3-25-2840/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2840

Määruse kuupäev

20. veebruar 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks anda

talle luba viibida kambris üksi ja loa andmata jätmisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8

ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus

toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 29. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis on pealkirjastatud

õigusvastasuse tuvastamise ja asjakohase raviteenuse osutamise kohustamise taotlusena.

Kaebuse kohaselt jättis Sihtasutuse Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus 27. augusti 2025. a

otsusega nr 14-1/2638-1 rahuldamata kaebaja 16. juuli 2025. a taotluse võimaldada tal viibida

terviseprobleemide tõttu kambris üksi. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebajal leiab, et tal peab

olema võimalus kambris üksi olla, et tal ei tekiks kambrikaaslastega konflikte, kuna tema

terviseprobleemid häirivad kambrikaaslasi. Kaebaja väitel ei vasta tõele väide, et tal ei esine

vaevusi, mille tõttu peaks ta kambris üksi viibima. Kaebaja haigusloos pole märgitud, et ta on

korduvalt nõudnud üksi kambris viibimise võimalust. Raviotsus tehti kaebajat vastuvõtule

kutsumata ja talle tervisekontrolli tegemata. Seetõttu ei ole tegemist kvaliteetse

tervishoiuteenusega. Samuti ei ole täpselt kirjeldatud, millisel juhul ta üldse saaks üksi kambris

3-25-2840

viibida. Ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamine põhjustab kaebajale terviseprobleemide

ägenemist ja kannatusi ning olulist heaolu ja elukvaliteedi langust. Kaebaja

terviseprobleemidesse suhtutakse skeptiliselt ja äärmiselt ükskõikselt. Kaebaja märgib, et talle

on põhjustatud ebakvaliteetse tervishoiuteenusega mittevaralist kahju 10 000 eurot, mis seisneb

väärikuse alandamises (5000 eurot) ja tervise kahjustamises (5000 eurot).

Kaebaja taotleb riigilõivust vabastust ja riigi õigusabi.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohustamis- ja hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2

p-d 2 ja 4).

Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglas tervishoiuteenust

osutavat Sihtasutust Viljandi Haigla andma talle loa viibida terviseseisundi tõttu kambris üksi.

Samuti taotleb kaebaja talle vaidlusaluse loa andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Kuna kohustamis- ja hüvitamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus vastustaja

tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldi tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Seepärast poleks tuvastamiskaebus HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav.

3. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. Nimetatud sätte

kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse

sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 9. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse

Tartu Vanglas tervishoiuteenust osutava Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse peale, et talle ei

väljastatud 19. mai 2025. a taotluse alusel üksinda kambris viibimiseks luba. See kaebus

registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-25-2267. Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2026. a

määrusega asjas nr 3-25-2267 kaebaja kaebuse käiguta (resolutsiooni p 1) ning andis kaebajale

kaebuse nõuete täpsustamiseks tähtaja (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis kohus kaebaja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohus tõlgendas haldusasjas nr 3-25-

2267 kaebuse nõudeid selliselt, et kaebaja on esitatud kohustamisnõude talle üksinda kambris

viibimiseks loa andmiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja ei ole kohtu

tõlgendusele vastu vaielnud.

Praeguses asjas esitatud kaebuse nõue ja alus kattub haldusasjas nr 3-25-2267 esitatud kaebuse

nõude ja alusega. Mõlemas kohtuasjas taotleb kaebaja Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamist

anda talle üksinda kambris viibimise luba ning loa väljastamata jätmisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väidab mõlemas asjas, et kahju tekitati talle

ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega ning sellega alandati tema väärikust ja kahjustati

tema tervist. Asjaolu, et kaebaja on esitanud Sihtasutusele Viljandi Haigla kambris üksi olemise

loa saamiseks mitu taotlust (nii 19. mail 2025 kui ka 16. juulil 2025) ning saanud neile eraldi

vastused (sh 27. augusti 2025. a vastus nr 14-1/2638-1), ei muuda kohustamis- ega kahju

hüvitamise nõude alust – tegemist on ühe sama (väidetava) tervishoiuteenuse osutamise üle

toimuva vaidlusega. Kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi haldusasja nr 3-25-2267 raames.

Praeguse määruse tegemise aja seisuga ei ole kohus haldusasjas nr 3-25-2267 teinud kaebuse

menetlusse võtmise määrust, kuid see ei tähenda, et selles asjas esitatud kaebust ei saaks lugeda

kohtu menetluses olevaks HKMS § 121 lg 1 p 3 mõistes. Kaebajal on võimalik esitada tolles

asjas kõik asjakohased väited ja tõendid (vrd nt Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2026. a

määrus asjas nr 3-25-3310, p 7).

3-25-2840

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

7. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest Tartu

Halduskohus on haldusasjas nr 3-25-2267 6. jaanuari 2026. a määrusega samadel asjaoludel ja

samal alusel esitatud riigi õigusabi taotluse lahendanud.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen