2-26-88/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-88

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

J. L. hagi I. L. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

12. veebruar 2025

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J. L. (ik XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX)

I. L. (ik XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. L. hagi I. L. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada J. L. ja I. L. abielu, mis on sõlmitud 7.06.2023.a. Jõhvi Vallavalitsuses ja

mille kohta on koostatud tõend nr 181-2023/996.

3. Jätta I. L.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „L.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. J. L. esitas 5.01.2026.a. Viru Maakohtule hagi I. L. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 7.06.2023.a. J. L. kinnitab, et abielusuhted on

pöördumatult lõppenud, pooled elavad eraldi. Ühiseid lapsi abielust ei ole. Hageja soovib abielu

lahutada kuna pooltel on erinevad iseloomud ning sellest tulenevalt pidevad tülid. Poolte kooselu

on lõppenud ning abielusuhteid jätkata hageja ei soovi. Kohtuväliselt ei ole pooltel õnnestunud

abielu lahutada kuna kostja ei ole lahutusavaldust kinnitanud ning perekonnaseisuasutusse

minema ei ole nõus. Hageja on seisukohal, et poolte lepitamine on võimatu.

2. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde.

J. L. väitel lõppesid poolte abielusuhted mais 2024.a. Hageja selgitas, et enne abielu olid pooled

koos üle kahe aasta, siis otsustasid abielluda. Abielus olles selgus, et pooltel on erinevad

iseloomud, erinevad huvid ja eesmärgid elus. Järeldusele, et abielu on pöördumatult lõppenud

jõudis hageja enda sõnul 2024.a suvel. Väidetavalt on hagejal uus suhe.

Hageja selgitas, et kostja on äkilise iseloomuga, meeleolu vaheldub nagu „kiiged“, kergesti

ärrituv, on korduvalt hagejat ähvardanud „elu põrguks“ tegemisega kui naine otsustab lahutada.

Detsembris 2023 alustas I. L. oma äritegevusega, aga see ei õnnestunud, siis oli poolteist aastat

töötu, sellest tekkisid tülid. Pidevad tülid mõjusid hagejale raskelt ning ta kaugenes abikaasast.

Tülid olid tõsised. Lisaks sellele on kostja väga armukade ja kinnitab pidevalt, et on Eestisse

tulnud ainult naise pärast. Aastast 2025 elab hageja oma elu. Hageja kinnitas, et on küll vastu

võtnud kostja pakutud abi ja kingitusi, kuid enda sõnul ei ole ta neid küsinud, vaid see on olnud

kostja enda initsiatiiv, sest kostja üritas kuidagi hagejaga suhelda. Pooled ongi viimastel aastatel

elanud kui endised abikaasad. Mais 2025 tekkisid hagejal unehäired ning oli sunnitud psühhiaatri

poole pöörduma. I. L. pidevalt uuris, kuidas, miks jne, kui hageja püüdis teemat lõpetada, jätkas

kostja survestamist kuni naise närvivapustuseni. Hageja sõnul tundis ta üheltpoolt vastutust mehe

eest kuna viimane tuli siia tema pärast, ootas kuni tal pikendati elamisluba, teisest küljest jälle

kartis. Kui hageja sai aru, et kostja ei ole nõus abielu lahutama kohtuväliselt, pöördus avaldusega

kohtu poole, kuna ei soovi sellise vaimse pinge all olla, soovib oma eluga edasi minna.

Pooltevahelised suhted on keerulised, kostja väidab et soovib nende kokkujäämist, samas

süüdistab kõiges hagejat. J. sõnul on ta I.ile öelnud, et neil ei ole enam millestki rääkida, mingeid

suhteid enam ei ole. Hageja soovib abielu lahutada.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. I. L. märkis kohtuistungil 12.01.2026.a., et ei ole nõus abielu lahutamisega. Tal on tunded

naise vastu ning ei soovi abielu lõpetada.

I. L. selgitas, et tutvus J.ga interneti teel. Kostja elas Venemaal. Tuli elama Eestisse kuna see oli J.

soov. Siin osteti korter ja hakati tegema remonti, otsustati luua pere. Kõik oma säästud kulutas

abikaasa elu parandamiseks, korteri remondiks. Suhted olid head ajani, mil I. lahkus töölt ja

hakkas oma äriga tegelema. Äri käima ei läinud ning kostjal ei olnud tööd ega raha. See oli

2024.a. suvel, kui abikaasa ütles, et ta ei ole see inimene ning iseloomud on erinevad. Samas võttis

naine vastu tema kingitusi, korter on vormistatud naise nimele. 2024. aastal hakkas naine teda

oma elust eemale tõukama. I. üritas sellele vastu protestida ja püüdma ühist keelt leida. Ettepanek

pöörduda spetsialisti poole, lükati tagasi.

Kostja kinnitas, et abikaasad elavad eraldi, samas on ta toetanud ja abistanud naist ning see on

kõik vastu võetud. Kui kostja küsis, kas on uusi suhteid, vastas J. alati eitavalt.

Närvivapustused olid J.l sellest, et kostja soovis teada, miks kõik tööd on vaja teha koos, aga kui

meelelahutus, siis läheb naine üksi. Sellest algasid konfliktid ja skandaalid.

I. L. märkis, et palus J.l mitte lahutada praegu, et võibolla on neil lihtsalt raske periood, aga J.

vastas, et ta ei näe elus midagi head, üksnes halba.

I.i sõnul on abielu tema jaoks väga tähtis, aga saada kohtuistungil teada, et naisel on mingisugused

suhted kui nad veel on abielus, on šokk. Probleemid poolte vahel tekkisid kostja sõnul siis kui

naine teatas, et ei soovi enam abielu jätkata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

5. J. L. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu

säilitamise võimalust ei näe.

I. L. abielu lahutamisega nõus ei ole.

Kohus möönab, et I. L.l võib olla soov abielu säilitada kuna tal on tunded abikaasa vastu, samas ei

ole välistatud, et tegeliku soovi taga on majanduslikud või muud põhjused.

Kostjal võib olla siiras soov suhteid taastada, samas on kohtu hinnangul abielu säilitamine

mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt

võimalikuks.

Hageja leppimisaja andmist mõistlikuks ei pea ning väidab et abielu jätkata ei ole võimalik, tal on

uus suhe.

Kohtuistungil saadud vahetu mulje põhjal leiab kohus, et hageja on oma otsuse põhjalikult läbi

kaalunud.

Seda kinnitab asjaolu, et pooled elavad eraldi, 2024.a suvest abikaasad kaugenesid (dtl 20

00:03:13; 00:04:16), abielusuhted lõppesid hageja sõnul 2024. a suvest (dtl 19 00:00:46) kostja

sõnul 2025.a suvest (dtl 23). Kuigi teatud suhtlus poolte vahel oli (abi, kingitused jms), ei saa seda

pidada abielusuheteks. Ka kostja kinnitas, et intiimsuhteid ei olnud (dtl 23).

Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid ainult ühe abikaasa soovil ning ei

saa sundida kedagi vastu tahtmist abielus olema või elama ebaterves suhtes kahtlustuste,

süüdistuste ja etteheidetega.

Pooltele leppimisaja andmine venitaks käesoleval juhul ainult ühe poole kahtluseid ja teise poole

pingeid jms.

Kui üks pooltest on vastu abielusuhete säilitamisele ja selle nimel pingutusi teha ei soovi (nt

perenõustamist), vaid püüab oma eluga edasi minna, on kohtu hinnangul abielusuhete

taastamine/säilitamine võimatu.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on käesoleval juhul

pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.

Kohus lahutab poolte abielu.

6. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

I. L. abielueelne perekonnanimi oli B. (dtl 5). Kohtuistungil märkis I. L., et pärast abielu

lahutamist soovib ta tõenäoliselt jätta endale perekonnanime „L.“.

7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik