2-25-115958/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115958

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu põhivõlgnevuse 1408,61 euro,

viivise 497,17 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 239,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), asukoht

Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, OÜ Julianus

Inkasso; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 1408,61 eurot, seisuga

12.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 497,17 eurot ja alates 13.11.2025

edasiulatuv viivis põhinõudelt (1408,61 eurot) määras 0,065% päevas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Jätta menetluskulud X kanda.

3. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud kokku 470 eurot, s.o

riigilõiv 350 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot.

Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 718478306.

4. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 03.04.2022 sõlmitud osamaksetega vara

müügileping nr 12647280, millega kostja sai kaupa summas 1299 (sissemakse 400 eurot) ning

05.02.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 14527292, millega kostja sai kaupa

summas 1489 eurot. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt arveid. Kostjale saadeti

18.04.2024 lepingu ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja (25.04.2024) andmisega. Elisa

Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 26.04.2024.

Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses kohus proovinud korduvalt kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx ja xxx, kuid tulemusteta. xxx, Tallinn

korteriomanik kinnitas 12.09.2025, et võlgnik ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri järgi

kostjal elukoha aadress puudub, lisa-aadressil xxx, Tallinn, Harju maakond, 13613 tagastati

menetlusdokumendid hoiutähtaja möödumisel.

Kohus saatis hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega 12.01.2026 e-posti aadressidel

xxx ja xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus

seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 12.01.2026 ning

see loeti kättetoimetatuks 28.01.2026. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (17.02.2026) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 358 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline

esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

kohtule esitamine (TsMS § 4842 alusel 20 eurot); 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine

ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (2 h 338 eurot). Lisaks taotleb hageja

kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja

on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 350 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 470 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428

viitenumbriga 718478306.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik