3-23-1632/72 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1632

Haldusasi

S.I kaebus Eesti Töötukassa 20.04.2023 otsuse nr

TVH723/016678, 21.04.2023 otsuse nr TVT/23/024325 ja

26.06.2023 vaideotsuse nr VO/23/1498 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – S.I ,

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 kohtuotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada S.I-le apellatsioonimenetluses esitatud tõendid digitaalse kohtutoimiku

lk-del 504–507, 539–640.

2. Jätta S.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-1632 tehtud

Tallinna Halduskohtu 08.04.2024. a kohtuotsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

23.03.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-23-1632

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 06.04.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

määramise taotluse (dtl 146), kirjeldades seal tegutsemispiiranguid esiteks liikumise

valdkonnas, teiseks teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas seoses teadvushäiretega

ja riietumisraskustega, kolmandaks käelise tegevuse valdkonnas ning neljandaks õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas.

2. Eesti Töötukassa tegi 20.04.2023 otsuse nr TVH/23/016678 (dtl 268), millega tuvastas,

et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse tegemisel leiti tervishoiuteenuse osutaja (TTO)

ekspertarst dr KP 11.04.2023 ekspertarvamusele tuginedes, et kaebajal on

närvisüsteemihaigustest tingitud töötamist mitte takistav kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, ent taotluses kirjeldatud piirangud muudes taotluses osutatud valdkondades ei

leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Eesti Töötukassa tegi 21.04.2023

otsuse nr TVT/23/024325 (dtl 271), millega jättis kaebajale töövõimetoetuse määramata, sest

kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

3. Kaebaja esitas 20.04.2023 ja 21.04.2023 otsuste peale vaide, kus märkis, et ei jõua ahju

kütta, poes käia ega süüa valmistada, saunas käies tekivad tasakaaluhäired ja süda läheb

pahaks, ta vajab abi pesemisel, pärast Covid-19 põdemist on pidevalt peavalud. Kaebaja

märkis, et tal on raskusi perearsti vastuvõtule pääsemisega ning perearst ei ole TIS-i teinud

kõiki vajalikke kandeid ega pannud kaebajale õigeid diagnoose. Samuti märkis kaebaja, et tal

on raskendatud trükkimine arvutil, sest pilt ekraanil paistab lainetavana, samuti väsib ta

kiiresti, ei talu koormust ega puhka öösiti välja.

4. Vastustaja jättis 26.06.2023 vaideotsusega nr VO/23/1498 (dtl 227) vaide rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt hindas kaebaja terviseandmeid uuesti ka vastustaja enda töövõime

hindamise ekspertarst dr LA, kes jäi seisukohale, et kaebaja terviseandmed ei kinnita, et

kaebajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täielikult välistatud.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vastustaja 20.04.2023 ja

21.04.2023 otsuste ning 26.06.2023 vaideotsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja

taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Vastustaja otsused ei arvesta kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja tervis halvenes

Covid-19 põdemise tõttu. Kaebajal on juba 1990. aastast saadik neeruprobleemid, tegemist

on kroonilise haigusega. Kaebajal on üks neer eemaldatud ning teise ülekoormus põhjustab

vaevusi, piirab liikumisvõimet ja kehalist aktiivsust, pidevad neeruvalud segavad magamist.

5.2.

Kaebajal ei ole juurdepääsu arstiabile, järjekorrad on pikad ja arstid ei tee TIS-i

kandeid, mille alusel saaks vastustaja kaebaja töövõimet hinnata. Dr PB kajastas TIS-is

kaebaja tervislikku seisundit ebaõigesti. Kuna kaebaja eriarsti vastuvõtule ei pääsenud,

soovitas perearst kaebajal valude korral suurendada käsimüügis oleva valuravimi kogust, ent

vastavat kannet TIS-i ei tehtud.

2(9)

3-23-1632

5.3.

Kaebajal on kogu aeg olnud krambid, mis tekivad mõlemal käel korraga ja on väga

valusad, ent perearst sellekohast sissekannet TIS-i ei teinud ega määranud ravi. Kaebajal on

ninaverejooksud ja ta köhib kopsust verd, tal esinevad tasakaaluhäired, keskendumishäired,

nõrkus ja pidev väsimus ning kirja lugemisel kiri „ujub“.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, selgitades, et vastustaja töövõime hindamise

ekspertarst dr LA on kohtumenetluse ajal kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud

tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ja andnud 06.09.2023 arvamuse, kus nõustub

TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

7. Tallinna Halduskohus tegi 08.04.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

7.1.

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lõigetest 1–3 tuleneb, et töövõime hindamisel

hinnatakse seda, kas ja kuivõrd piiravad taotleja terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet.

Seejuures ei hinnata mitte seda, kas taotleja on võimeline töötama mingil kindlal erialal või

töökohal, vaid seda, kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema

terviseseisundit arvestades võiks sobida. Ainuüksi tervisehädade rohkus ei anna alust

puuduva või piiratud töövõime tuvastamiseks. TVTS § 7 lg 1 ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) §

5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus, ent ekspertarst ega

vastustaja ei pane diagnoose, vaid ekspertarst kontrollib, kas taotleja on TIS-i andmetel

pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid

talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne. Kui

inimene ei ole probleemidega arsti poole pöördunud, kui tal ei ole terviseprobleeme

diagnoositud ja ravi määratud või kui ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema

terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

Töövõime hindamisel lähtutakse viimasel 5 aastal TIS-i kantud andmetest ning ekspertarst

hindab ka haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Ekspertarst kontrollib taotleja töövõimet

hinnates, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema

enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.

7.2.

Määruse nr 39 § 6 lg 1 ja § 3 lg 2 kohaselt annab ekspertarst eksperdiarvamuse

inimese tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade

võtmetegevuste kaupa, hinnates võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet. Piirang loetakse

kergeks, kui see ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast. Piirang

loetake mõõdukaks, kui see takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast ehk

kui tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel. Piirang loetakse raskeks, kui see segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga

sageli või pidevalt ehk kui tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral

siiski teostatav. Piirang loetakse täielikuks, kui see segab ja takistab pidevalt igapäevaelu

ehk tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

7.3.

Vastustaja tugines kaebaja töövõime hindamisel TTO ekspertarsti dr KP 11.04.2023

koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 194). TTO

ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud

31.05.2023 eksperthinnangu (dtl 211). Lisaks on vastustaja töövõime hindamise ekspertarst

dr LA andnud arvamuse vaidemenetluse (dtl 223) ja kohtumenetluses (dtl 235).

3(9)

3-23-1632

7.4.

TTO ekspertarst on nõuetekohaselt hinnanud kaebaja tegutsemispiiranguid liikumise

valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“. Ekspertarst on tuginenud uroloogi

ja perearsti TIS-i tehtud sissekannetele ning õigesti leidnud, et funktsioonipiiranguid ei ole

terviseandmetes kirjeldatud määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. TIS-i andmetel ei ole

kaebajal jalgade ega seljaga probleeme, mis liikumist takistaksid, kaebaja ei kasuta

liikumisel abivahendeid ega teise inimese abi, ta suudab iseseisvalt ringi liikuda. 21.10.2022

ja 30.11.2022 epikriisidest nähtuvalt ei ole arstid objektiivseid terviseprobleeme liikumisel

tuvastanud. Sagedased arstivisiidid võimaldavad järeldada, et kaebaja suudab iseseisvalt

väljaspool kodu ringi liikuda, aeg-ajalt tekkivaid valusid on leevendanud

käsimüügiravimitega ega ole retseptiravimitega valuravi vajanud. Neeruoperatsioonist on

möödunud piisavalt pikk aeg, et kaebaja oleks taastunud, ei ole eluliselt usutav, et neer ja

operatsioonihaav põhjustavad talle jätkuvalt liikumist takistavaid valusid. 2022. aasta

novembris suunati kaebaja krooniliste valude tõttu taastusravisse, mille tulemusi TIS ei

kajasta, ent TIS-i andmetest nähtub, et kaebaja kurtis valusid peamiselt õhtuti-öösiti ning

vale või kiire liigutamise korral. Seega ei ole tegemist probleemiga, mis kaebaja liikumist

oluliselt häiriks ja tema igapäevaelu pidevalt segaks. Kaebaja on kurtnud arstidele peavalu

vaid ühel korral 2023. a aprillis, selle neuroloogilist põhjust ei leitud. Seega ei ole tegemist

pikaajalise terviseprobleemiga, mis saaks liikumist piirata ja töövõimet mõjutada. Ka

tasakaaluhäireid on kaebaja kurtnud esimest korda alles 2023. a märtsis ning tegemist ei ole

pikaajalise terviseprobleemiga. Kuna neid probleeme ei ole kaebajal varem olnud, võib neid

siduda 2023. aasta veebruaris läbi põetud Covid-19 haigusega, mis kaebaja tervislikku

seisundit tõenäoliselt ajutiselt kurnas. Uneprobleeme ei ole arstid tuvastanud ega ravi

määranud. Neid on võimalik leevendada unerohtudega. Kokkuvõttes on põhjendatud kerge

piirangu tuvastamine, arvestades kaebajal aeg-ajalt esinevaid valusid.

7.5.

TTO ekspertarst on põhjendatult leidnud, et võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“

kaebaja kirjeldatud piirangud ei leia TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime hindamise

metoodika kohaselt mõistetakse ohutu ringiliikumise all raskusteta ning luu- ja lihaskonna

haiguste, samuti nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut ning mõistliku ajaga soovitud

kohta liikumist. Seejuures ei käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud raskusi. Kaebaja

liigub iseseisvalt, ei kasuta liikumisel teise inimese abi ega abivahendeid. TIS-i andmed ei

kinnita tasakaalu puudumise tõttu sagedasi kukkumisi või minestamisi, ent ühekordsest

minestamisest ei saa töövõimet mõjutavaid järeldusi teha. Kaebajal ei ole ringi liikumist

raskendavaid probleeme nägemise ega kuulmisega. Kaebaja on hakanud peavalu kurtma

alles 2023. aasta aprillis, mistõttu ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, mis

kaebaja igapäevaelu segaks. Neuroloogilist põhjust peavalul ei tuvastatud ning üksikutest

harvadest peavalujuhtudest ei saa teha järeldusi töövõime puudumise kohta.

7.6.

Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ osas ei esine kaebajal kindlasti suuremat

piirangut kui TTO ekspertarsti tuvastanud kerge piirang. Töövõime hindamise metoodika

kohaselt mõistetakse seismise all ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades

või millelegi toetudes; istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist.

Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja

vastupidi. Seega ei eelda töövõime suutlikkust pikalt seista või istuda. Kaebaja on küll

kurtnud, et kummardamisel või püsti tõusmisel võib tekkida pearinglus, kuid TIS-i andmetel

ei ole see toonud kaasa minestamisi ega kukkumisi. Seega on kaebaja suutnud sellega

hakkama saada. Pigem näib, et selles võtmetegevuses kaebajal piiranguid ei ole, ent

kaebajale soodsam hinnang ei saa tema õigus rikkuda.

7.7.

Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“ on TTO ekspertarst õigesti

tuvastanud piirangute puudumise. Kaebaja taotluses osutatud probleeme (köhahood,

neeruprobleemid, tõmblused, närvivalu) on hinnatud teiste võtmetegevuste raames ning need

4(9)

3-23-1632

ei seondu liikumisega. Köha on võimalik ravimitega (nt antibiootikum) ravida, närvivalusid

saab leevendada valuvaigistitega. Kuna TIS-i andmetel ei ole kaebajale väljastatud

valuvaigistitele retsepti, ei saa närvivalud olla sellised, mida ei ole võimalik

käsimüügiravimitega leevendada. Ka uneprobleeme on võimalik unerohtudega ravida, samas

ei ole kaebajal selliseid uneprobleeme diagnoositud.

7.8.

TTO ekspertarst on põhjendatult leidnud, et kaebajal ei esine piiranguid käelise

tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“, kuna kaebaja taotluses kirjeldatud

piiranguid TIS andmed ei kinnita. Käteosavuse all mõistetakse labakäte ja sõrmedega

tehtavaid käte täppisliigutusi. Kaebaja on arstidele kurtnud kätes krampide tekkimist

(21.10.2022, 30.11.2022 ja 04.04.2023), ent arstid ei ole neid tuvastanud. Kuna kaebaja ei

ole vajanud seni valuravi, siis võib arvata, et ta on saanud oma valuprobleeme seni

käsimüügiravimitega leevendatud. Üksnes kaebaja paljasõnalised väited esinevate

terviseprobleemide kohta ei anna alust tuvastada piiratud või puudutav töövõimet.

7.9.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „teadvusel püsimine“

tuvastas TTO ekspertarst õigesti piirangute puudumise, kuna TIS-is puuduvad andmed, mis

kinnitaks kaebaja kirjeldatud teadvusehäirete sagedast esinemist. Ühekordsest minestamisest

ei saa teha järeldusi pikaajalise tervisekahjustuse ja töövõime puudumise kohta. Kaebajal ei

ole tuvastatud haigusi, mis võiksid sageli minestamisi kaasa tuua. Seega ei ole tegemist arsti

poolt tuvastatud terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu takistaks ja töövõimet

mõjutaks.

7.10. Ka võtmetegevuse „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“

osas tuvastas TTO ekspertarst õigesti piirangute puudumise. Töövõime hindamise

metoodika kohaselt on selle võtmetegevuse piirangute seisukohast oluline, kas ja kui tihti

taotlejal esineb minestust ja teadvuse häireid, kas ja milliseid raskusi on taotlejal soole ja

põie kontrollimisega ning kas taotleja saab raskusteta süüa ja juua. Kaebaja ei too välja ja ka

TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks raskusi enese eest hoolitsemisega (riietumise,

pesemise, tualettruumi toimingute, söömisega jms) ja et ta kasutaks selle juures teiste

inimeste abi.

7.11. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja

lõpetamine“ osas ei ole kaebajal samuti võimalik piiranguid tuvastada. Kaebaja taotluses

kirjeldatud piirangud ei leia TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed vaimse võimekuse

valdkondadega seotud piirangute esinemise kohta, sh ei ole kaebaja nendega seoses käinud

psühhiaatri ega psühholoogi visiitidel, pole tehtud uuringuid, pandud diagnoose ega

määratud ravi. Töövõime hindamise metoodika kohaselt mõistetakse tegevuste alustamise ja

lõpetamise all võimet planeerida ja teha igapäevaseid tegevusi – kas esineb raskusi mälu ja

keskendumisvõimega, kui palju on taotlejal tegevuste alustamiseks ja lõpetamiseks tahet,

energiat ja motivatsiooni. Kaebaja seob tegevuste alustamise ja lõpetamisega seotud

väidetavad piirangud valuprobleemide ja magamatusega. Kuna kaebaja valu- ja

uneprobleemid ei ole vajanud meditsiinilist diagnoosimist ega ravi, siis ei saa neid lugeda

kaebaja töövõimet mõjutavateks.

7.12. Mis puudutab kaebuses osutatud neeruprobleeme, siis 2023. aasta epikriiside kohaselt

kaebajal ravivajadus neeruhaiguse osas puudus, mistõttu ei saa neeruprobleemid kaebaja

üldist töövõimet püsivalt mõjutada. Krooniliste haiguste esinemine ei tähenda automaatselt

vähenenud töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku

töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja

hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Seoses kaebaja

väidetega, et tema tervislik seisund halvenes pärast Covid-19 haiguse põdemist 27.02.2023,

siis diagnoositi kaebajal 04.04.2023 epikriisi kohaselt viirusnakkuse järgne

5(9)

3-23-1632

väsimussündroom, mida töövõime hindamise ekspertiisi tegemisel on ka arvestatud kerge

piiranguna liikumise valdkonnas. Puuduvad hilisemad andmed püsiva hingamisfunktsiooni

halvenemise kohta ja pöördumised ravimeditsiini poole enne vaideotsuse koostamist, seega

on hinnang piirangutele liikumise valdkonnas kerge.

7.13. See, kas, kui palju ja kui täpselt arstid TIS-i andmeid sisestavad, ei ole siinse vaidluse

esemeks. Vastustaja ülesanne ei ole teha arstide üle järelevalvet. Kui kaebaja ei ole rahul

talle osutatava raviteenusega, siis on tal võimalik selle peale kaevata või vahetada arsti.

Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks ravijärjekorrad ega arsti vastuvõtule pääsemise

võimalused. Kuna töövõime hindamisel saab arvestada pikaaegsete terviseprobleemidega,

siis peab kaebaja olema käinud arsti vastuvõtul juba varem. Töövõime hindamisel saab

lähtuda juba tuvastatud terviseprobleemidest, mitte ei hakata alles töövõime hindamise

menetluses kaebaja terviseprobleeme tuvastama. Kui kaebaja ei ole varem oma

terviseprobleemidega arsti vastuvõtul käinud, siis ei saa väita, et tegemist oleks püsiva ja

raviga mittekompenseeritava tervisehädaga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida täpsustas

10.12.2024 ja 29.01.2025 avaldustes, paludes tühistada halduskohtu otsuse ning teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab kokkuvõttes, et töövõime hindamisel on

tuginetud puudulikele andmetele, kuna arstid ei ole suurt osa kaebaja saadetud tervisliku

seisundi kirjeldustest kunagi TIS-i kandnud, samas kaebaja ise TIS-i kandeid teha ei saa.

Kaebaja hinnangul on vaja läbi viia ekspertiis, hindamaks, kas TIS-i tehtud kanded ühtivad

kaebaja poolt arstile e-kirjade teel edastatud tervisliku seisundi andmetega. Samuti peab

kaebaja oluliseks selgitada välja, millise ravi oleks pidanud määrama, kui sissekanded oleksid

tehtud kaebaja edastatud andmete alusel. Lisaks selgitab kaebaja, et kohtumenetluse ajal on

tema terviseseisund veelgi halvenenud – korduva Covid-19 ja kopsupõletiku tõttu on tervis

väga nõrk, ta ei saa öösiti magada ja välja puhata ning see segab keskendumist ja tekstidega

töötamist; närvisüsteem ei tule toime silma seadistamisega ning pilt ujub ees ja tähed

hüppavad ekraanil, nii töötades hakkab ülekoormusest pea valutama; käed tõmbavad arvutiga

trükkimisest tingitud sundasendite tõttu krampi, esinevad nina-verejooksud ja pidevad

peavalud, eriti pingutamisel.

9. Vastustaja esitas seisukoha, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja

leiab, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Vastustaja märgib, et Eesti Töötukassa

ekspertarst dr PT vaatas veelkord üle esialgse eksperdiarvamuse, vaideotsuse, halduskohtule

antud ekspertarsti arvamuse ning terviseandmed ning nõustub varasemate antud

eksperdiarvamustega ning samuti ei ole hiljem lisandunud terviseandmetele tuginedes põhjust

vaidlustatud otsust muuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitatud 10.12.2024 ja 29.01.2025 avaldustele

lisanud hulga dokumente, mis tuleb tagastada, kuna need ei puuduta siinse vaidluse

seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid või on tegemist dokumentidega, mis on juba toimikus

olemas. Esiteks esitas kaebaja fotod ninaverejooksudest ja käte krampidest (dtl 504–507 ja

539–542), mis on arusaadavalt tehtud 2024. aasta novembris ja detsembris. Nimetatud fotod

ei saa kuidagi kajastada kaebaja terviseseisundit vaidlustatud otsuste tegemise ajal ehk 2023.

aasta aprillis. Vaidlustatud otsuste õiguspärasust tuleb aga hinnata nende otsuste tegemise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 1 teine lause). Teiseks on kaebaja esitanud kirjavahetuse neuroloog

6(9)

3-23-1632

dr PBiga ja perearst dr KRga, milles teeb arstidele etteheiteid seoses TIS-i kantud andmete

õigsuse või täpsusega (dtl 543–549, 557–560, 619–640). Nagu ka halduskohus kaebajale

õigesti selgitas, ei ole siinse vaidluse esemeks küsimus, kas raviarstid on kaebajale osutanud

nõuetekohast arstiabi, sh reageerinud adekvaatselt kaebaja kaebustele. Eesti Töötukassa ei

pidanud ega saanudki vaidlustatud otsuste tegemisel anda hinnanguid ravikvaliteedile või

kaebaja raviarstide otsustele, mis puudutasid kaebajale diagnooside panemist või ravi

määramist. Seetõttu ei ole kaebaja ja tema raviarstide vaheline kirjavahetus siinse vaidluse

lahendamise seisukohast asjassepuutuv. Liiati ei väida kaebaja, et kõnealuses kirjavahetuses

oleksid teda ravinud arstid pannud kaebajale mingisuguseid selliseid diagnoose või määranud

mingisugust ravi, mida TIS ei kajasta. Tegemist on valdavalt kaebaja kirjadega arstidele,

mille pinnalt ei ole arstid mistahes meditsiinilisi otsuseid teinud ega ravisoovitusi andnud.

Kolmandaks on kaeabaja esitanud 29.01.2025 avalduse lisana dr AV koostatud ambulatoorse

epikriisi nr 574456263 (dtl 550–556). Sellel dokumendil kajastuvad andmed on toimikus

olemas (dtl 174–176), mistõttu ei ole selle toimikusse lisamine vajalik. Neljandaks on kaebaja

29.01.2025 avaldusele lisanud digiloo tervikväljavõtte. Kaebaja avaldustest ei selgu, mida ta

soovib selle dokumendiga tõendada. Digiloos kajastuvad kaebaja terviseandmed on toimikus

juba olemas (dtl 155 jj). Täiendavad andmed kaebaja arstivisiitide ja talle määratud ravi kohta

pärast vaidlustatud otsuste tegemist ei ole asjassepuutuvad. Viimaks on kaebaja esitanud ka

OÜ Peretohter tõendi, mis kinnitab Covid-19 haigestumist 27.02.2023 (dtl 566). See

dokument on toimikus juba olemas (dtl 22) ning sellel esitatud teave kajastub ka TIS

andmetes (dtl 176). Dokumendi toimikusse võtmine ei ole seega vajalik.

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja

nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda

neid (HKMS § 201 lg 4). Halduskohtu otsuses, mille sisu on kokku võetud siinse kohtuotsuse

punktides 7.4.–7.12., on üksikasjalikult käsitlenud TTO ekspertarsti ja vastustaja töövõime

hindamise ekspertarsti antud hinnanguid kaebaja terviseseisundile ning põhjendatult leitud, et

vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Halduskohus nõustus põhjendatult TTO

ekspertarsti arvamusel põhineva vastustaja seisukohaga, et võttes arvesse kaebaja enda

hinnangut oma liikumisvõimele ning TIS-is kajastuvaid andmeid sellekohaste kaebustega

arstide poole pöördumise ja määratud ravi kohta, esines kaebajal üksnes kerge piirang. Selles,

et kaebaja võis kannatada valusid, ei ole iseenesest põhjust kahelda, küll aga on halduskohus

õigesti järeldanud, et tegemist ei saanud olla püsivate ja töövõimet pärssivate valudega, mida

ei olnud võimalik leevendada käsimüügiravimitega. Väsimuse osas tõi halduskohus samuti

õigesti esile selle, et kaebaja avaldatust nähtuvalt põhjustas väsimust ja jõuetust magamatus,

samas ei nähtunud, et arstid oleksid kaebajal tuvastanud uneprobleeme või määranud

sellekohast ravi. Sellest võis halduskohus järeldada, et kaebaja osutatud väsimusest tingitud

tegutsemise ja osalemise piirangud ei esine intensiivsemalt kui TTO ekspertarst tuvastas.

Halduskohus on veenvalt põhjendanud ka seisukohta, et kaebaja suudab ohutult ringi liikuda

ning seista ja istuda. See, et näiteks kingapaelte sidumiseks kükitamisel või järsku püsti

tõusmisel võib esineda peapööritust, ei anna iseenesest alust väita, et inimesel oleks liikumise,

seismise või istumise osas mingisuguseid töövõimet piiravaid tervisehädasid. Halduskohus on

kohaselt osutanud sellele, et puuduvad andmed selle kohta, et pearinglus või muud

teadvushäired oleksid kaebajal esinenud sageli. Ka käteosavusega seoses on halduskohtu

otsus veenvalt põhjendatud. Sellest, et kaebaja oli arstidele mitmel korral kurtnud kätesse

(samuti jalgadesse) krampide tekkimist, ent raviarstid ei olnud pidanud vajalikuks selliste

sümptomite põhjalikumaks uurimiseks täiendavate uuringute tegemist, võis TTO ekspertarst

järeldada, et tegemist ei saanud olla sellise probleemiga, mis kaebaja elutegevust pidevalt ja

arvestataval määral piirab. TTO ekspertarst on hinnangu andmisel nõuetekohaselt arvesse

võtnud ka kaebaja neeruhaigusi, eelkõige seda, et kaebajal on neeruvähi tõttu üks neer

eemaldatud. Kaebaja väide, et piisavalt pole arvestatud juba noorukieast saati kaebajat

7(9)

3-23-1632

kimbutanud neeruhaigustega, ei sea TTO ekspertarsti hinnangu õigsust kahtluse alla, sest

nagu halduskohus õigesti osutas, tuleb töövõime hindamisel arvesse võtta viie eelneva aasta

terviseandmeid. Nendest aga ei nähtu, et kaebajale võiks töövõimet pärssivaid vaevusi

põhjustada juba pikka aega põetud neeruhaigused.

12. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud argumente, mis halduskohtu

eeltoodud seisukoha põhjendatult kahtluse alla seaks. Ringkonnakohtule ei nähtu ka toimikus

olevatest tõenditest, et TTO ekspertarst ja tema hinnangu hiljem vaidemenetluses ja

halduskohtumenetluses üle kontrollinud vastustaja töövõime hindamise ekspertarst oleksid

oma hinnangute andmisel mingisugused olulised asjaolud tähelepanuta jätnud. Halduskohus

leidis õigesti, et töövõime hindamisel peab ekspertarst kontrollima, kas TIS-i kantud

meditsiiniandmed ja võimalikud muud meditsiinidokumendid kinnitavad taotleja poolt

kirjeldatud tegevuspiirangute esinemist. Ainuüksi sellest, et taotleja väidab väsimuse,

magamatuse, krampide, peapöörituse jms esinemist, ei saa ekspertarst järeldada, et tegemist

on taotleja töövõimet piiravate tervisehädadega. Samuti selgitas halduskohus vaidlustatud

kohtuotsuses õigesti, et piiratud või puuduva töövõime tuvastamine eeldab püsiva ehk

eelduslikult vähemalt kuue kuu jooksul mitte muutuva tegevuspiirangu esinemist.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kuigi kaeabaja on kiiret

väsimist, krampide tekkimist, peapööritusi ja teadvusekaotust arestidele kurtnud, ei ole teda

ravinud arstid pannud kaebajale diagnoose, millest nähtuks selliste sümptomite sage

esinemine määral, et see põhistab vähemalt mõõdukaid piiranguid töövõime hindamise

raames käsitletavate võtmetegevustega tegelemisel. Halduskohus on oma sellekohaseid

seisukohti vaidlustatud kohtuotsuses piisavalt põhjendanud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid

ega veenvaid põhjendusi selle kohta, et ta oleks oma töövõime hindamise taotluses nimetatud

terviseprobleemidega pöördunud arstide poole palju sagedamini, kui see TIS-i andmetest

nähtub. Olukorras, kus raviarstid ei ole pidanud vajalikuks patsiendi esitatud kaebuste põhjal

täiendavate uuringute teostamist ja/või mingisuguse ravi määramist, võis töövõime

hindamisel asuda seisukohale, et tegemist ei ole taotleja tegutsemisvõimekust vähemalt

mõõdukalt takistava terviseprobleemiga.

13. Apellatsioonkaebuses on kaebaja keskendunud väitele, et tema raviarstid ei ole teinud

TIS-i kõiki nõuetekohaseid sissekandeid ega määranud kaebajale kohast ravi. Nagu

halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti selgitas, ei saanud ega pidanud vastustaja ega

kaebaja taotluse alusel tema töövõimet hindav TTO ekspertarst andma hinnanguid kaebaja

raviarstide meditsiinilistele otsustele ega hindama ravikvaliteeti. Ka halduskohtu pädevuses ei

ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või

mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlus on

patsiendi ja raviteenuse osutaja vaheline vaidlus, mis kuulub lahendamisele

tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110,

p 24). Halduskohus leidis õigesti, et töövõime hindamisel peab ekspertarst lähtuma eelkõige

TIS-i kantud taotleja terviseandmetest. Täiendavate toimingute tegemine, st taotleja

raviarstidelt täiendavate selgituste nõudmine ning vajadusel taotleja saatmine täiendavatele

meditsiiniuuringutele või arsti vastuvõtule, on vajalik, kui ekspertarstil tekib või peab tekkima

TIS-i andmete põhjal mõistlik kahtlus, et kaebajal siiski esineb mingisugune terviseseisund,

mis põhjustab tegutsemise või osalemise piiranguid (vt selle kohta Riigikohtu otsus

haldusasjas nr 3-21-629, punkt 13). Siinsel juhul ei nähtu ringkonnakohtule, et TTO

ekspertarstil või tema ekspertarvamust hiljem kontrollinud vastustaja töövõime hindamise

ekspertarstil oleks pidanud tekkima kaebaja terviseandmete pinnalt selliseid kahtlusi, mille

kõrvaldamiseks oleks tulnud koguda täiendavaid andmeid.

14. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et TTO ekspertarst andis kaebaja töövõime

hindamiseks vajaliku põhjalikkusega ekspertarvamuse ega jätnud töövõime hindamise

8(9)

3-23-1632

seisukohast olulisi asjaolusid tähelepanuta ega vajalikul määral välja selgitamata. Seega võis

vastustaja vaidlustatud otsuste tegemisel TTO ekspertarsti hinnangust juhinduda. Selle õigsust

kinnitavad ka vaidemenetluses ja kohtumenetluses antud teise ekspertarsti hinnangud.

15. HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada

avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed

initsiaalide või tähemärgiga. Kohtuotsuse põhjenduste mõistmise seisukohast ei ole kaebaja

nime avaldamine vajalik ning võib eeldada, et kaebaja seda ei soovi. Seetõttu tuleb kaebaja

nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga. Muude kohtuotsuses kajastatud andmete

alusel ei ole kaebaja piisavalt identifitseeritav.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude väljamõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)