2-24-18171/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-18171

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Vastuväite lahendamine, kompromissi kinnitamine,

menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X (ik XXX), lepinguline esindaja Maksim

Tšurkin

Kostja:

Y (ik XXX), lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

Asja läbivaatamine

19. veebruari 2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X 19. detsembri 2025 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Kinnitada X ja Y vahel 19. veebruaril 2026 istungil sõlmitud kompromiss

alljärgnevas sõnastuses:

2.1. X ja Y lepivad kokku, et ühisomand korteriomandile asukohaga XXX

(registriosa nr xxxxx) lõpetatakse selliselt, et eelmainitud korteriomand jääb X

ainuomandisse.

2.2. Y annab järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 68 lg 5 tähenduses:

2.2.1.

Y annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega Y lepib X-iga

kokku selles, et korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxx)

omandiõigus läheb üle X-ile;

2.2.2.

Y annab kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku

kinnistusraamatus registriosa nr xxxxx kohta teises jaos oleva kande

kustutamiseks ja nõusoleku viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille

kohaselt on selle kinnisasja omanik X (isikukood XXX).

2.3. X annab järgmise sisuga tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 tähenduses:

2.3.1.

X annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega Y lepib X-iga

kokku selles, et korteriomand, mille kinnistusraamatu registriosa numbriks

on xxxxx, omandiõigus läheb üle X-ile;

2.3.2.

X annab KRS § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatus registriosa

nr xxxxx kohta teises jaos oleva kande kustutamiseks ja nõusoleku viidatud

2-24-18171

registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on selle kinnisasja omanik

X (isikukood XXX).

2.4. Sõidukid Honda CR-V (registreerimismärgiga XXX) ja sõiduk Honda Civic,

(registreerimismärgiga YYY) jäävad Y ainuomandisse.

2.5. X kohustub tasuma Y-le enamsaadud ühisvara eest hüvitist suuruses 28 541

(kakskümmend kaheksa tuhat viissada nelikümmend üks) eurot 90

kalendripäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest Y

arvelduskontole nr XXXXXX Swedbank AS-is. Punktis 2.2 nimetatud

tahteavaldused loetakse Y poolt antuks ja omandiõigus korteriomandile läheb

X-ile üle käesolevas punktis märgitud summa tasumise tingimusel.

2.6. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi täitmisega loetakse kogu poolte

ühisvara jagatuks. Mistahes muid nõudeid ühisvaraga seoses pooltel ei ole.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-18171 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi

kinnitamisega.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada X-ile pool hagi esitamisel 29. novembril 2024 tasutud riigilõivust, s.o 210

eurot X pangakontole nr XXXXXX Swedbank AS-is.

6. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Vastuväite lahendamise osas ei ole

määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks.

2. Hageja esitas 19. detsembri 2025 vastuväite kohtu tegevusele. Eelkõige heidab hageja

kohtule ette, et kohus jättis tegemata otsuse kostja poolt esitatud menetlustähtaja ennistamise

taotluse kohta enne menetluse edasist korraldamist. Hageja hinnangul oleks kohus pidanud

esmalt lahendama tähtaja ennistamise küsimuse määrusega, kuna sellest sõltus edasine

menetluskäik ja tagaseljaotsuse tegemise võimalus. Samuti leidis hageja, et kohus jätkas

menetlust ja planeeris istungi, kuigi menetluslik olukord oli ebaselge ning kostja taotlus jäi

pikaks ajaks lahendamata.

3. Pooled avaldasid 19. veebruaril 2026 toimunud istungil soovi lõpetada menetlus tsiviilasjas

kompromissiga ning esitasid samal päeval kompromissi, mida paluvad kinnitada. Pooled

otsustasid kompromissis jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotleb kompromissi

kinnitamise järgselt tagastada tema arvelduskontole pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust,

s.o 210 eurot.

4. Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. Kohus arvestab

vastuväite lahendamisel asjaolu, et pooled sõlmisid 19. veebruari 2026 kohtuistungil

kompromissi ning palusid kohtul selle kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi

sõlmimisega väljendasid pooled oma ühist tahet vaidlus lõplikult lõpetada ning loobusid

sisuliselt edasisest vaidluse pidamisest kohtumenetluses. Seetõttu puudub käesoleval juhul

menetluslik vajadus hinnata varasemaid menetlustoiminguid ulatuses, mis ei mõjuta

2(3)

2-24-18171

kompromissi kehtivust ega selle kinnitamise eeldusi. Vastuväites viidatud väidetavad

menetluslikud rikkumised ei takistanud pooltel kompromissi sõlmimist ega mõjutanud nende

menetlusõiguste tegelikku teostamist.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust

tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

7. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei

saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

8. Menetluskulud jäävad vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellisest jaotusest tulenevalt puudub vajadus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

9. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole endale tagastamist. Kohus tuvastas,

et hageja on avalduse esitamisel tasunud 29. novembril 2024 riigilõivu 420 eurot. Kohus

rahuldab taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ühisvara jagamise nõude

esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv tagastada

hageja pangakontole.

10. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS § 661 lg-le 4 ning menetlusosaliste kokkuleppele

lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

3(3)