Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-25-129615/8 AI generated

2-25-129615/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-129615/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja T. esitas 20. veebruaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on

Legislator headnote

AI generated

2-25-129615/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Viru Maakohtu menetluses on D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja T. esitas 20. veebruaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on

Keywords

AI generated
absence of hardship unnecessary costs failure to state reasons limited work availability lack of integration implausible account of facts
AI generated
2-05-18703/2
…. a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse seoses poolte abielu lahutamisega … …. a. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Pooled on oma abielu lahutanud …. a …, akt nr …. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada.
2-20-7423/12
Tartu Maakohtu menetluses oli T.K.
2-08-53952/5
03.02.2009 on hageja esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna pooled on leppinud kokku ühisvara jagamises notariaalse tõestatud lepingu alusel.
2-22-7341/8
Võtta vastu M. T. ja K. R. T. seadusliku esindaja H. T. 8. juuni 2022 hagist loobumise avaldus ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-7341. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on
2-07-21018/18
Viru Maakohtu menetluses on Vxxx Oxxx`i hagi Exxx Txxx`e vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-129615

Kohtuasi

D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

D. T. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

K. T. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja:

A. T. (ik XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu K. T. 20. veebruaril 2026 esitatud avaldus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-129615 menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuses tulenevalt jätta

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

4. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja

K. T. esitas 20. veebruaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on

pooled pärast hagiavalduse esitamist elatise küsimuse kohtuväliselt lahendanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse

väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

2-25-129615

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja ning kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3).

Kohtutoimikust nähtub, et asjas ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust

saaks kohus kindlaks määrata, mistõttu ei edastanud kohus hageja 20. veebruari 2026 avaldust ka

kostjale seisukoha võtmiseks.

Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks põhjusel, et pooled on saavutanud

kokkuleppe, tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3).

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna hageja on hagist loobunud, kuna pooled on

saavutanud kokkuleppe ning reeglina jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud

poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), jätab kohus menetluskulud käesolevas tsiviilasjas poolte

endi kanda. Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

TsMS § 433 järgi menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

2(2)