. Hageja

nõutud kahju suurus ja põhjuslik seos hageja väidetava õigusvastase teoga on tõendamata.

Kahjuhüvitised ei ole maksustavad tööjõumaksudega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 8. aprilli 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning märkis, et kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Maakohtu otsuse kohaselt on asjakohatud hageja väited, et töölepingu ülesütlemise avalduse

on allkirjastanud selleks volitusi mitteomav isik ja et dokumendis puuduvad viited

vaidlustamisele. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lg 7 kohaselt sõlmib

munitsipaalkooli direktoriga töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik.

Linnapead asendab Narva linna töökorralduse kohaselt abilinnapea. Kostja on menetluse

käigus kinnitanud oma tahteavalduse sisu, seega puudub kohtul alus kahelda, et ülesütlemise

avaldusele on olemas kostja heakskiit. TLS ei näe ette töölepingu ülesütlemisavalduse sisu

osas nõudeid, v.a TLS § 95, kus ei ole nähtud ette vaidlustamisviite lisamise vajadust.

TLS § 88 lg 1 p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava

tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata

(töövõime vähenemine). Vastavalt TLS § 104 lg-le 1 on seadusest tuleneva aluseta või

seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

Pooled ei vaidle, et hageja on ülesütlemise avalduse kätte saanud. Pooltel on vaidlus, kas

kostjal oli sisuline õigus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja töölepingu ülesütlemise avalduses

on viidatud töölepingu ülesütlemise põhjusena asjaolule, et hagejal puudub määruse nr 30 § 2

lg-s 1 nimetatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. HTM tegi 24. mai 2022. a

õiendis kostjale ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb tagada, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi

direktori kvalifikatsioon vastaks määruse nr 30 § 2 lõikele 1 ning määras ettekirjutuse täitmise

tähtajaks 1. septembri 2022. HTM ei pikendanud nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaega.

Hageja nõudis, et kostja pöörduks halduskohtusse tähtaja pikendamise jätmise

vaidlustamiseks.

Hageja sai Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktoriks 1. mail 2018. Hageja direktoriks

saamise hetkel kehtis määruse nr 30 § 2 lg 1 alljärgnevas redaktsioonis: „Põhikooli ja

gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid.” Täiendavalt kehtis määruse nr 30 § 5 lg 1:

“Käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata direktoritele,

õppealajuhatajatele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse jõustumise

hetkel töötavad õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26. augusti 2002. a

määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” (RTL 2002, 96, 1486; 2010, 72, 546)

vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele.” Määruse seletuskirja

kohaselt ei laiene määruse §-des 2–4 sätestatud kvalifikatsiooninõuded neile õppeasutuse

juhtidele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva eelnõu jõustumise hetkel (s.o 1.

septembril 2013) põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad. Seega sisuliselt oli juba 2013. aastast

direktori kvalifikatsiooninõudeks magistrikraad. Määruse nr 30 sätte ja seletuskirja sõnastused

on erinevad ja seletuskirjast võiks justkui mõista, et kvalifikatsiooninõuet ei rakendata juba

töötavatele direktoritele, samas kui sätte enda sõnastus viitab laiemalt pedagoogidele. 6.

novembril 2021 kehtima hakanud redaktsioonis paragrahvi 2 lõiget 1 ei muudetud, kuid

paragrahvi 5 lõige 1 sõnastust muudeti ja direktoritel ei olnud enam kvalifikatsiooninõude

erandit. Määruse seletuskirja kohaselt „…kvalifikatsiooninõuete määrusest on jäetud välja

rakendussätted direktoritele ja tugispetsialistidele. Kuna direktorile kehtestatud

kvalifikatsiooninõuded on kehtiva määruse kohaselt magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid, siis ei ole tõenäoline, et eksisteerib vajadus

direktorina töötavaid inimesi toetada veel läbi rakendussätete.“ Maakohus leidis, et kuni 6.

novembrini 2021 kehtinud § 5 lg 1 oli erand § 2 lg 1 sätestatud kvalifikatsiooninõudest kuni

selle hetkeni, kui see kehtis. Haridus- ja teadusminister ei soovinud peale nimetatud kuupäeva

erandi kehtivust jätkata, st isikud, kes ametikohal töötasid, pidid olema selleks hetkeks saanud

vajaliku kvalifikatsiooni. Nimetatud seisukohta toetab ka määruse 2021. aasta redaktsiooni

seletuskiri, mis kinnitab, et ei ole tõenäoline, et sellise erandi kehtima jätmine oleks vajalik.

Hageja ei saanud eeldada, et erand kehtib igavesti, kuna regulatsioon oli kehtestatud juba

2013 ning pigem oli küsimusi tekitav hageja 2018. a tööle võtmine nimetatud erandi alusel.

Kostjal oli kohustus HTM-i ettekirjutus täita ja arvestades asjaolu, et hagejal puudus

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, siis ei olnud võimalik temaga töölepingu

jätkamine. Ettekirjutuse mittetäitmine oleks toonud kaasa sunniraha. Ka HTM-i seisukohas on

viidatud, et ei ole võimalik eeldada, et määruse nr 30 kvalifikatsiooninõude erand kehtib

igavesti.

Maakohus ei nõustunud, et hageja kvalifikatsiooninõuetele vastavuse küsimuses oleks

vastutus lasunud üksnes kostjal. Hageja kooli direktorina pidi olema kursis koolitöötajatele

esitatavate kvalifikatsiooninõuetega ja samuti ka sellega, et direktori kvalifikatsiooninõuded

kehtisid juba 2013. a-st. HTM on 30. detsembril 2022 selgitanud, et haridusasutuse juht peab

oskama tõlgendada Eesti kõrgkooli poolt väljastatud diplomit ja haridustöötajatele kehtivaid

kvalifikatsiooninõudeid. Asjaolu, et hageja sai tööle konkursi alusel, ei tähenda, et tema

vastavuse osas ei oleks võinud HTM järelevalvet teha ja ettekirjutuse täitmiseks ei oleks

kostja tohtinud temaga töösuhet lõpetada. Hageja ei vastanud tema ametikohale kehtestatud

kvalifikatsiooninõuetele ja oli mittevastav oma ametikohale ja temaga oli vajalik tööleping

üles öelda.

Maakohtule ei ole esitatud hageja haridustaseme vastavuse kohta ENIC/NARIC tõendit ja

kohus ise ei saa sellist hinnangut ka anda. Kohus tugineb HTM ettekirjutusele, et hagejal ei

olnud magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ja hageja ei ole nimetatud väidet

ümber lükanud. Kirjavahetus Ruth Eliasega ega rahvastikuregistri väljavõte ei tõenda

vastupidist. Kohus möönab, et riigi poolt reeglite muutmine võib olla sõnamurdjalik ja

üllatuslik, kuid samas olukorras, kus reegel on kehtinud juba 2013. a-st, ei ole tegemist

üllatusega. Halduskohtusse pöördumata jätmine ei saa tuua kaasa töölepingu ülesütlemise

tühisust.

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et teda oleks pidanud enne töölepingu

ülesütlemist hoiatama. Magistrikraadi saamine võtab aega, seega sisuliselt ei olnud hagejal

võimalik lühikese aja jooksul midagi teha ning hoiatamine ei oleks olukorda muutnud. Kostja

proovis ettekirjutuse tähtaega pikendada, kuid HTM ei nõustunud sellega. Kostja ei saa selles

olukorras olla vastutav olukorra lahenduse leidmise eest, kuna kohustuse olukorda muuta

sätestas kolmas isik ja kostja oli kohustatud nimetatud ettekirjutust täitma.

Hageja on heitnud ette, et talle ei ole pakutud teist tööd. Kostja on nii ülesütlemisavalduses

kui ka menetluse kestel väitnud, et tal ei olnud teist tööd pakkuda. Hageja väited ei leidnud

menetluse kestel tõendamist ja kostjale ei saa heita ette teise töö pakkumata jätmist, kuna

kostjal polnud teist tööd pakkuda. Kohus ei pea põhjendatuks ka seda, et kostja oleks pidanud

pakkuma hagejale tööd kolme-nelja tunni andmiseks. Tegemist ei ole tõsiseltvõetava õpetaja

koormusega ning maakohus on seisukohal, et teise töö pakkumine peab olema sisuline, mitte

aga näilik, mida nelja tunni koormuse pakkumine oleks.

Hageja on oma hüvitise nõude esitanud TLS § 109 lg 1 alusel (dtl 256). Arvestades, et kohus

jätab hageja nõude töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, siis

puudub vajadus analüüsida hageja hüvitise nõuet, kuna hüvitise nõude eelduseks on vajalik

tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse

nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on rikkunud menetlusnorme (eelmenetluse ülesandeid), jättes välja selgitamata

olulised asjaolud. Maakohus on andnud otsuse p-s 35 hinnangu asjaoludele, mis polnud

vaidluse all. Menetluses ei olnud vaidlust selle üle, et tööle asumise hetkel ei olnud tööandjal

hageja kvalifikatsiooni suhtes pretensioone. Samuti ei olnud vaidlustatud asjaolu, et hageja

kvalifikatsioon vastas ametikohale kehtestatud nõuetele. Seetõttu on kohtu hinnang nimetatud

küsimuses ootamatu ja menetluslikult probleemne. Kohus on rikkunud sellega TsMS § 439

lg-t 1, mille kohaselt kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, ega ületada

esitatud nõude piire.

Maakohtu otsus pole põhjendatud, kuna tugineb asjaoludele, mida pooled ei ole menetluses

vaidlustanud ega saanud kommenteerida, sellega on rikutud hageja õigust olla ärakuulatud

(TsMS § 15 lg 1, põhiseaduse § 24 lg 2). Hageja jaoks oli ootamatu ja üllatuslik maakohtu

poolt asjaolude tõendamise kohustuse asetamine hagejale (maakohtu otsuse p 38, kus on

viidatud haridustaseme vastavuse kohta tõendi esitamisele). Kohus ei ole menetlusosalistele

selgitanud, et hageja peab esitama kvalifikatsiooni nõudele vastavuse tõendi – kohus on

valesti jaganud tõendamiskoormuse. Tööandja peaks tõendama, et rikutud on

kvalifikatsiooninõudeid.

Maakohtu otsusest pole võimalik tuvastada, milliste kaalutluste või tõendite alusel jõudis

kohus järelduseni, et kostjal oli kohustus HTM-i ettekirjutus täita ja arvestades asjaolu, et

hagejal puudus magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, siis ei olnud võimalik temaga

töölepingu jätkamine. Seega on kohtuotsus põhjendamata. Töölepingu ülesütlemist ei õigusta

HTM-i ettekirjutus ja selle täitmise kohustus, kuna tööandjal ei olnud nelja aasta jooksul

kordagi kahtlust hageja kvalifikatsiooni vastavuses. Tööandja pidanuks ise põhjendama, miks

ei vasta isik kvalifikatsiooni nõudele – seda pole maakohus arvestanud, mistõttu on

kohtuotsus ebaselge. Samuti on jäetud tähelepanuta, millised õiguslikud tagajärjed oleksid

tööandjale kaasnenud juhul, kui ta oleks jätnud ettekirjutuse täitmata.

Tööandjal tuleb tagada, et muutunud kvalifikatsiooninõuded saavad täidetud, sealhulgas

vajadusel töötajat teavitades, täiendavalt juhendades või pädevust kontrollides.

Maakohus on vääralt leidnud, et eelnev hoiatamine ülesütlemise eeldusena polnud vajalik.

Maakohus on hinnanud vääralt hageja esitatud asjaolude kogumit, mis tõi kaasa valed

järeldused. Hageja vastas kvalifikatsiooninõuetele alates tööle asumisest. Määruse nr 30 § 5 lg

1 redaktsioon muutus alates 6. novembrist 2021, mil hakati kohaldama direktori suhtes uusi

kvalifikatsiooninõudeid. Kvalifikatsiooni omandamiseks oli hagejal vähem kui pool aastat.

Septembris 2022 astus hageja magistrantuuri, mis tähendab, et tema astus seaduse nõudeid

täitma mõistliku aja jooksul. Ajavahemikus 2018–2022 läbiviidud järelevalvemenetluseni ei

olnud hagejal mingit alust eeldada ega kohustust mõista, et tema kaks kõrgharidust ei vasta

magistrikraadi nõudele. Isegi peale määruse nr 30 muutmist ei saanud hageja tööandjalt

hoiatust ega ettekirjutust viia oma haridus vastavusse uue nõudega. Ilma vastava hoiatuseta

töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Kvalifikatsiooninõude käsitlemine ei ole

olnud kostja praktikas järjekindel. Hageja alustas 1. septembrist 2022 Tartu Ülikoolis

magistriõpinguid ning 2024. a juunis omandas magistrikraadi. Puuduliku keeleoskusega

direktorid said nt ajapikendust, tööandja kohtleb ebavõrdselt oma töötajaid, kes kuuluvad ühte

gruppi. Õpetajatele, kellel puudus kutse, anti tähtaeg kutse omandamiseks kuni 1. juulini

2023.

Hageja on seisukohal, et tööandja ei käitunud heas usus ega lojaalselt, vaid lõpetas töölepingu

erakorraliselt ja hoiatamata, mis muudab ülesütlemise õigusvastaseks. Maakohus rikkus

kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes tähtsate asjaolude suhtes seisukoha võtmata ja

tehes vastuolulise otsuse. Tulenevalt eeltoodust ja töölepingu ülesütlemise tühisusest või

ebaseaduslikkusest, on hageja nõue hüvitise maksmiseks õigustatud.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtuotsus ei saanud töötajale tulla üllatuslikuna, kuna ka töötaja ise tunnistas maakohtus, et

tema haridus ei vastanud töölepingu ülesütlemisel seaduses nõutule.

Maakohus ei ole jaganud tõendamiskoormist ekslikult. Töötajale ei saanud tulla üllatusena

kohustus tõendada oma väiteid, sh enda väidet, et tema haridus on võrdsustatav

magistrikraadiga. Eelöeldut arutasid pooled kohtuga mh 23. veebruari 2023. a kohtuistungil,

kus kohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele oma väiteid tõendada, sh tõendada väiteid selle

kohta, et töötaja haridustase vastab nõutule. Hageja vastas kohtule, et ta veel mõtleb, kas ja

millised tõendeid ta selle kohta esitab. Maakohus määras hagejale eraldi tähtaja täiendavate

seisukohtade ja tõendite esitamiseks, millist õigust hageja 9. märtsil 2023 ja 4. juulil 2023 ka

kasutas.

Hageja enda poolt maakohtule esitatud tõendid kinnitavad, et tema haridustase ei vastanud

kooli direktori ametikohal nõutule. Maakohus täitis selgitamiskohustust menetluse kestel

läbivalt ja andis hagejale võimalusi oma seisukohti täiendada ja tõendada. Kuna aga hagejal ei

olnud magistrikraadi, siis ei saanud hageja selle olemasolu maakohtus ka kuidagi tõendada.

Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta, millised tagajärjed oleksid tööandjale kaasnenud.

Tööandja ei lõpetanud töölepingut kergekäeliselt. Töötaja väidetud asjaolu, et kooli- ja

lasteaiadirektorite keelenõuete täitmist otsustati pikendada, ei allu tööandja kontrollile ega ole

tööandja otsustada. Tegemist on HTM-i ja Keeleameti otsustuspädevusega. Tegemist ei olnud

käesoleva tsiviilasja asjaoludega võrreldava olukorraga, kus töötajal puudub ametikohale

nõutav haridustase ehk magistrikraad.

Töötaja hoiatamisega ei olnuks võimalik saavutada rikkumise kõrvaldamise eesmärki.

Maakohus jättis töötaja nõude tööandja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

ja hüvitise väljamõistmiseks põhjendatult rahuldamata.

Alternatiivselt juhuks, kui ringkonnakohus peaks leidma, et töölepingu lõpetamine ei olnud

õiguspärane (mida kostja kategooriliselt eitab), palub tööandja lõpetada tema ja töötaja vahel

1. mail 2018 sõlmitud töölepingu nr 372 TLS § 107 lg 2 alusel alates 25. oktoobrist 2022.

Hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata või

vähendada seda VÕS § 140 lg 1 alusel. Tööandja ei ole töötaja mainet kahjustanud. Kuna

töötaja esitatud asjaoludel ei ole mittevaralise kahju hüvitise nõue seotud töölepingu

ülesütlemise (väidetava) tühisusega, siis tuleb see jätta rahuldamata. Mittevaralise kahju nõue

on ka sisuliselt põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata, leides, et

hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ei ole tühine, kuna esines

alus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks

ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega töölepingu

erakorralise ülesütlemise põhjendatuse kohta ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

8. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus rikkus menetlusnorme, jättes

täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus on asja lahendamiseks olulised asjaolud välja

selgitanud, andnud pooltele võimaluse oma väiteid tõendada. Väide, nagu oleks maakohus

andnud hinnangu asjaoludele, mis polnud vaidluse all, on põhjendamatu ega ole aluseks

maakohtu otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks kohus

rikkunud TsMS § 439 lg-t 1, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha

otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus ei ole ületanud nõude piire ega teinud

otsust nõude kohta, mida pole esitanud. Asjaolu, et maakohus viitas sellele, et erand, mis

kehtis 2021. a-ni, ei saa kehtida igavesti ja avaldas seisukohta, et ka 2018. a selle erandi alusel

direktori tööle võtmine on pigem küsimusi tekitav, ei tähenda nõude piiride ületamist ega

otsuse tegemist nõude kohta, mida pole esitatud. Maakohtu hinnang ei tähenda ka seda, et

rikutud oleks õigust olla ära kuulatud.

8.2. Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjendatud hageja väide, et maakohus jagas valesti

tõendamiskoormuse ning on üllatuslikult leidnud, et hageja pidanuks esitama

kvalifikatsiooninõude täitmise kohta tõendi. Asjas nähtub, et kostja on esitanud omapoolsed

tõendid ja põhjendused hageja kvalifikatsiooninõude puudumise kohta, mh tuginedes HTM-i

ettekirjutusele. Kostja tõendas seega, et rikutud on kvalifikatsiooninõudeid. Kui hageja leidis,

et tal oli 2022. a magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pidi hageja vastavad tõendid

kohtule ka esitama. Maakohus on kvalifikatsiooni küsimust ka 23. veebruari 2023. a

kohtuistungil pooltega arutanud (dtl 182), samuti tõendite esitamist. Mh viitas maakohus, et

„Võib kvalifikatsiooni küsimust tõendada, aga mõelge kriitiliselt mis on tõendite väärtus.

Siin on pigem küsimus hinnangu andmises.“ (dtl 184). Hagejal on olnud võimalus oma

seisukohti täiendada ja tõendeid esitada, sh kvalifikatsiooniga seoses (vt mh 9. märtsi 2023. a

ja 5. juuli 2023. a seisukoht). Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele viidanud mh ka

sellele, et hageja on oma vahearuandes riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste

täitmise kohta märkinud mh, et „ENIC/NARICu poolt oli tehtud otsus, et minu haridus ikka ei

vasta kvalifikatsiooninõuetele“ (dtl 141).

Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult asja materjalide alusel järeldanud, et hagejal

polnud 2022. a-l, mil HTM ettekirjutuse tegi, ja lepingu ülesütlemise ajal seaduse nõuetele

vastavat kvalifikatsiooni. Kirjavahetus Ruth Eliasega ega rahvastikuregistri väljavõte ei

tõenda vastupidist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja pole ka

apellatsioonimenetluses esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et ülesütlemise ajal oleks

hageja kvalifikatsioon seaduses sätestatud nõuetele vastanud.

8.3. Põhjendamatu on ka hageja väide, nagu poleks maakohtu otsusest aru saada, miks ei

olnud hagejaga võimalik töölepingu jätkamine. Arvestades, et HTM oli teinud ettekirjutuse

direktori kvalifikatsiooni seaduse nõuetele vastavusse viimiseks, määratud tähtajaks ei olnud

ettekirjutus selles osas täidetud, kostja taotles täitmise tähtaja pikendamist, kuid HTM ei

rahuldanud taotlust tähtaja pikendamiseks, HTM hoiatas sunnivahendite kohaldamisega,

leidis maakohus põhjendatult, et töölepingu jätkamine hagejaga ei olnud sellises olukorras

võimalik. Ringkonnakohtule on maakohtu järelduste kujunemine jälgitav. Asjaolu, et nelja

aasta jooksul ei avaldanud kostja kahtlust hageja kvalifikatsiooni osas, ei tähenda, et

rikkumise avastamise järgselt pidi kostja töösuhet jätkama. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga, et töölepingu ülesütlemist ei õigusta HTM-i ettekirjutus ja kohustus seda täita. See,

et hageja maakohtu järeldustega töölepingu ülesütlemisega seoses ei nõustu, ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja väide,

et kostja oleks lisaks HTM-i ettekirjutusele viitamisele pidanud ise täiendavalt põhjendama, et

hageja kvalifikatsioon kehtivatele nõuetele ei vasta.

8.4. Õige ei ole hageja väide, nagu poleks maakohus käsitlenud seda, mida toonuks kaasa

ettekirjutuse täitmata jätmine. Maakohus on viidanud sellele, et ettekirjutuse mittetäitmine

oleks toonud kaasa sunniraha kohaldamise, millele ka HTM viitas.

8.5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et olukorras, kus direktori kvalifikatsiooninõuded

tulenevad õigusaktidest (direktori kvalifikatsiooninõuded on kehtestanud riik, mitte kostja),

millele töötaja ei vasta ning HTM teeb ettekirjutuse nõuete täitmiseks, annab selleks tähtaja ja

hiljem tähtaega ei pikenda, peab tööandja tagama, et muudetud nõuded töötaja

kvalifikatsioonile saaksid täidetud.

8.6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, miks ei olnud hageja eelnev

hoiatamine enne töölepingu ülesütlemist kohustuslik, kuivõrd see ei oleks praegusel juhul

tulemust andnud.

Maakohus on tuvastanud ka, et teist sobivat tööd kostjal hagejale sel hetkel pakkuda polnud.

Hageja pole vastupidisele ka apellatsioonimenetluses tuginenud.

8.7. Hageja on tuginenud sellele, et kuna maakohus hindas vääralt töölepingu erakorralise

ülesütlemisega seonduvate asjaolude kogumit, tõi see kaasa valed järeldused. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus asjaolusid ja asjakohaseid tõendeid hinnanud ja oma järeldusi

põhjendanud. Asjaolu, et hageja asus magistriõppesse pärast ettekirjutuse saamist õppima,

näitab hageja pühendumust, kuid ei saa anda siiski alust järeldada, et töölepingu ülesütlemine

oli tühine. Õige on see, et hageja ei saanud eeldada, et määruses nr 30 sätestatud erand kehtib

direktoritele igavesti.

Viide, et puuduliku keeleoskusega direktorid või nõuetele mittevastavad õpetajad said

ajapikendust, ei anna alust järelduseks, et hagejat koheldi ebavõrdselt. Nagu kostja

põhjendatult viitas, ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Samuti on õige kostja väide, et

kostja ei saanud tähtaegu kvalifikatsiooninõuete täitmiseks ise pikendada.

8.8. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, jättis maakohus põhjendatult rahuldamata

ka TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitisenõuded, sh mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Nagu maakohus viitas, oli hageja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osana TLS §

109 lg 1 järgsest nõudest (dtl-d 256, 286). Samas märgib ringkonnakohus, et isegi kui

käsitada hageja mittevaralise kahju nõuet eraldi nõudena, võib nõustuda kostjaga, et hageja

esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei saa lugeda tuvastatuks asjaolusid, mis annaks alust

järeldada, et kostja on hageja mainet kahjustanud ning et see oleks eraldivõetuna aluseks

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

9. Eeltoodut arvestades tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata.

10. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, pole alust

muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd maakohus maakohtu

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra ringkonnakohus

apellatsioonimenetluse kulusid kindlaks, vaid märgib, et apellatsioonimenetluse kulud määrab

rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)