3-25-4628/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4628

Haldusasi

X.X. kaebus temale tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses psühhiaatrilise raviga

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. jaanuari

2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tervisekassa

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2026. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik X.X. esitas 18. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille

kohaselt on talle tekitatud mittevaraline kahju 10 000 eurot. Kaebaja on korduvalt esitanud

soovi saada psühhiaatri vastuvõtule, kuna tema vaimne tervis on sedavõrd haige, et ta ei suuda

osaleda tema suhtes toimuvates kohtumenetlustes. Psühhiaater jättis ravi määramata, mistõttu

lõhkus kaebaja videotarvikud. Vangla oli kohustatud viivitamata suunama teise psühhiaatri

vastuvõtule ja tagama, et kaebajale määratakse ravi. Vangla on tegevusetu ja põhjustas sellega

kaebajale kahju.

Kaebus sisaldab taotlust määrata riigi õigusabi, kuna rikutakse tahtlikult kaebaja vaimset

tervist ja esineb tungiv avalik huvi.

2. Tartu Halduskohus tagastas 6. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse

(resolutsiooni punkt 1), jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ja

asendas määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni punkt 3).

2.1. Halduskohus leidis, et kui vaidluse esemeks on tervishoiuteenuse osutamine vanglas, siis

on vastustajaks Tervisekassa, kuna Tervisekassal on vangistusseaduse § 49 lg 3 alusel

kohustus korraldada tervishoiuteenuste osutamine kinnipeetavale. Vastustaja teeb kindlaks

kohus.

2.2. Halduskohus tuvastas kohtute infosüsteemi abil, et kaebaja esitas 1. septembril 2025

Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks (haldusasi 3-25-2851), tuues

välja, et kaebajale enne vangistust määratud kahe ravimi andmine lõpetati vastavalt 26. juulil

2025 ja 29. augustil 2025, ning keelduti ravimite annuste tõstmisest ja retseptide

pikendamisest. Kaebaja võttis ise ühendust psühhiaatriga, kes määras kaebajale ravimi, kuid

seda ei anta. Vastuvõtt pärast seda, kui kaebaja ennast vigastas, toimus 1. septembril 2025,

kus kaebaja palus ravimite määramist. Määratud ravimeid ei toodud. Veel tuvastas

halduskohus, et kaebaja esitas 16. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise

kahju hüvitamiseks (haldusasi 3-25-4278) tuues välja, et kaebajale võimaldati 28. oktoobril

2025 psühhiaater T. Sedmani vastuvõtt, millel kaebaja lõhkus videoseadmed. Psühhiaater

lõpetas kaebajale ravimi pregabaliin andmise. Kaebaja on korduvalt palunud, et teda

suunatakse teise psühhiaatri juurde. Kaebaja registreeris ennast 28. oktoobril 2025 psühhiaater

M. Viigi vastuvõtule, aga toimus T. Sedmani vastuvõtt. Kaebaja vigastas ennast ja pärast seda

ei võimaldatud talle psühhiaatri vastuvõttu.

2.3. Kohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel,

kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja esitas kohtuasjades 3-25-2851 ja 3-25-4278

mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Mõlemad kohtuasjad on Tartu Halduskohtus

menetlusse võtmise otsustamisel. Kõik asjaolud, mis on kaebuse aluseks käesolevas

kohtuasjas, on kaebaja esitanud kohtuasjas 3-25-2851 ja/või kohtuasjas 3-25-4278. Määrav

tähtsus on sellel, et kaebuste nõudeks on psühhiaatrilise abi osutamise tõttu tekkinud

mittevaralise kahju hüvitamine ja kaebuse alusena kaebaja tuginemine kattuvatele asjaoludele.

2.4. Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks jättis halduskohus riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel rahuldamata.

3. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada.

Kaebaja leiab, et halduskohus leidis valesti, et kaebaja on varasemalt esitanud kaebuse

samadel alustel, mis käesolevas asjas. Praeguses asjas esitas kaebaja kaebuse kuna talle ei ole

tagatud ravi peale seda kui ta lõhkus psühhiaatri vastuvõtul videoseadmed. Halduskohus leidis

valesti, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene ja asjas ei esine tungivat avalikku

huvi. Kaebaja arvates on tema võimalus oma õiguste kaitseks ilmselge ja asjas esineb tungiv

avalik huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes kaebaja määruskaebusega, mõistab

ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2026. a määruse

resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Kaebaja ei vaidlusta

halduskohtu määruse resolutsiooni punkte 2 ja 3, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse

riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja asendas määruse avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga.

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X. määruskaebus jääb rahuldamata.

6. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse

tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

7. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus mõistis teda ebaõigesti kui leidis, et kaebaja

esitas varem kaebuse samadel asjaoludel. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Tutvudes

kohtute infosüsteemi kaudu haldusasjades 3-25-2851 ja 3-25-4278 kaebaja esitatud

kaebustega, saab järeldada, et kaebaja on esitanud kõigis kolmes kohtuasjas mittevaralise

kahju hüvitamise nõude ning kaebuste asjaolud on samad. Haldusasjas 3-25-4278 on kaebaja

selgelt väljendanud, et temale määratud ravi lõpetamine oli ebaõige ning vanglal oli kohustus

võimaldada teise psühhiaatri vastuvõtt, kuna vangla seda ei teinud, tekitati kaebajale kahju.

Käesolevas haldusasjas on kaebaja kaebuses leidnud, et vangla oli kohustatud suunama ta

teise psühhiaatri vastuvõtule ja tagama ravi, vangla tegevusetusega on põhjustatud kaebajale

kahju. Samuti on samad need asjaolud, mis eelnesid kohtule esitatud kaebuste esitamisele,

sealhulgas ravimite määramata jätmine, kaebaja enesevigastus, videotarvikute lõhkumine

psühhiaatri video teel toimunud vastuvõtul 28. oktoobril 2025. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et oluline on see, et kaebuste nõudeks on psühhiaatrilise abi otsustamise tõttu

tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine ning kaebuste aluseks olevad asjaolud kattuvad.

8. Kuna kaebaja oli varasemalt juba esitanud halduskohtule kaks kaebust sama nõudega

samal alusel ja need on halduskohtu menetluses, siis esines halduskohtul alus lugeda

käesolevas asjas esitatud kaebus korduvaks kaebuseks ning tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3

alusel.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 6. jaanuari 2026. a määrus õiguspärane ning

halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja

selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)