2-24-116132/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116132

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1530,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja Xi (isikukood XXX) vahel

09.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012006369 tulenev põhivõlg 940 eurot,

viivis perioodi 16.09.2025 – 20.02.2026 eest 41,3 eurot ja viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 22% aastas.

3. Jätta rahuldamata intressinõue 236,37 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud ülejäänud viivisenõue.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 15.07.2024 hagi Xi (isikukood XXX) vastu järgmiste nõuetega:

välja mõista Xilt (isikukood XXX) hageja kasuks AS Inbank Finance ja Xi (isikukood XXX)

vahel 09.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012006369 tulenev põhivõlgnevus 940

eurot, intress 236,37 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 15.07.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 97,18 eurot ja viivis põhinõudelt (940 eurot) alates 16.07.2024 kuni

põhinõude täitmiseni määras 22% aastas.

2. Kostja X (isikukood XXX) suri 15.09.2024, mistõttu kohus peatas menetluse kuni

õigusjärglase väljaselgitamiseni ning seejärel uuendas menetluse ja lubas menetlusse astuda

kostja teadaoleval üldõigusjärglasel Xil (isikukood XXX).

3. 21.04.2025 esitas hageja alternatiivse nõude, mille kohus menetlusse võttis:

mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja Xi (isikukood XXX) vahel

09.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012006369 tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 21.04.2025 esitatud uuesti määratud

tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt

intressimääraga võrdses määras 22% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

4. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

4.1. Inbank Finance AS (krediidiandja) ja X (isikukood XXX, laenusaaja) sõlmisid 9.04.2023

järelmaksulepingu nr L89012006369, mille alusel laenusaaja sai kauba järelmaksuga, kauba

maksumus oli 940 eurot. Lepingus on krediidi kulukuse määr 35,55% aastas ja intressimäär

22% aastas.

Leping on kliendile koheselt peale sõlmimist kättesaadav Inbank iseteenindusest. Lisaks saab

ta meilile kinnituse lepingu sõlmimise kohta.

Kaup on üleantud 2023-04-11 (11:01:32) Hobby Hall Group OÜ Mustamäe väljastuspunktist

(kui see veel avatud oli). Tellimuse vormistamisel saab klient märkida ise kes kaubale järele

läheb ja sellele isikule ka kaup väljastati. Kauba saajaks oli märgitud teine isik: Y. Kahjuks

tõendeid selles osas pole.

Krediidivõimelisuse

hindamise

protsessis

tegi

krediidiandja

päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Krediidiandja omandas muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud 1300 eur,

igakuised kohustused 138 eur. Hageja leiab, et on seega tõendanud, et on kogutud ja

kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) laenusaaja majandusliku

seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja selgitab, et järelmaksu lepingu puhul

on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille

kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete

väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna,

oli võetud kohustuse täitmine laenusaajale jõukohane. Laenusaaja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

4.2. Laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

krediidiandja 4.01.2024 laenusaajale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.01.2024 saatis krediidiandja laenusaajale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna laenusaaja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on saadetud laenusaaja lepingus märgitud aadressile:

xxx.

Laenusaaja ei ole ühtegi makset teinud. Põhivõlga nõuab hageja seega 940 eurot. Viivist

nõuab hageja 940 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.01.2024.

4.3. Inbank Finance AS loovutas 30.01.2024 nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti

laenusaajale.

4.4. Hageja nõuab sissenõudekulude 50 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist:

8.02.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 23.02.2024. a teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 8.03.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Lepingu tingimuste punktis 8 on sätestatud, et võlgnevuse tekkimise korral võib lisanduda

sissenõudmiskulud, mis määratakse vastavalt Inbanki Hinnakirjale. Hinnakirjas on sätestatud

järgmiselt: kogusummas kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot, kogusummas kuni 40

eurot, kui nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, kogusummas kuni 50 eurot, kui nõue on

üle 1000 euro.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Menetlusse algse kostja asemele astuda lubatud õigusjärglasele on

hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu

25.02.2025. Kostja vastanud ei ole.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et AS Inbank Finance ja Xi (isikukood

XXX) vahel on sõlmitud Inbank järelmaksu leping nr L89012006369, mille pooled on

09.04.2023 digiallkirjastanud (dtl 36). Lepingus on märgitud kauba müüja Hobby Hall Group

OÜ, kaubana „Kaup: 7021198“ ning kauba maksumus 940 eurot. Lepingu järgi tuli järelmaks

tasuda 24 osamaksega perioodil 15.10.2023-15.09.2025. Hageja väitel anti kaup üle

11.04.2023 kell 11:01.

Hageja väitel saadeti laenusaajale e-kirjaga ka kinnitus lepingu sõlmimise kohta (dtl 99).

Lepingudokumendid olid hageja väitel laenusaajale kättesaadavad Inbanki iseteeninduses,

kuid on teadmata, kuidas laenusaaja lepingu sõlmis, kas Inbanki iseteeninduses või hoopis

kauba müüja poolt pakutud internetikeskkonnas või mujal. Seega ei ole selge, et laenusaaja

oleks pidanud aru saama, et krediidiandjal on mingi iseteeninduskeskkond. Ka laenusaajale

saadetud teates ei ole mingit viidet sellisele keskkonnale ega sellele, et kus lepingudokument

peaks kättesaadav olema.

Hageja esitatust ilmneb, et krediidiandja on täielikult jätnud täitmata ka vastutustundliku

laenamise kohustuse. Kohus märgib, et kohtule esitatud maksehäireregistri väljavõte pärineb

hagi esitamise eelsest ajast (15.07.2024), seega ei tõenda see, et krediidiandja kontrollis

laenusaaja maksehäireid. Samuti ei ole krediidiandja mingil viisil kontrollinud ei kostja

sissetulekut, kulusid ega finantskohustusi.

Hageja väitel ei ole laenusaaja teinud ühtegi tagasimakset.

Hageja väitel saatis krediidiandja postiga lepingu üles ütlemise hoiatuse ja seejärel üles

ütlemise teate. Hageja on esitanud mõlemad teated pdf failidena (dtl 48 ja 49) ning oma

seisukohas ka ekraani kuvatõmmise kahes reast (dtl 94-95), väites, et tegemist on Omniva

väljavõttega. Neis ekraanikuvatõmmistes on laenusaaja nimi, postiaadress, faili nimetus ja

kaks kuupäeva ning kellaaega. Faili lepingu ülesütlemise hoiatus kohta on 25.01.2024 12:34

ja 05.01.2024 10:06 ning faili Lepingu ülesütlemise teatis kohta on 15.02.2024 11:38 ja

26.01.2024 12:22. Hageja väitel saadeti lepingu üles ütlemise hoiatus 4.01.2024 ja üles

ütlemise teade 25.01.2024 (vastavad kuupäevad on ka hageja esitatud pdf formaadis

kirjafailidel). Kui hageja esitatud ekraani kuvatõmmised pärinevad tõepoolest Omnivast, siis

selles olevad kuupäevad pigem viitavad võimalusele, et hoiatus saadeti välja 05.01 ja teade

26.01.2024. Kas ridadel olevad teised kuupäevad tähendavad väljastusteate tagastamist või

midagi muud, ei ole teada. Eeltoodu alusel ei saa seega ka tuvastada, et lepingu on üles öeldud

alates 25.01. Seda seetõttu, et puudub tõend, mis tõendaks, et kiri saadeti välja 25.01 ning

teiseks ei saa posti teel saadetud kirja lugeda laenusaaja poolt kätte saaduks samal päeval.

7. Lepingu järgi on laenu tagastamise lõpptähtaeg on möödunud, laen tuli täielikult tagastada

15.09.2025. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101

lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel tagastamata laenusumma 940 eurot.

8. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tulenevalt jääb algne intressinõue

rahuldamata. Intressi seadusjärgse määra alusel hageja ümberarvestatud nõudes arvestanud

ega nõudnud ei ole.

9. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid

kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset

(kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama

tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga

on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda,

et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus

kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgseks intressimääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on

võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus

kokku lepitud viivisemäärast.

Seega mõistab kohus viivise välja alates 16.09.2025 seadusjärgse viivisemäära alusel, kuid

mitte rohkem kui 22% aastas, kuni põhivõla tasumiseni.

Kohtuotsuse päeva seisuga arvestatud viivis on 41,3 eurot.

10. Peale lepingu üles ütlemist tekkinud võla sissenõudmiskulude nõue jääb rahuldamata,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saanuks kohus järeldada, et leping

oli üles öeldud.

11. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Hageja on hagi esitamisele eelnenud maksekäsumenetluses esitanud põhivõla nõudena 952

eurot, mis on suurem summa kui üldse laenu anti. Hageja ei saanud maksekäsuavalduses

põhivõla sisse arvestada ka sissenõudmiskulusid, sest neid nõudis ta veel lisaks 50 eurot.

Kohus on seega seisukohal, et hageja on maksekäsumenetluses esitanud põhivõla nõude

alusetult suuremana.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla

teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega.

Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist

eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi

sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud

andmed on õiged.

Eeltoodust tulenevalt, ning arvestades, et laenu oli antud ka vastutustundliku laenamise

kohustust täielikult eirates, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud oma

menetluskulude nimekirja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus

lahendi edasikaebamiseks luba ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik