3-25-4464/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4464

Haldusasi

Q, W OÜ ja Y kaebus Konkurentsiameti 30.10.2025

otsuse nr 7-10/2025-015 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Q, W OÜ ja Y, esindajad vandeadvokaadid

Mart Blöndal ja Rauno Ligi

Vastustaja – Konkurentsiamet, esindaja Karl Jaak

Rebane

Kolmas isik – X, esindaja vandeadvokaat Anton Sigal

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.12.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q, W OÜ ja Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Q, W OÜ ja Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.12.2025 määruse

resolutsiooni punkti 7 peale.

2. Rahuldada osaliselt kaebajate taotlus piirata määruse avaldamist. Avaldada

jõustunud määrus selliselt, et kaebajate ärinimed asendatakse tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 175 lg 6).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

Määruskaebus

1. Kaebajate määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.12.2025 määruse resolutsiooni p 7

peale, millega jäeti kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, tuleb tagastada HKMS

§ 207 lg 2 alusel, sest määruskaebuse esitajate võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt

vähene. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ja

uue määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sh kaebajate taotletud alternatiivsetel

viisidel.

2. Ringkonnakohtu määrus on tehtud HKMS § 207 lg 3 p 1 alusel ilma kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid ringkonnakohus märgib lühidalt siiski järgmist.

3-25-4464

3. Kaebajate eesmärk on vältida tasakaalustamisvõimsuse tasu maksmisega kaasnevat

rahavoo negatiivseks muutumist ning seeläbi projektide rahastamiseks sõlmitud lepingute

ülesütlemist või intressimarginaali tõstmist krediidiasutuste poolt. Määruskaebuses toodud

asjaoludel ei saa välistada kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadust.

4. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Samas

ei hinda ringkonnakohus praegu kaebuse eduväljavaateid ka kuigi suureks.

5. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole siiski alust, kuna avalikud huvid ja

kolmandate isikute õigused kaebaja õigustest kaalukamad. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamise korral ei peaks kaebajad kohtumenetluse ajal maksma tasakaalustamisvõimsuse

kulude eest, mistõttu langeks suurem koormus kulude katmisel teistele tootjatele ja tarbijatele.

Samas on vastustaja põhistanud, et just taastuvenergia tootjad (sh kaebajad) on oma toodangu

suure volatiilsuse tõttu ühed peamised süsteemi ebabilansi põhjustajad, tingides otsese

vajaduse tasakaalustamisvõimsuse hankimise järele. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta

kaebajate rahavoo säilitamiseks nende tekitatud kulu teiste tootjate või tarbijate kanda.

Põhjendatud pole ka see, kui kaebajate poolt tasumisele kuuluv tasakaalustamisvõimsuse tasu

jääks jätkuvalt X-i kanda. Vastustaja on põhistanud, et võimsusjaotustulust

tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulude katmine (kuni 31.12.2025) oli ajutine meede ega

saa pikemalt jätkuda, sh X-i muude projektide tõttu, mis nõuavad lähiaastatel suures mahus

rahalisi investeeringuid võimsusjaotustulust. Lisaks saaks kaebajad sellisel viisil esialgse

õiguskaitse kohaldamisega põhjendamatu eelise teiste (taastuvenergia) tootjatega võrreldes,

sest erinevalt teistest tootjatest, saaksid nemad kasutada kohtumenetluse ajal vaidlusaluse

tasakaalustamisvõimsuse tasu suurust summat oma majandustegevuses. Kui kohus teeb

lahendi kaebajate kasuks, on neil võimalik nõuda alusetult makstud tasakaalustamisvõimsuse

tasu tagastamist koos intressidega.

6. Kaebajad saavad siinses kohtumenetluses kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi

(HKMS § 44 lg 1) ning esialgse õiguskaitse korras taotletavad abinõud peavad olema seotud

kaebuse esemega (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 15). Määruskaebuses toodud

alternatiivsed taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks väljuvad kaebuse esemest.

7. Asjaolude olulisel muutumisel võivad kaebajad esitada uuesti esialgse õiguskaitse

taotluse.

Määruse avaldamine

8. Esialgse õiguskaitse taotluse kohta tehtud määrus avaldatakse selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus (HKMS § 179 lg 4; Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-21-2196, p 12).

9. Kaebajad esitasid määruskaebuses taotluse jätta määrus avaldamata, kuna see sisaldaks

kaebajate ärisaladust. Alternatiivselt paluvad kaebajad ringkonnakohtul kaaluda muud sobivat

meedet, st üksnes määruse resolutsiooni avaldamist või määruse avaldamist ilma kaebajate

ärisaladust sisaldavate andmeteta.

10. Ringkonnakohus rahuldab kaebajate taotluse osaliselt.

11. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. HKMS § 175 lg 5 näeb

ette, et kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang,

avaldab kohus huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta

kehtib juurdepääsupiirang, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. HKMS §

178 lg 3 alusel on need sätted kohaldatavad ka määrusele.

2(3)

3-25-4464

12. Menetlusosaliste andmete varjamisel avaldatavas kohtulahendis tuleb leida konkreetseid

asjaolusid arvestades isiku õiguste ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel kohane

tasakaal. Kohtumenetluse avalikkuse tagamiseks tuleb kohtul eelistada lahendusi, kus

andmete varjamise kaudu oleks isikute õigused tagatud ning samas oleks võimalik

kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda

määrus kaebajate tootmisüksuste võimsusi, toetuse määrasid, krediidilepingu tingimusi vms

andmeid, mida kaebajad on kaebuse p-s 6.2 käsitanud enda ärisaladusena. Samas on kaebajad

19.12.2025 halduskohtule esitatud seisukohas põhistanud, et siinse vaidluse asjaolusid

arvestades võib pelgalt kohtuvaidluse toimumise avalikuks saamine kahjustada nende huve,

sh seoses kaebajate majandusliku seisuga. Neil kaalutlustel on kaebajate ja avalikud huvid

mõistlikus tasakaalus, kui määruse avaldamisel asendatakse kaebajate ärinimed

tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)