2-24-123795/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

(TÄIENDAV OTSUS)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-123795

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi J. L. vastu

tarbijakrediidilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse

3251,47 euro, intressi 188,28 euro, sissenõudmiskulude

40 eurot, viivise 2108,71 euro ja edasiulatuva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

6 368,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, Julianus

Inkasso OÜ; e-post: XXX

Kostja: J. L. (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, otsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava

osaga

RESOLUTSIOON

1. Täiendada käesolevas tsiviilasjas 22.12.2025 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja

põhjendava osaga.

2. Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 22.12.2025 tehtud otsuse osa.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 5575,44 euro saamiseks. Kohus tegi 25.06.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

2. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule

hagimenetluses menetlemiseks.

3. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.09.2024 Harju Maakohtule hagi J. L. vastu

võlgnevuse nõudes (dtl 25-33). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

25.04.2021 kliendilepingu nr XXX (dtl 34) ning järelmaksulepingu nr XXX (dtl 35-38),

millega kostja soetas seadmed summas 1568 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,90% aastas ning

lepingutasu 19,90 eurot.

4. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 20.07.2021 järelmaksulepingu nr XXX (dtl 39-42)

seadmete ostmiseks kokku summas 89,60 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,90% aastas, lepingutasu

9,90 eurot.

5. Veel sõlmiti 20.07.2021 järelmaksuleping nr XXX (dtl 43-46) seadmete ostmiseks kokku

summas 1672,87 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot.

6. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles hageja

22.12.2021 kostjaga sõlmitud lepingud üles (dtl 58) ning loovutas 07.03.2024 hagejale (dtl

59).

7. 04.09.2024 hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3251,47 eurot,

intressivõlgnevuse 188,28 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 2110,85 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 järgse määraga alates

05.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

17.01.2025 korrigeerib hageja hagi, et soovib kostjalt viiviste väljamõistmist viivised

alates 18.01.2025 kuni põhinõude summas 3281,47 eurot täitmiseni kokkulepitud

viivisemääras, s.o 24% aastas.

8. Kohus jättis hagiavalduse 14.11.2024 määrusega (dtl 85-88) käiguta ning kohustas hagejat

täpsustama põhivõlgnevuse summat ning tuua välja selle arvutuskäik, täpsustada

viivisesummat ning selgitama, kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

9. Hageja esitas kohtule 10.12.2024 täpsustatud hagiavalduse (dtl 94-102), milles täpsustas

põhivõlgnevuse arvestust ning viivisearvestust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta selgitas hageja järgmist.

10. Järelmaksulepingu nr XXX sõlmimisel ei olnud kliendil aktiivseid ega varasemalt

lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Creditinfo Eesti AS-i

erakliendi riskihinnang (Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 1,3. Krediidiandja hindas

isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel. Klient täitis ning allkirjastas

järelmaksu taotlemisel enne müügilepingute vormistamist taotluse ning deklareeris oma

andmeid järgnevalt:

-

isik oli Ettevõtja/FIE;

-

peamine sissetulekuallikas oli palk;

-

igakuine netosissetulek oli 1500 eurot;

-

igakuiste laenukohustuste summa oli 0 eurot;

-

isik ei olnud „riikliku taustaga isik“.

XXX erakliendi maksevõime hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet,

kasutades selleks infot järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja

olemasolevate kohustuste kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi

krediidivõimelisuse kohta.

11. Järelmaksu leping nr XXX sõlmimisel ei olnud kliendil aktiivseid ega varasemalt

lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Creditinfo Eesti AS-i

erakliendi riskihinnang (Delphiskoor) on olnud aktsepteeritav 9,7. Krediidiandja hindas

isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel:

-

isik oli Ettevõtja/FIE;

-

peamine sissetulekuallikas on palk;

-

igakuine netosissetulek oli 1500 eurot;

-

igakuiste laenukohustuste summa oli 99,94 eurot;

-

isik ei olnud „riikliku taustaga isik“.

XXX erakliendi maksevõimet hinnati eeskirja alusel, kasutades selleks infot järelmaksu

taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud

teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta. Uuesti on kontrollitud

kliendi esitatud järelmaksu taotluste täitmisel maksehäireregistrit ja uuendanud Creditinfo

Delphiskoori, s.h on kogutud ja säilitatud andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse

kohta, olemasolevate maksekohustuste täitmise kohta (kasutades maksehäireregistri infot

ja Creditinfo skoori) ning kasutatud neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse

arvutamiseks.

12. Järelmaks leping nr XXX sõlmimisel ei olnud kliendil aktiivseid ega varasemalt

lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Creditinfo Eesti AS-i

erakliendi riskihinnang on olnud aktsepteeritav 9,7. Krediidiandja hindas isiku

maksevõimet eeskätt kontoväljavõtte alusel, kus faktilised asjaolud olid alljärgnevad:

-

isik oli tippjuht/keskastme juht:

-

peamine sissetulekuallikas palk (isiku poolt märgistatud vastavad valikud);

-

igakuine netosissetulek oli 1500 eurot;

-

isiku igakuiste laenukohustuste summa oli 0 eurot, XXX järelmaks 52,5 eurot;

-

isik ei olnud „riikliku taustaga isik“.

XXX erakliendi maksevõimet hinnati eeskirja alusel, kasutades selleks infot järelmaksu

taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud

teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta. Vastutustundliku

laenamise nõuete täitmise tagamiseks on uuesti kontrollitud kliendi poolt esitatud

järelmaksu taotluste täitmisel maksehäireregistrit ja uuendanud Creditinfo Delphiskoori,

s.h kogutud ja säilitatud andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta (iga esitatud

järelmaksu taotluse täitmisel), olemasolevate maksekohustuste täitmise kohta (kasutades

maksehäireregistri infot ja Creditinfo skoori) ning kasutatud neid andmeid kliendi jaoks

mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.

13. Hageja lisab, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, millega hageja ei nõustu siis, ülesütlemine ei olnud kehtiv ning

hageja palub alternatiivselt ning mõista välja kostjalt lepingu nr XXX sissenõutavaks

põhiosa summas 1127,21 eurot (20.02.2022 – 20.11.2024) osamaksed ning viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud

maksegraafikule.

14. Hageja palub välja mõista ka lepingu nr XXX välja sissenõutavaks põhiosa summas 58,15

eurot (20.10.2021 – 20.11.2024) osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule.

15. Samuti palub mõista välja lepingust nr XXX sissenõutavaks põhiosa summas 1672,96

eurot kõik osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Kohus kohustas hagejate täpsustama 10.01.2025 määrusega (dtl 171-172) kas ja millal

ning mis vormis andis krediidiandja tarbijale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks, hoiatusega ülesütlemise ja kogu võla sissenõudmise kohta ning mis

asjaoludel saab kohus järeldada, et lepingu ülesütlemise avaldus on kostja poolt kätte

saadud. Lisaks tuli hagejal esitada kohtule ülesütlemise teatise eestikeelne tõlge ning

meeldetuletuskirjade eestikeelsed tõlked koos summade ja lepingu numbriga, mille kohta

meeldetuletuskirjad on saadetud.

17. Hageja esitas oma 17.01.2025 vastuses kohtule (dtl 179-182) ülesütlemise teatise

eestikeelse tõlke (dtl 183), kui meeldetuletuskirjade kohta märkis, et on esitanud antud

tõendid selleks, et tõendada kostjale meeeldetuletuskirjade edastamist seoses

võlgnevusega. Meeldetuletustes toodud sisu ei ole asja lahendamisel seega oluline, vaid

tõend on esitatud vaid tõendamaks.

18. Lisaks täpsustab hageja, et soovib kostjalt viiviste väljamõistmist viivised alates

18.01.2025 kuni põhinõude summas 3281,47 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras,

s.o 24% aastas (dtl 182).

19. Kohus tegi 22.12.2025. otsuse (dtl 193-195), millega rahuldas hagi osaliselt järgmise

resolutsiooniga: 1) Rahuldada OÜ Aktiva Finance Groupi hagi J. L. vastu XXX AS ja J.

L. vahel 25.04.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevalt osaliselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 2) Mõista J. L.-ilt OÜ Aktiva

Finance Groupi kasuks välja põhivõlg 1344,39 eurot ning viivis põhinõude tasumata osalt

(1344,39 eurot) alates 05.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras; 3) Rahuldada OÜ Aktiva Finance Groupi hagi J. L. vastu

XXX AS ja J. L. vahel 20.07.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevalt

osaliselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 4) Mõista J. L.-ilt OÜ

Aktiva Finance Groupi kasuks välja põhivõlg 67,54 eurot ning viivis põhinõude tasumata

osalt (67,54 eurot) alates 05.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras; 5) Rahuldada OÜ Aktiva Finance Groupi hagi J. L.

vastu XXX AS ja J. L. vahel 14.10.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevalt

osaliselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 6) Mõista J. L.-ilt OÜ

Aktiva Finance Groupi kasuks välja põhivõlg 1672,96 eurot ning viivis põhinõude

tasumata osalt (1672,96 eurot) alates 05.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 7) Jätta hagi rahuldamata

järgmiste nõuete osas: põhivõlg 166,58 euro ulatuses, intressi sissenõudmiskulude ja

sissenõutavaks muutunud viivise osas; 8) Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise

ulatusest 54,4% ulatuses J. L. kanda ning 45,6% ulatuses OÜ Aktiva Finance Groupi

kanda; 9) Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Groupi põhjendatud ja vajalike

menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot; 10) Mõista J. L.-ilt välja OÜ Aktiva

Finance Groupi kasuks menetluskulude katteks hüvitis 408 eurot.

20. Hageja taotles 09.01.2026, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga

(dtl 202).

PÕHJENDUSED

21. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava

osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati

talle kätte 08.01.2026. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

22. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega

(TsMS § 444 lg 2).

23. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5).

24. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud alternatiivselt ümberarvestuse järgi osaliselt.

Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt.

25. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja XXX AS vahel

25.04.2021 sõlmitud kliendilepingust nr XXX ja tarbijakrediidilepingust nr XXX,

20.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

nr XXX ning

20.07.2021

tarbijakrediidilepingust nr XXX. Kohtule on esitatud allkirjastamata lepingud.

26. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

27. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist

võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt

allkirjastatud. VÕS § 404 lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul

tarbija avaldus sisaldama peab.

28. Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et

tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga

tahteavalduse.

29. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS §

404 lõikes 1sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 405 sätestatud

andmetest. Samas sätestavad järgnevad lõiked, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2³ sätestatud

andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte

või hakkab krediiti kasutama. VÕS §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või

täidetakse muu kohustus. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse, milles nähtuvad

kostja tehtud tagasimaksed krediidiandjale. Seega on kohtu hinnangul usutav, et kostjale

on asjad üle antud ning kostja on hakanud lepingujärgseid makseid tasuma.

30. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

31. Lepingu kohaselt on 25.04.2021 sõlmitud lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr 24,32%

aastas, 20.07.2021 sõlmitud lepingus nr XXX määr 33,06% aastas ning lepingu nr XXX

määr 24,36% aastas. 25.04.2021 sõlmitud lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (kolmekordne määr seega 60,27%) ning

20.07.2021 sõlmitud lepingute ajal 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%). Seega

krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised krediidikulukuse

määra suuruse tõttu.

32. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohta selgitab kohus, et Eestis kehtib

krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist

kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka

hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

33. Kohus selgitas 14.11.2024. määruses hagejale tarbjakrediidilepingutele kohalduvat õigust

ning tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 85-88). Ning et Riigikohtu juhiste

kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks

34. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud 10.12.2024 vastuses

kohtunõudele koos ümberarvestusega (dtl 154-161), et hageja ei nõustu sellega, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

35. Hinnates hagiavalduses ja seisukohtades esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei

ole tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline.

36. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine

lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

37. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

38. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel

(s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine

lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See

tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks

piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise

regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS §

49 lg 3 p 3).

39. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise

püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures

summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille

laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105,

p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt

hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud

andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

40. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja

teavet kostja sissetulekute, kohustuste, tegelikke majapidamiskulusid oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja on

selgitanud, et lepingute sõlmimisele eelnevalt on kontrollitud kostja maksehäirete

puudumist ning arvutatud krediidireitingu skoorid, kui kostja sissetulekute, kohustuste

olemasolu ja suuruse kohta on krediidiandja tuginenud ainult taotluses esitatud andmetele.

41. Kuigi hageja on küll selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja

sissetulekuid lepingu nr XXX sõlmimisel eeskätt kontoväljavõtte alusel, kuid hageja ei ole

esitanud kohtule tõendeid, analüüsi ega selgitusi selle kohta, milliste konkreetsete

pangakonto andmete ja näitajate põhjal hinnati kostja maksevõimet. Hoolimata sellest, et

krediidiandja viitab maksehäirete puudumisele ja pangakonto väljavõtte kontrollimisele, ei

piisa üksnes konto väljavõtte küsimisest ega üldsõnalisest viitest, et kontroll toimus.

Puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed kululiigid tuvastati pangakonto

väljavõttest, kuidas neid kulusid hinnati ning kuidas järeldati, et kostja suudab mitme

lepingu igakuiseid laenumakseid tasuda arvestades kõiki muid jooksvaid rahalisi

kohustusi. Samuti ei ole kohtule esitatud teavet selle kohta, kas kostjal oli muid

finantskohustusi ning kuidas krediidiandja nende olemasolu tuvastas ja hindas. Kohus

selgitas eeltoodut 14.11.2024 määruses ning andis hagejale võimaluse tuua välja kõik

asjaolud ja tõendid selle kohta, kuidas krediidiandja maksevõimelisust kontrollis. Hageja

tõendeid ei esitanud.

42. Eeltoodut kogumina arvestades eeldab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei

ole järgitud – hageja ei ole kogunud andmeid piisavalt pika perioodi jooksul ning piisaval

määral, et jõuda järelduseni laenutaotleja krediidivõimelisuse kohta.

43. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

44. Hageja on palunud kohtule esitatud ümberarvestuses (dtl 154-169) alternatiivselt mõista

välja kostjalt lepingu nr XXX sissenõutavaks põhiosa summas 1127,21 eurot

(20.02.2022–20.11.2024) osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule. Hageja palub

välja mõista ka lepingu nr XXX välja sissenõutavaks põhiosa summas 58,15 eurot

(20.10.2021–20.11.2024) osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ning välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule. Samuti mõista

välja lepingust nr XXX sissenõutavaks põhiosa summas 1672,96 eurot kõik osamaksed

ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Leping nr XXX

45. Ümberarvestuse punktis 3.1 on hageja selgitanud, et lepingu nr XXX (dtl 159) alusel sai

kostja kokku 1568 eurot. Kostja on tasunud makseid kokku 223,61 eurot (203,04+20,56).

Sissenõutavaks on muutunud osamaksed alatest 10. osamaksest s.o 20.02.2022 kuni 43.

osamaksed s.o 20.11.2024 summas 1127,21 eurot (3,67+1123,54). Hageja palub välja

mõista välja sissenõutavaks põhiosa summas 1127,21 eurot ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed alates 20.12.2024 osamaksest kuni 20.04.2025 osamakseni (45,62

+ 46,46 + 47,30 + 48,17 + 49,10, summas 236,65 eurot).

46. Hageja on esitanud kohtule 07.12.2021 saadetud lepingu ülesütlemise teatise (dtl 58,

tõlge 183), milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 21.12.2021,

hoiatusega leping erakorraliselt üles öelda. Teatisest ei selgu, milline leping üles on

öeldud või kas üles on öeldud kõik lepingud üheaegselt.

47. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhiosamaksete katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus

alles 20.12.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alles 20.12.2024

osamaksest ning 21.12.2021 lepingu ülesütlemine on kehtetu.

48. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka tuleviku maksed. Seega

mõistab kohus välja põhivõlgnevuse summas 1344,39 eurot (1568 – tasutud 223,61).

Leping nr XXX

49. Ümberarvestuse punktis 3.2 on hageja selgitanud, et lepingu nr XXX (dtl 160) alusel sai

kostja kokku 89,60 eurot. Kostja on tasunud makseid kokku 22,06 eurot (21,18+0,88).

Sissenõutavaks on muutunud osamaksed alatest 5. osamaksest s.o 20.10.2021 kuni 41.

osamakseni s.o 20.11.202. summas 58,15 eurot (57,80+0,25). Hageja palub välja mõista

välja sissenõutavaks põhiosa summas 58,15 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed alates 20.12.2024 osamaksest kuni 20.04.2025 summas 19,29 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt ei ole ülesütlemine kehtiv.

50. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka tuleviku maksed. Seega

mõistab kohus välja põhivõlgnevuse summas 67,54 eurot (89,60 – tasutud 22,06).

Leping nr XXX

51. Hagiavalduse täpsustuses p 3.3 on hageja selgitanud, et lepingu nr XXX (dtl 161) alusel

sai kostja kokku 1 672,96 eurot. Kostja makseid tasunud ei ole. Lepingu alusel tuli laen

tagastada maksegraafiku alusel 20.11.2021-20.10.2023. Kohtule nähtuvalt ei olnud kostja

viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 21.12.2021 seisuga, mistõttu ei olnud kostja rikkunud

oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud

laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne

viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

52. Kuna lepingujärgne viimane tagasimakse pidi olema 20.10.2023, on leping nr XXX

lõppenud korraliselt. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud kõik

osamaksed summas 1672,96 eurot. Kohus mõistab välja põhivõlgnevuse summas 1672,96

eurot.

53. Kohus selgitab, et kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, ei ole põhjendatud ka lepingutasude

väljamõistmine kostjalt. Kohtule esitatud ümberarvestuses on hageja arvestanud

krediidijääki ka lepingutasud (krediidijääk 1 587,90 eurot koos lepingutasuga 19,90 eurot,

krediidijääk 99,50 koos lepingutasuga 9,90 eurot).

54. Hageja on esitanud lepingujärgses määras intressinõude kuni lepingu ülesütlemiseni

summas 188,28 eurot. Kohus on tuvastanud, et lepingute ülesütlemine on toimetu.

Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal

õigus nõuda seadusjärgset intressi. Nii 25.04.2021 kui ka 20.07.2021 oli seadusjärgne

intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab

kohus intressinõude 188,28 eurot rahuldamata.

55. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingute

ülesütlemisel lepingute alusel sissenõutavaks muutunud viivise (17.01.2025 korrigeeritud

viiviseraporti (dtl 184) alusel, perioodi 23.12.2021-04.09.2024 eest, määraga 24% aastas)

summas 2108,71 eurot. Kuivõrd lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, ei olnud kostja veel

23.12.2021 viivituses. Hageja on esitanud kohtule viivisearvestuse, millest ei ole võimalik

eristada kolmest erinevast lepingust tulenevaid viiviseid ning nende arvestuskäike ja -

perioode. Lisaks on kohus nii 14.11.2024 kui 10.01.2025 kohtumääruses selgitanud

hagejale vasturääkivusi viivise arvestuses. Hageja teistsugust arvestust kohtule esitanud ei

ole. Ümberarvestuses märgib hageja lühidalt, et soovib viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kohus jätab viivisenõude 2108,71 eurot rahuldamata.

56. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja viivised alates 05.09.2024 kuni

põhinõude summas 3251,47 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on korrigeerinud 17.01.2025 menetlusdokumendis resolutsiooni p 3 (dtl

182) edasiulatuva viivise nõuet alates 18.01.2025 kuni põhinõude summas 3281,47 eurot

täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Kohtule esitatud ümberarvestuses

(dtl 159-161) märgib hageja lühidalt, et soovib viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

57. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja

viivisenõuded on põhjendatud ümberarvestuses märgitud VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

58. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude ümberarvestuse kohaselt osaliselt,

on kohtu hinnangul põhjendatud edasiulatuva viivise nõue alates hagi esitamisest

05.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras. Kohus

rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude alates 05.09.2024 kuni põhivõlgnevuste

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras. Kuivõrd kostja muid tasusid

krediidiandjale ei võlgne, jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata.

Menetluskulude kindlaksmääramine

59. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

60. Kohus rahuldas hageja nõude 6 368,81 eurot 54,4% ehk 3462,79 euro ulatuses, mistõttu

kohus jätab menetluskulud 54,4% ulatuses kostja ja 45,6% ulatuses hageja kanda.

61. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

62. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 102), mille kohaselt on kulud olnud: 1)

riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 630 eurot; 2) lepingulise esindaja õigusabi tasu 527

eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt on hageja kulud olnud:

-

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot;

-

Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs.

Hagiavalduse ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine, esitamine kohtule 3 h 169 euro/h 507 eurot.

63. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 630 eurot. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud.

64. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS §

4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik

määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja

mõista 20 eurot.

65. Kohus märgib, et tegemist pole ei keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on

põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 3 h, sh peab kohus mõistlikuks ajakulu

hagiavalduse esitamisele 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö

tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi

kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas,

mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista

ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning

hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust

(TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu

120 eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 630 eurot, seega kokku 750 eurot.

66. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 750 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 54,4% hageja

menetluskuludest ehk 408 eurot.

67. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata, et kostja poolt hagejale hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus on 408 eurot.

68. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust.

69. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik