3-25-2126/89 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

23.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2126

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X-i

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Diana

Žovnjarovitš ja Ege-Lii Luik

Puudutatud isik – X , riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Kristina Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-2126.

2. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebuse vastuse

lisa 1 digitaalse toimiku lehekülgedel 744-746.

3. Jätta X-i taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.

4. Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus

haldusasjas nr 3-25-2126 muutmata.

5. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

puudutatud isikule vene keelde.

6. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg

ning tema Eestisse saabumise aeg ja andmed karistamise kohta Venemaal (karistuse

pikkus ning selle kandmise aeg) tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-25-2126

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas XX.XX.XXXX Setomaa vallas kaks isikut, kellel

puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Üks neist oli X

(puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX Tšetšeeni Vabariigis). Puudutatud isik esitas

tabamisel suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti XX.XX.XXXX kell 18.32

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni kuni 48 tunniks.

Isik soovis rahvusvahelist kaitset eesmärgiga vältida Ukraina ja Venemaa vahelisse sõjalisse

konflikti saatmist.

2. Tartu Halduskohus andis 29.06.2025 määrusega nr 3-25-2126 PPA-le loa X-i VRKS §

361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni 29.08.2025 (k.a).

Tallinna Halduskohus andis 28.08.2025 määrusega loa pikendada puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamist kuni 28.12.2025 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus jättis

01.10.2025 määrusega halduskohtu 28.08.2025 määruse muutmata. Puudutatud isiku

16.10.2025 määruskaebus on Riigikohtu menetluses. Tallinna Halduskohus pikendas

19.12.2025 määrusega puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega kuni 19.01.2026 (k.a).

Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.01.2026 määrusega halduskohtu 19.12.2025 määruse

muutmata. Puudutatud isik esitas 06.02.2026 määruskaebuse Riigikohtule.

3. PPA

esitas 09.01.2026 Tallinna Halduskohtule

taotluse

puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p 6 ja § 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. Isiku põgenemise ohtu kinnitavad väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 4, 6 ja 8 nimetatud asjaolud.

PPA tegi 12.12.2025 otsuse nr 12506280003-1, millega luges puudutatud isiku rahvusvahelise

kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule sundtäidetava ettekirjutuse

Eestist lahkumiseks ning kohaldas sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi

viieks aastaks. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik kuni tema rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpliku otsuse jõustumiseni ja võimaliku sunniviisilise väljasaatmiseni. Isikut on

alust pidada avalikku korda ohustavaks. Isik on ületanud Venemaa Föderatsiooni ja Eesti

Vabariigi vahelise piiri ebaseaduslikult. Isik tunnistati XXX XX.XX.XXXX otsusega nr 1-50/

XXXX Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi § 2281 lg 3 (b) alusel süüdi narkootiliste

ainete käitlemise eest suures koguses. Talle mõisteti karistuseks X-aastane vabadusekaotus

range režiimiga koloonias ning ta vabanes tingimisi enne tähtaega XX.XX.XXXX. Nii isiku

poolt toimepandud tegu kui ka selle eest talle Venemaal mõistetud karistus on Eesti seaduste

kohaselt käsitatav esimese astme kuriteona. Narkokuriteo toimepanemine teises riigis osutab,

et puudutatud isik on juba varem eiranud teise riigi seadusandja poolt kehtestatud

normistikku, seda enam, et kuritegu oli pandud toime riigis, kus isikul oli tugivõrgustik ja

võimalus töötada sugulase juures (19.08.2025 toimunud rahvusvahelise kaitse vestlusel

avaldas isik, et töötas onu juures), kuid sellest hoolimata otsustas isik kuritegelikul teel müüa

narkootilisi aineid. Lisaks selgus Venemaa kohtule esitatud materjalidest, et taotleja oli seotud

narkootiliste ainete käitlemisega ka enne tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist.

Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosust võib suurendada isikul Eestis toimiva

tugivõrgustiku puudumine, mis vabaduses viibides võib suurendada tema majanduslikku ja

sotsiaalselt ebastabiilsust. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule

riigis viibimisele reageerida ja seda eriti praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni

kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud.

2(8)

3-25-2126

Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 4, 6 ja 8). Isik on toime pannud kuriteo, mille

eest on talle mõistetud vangistus. Isikule on PPA 12.12.2025 otsusega nr 12506280003-1

tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni. Isik on rahvusvahelise kaitse

menetluse jooksul väljendanud vastumeelsust Venemaale naasmise suhtes. Isikul on

väidetavalt Austrias sugulased, mistõttu võib eeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita

ning võib selle vältimiseks Eestist lahkuda. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata

alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus.

Puudutatud isikul ei ole ühtegi reisidokumenti, mida saaks hoiule võtta. Tal puuduvad

rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Isik on Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungil

selgitanud, et ta sattus Eestisse juhuslikult ja võimaluse korral sooviks minna Austriasse, kus

viibivad tema sugulased. Ta on varem avaldanud ka, et Prantsusmaal elab tema isa nõbu ning

Saksamaal kaugsugulane. Perekondlike ja sotsiaalsete sidemete puudumine Eestis, aga nende

olemasolu mujal Euroopas võib suurendada isiku motivatsiooni Eestist lahkuda. Seda riski

suurendab Schengeni alal puuduv riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumise

lihtsus. Ei ole usutav, et vabaduses viibides järgiks isik talle kohaldatud järelevalvemeetmeid

ning asuks PPA-ga koostööle enda võimaliku väljasaatmise täideviimiseks. Arvestades

isikuga seotud asjaolusid kogumis on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne.

Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalused, toitlustus, vajadusel

arstiabi ning võimalus viibida värskes õhus.

4. Puudutatud isik palus 12.01.2026 seisukohas jätta PPA taotlus rahuldamata. PPA ei ole

arvesse võtnud isikuga seotud olulisi asjaolusid. Akuutset vajadust isiku jätkuvaks

kinnipidamiseks ei esine. Põhjendamatu on PPA arvamus, et isik võib lähitulevikus panna

toime sarnase õigusrikkumise. Isik on karistuse ära kandnud ja vangistuse eesmärk on

täidetud. Isiku suhtes ei ole koostatud riskihinnangut. Põgenemisohtu ei esine.

5. Puudutatud isik avaldas 16.01.2026 kohtuistungil, et ta ei kavatse põgeneda, vaid

soovib jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehtud lahendi jõustumiseni.

Soovib saada Eestis rahvusvahelist kaitset, kuna tema tagasipöördumine Venemaale on

võimatu.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.01.2026 määrusega PPA taotluse ning pikendas X-i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui neljaks kuuks (19.05.2026 k.a).

Puudutatud isik saabus Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades. Ta mõisteti XXXX.

a-l Venemaa Föderatsioonis süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemise eest ja teda

karistati X-aastase vangistusega. Narkootilise aine suures koguses käitlemine on tõsine

kuritegu ka Eestis, mille eest on ette nähtud vanglakaristus. Isiku reaalsest vangistusest on

möödas vähem kui kaks aastat ja Eestis vabaduses viibides oleks tal perekondlike sidemete ja

rahaliste vahendite puudumist arvestades keeruline seaduslikul viisil rahalisi vahendeid

hankida ja endale ajutist elukohta organiseerida. Arvestades kuriteo iseloomu ja X-i isiklikku

olukorda, on temast lähtuv oht avalikule korrale piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne. Kuigi

isik käitus pärast vangistuse määramist valdavalt eeskujulikult ning vabanes

kinnipidamiskohast ennetähtaegselt, ei anna see alust väita, et temast lähtuv oht on kadunud.

Narkokuritegude puhul esineb statistika kohaselt suur oht nende uuesti toimepanemiseks ning

see annab alust pidada isikut ohuks avalikule korrale.

Isiku põgenemise oht on tuvastatav VSS § 6⁸ p-de 4, 6 ja 8 alusel. Leebemad

järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Isikul puudub

reisidokument ja isiklikud sidemed Eestiga. Isikul on soov ja oskused aktiivselt, otsustavalt ja

3(8)

3-25-2126

riske võttes tegutseda talle negatiivselt mõjuvate otsuste korral enda olukorra parandamiseks

ja nende otsuste täitmise vältimiseks ka ebaseaduslikul viisil. Isikul puuduvad Eestiga

igasugused majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Põgenemise riski tõstab

oluliselt asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on PPA 12.12.2025 otsusega tagasi

lükatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Puudutatud isik palub 02.02.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

19.01.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning

vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest.

VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Avaliku korra mõistet on

sisustatud üksnes läbi korrakaitseseaduse ning puudub igasugune põhjendus, kas ja miks

puudutatud isiku varasem käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu,

mille tõttu on kinnipidamine vältimatult vajalik. Ainuüksi varasem kriminaalkaristus ei ole

kinnipidamiseks piisav põhjus. PPA esitatud asjaolude pinnalt ei ole alust järeldada väidetava

ohu märkimisväärsust kui VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamise eeldust. Isik esitas 03.12.2025

PPA-le vanglast vabanemise tõendi, millest nähtub, et ta on reaalse vangistuse range

režiimiga vanglas ära kandnud juba XXXX. a-l ehk 5˗6 aastat tagasi. Pärast seda viibis isik

kaks aastat avavanglas ning vabanes ennetähtaegselt XXXX. a-l ehk 3˗4 aastat tagasi. Isikule

määrati registreerimise kohustus kuni XXXX. a-ni, mida ta pole kordagi rikkunud. Isiku

kinnipidamine on muutunud ebaproportsionaalseks.

Kohus on jätnud tähelepanuta puudutatud isikuga seotud asjaolud. Isiku puhul on vangistuse

eesmärgid täidetud. Puudub igasugune alus kohelda teda kui potentsiaalset kurjategijat ja

eeldada, et isik võib vabaduses hankida endale rahalisi vahendeid ebaseaduslikul viisil. Isiku

jätkuval kinnipidamisel on karistusliku meetme tunnused. Isikul on rahvusvahelise kaitse

taotleja staatus, sh õigus töötada, saada majutust majutuskeskuses ning rahalist toetust.

Loataotluses ei ole esitatud statistikat, mis kinnitaks, et narkokuritegude puhul on suur oht

nende uuesti toimepanemiseks. Isiku süüdimõistvast kohtuotsusest ei nähtu mitut kuriteo

episoodi. Kuritegude väidetavat korduvust isiku puhul ei esine. Teda ei ole varem süüdi

mõistetud.

Puudutatud isiku põgenemisohtu (VSS § 68 p-d 4, 6 ja 8) ei esine. Isiku karistatus ei anna

alust automaatselt jaatada põgenemisohtu. Isik on karistuse ära kandnud. Kuriteo

toimepanemise ja isiku kinnipidamise pikendamise vaheline ajavahemik on äärmiselt pikk.

Üldiselt isikute kriminogeensus aja jooksul langeb. Isiku puhul ei ole tehtud nõuetekohast

põgenemisohu prognoosi. Isegi kui põgenemisohtu saab mingil määral jaatada (mida

puudutatud isik eitab), pole tuvastatud, et väidetav oht on piisavalt suur, et piirata isiku

vabadust. Isik põgenes Venemaalt tagakiusuohu eest. Isik selgitas 19.12.2025 istungil, et kõik

tema dokumendid on föderaalvägede käes ning tema osas kehtib päritoluriigist lahkumise

keeld, sest ta on sõjaväekohustuslane ja süüdimõistetud. Seega polnud tal muud võimalust,

kui ületada piir ebaseaduslikult. Puudutatud isik ei üritanud ennast varjata ning avaldas

esimesel kokkupuutel PPA-ga soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isiku eesmärk oli jõuda

Euroopasse ning taotleda kaitset. Ta ei kasutanud Eestit transiitriigina ja ta ei ole kordagi

väljendanud kavatsust suunduda vabaduses olles Eestist kolmandasse riiki.

8. PPA palub 13.02.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Asjas tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. PPA on

taotluses välja toonud isikuga seotud asjaolud ning on piisava põhjalikkusega selgitanud

4(8)

3-25-2126

VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel kinnipidamise vajalikkust. Isikut on põhjendatud pidada avalikku

korda ohustavaks. Vangistusest vabastamise tõend ei ole VRKS § 361 lg 2 p-s 6 nimetatud

ohtu välistav asjaolu. Vaidlust ei ole, et isik on XXX XX.XX.XXXX otsusega mõistetud

süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemise eest (Venemaa Föderatsiooni KrK § 2281 lg

3 (b)). Narkootiliste ainete käitlemine suures koguses on nii Venemaa Föderatsiooni kui Eesti

Vabariigi seaduste kohaselt esimese astme kuritegu. Narkootiliste ainete ebaseaduslik

käitlemine kujutab märkimisväärset ohtu ühiskonnale, ohustades rahvatervist ja ühiskonna

normaalset toimimist. X-aastase vangistuse näol on tegemist pika karistusega, mis omakorda

viitab süüteo kõrgele ühiskondlikule kahjulikkusele. Kohtuotsusest nähtub, et Venemaa

kohtule esitatud materjalidest kohaselt oli taotleja seotud narkootiliste ainete käitlemisega

veel enne tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist. Seega ei saa välistada, et isik oli seotud

narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega juba varem. Asjaolu, et isik vabastati

ennetähtaegselt, ei oma määravat tähendust avaliku korra ohustamise hindamisel, kuna see ei

muuda isiku varasema süüteo raskust ega sellega kaasnevaid riske. Riigikohtu praktika

kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende isikute puhul, keda on

ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, ning eeskätt nende kuritegude puhul,

mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur (sh narkokuriteod, vt

Riigikohtu 11.12.2006 määrus nr 3-1-1-103-06, p 15; 22.02.2010 määrus nr 3-2-1-124-09, p

33). Ohu hindamisel omab tähendust ka asjaolu, et puudutatud isik on väitnud nii 03.12.2025

vestlusel kui ka 19.12.2025 kohtuistungil, et kohtuotsus on fabritseeritud. Isiku väide

kriminaalasja fabritseerimise kohta võib viidata vastutuse eitamisele ja vähesele

kriitikavõimele oma varasema käitumise suhtes.

Arvestades perekondlike sidemete ja rahaliste vahendite puudumist, on isikul Eestis viibides

keeruline seaduslikul viisil rahalisi vahendeid hankida ja endale ajutist elukohta organiseerida.

Isik on XX.XX.XXXX kohtuotsusest nähtuvalt avaldanud, et ta asus kuritegelikule teele

rahaliste vahendite leidmise eesmärgil. Samas oli tal kodakondsusjärgses riigis võimalus

saada rahalisi vahendeid seaduslikul teel ning tal oli ka tugivõrgustik, kes sai teda aidata.

Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb isikuga seotud asjaoludel

kogumis. Praegusel juhul on VSS § 68 p-de 4, 6 ja 8 eeldused täidetud. Isik on toime pannud

kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistus. Isik on varasemalt väljendanud vastumeelsust

Venemaale naasmise osas. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehti 12.12.2025

tagasilükkav otsus koos lahkumisettekirjutusega, ning see vähendab kaebaja motivatsiooni

Eestisse jääda. Isikul puuduvad perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Eestis. Ta on

29.06.2025 kohtuistungil väljendanud, et sooviks võimalusel elada Austrias. Isiku sõnul on tal

Austrias palju sugulasi, Prantsusmaal isa nõbu ning Saksamaal kaugsugulane. Seega on tal

neis riikides tugivõrgustik, kes võib aidata teda liikumisel ja elukoha leidmisel. Ei ole usutav,

et isik jääks vabanemisel kuni lõpliku otsuse jõustumiseni Eestisse. Põgenemisohtu on

järeldatud mitte üksnes ebaseaduslikust piiriületusest, vaid isiku kohta kogu teadaoleva info

valguses. Isik pole esitanud ühtegi tõendit, et tema suhtes oleks kehtestatud päritoluriigist

lahkumise keeld. Esitatud tõmmistest nähtub üksnes üldine loetelu, millal võidakse piirata

välismaal reisimise õigust ja see ei tõenda piirangu faktilist rakendamise puudutatud isiku

suhtes.

Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole põgenemisohu tõttu võimalik tõhusalt kohaldada.

Määruskaebusele vastamise hetkeks on isik kinnipidamiskeskuses viibimise ajal selgelt

näidanud, et ta ei hooli kehtestatud reeglitest. PPA on isikule teinud 12.02.2026

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 15.7-19/6, millega isik tunnistati süüdi

kinnipidamiskeskuse kodukorra p-de 3, 5, 110 ja 111 rikkumises.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(8)

3-25-2126

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. PPA on koos määruskaebuse vastusega esitanud asja materjalide juurde võtmiseks PPA

12.02.2026 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 15.7-19/6 (lisa 1, digitaalse toimiku

leheküljed 744-746). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja õigemaks lahendamiseks asja

materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

11. HKMS § 264 lg 5 teise lause kohaselt ei ole haldustoiminguks loa andmise määruse peale

esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli

nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebus ei sisalda ühtegi põhjendust, miks tuleks selle

läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu

12.01.2026 istungil, millest võttis osa ka vene keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on

määruskaebuses saanud välja tuua kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja

põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus

menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. Kohtuistungi

korraldamata jätmise tõttu käsitab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotlust tõlgi

kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude

kandmiseks. Puudutatud isikule on varasemas menetluses kohtulahendid tõlgitud, seega on

talle vaikimisi menetlusabi antud. Ringkonnakohus jätkab isikule menetlusabi andmist

käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste vene

keelde tõlkimiseks (HKMS § 114 lg 2).

12. VRKS § 361 lg 2 p 6 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral

kinni pidada, kui see on riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. See säte vastab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punktile e, mille kohaselt võib

taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra

kaitsmine (Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p 20). Tulenevalt vajalikkuse nõudest

on taotleja kinnipidamine direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punkti e alusel avaliku korra

ohustamise tõttu põhjendatud üksnes siis, kui isiku konkreetne käitumine kujutab endast

tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (Euroopa

Kohtu 15.02.XXXX otsus N., C-601/15 PPU, p 67). Ka Riigikohus on 29.01.2015 määruses

nr 3-3-1-52-14 (p 12) leidnud, et VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule

korrale või julgeolekule olema märkimisväärne. Ohtu avalikule korrale saab põhjendada

näiteks isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga ka tema juurest leitud esemetega,

näiteks ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste ainetega, samuti muude asjaoludega.

13. PPA põhjendas puudutatud isiku kinnipidamist avaliku korra kaitsmise eesmärgil sellega,

et puudutatud isik on ületanud ebaseaduslikult riigipiiri ning Venemaal toime pannud kuriteo,

mille eest on kandnud vanglakaristust. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku jätkuv

kinnipidamine avaliku korra kaitsmise eesmärgil põhjendatud ja isikut on alust pidada

avalikku korda ohustavaks VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel. Ringkonnakohus jääb selles osas

praeguses asjas 19.12.2025 määruses (p 11) toodud seisukoha juurde. Asjaoludes ei ole

toimunud selliseid muutusi ja määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaks

aluse ringkonnakohtu 19.12.2025 määruses toodud hinnangut muuta. Puudutatud isiku

12.01.2026 halduskohtule esitatud 24.03.2020 vanglast vabanemise tõend nr 039656 (dtl 430-

431) ohtu avalikule korrale ei välista. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikut on karistatud XXX

XX.XX.XXXX otsusega (dtl 273-295) suures koguses narkootiliste ainete käitlemise eest X-

aastase vangistusega range režiimiga koloonias. Puudutatud isiku 12.01.2026 halduskohtule

esitatud tõenditest nähtub, et XXX XX.XX.XXXX määrusega (dtl 432-438) asendati

6(8)

3-25-2126

puudutatud isiku karistuse kandmata osa 3 aastat 10 kuud ja 23 päeva sunnitööga ning XXX

XX.XX.XXXX määrusega (dtl 439-442) vabastati ta ennetähtaegselt (kandmata karistus 1

aasta 1 kuu ja 22 päeva) ning talle määrati karistuse ülejäänud ajaks registreerimiskohustus.

Seega ei ole karistuse kandmisest möödunud kuigi pikk aeg. PPA on ohtu avalikule korrale

piisavalt põhjendanud. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on minevikusündmus, mis on

olulise tähtsusega ka isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel (Riigikohtu

27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p 17). Narkootiliste ainete käitlemine suures koguses on nii

Venemaa Föderatsiooni kui Eesti Vabariigi seaduste kohaselt esimese astme kuritegu.

Narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist käsitletakse tõsise ühiskonnaohtliku kuriteona,

mille kriminaliseerimise peamine eesmärk on rahvatervise kaitse kui kollektiivne õigushüve,

mis hõlmab kogu ühiskonna toimimist ja määratlemata isikute tervist. Puudutatud isikule on

mõistetud X-aastane vangistus, mis omakorda viitab süüteo kõrgele ühiskonnaohtlikkusele.

Neist asjaoludest tuleneb ja säilib puudutatud isiku oht avalikule korrale. Välistada ei saa

ohtu, et isik võib vabaduses viibides ning rahaliste vahendite puudumisel panna toime uusi

süütegusid. Seejuures on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem muu hulgas

narkokuritegude puhul (vt Riigikohtu 11.12.2006 määrus nr 3-1-1-103-06, p 15). PPA on

määruskaebuse vastuses lisaks välja toonud, et isik on toime pannud korrarikkumisi ka

kinnipidamiskeskuses. Eelneva põhjal võis puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega

pikendada VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.

14. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab oht, et isik põgeneb (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika;

Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 36¹ lg 2¹ järgi

käsitatakse VRKS § 36¹ lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s

6⁸ nimetatud asjaolu. VSS § 6⁸ kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb

vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

Põgenemise ohule võivad viidata muu hulgas dokumentide, elukoha või püsiva viibimiskoha

ja rahaliste vahendite puudumine ning isiku varasem käitumine. Seejuures tuleb iga juhtumit

hinnata individuaalselt ja tervikuna (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18).

15. PPA väitis ning halduskohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada

põgenemisohtu VSS § 68 p-de 4, 6 ja 8 kohaselt nende koosmõjus. Puudutatud isik saabus

Eestisse ebaseaduslikult. Talle on mõistetud Venemaal toimepandud kuriteo eest X-aastane

vangistus. PPA on teinud tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas tagasilükkava otsuse ning

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni. Isik on rahvusvahelise kaitse

menetluse kestel väljendanud vastumeelsust Venemaale naasmise suhtes ning ta on

selgitanud, et sooviks elada Austrias, kus elavad tema sugulased. Eeltoodud asjaolude tõttu

tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt põgenemisohtu, mis õigustab tema

kinnipidamist veel neljaks kuuks, kaitsmaks avalikku korda.

16. Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks

(vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). VRKS § 29 lg-s 1 loetletud

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et puudutatud isik järgib PPA seatavaid

kohustusi, kuid isiku osas tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. PPA

on õigesti märkinud, et isiku suhtumist kehtestatud reeglitesse ilmestab ka asjaolu, et

kinnipidamiskeskuses viibimise ajal on talle tehtud 12.02.2026 distsiplinaarkaristuse

määramise käskkiri nr 15.7-19/6 kinnipidamiskeskuse kodukorra p-de 3, 5, 110 ja 111

rikkumise eest (dtl 744-746). Kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks ei ole asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine

7(8)

3-25-2126

ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses tagatakse puudutatud

isikule vajaduse korral tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused (vt VRKS § 36³ lg 1 ja

VSS § 26 ). Kuigi isiku kinnipidamine kujutab kahtlemata tema õiguste olulist piiramist, ei

⁹

saa kinnipidamist selle kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks. Kinnipidamiskeskuses

kinnipidamine ei ole karistuslik, vaid korrakaitsemeede, mille eesmärk on tagada isiku

kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks.

17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)