2-25-12207/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12207

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse

96,51 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 30,44

euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

171,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: jurist@julianus.ee

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

96,51 euro, sissenõudmiskulud 10 eurot, seisuga 29.07.2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 30,44 eurot.

2. Välja mõista kostjalt X edasiulatuv viivis põhinõudelt 96,51 eurolt VÕS § 113 lg 1

teise lause järgses määras alates 30.07.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulud 25 eurot.

2. Jätta menetluskulud X kanda.

3. Välja mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud

kokku 200 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu

100 eurot. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717955668.

4. Välja mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 31.08.2006 sõlmitud kliendileping nr

58672. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid kuid jättis arvete eest tasumata. Elisa Eesti AS

loovutas 18.11.2024 nõuded hagejale.

Hageja esitas 29.07.2027 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 116,51 euro,

sissenõudmiskulude 15 euro, viivise 30,44 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

Kohus peab veel vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

Kostja näol on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tegemist tarbijaga. Hageja ei ole

hagis toonud välja asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et

tegemist ei olnud tarbijalepinguga. Hagiavalduses nõuab hageja põhivõlgnevuse 116,51 euro

(96,51+20 euro) tasumist. Põhivõlgnevus koosneb arvete alusel põhinõuetest ning kuludest.

Kohtule nähtuvalt on kulude näol tegemist meeldetuletustasuga 5 eurot (arve VH034951

maksetähtajaga 21.09.2022) ja 15 eurot (arve VH041403 maksetähtajaga 01.05.2023).

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja lepingu kehtivuse ajal tasuta meeldetuletuskirjade

saatmist ega ole neid ka kohtule esitanud.

Isegi kui hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamiseks või kahjuhüvituseks 20 eurot, ei ole

hagis välja toodud neid kulutusi, mida ta on kostja rikkumise ja/või lepingu lõpetamisega

seoses teinud. Seetõttu ei ole ka kulude nõue hagis esitatud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ka juhul kui leping võimaldab nõuda tarbijalt hüvitise maksmist kulude katteks hageja

määratud summas, sõltumata kulude tegelikust olemasolust suurusest ning nende kulude

tõendatusest ja sellist tingimust ei ole eraldi läbi räägitud, on tegemist tühise tüüptingimusega.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult

suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse

tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu

30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24).

Seega ei kuulu põhivõlgnevusse arvestatud meeldetuletustasu 20 euro nõue rahuldamisele.

Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale

saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 15

eurot: 18.12.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 30.12.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kaks tasulist kirja. Hageja ei ole tõendanud

lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese

meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikud võla

sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud

põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro

nõudes.

Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kätte 15.01.2026 e-

posti aadressil xxx ning selgitas, et kohus loeb käesoleva kirja ja kohtumääruse

kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel vastavalt TsMS 314¹ lg 2, alusel kostja poolt kohtule

avaldatud aadressil tsiviilasjas nr 2-23-18380. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks

andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt

määratud tähtajaks (04.02.2026) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud

poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja nõudest on

rahuldamata osa 13% ja selles osas jäävad menetluskulud hageja kanda, kostja kanda jääb

menetluskuludest 87%. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 253,50

eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude

hulka.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 253,50 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on

lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtul (1,5 h 253,50 eurot).

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus

saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja

vajalik esinduskulu 100 eurot.

Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 200 eurot (sh

riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. hageja taotlusel märgib kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso

OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717955668.

Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik