2-25-127680/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-127680

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20.02.2026 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-25-127680

Tsiviilasi

B A hagi H S vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3 075,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B A (isikukood xxx), lepinguline esindaja K K

Kostja H S (isikukood xxx)

Viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt H Silt hageja B A kasuks elatis alates 19.11.2025 kuni B Ai

täisealiseks saamiseni (xxx).

3. Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 341,74 eurot kuus [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast).Elatise

summa suurus muutub perekonnaseaduse § 101 lõigete 3 ja 4 kohaselt iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt kehtivalt avaldatava tarbijahinnaindeksi ja keskmise

brutokuupalga suuruse muutusega.

4. Elatis tuleb tasuda B A arvelduskontole xxx iga kuu esimeseks päevaks selgitusega

„elatis lapsele“.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-25-127680

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“

Asjaolud ja menetluse käik Kohtu selgitused

1. B A (hageja) emana on rahvastikuregistrisse kantud H S (kostja). Hagiavalduse kohaselt on

Harju Maakohtu 25.01.2023 määrusega 2-22-13274 kostjalt täielikult ära võetud hageja

hooldusõigus ning kuni hageja täisealiseks saamiseni eestkostjaks määratud xxx. Hagejale on

määratud alates 27.11.2022 asendushooldusteenus xxx.

2. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu elatise nõudes.

Kohus tegi kostjale makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas hagi 09.01.2026, mille kohaselt palub elatise välja mõista

miinimummääras. Hageja kostjaga ei suhtle, hagejale lapsetoetust ei maksta, kuna hageja on

eestkostetav ja elab hooldusperes.

3. Harju Maakohus võttis hagi 26.01.2026 määrusega menetlusse, andis kostjale 14 päevase

tähtaja alates hagimaterjalide kättetoimetamisest hagiavaldusele vastuse esitamiseks ning hoiatas

kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluste kohta. Kostja on hagimaterjalid kohtu infosüsteemis

avanud 01.02.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega hiljem oma vastust esitanud.

Kohtu seisukoht

4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse

tegemise.

6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

7. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: B A

(sünd. xxx) on H Si alaealine laps. Hageja elab xxx, kus talle pakub asendushooldusteenust xxx.

Hageja seaduslik esindaja on xxx.

8. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab

kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

2-25-127680

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

9. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7

näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:

9.1.

Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)

9.2.

Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)

9.3.

Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest

(mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse

vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on

määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.

9.4.

Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga,

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus. (lg 6)

9.5.

Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

3 aastat. (lg 7)

10. Hageja nõuab kostjalt elatist 341,74 eurot kuus.

11. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole

seadusega ettenähtud alammäära.

12. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et kostja ei saa lapsetoetust ega lapserikka pere toetust, ei

kuulua kohaldamisele PKS § 101 lg 5. Ka ei viibi hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Samuti ei ole

kostja kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele elatist, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg

7. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

13. Kohus selgitab, et hageja nõutav elatis 341,74 eurot moodustub PKS § 101 lg-s 3 sätestatud

baassummast (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ning PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale

lisanduvast 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (alates 01.04.2025 59,43 eurot).

14. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks

saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 341,74

eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga

aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.

15. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja pangakontole.

2-25-127680

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik