2-26-3185/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Toomas Talviste

Keith Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-3185

Tsiviilasi

G.B, S.R, W.L, S.S avaldus N.Z ( pärandvara

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad

G.B, isikukood XXX

S.R , isikukood XXX

W.L, isikukood XXX

S.S, isikukood XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G.B, S.R, W.L, S.S avaldust N.Z ( pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud avaldajate kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist

saavad avaldajad kohtult taotleda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad

3. Toimetada määrus kätte avaldajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Avaldajad esitasid 10.02.2026 Pärnu Maakohtule avalduse N.Z (isikukood XXX, surnud

30.01.2026) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajad teise

järjekorra pärijad. Pärandajal ei ole kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid. Pärandi hulka

kuulub OÜ, , osa nimiväärtusega 2500 eurot ning LHV pensionifondi osakud. OÜ osal

puudub avaldajate hinnangul reaalne väärtus. LHV pensionifondi osakute väärtus

09.02.2026 seisuga on 5267,37 eurot, millest osakute tagasivõtmisel arvestatakse maha

tulumaks. Täitemenetluse registri andmetel on pärandajal võlgu ligikaudu 9200 eurot.

Avaldajatele teadaolevalt on võlgnevus veel Tele2-le viimaste kuude arved ja elektrilepingu

viimaste kuude arved. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli alkoholism ja narkomaania

1(2)

ning sellest tingitud pillavad ja ennast hukutavad eluviisid – joomingud ja narkootikumide

tarvitamine sõpradega ning raha arutu raiskamine. Avaldajad ei ole pärimismenetlust

algatanud, kuna ei pea mõistlikuks kanda sellega seotud kulusid ja kulutada aega olukorras,

kus pankroti olukord on ilmne.

2. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut (pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 1 kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul tuleb siinses asjas esitatud avalduse menetlemisest

TsMS § 371 lg 1 p 9 ning lg 2 p 2 alusel keelduda. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel keeldub

kohus avalduse menetlemisest, kui on rikutud avalduse vormi- ja sisunõudeid (vt TsMS §-d

338 ja 363). TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlemisest, kui

avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. Avaldajad esitasid avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus selgitab, et

pärandvara pankroti väljakuulutamise avalduse saab esitada siis, kui pärijad ning pärandvara

on teada. Seega ennem käesoleva avalduse esitamist peavad avaldajad pärimismenetluse läbi

viima. Avaldajad peavad tõendama, et nad on pärijad, mida nad saavad aga teha vaid läbi

pärimismenetluse. Kohus selgitab, et isegi kui avaldajad on pärandaja sugulased II ringi

mõttes (nagu avalduses väidetakse), ei ole kindlust, et puudub testament. Seda saab

kontrollida notar pärimismenetluses. Kohus selgitab, et PankrS § 81 lg 8 on mõeldud siiski

võlausaldajate, mitte pärijate kaitseks. Kui pärimismenetluses selgub, et pärandaja kohustused

ületavad pärandvara, saavad pärijad pärimismenetluses loobuda pärandist. Selleks ei ole vaja

läbi viia pärandvara pankrotimenetlust.

4. Eeltoodut arvestades ja avalduses toodud asjaoludel on esitatud avaldus õiguslikult

perspektiivitu. Avalduse menetlemisest tuleb keelduda. Kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldus

ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse

võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1 ja § 172 lg-

ga 2) jätta avaldaja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist saavad avaldajad taotleda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

2(2)