3-26-467/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-467

Määruse kuupäev

20. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada 22.

aprilli 2020. a pöördumine nr 2-3/1518-1

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus 22. aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1 osas

kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda 22. aprilli 2020. a pöördumisega nr 2-3/1518-1 ja saada

sellest koopiaid.

4. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5 § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seadus (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas kaebuse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 31. oktoobril 2025 Tartu Vanglale taotluse nr 6-7/2-25/3997-1

pöördumise nr 2-3/1518-1 tutvustamiseks. Taotluse kohaselt keeldusid nii inspektor-

kontaktisik kui ka üksuse juht toimingu tegemisest (vastus nr 2-3/1985-2).

2. Tartu Vangla keeldus 11. novembri 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/3997-2 kaebajale

soovitud dokumendi väljastamisest. Kaebaja ei ole esitanud vanglale ühtegi pöördumist, mis

oleks registreeritud 22. aprillil 2020 numbriga 2-3/1518-1. Vangla ei väljasta kinnipeetavatele

kolmandate isikute poolt vanglale adresseeritud pöördumisi (avaliku teabe seaduse (AvTS) §

35 lg 1 p 12).

3-26-467

3. Kaebaja esitas 18. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide vangla vastuse nr 6-7/2-25/3997-2

peale, millega keelduti kaebajale dokumenti tutvustamast. Kaebaja soovib jätkuvalt, et vangla

väljastaks talle dokumendi nr 2-3/1518-1. Kaebaja nõuab dokumendiga tutvumist

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 ja § 37 lg 2 alusel kooskõlas avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 25 lg-ga 2. Vangla rikub HMS § 5 lg-st 2 tulenevaid põhimõtteid.

4. Tartu Vangla jättis 29. jaanuari 2026. a otsusega nr 1-8/2-26/246-2 kaebaja vaide

rahuldamata. Kaebaja nõuab, et Tartu Vangla võimaldataks tal tutvuda kolmanda isiku

esitatud pöördumisega. Tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p-st 12 ei saa väljastada ega tutvustada

kaebajale kolmanda isiku poolt vanglale adresseeritud pöördumist, mistõttu ei ole võimalik

toimingut sooritada.

5. X esitas 15. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks

tutvustada kaebajale 22. aprilli 2020. a pöördumist nr 2-3/1518-1. Kaebaja on esitanud

dokumendi saamiseks vanglale avalduse, kuid vangla dokumenti ei väljastanud. Kaebaja

esitas taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.

6. Tartu Vangla esitas 20. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule vastuses kohtunõudele

kaebaja venekeelsete pöördumiste tõlked, vangla vastuse kaebaja esialgsele pöördumisele ja

22. aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1. Tartu Vangla palub kaebaja juurdepääsu

nimetatud dokumendile piirata, sest dokumendi esitas vanglale kolmas isik ning see sisaldab

kolmanda isiku andmeid, mille avaldamine võib teda kahjustada.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud vaides

vaidlustanud 22. aprilli 2020. a dokumendi nr 2-3/1518-1 väljastamisest keeldumist. Kohus

saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada

22. aprilli 2020. a pöördumine nr 2-3/1518-1.

8. Kohus tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud

tõendile (II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III).

I

9. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

10. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õiguste riive intensiivne. Kuigi kaebajale tuleneb

subjektiivne õigus nõuda dokumentidega tutvumist (HMS § 37 lg 1 ja AvTS § 4 lg 1, § 9 lg

1), siis ei ole tegemist piiramatu õigusega. Kaebaja soovib tutvuda kolmanda isiku

pöördumisega Tartu Vanglale. Kohtu hinnangul ei teki kaebajale kolmanda isiku esitatud

dokumendi tutvustamata jätmisest sedavõrd olulisi negatiivseid tagajärgi, mis riivaks oluliselt

kaebaja õigusi. Kaebaja soov pöördumisega tutvuda rajanes eeldusel, et pöördumine sisaldab

teavet kaebaja vasaku käe kahe sõrme murdmise, liigese välja väänamise ning parema käe

küünarnuki vigastamise kohta. Arvestades, et nõutud dokument ei sisalda teavet kaebaja

kehavigastuste tekkimise kohta, ei ole kaebajale huvi dokumendiga tutvumiseks põhjendatud

3-26-467

ning dokumendi kaebajale väljastamata jätmisega ei teki kaebajale olulisi negatiivseid

tagajärgi. Samuti ei nähtu kohtule ühtegi muud õigust, mille kaitsmine oleks raskendatud või

oluliselt takistatud. Kui kaebajale selgitati, et dokument ei sisalda kaebaja kehavigastuste

tekitamisega seotud teavet, ei soovinud kaebaja enam ka saada kirjalikku vastust (dtl 64 ja

68). Seega on kaebaja andnud ka ise mõista, et dokumendi saamiseks puudub tal

märkimisväärne huvi. Arvestades eeltoodut ei saa kaebaja õiguste riivet pidada oluliseks.

11. Kohtu hinnangul on kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ebatõenäoline. HMS § 37 lg 2

kohaselt haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles

sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Tartu Vangla on 22.

aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1 tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS §

35 lg 1 p 12 alusel. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele

teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vangla eksinud dokumendi asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistamisega ning vangla keeldus õiguspäraselt kaebajale dokumenti väljastamast. Seega

puudub Tartu Vangla õigusvastane tegevus ning kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks

puudub alus.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

13. Tartu Vangla palub piirata 22. aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1 kaebajale

ligipääsu. HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 näeb

ette, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise

taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks,

eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-dele 1 ja 3 võib kinniseks kuulutatud

menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt

eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud

välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, ning

menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on

menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures.

14. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb 22. aprilli 2020. a pöördumine nr 2-3/1518-1

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata

esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Nimetatud pöördumine sisaldab kolmanda isiku

isikuandmeid AvTS § 35 lg 1 p 12 mõttes ning sellest tulenevalt on pöördumine õiguspäraselt

tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Nimetatud dokumendile

juurdepääsu piiramist kaebajale õigustab asjaolu, et see dokument sisaldab olulises ulatuses

kolmanda isiku isikuandmeid ning tema õiguste kaitsega seotud teavet. Kaebaja huvi

dokumendiga tutvumiseks ei saa praegu pidada kolmanda isiku huvidest kaalukamaks.

15. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

3-26-467

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise

kaudu.

16. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse 22. aprilli 2020. a pöördumise

nr 2-3/1518-1 osas kinniseks. ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada

sellest koopiaid.

III

17. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

18. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest

nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt arvukatel kordadel

suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste teadmiste puudumisele halduskohtumenetluses

kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-26-363, 3-25-4588, 3-25-4531,

3-25-4472, 3-25-4485 jne). Kaebaja on esitanud aastate jooksul Tartu Halduskohtule rohkem

kui 600 kaebust ning ainuüksi viimase aasta jooksul ligikaudu 30 kaebust. Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

19. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider