4-25-3549/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3549

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

11. veeburar 2026. a

Väärteoasja number

4-25-3549

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Väärteoasi

Egon Raasilla kaebus Tartu Vangla 25. septembri 2025

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 650025000017

Kohtuväline menetleja

Tartu Vangla (registrikood 70006056, Turu 56, Tartu,

tel 750 0806; e-post: tartu.vangla@just.ee);

Kohtuvälise menetleja esindaja: Argo Mitt

Menetlusalune isik

EGON

RAASILD

(isikukood:

39507136537;

viibimiskoht: Tartu Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Vangla 25. septembri 2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

650025000017 muutmata ja Egon Raasilla kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus Egon Raasillale ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist tegi 25.09.2025 kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 650025000017, millega karistati Egon Raasilda karistusseadustiku (KarS) §

275 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 560 eurot.

2. Otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta ajavahemikus jaanuarist

kuni augustini 2025, olles kinni peetav Tartu Vanglas, solvas ja alandas korduvalt

vanglaametnikke seoses nende ametikohustuste täitmisega. Samuti heidetakse

menetlusalusele isikule ette vangla vara tahtlikku kahjustamist mitme eraldiseisva episoodi

käigus, sealhulgas tahvelarvuti, WC-ukse, kraanikausi, peegli ja muude kambri elementide

lõhkumist, kusjuures igas üksikepisoodis tekitatud varaline kahju jäi alla 4000 euro.

3. Egon Raasild esitas 25.09.2025 kaebuse. Kaebuse kohaselt pole vaidlust selles, et ta

vanglaametnikke solvas ja lõhkus vanglale kuuluvat vara, vaid selles, et kas polnud võimalik

väärteomenetlus lõpetada VtMS § 30 lg 1 alusel täielikult või osaliselt.

4.

18.12.2026 esitas kaebaja kohtuniku taandamistaotluse.

5.

29.09.2025 esitas kaebaja ekspertiisitaotluse, kaitsja määramise taotluse.

6.

25.11.2025 esitas kaebaja taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks.

7.

29.12.2025 esitas kaebaja tõendite kogumise taotluse, milles palus üle kuulatada

erinevaid tunnistajaid ja uurida kõiki vormi- ja valvekaamera salvestisi.

8. Kohus pidas istungi 13.01.2026.

9. Kohtumenetluse käigus kuulati üle mitmed vanglaametnikud, sh L. P., R. L., S. L., M. K.,

R. A., S. K., K. T., K. P., R. M. ja teised, kes andsid ütlusi menetlusaluse isiku käitumise,

kasutatud väljendite, vara kahjustamise asjaolude ning nende sündmuste isikliku ja ametialase

mõju kohta. Samuti uuriti dokumentaalseid tõendeid – vanglaametnike ettekandeid, kahju

hindamise akte ja teabesalvestise vaatluse protokolli. Lisaks vaadeldi vanglaametnike

kehakaamera salvestisi. Menetlusaluse isiku taotlused täiendavate tõendite kogumiseks jättis

kohus protokolli kantava määrusega rahuldamata.

10. Menetlusalune isik andis ütlusi, milles ta mitmete vara kahjustamise episoodide osas

möönis teo toimepanemist, kuid vaidlustas osaliselt solvangute sisu, adressaadid ja konteksti.

Samuti viitas menetlusalune isik vanglaametnike väidetavalt ebaõigele või provotseerivale

käitumisele ning taotles mitmete videosalvestiste uurimist, pidades oluliseks selgitada, kas ja

millisel määral on talle etteheidetud solvangud objektiivselt aset leidnud.

KOHTU SEISUKOHT

11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

12. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära Egon Raasilla ja

kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistajad, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb

jätta rahuldamata ja 25. septembri 2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 650025000017

muutmata.

13. Tunnistaja L. P. kirjeldas, et 26.01.2025 pärast teenistusliku sekkumise lõppu sülitas

menetlusalune isik tema suunas ning süljepritsmed tabasid tema näopiirkonda, kätt ja riideid.

Tunnistaja rõhutas, et ta tajus seda tegu alandavana riigiametniku suhtes. Ühtlasi kirjeldas

tunnistaja seda, et Egon Raasild lõhkus samal päeval ära tahvelarvuti. L. P. sama päeva

ettekanne vangla direktorile kinnitab tegude toimepanemise aega ja kohta. 10.03.2025

koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis tahvelarvuti lõhkumisega kahju summas

850,18 eurot. Nii sülitamine kui ka lõhutud tahvelarvuti olid näha ka kehakaamera

videosalvestiselt viidatud kuupäevast.

14. Tunnistaja J. M. selgitas, et Egon Raasild viskas oma toidukausi mõlki. Tunnistaja

07.04.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus sündmus 23.02.2025 ja

26.03.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 4,41 eurot.

Kehakaamera salvestis kinnitab tunnistaja ütlusi.

15. Tunnistaja R. M. selgitas, et Egon Raasild lõhkus kambri WC ukse ära. Tunnistaja

12.03.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus sündmus 12.03.2025 ja

07.04.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 60,25 eurot.

16. Tunnistaja K. P. selgitas, et Egon Raasild lõhkus kambri peegli ära. Tunnistaja

21.03.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus sündmus 21.03.2025 ja

26.03.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 5,56 eurot.

17. Tunnistaja D. S. selgitas, et Egon Raasild lõhkus kambris mingid asjad ära, kuid ei

mäletanud midagi täpsemalt. Tunnistaja 09.04.2025 vangla direktorile koostatud ettekande

kohaselt lõhkus kinnipeetav 09.04.2025 kambris kraani ja 11.04.2025 koostatud kahju

hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 287,73 eurot.

18. Tunnistaja R. L. selgitas, et Egon Raasild lõhkus millalgi 2025. aasta kevade poole

kambris ära kraanikausi. Tunnistaja 08.05.2025 vangla direktorile koostatud ettekande

kohaselt toimus kraanikausi lõhkumine 08.05.2025 ja 09.05.2025 koostatud kahju hindamise

akti kohaselt tekkis kahju summas 28,10 eurot. Kehakaamera salvestis kinnitab tunnistaja

ütlusi.

19. Lisaks meenutas tunnistaja R. L. kohtus, et Egon Raasild kasutas tema suhtes väljendeid

nagu „piider“ ka küsis, et „kas tulid siia munni imema või“. Tunnistaja selgitas, et ta tundis

end sellises olukorras isiklikult solvatuna ning et solvangud kahjustasid tema ametialast

autoriteeti kolleegide ees, andes ühtlasi signaali, et ametnikku võib karistamatult alandada.

Tunnistaja 06.06.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus solvamine

06.06.2025 ja sündmus salvestati kehakaameraga nr 22. Istungil vaadeldi ka seda salvestist ja

salvestiselt nähtu ja kuuldu kinnitavad tunnistaja ütlusi.

20. Tunnistaja S. L. meenutas istungil, et Egon Raasild solvab teda alatihti. Täpsemalt

kirjeldas ta kolme juhtumit. Esimese puhul meenus talle, et Egon Raasild solvas teda

sõnadega „piider, mine munni, värdjas“. Teisel juhul enam vähem samade sõnadega.

Kolmandal juhul lisandusid „tahad munni imeda“, „tõmba nahhui piider“. Kõigi kolme

sündmuse kohta on tunnistaja koostanud vangla direktorile ettekanded. Ettekannete kohaselt

toimusid solvamised 03.06.2025, 28.07.2025 ja 02.08.2025 (ettekanded on koostatud samadel

kuupäevadel sündmustega). Istungil vaadeldud kehakaamera videosalvestised kinnitavad

tunnistaja ütlusi.

21. Tunnistaja M. K. kirjeldas, et kuulis sektoris liikudes läbi kambriukse karjutud väljendit

„kuradi libu, too mulle ravimid“. Tunnistaja rõhutas, et solvang oli suunatud tema soo ja isiku

vastu ning ei kujutanud endast ametialase tegevuse sisulist kriitikat. Tunnistaja kirjeldas, et ta

tundis end sellise väljenduse tõttu alavääristatuna ja alandatuna just naisametnikuna, eriti

arvestades olukorra avalikku iseloomu. Tunnistaja 06.06.2025 vangla direktorile koostatud

ettekande kohaselt toimus solvamine 06.06.2025.

22. Tunnistaja R. A. kirjeldas, et kuulis olmeruumi aknast hüütud solvavat väljendit „A., tead

ka, milline piider sa oled“, mille ta omistas Egon Raasillale hääle äratundmise põhjal.

Tunnistaja rõhutas, et teda solvas eelkõige solvangute avalik iseloom ja asjaolu, et solvang oli

suunatud tema autoriteedi õõnestamisele teiste kinnipeetavate ees. Tunnistaja 01.08.2025

vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus solvamine 01.08.2025. Asjas on

18.09.2025 koostatud ka teabesalvestise vaatlusprotokoll, mis kinnitab tunnistaja ütlusi ja

millelt nähtub Egon Raasild, kes ühel hetkel on surunud oma näo lahtise akna ligi.

23. Tunnistajad S. K. ja K. T. kirjeldasid Egon Raasilla kirjalikke pöördumisi, milles vihjati

nende seksuaalsuhetele kolleegidega ning süüdistati neid kuritegude „kinnimätsimises“.

Mõlemad tunnistajad rõhutasid, et pöördumised ei olnud sisuline kriitika, vaid ründasid nende

isiklikku moraali ja ametialast ausust. Täpsemalt kirjutas Egon Raasild vangiportaali

vahendusel: „S. K., mitu korda R. L. sulle munni andis, et sa asja kinni mätsisid“ ja „K. T.,

mitu korda S. L. sulle munni andis, et sa kõik kinni mätsisid“. Nähtub see kõik 25.08.2025

vangla direktorile koostatud ettekandest ja ettekande kohaselt toimusid solvamised

19.08.2025. Tunnistajad kirjeldasid, et nad tundsid end selliste pöördumiste tõttu isiklikult

alandatuna ning oma ametialast usaldusväärsust kahjustatuna.

24. KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja

solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas

tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht

vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt

vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate

suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks

tuleb KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku

käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset

seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10).

25. Vaidlust ei ole selles, et tunnistusi andnud vanglaametnike näol on tegemist avalikku

korda kaitsvate võimuesindajatega KarS § 275 lg 1 tähenduses, kes täitsid Egon Raasillaga

kokku puutudes oma ametikohustusi. Jääb küsimus, kas Egon Raasild võimuesindajaid ka

solvas.

26. Kohus loeb Egon Raasilla öeldud solvangud vanglaametnikele tõendatuks. Kuigi Egon

Raasilla sõnul ta M. K. ei solvanud, usub kohus tunnistaja sõnu ja loeb ka selle solvangu

tõendatuks. Pole põhjust vanglaametniku väidetes kahelda, kohe samal päeval on ta koostanud

ka ettekande vangla direktorile.

27. Veel on vaja tuvastada, kas Egon Raasilla väljendid vanglaametnike suunas riivasid ka

viimaste au ja väärikust. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on

kohtupraktika (RKKK 3-1-1-3-05 p 7.1). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu,

mis riivab kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale

faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt isiku pihta sülitamine, keskmise sõrme näitamine).

Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste

puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus

kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik.

Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7).

28. Egon Raasilla kasutatud sõnad on nende adressaatidele mõistliku keskmise kõrvaltvaataja

aspektist solvavad. Väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav, et vanglaametnikud

tundsid ennast Egon Raasilla sõnade tõttu solvatuna. Tegu ei olnud ühekordse juhtumiga, vaid

neid episoode on olnud mitmeid.

29. Kohtu hinnangul ei pea solvanguid lõputult taluma, sh ka valvurid mitte. Egon Raasild

õõnestas oma lugupidamatu sõnakasutuse ja käitumisega vanglaametnike autoriteeti. Sellega

on KarS § 275 lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud.

30. KarS § 275 lg 1 näol on tegemist väärteokoosseisuga, mistõttu saab selle toime panna nii

ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3. Kohtu hinnangul pani Egon

Raasild väärteod toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Kasutatud sõnadega näitas

Egon Raasild üles oma meelsust valvurite tegevuse suhtes ning seadis solvangud endale

eesmärgiks, st ta tahtis, et tema kasutatud väljendid vanglaametnikke solvaksid.

31. KarS § 218 lg 1 on viiteline süüteokoosseis ja see ei sätesta iseseisvana sellist süütegu

nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. Sellega nähakse

ette vastutus võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud kahju, mis on

suunatud väheväärtusliku asja või väheväärtusliku õiguse vastu. Seega tuleb kindlaks teha,

kas etteheidetav tegu vastab KarS § 203 lg 1 kirjeldatud koosseisu objektiivsetele ja

subjektiivsetele tunnustele. Kokkuvõttes taandub praeguse juhtumi puhul küsimus sellele, kas

Egon Raasild rikkus või hävitas võõrast asja. Vastus küsimusele on jaa, ehk et Egon Raasild

lõhkus korduvalt temale võõrast vara ja peab selle eest vastutama. Asjade lõhkumised on

tuvastavad tunnistajate ütluste pinnalt ning asjade väärtuste kohta on koostatud kahju

hindamise aktid.

32. Ka KarS § 218 lg 1 on väärteokoosseis, mistõttu saab selle toime panna nii

ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3. Kohtu hinnangul pani Egon

Raasild väärteod toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Tunnistajate ütlustest nähtuvat

soovis ta vangla vara lõhkuda ja seadis selle vara hävitamise ja lõpuks ka hävinemise endale

eesmärgiks.

33. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteod õigesti kvalifitseerinud.

34. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

35. KarS § 275 lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses

tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on

karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Egon Raasillale

määratud rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 560 eurot. Seega on Egon Raasillale määratud

sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja

kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust

kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on

seisukohal, et tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus

määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Egon Raasilda edaspidi vangistuses

korrektselt käituma ning hoiduma vanglaametnike solvamisest.

36. KarS § 218 lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi

kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr 150

trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Egon Raasillale määratud rahatrahv 70

trahviühikut, s.o 560 eurot. Seega on Egon Raasillale määratud sanktsiooni keskmisest

määrast väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse

määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist

ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega,

mille eesmärgiks on mõjutada Egon Raasilda edaspidi vangistuses korrektselt käituma ning

hoiduma vangla vara lõhkumisest.

37. Alternatiivselt taotles Egon Raasild, et kohus lõpetaks tema osas menetluse VTMS § 30

lg 1 järgi. Kohus seda tegema nõus ei ole, sest ei ole Egon Raasilla süü väike, ega ole tegemist

ka asjaga, milles puuduks avalik menetlushuvi. Egon Raasild solvas korduvalt

vanglaametnikke ja tegi seda kavatsetult, sellisel juhul ei ole tegemist väikese süüga. Lisaks ei

saa öelda, et riigivõimu esindajate solvamine oleks asi, mille suhtes tuleb väljendada

ükskõiksust. See omakorda peegeldab arusaama, et asjas on avalikkuse huvi ja ühiskond ei

aktsepteeri riigivõimu vastast käitumist. Ka riigi vara hävitamine ei saa jääda riigipoolse

reaktsioonita.

38. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tartu Vangla 25. septembri 2025 kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 650025000017 muutmata ja Egon Raasilla kaebuse rahuldamata.

39. VTMS § 26 lg 4 sätestab, et ainuisikuliselt väärteoasja arutav kohtunik esitab taandamise

taotluse rahuldamata jätmise korral taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis. Egon

Raasilla taandamistaotluse järgi tuleb kohtunik taandada põhjusel, et ta on jätnud lahendamata

kõik tema taotlused ja on alust arvata, et on jälle Tartu Vangla käest altkäemaksu võtnud nii

nagu tegi ta juuni 2024. Lisaks ei ole kohtunik erapooletu ja seda näitas ka 11. juuni 2024

kohtuistung, kus ühtegi tõendit ei olnud ja tunnistaja midagi ei mäletanud ja kohtunik kaebaja

alusetult süüdi tunnistas.

40. Kohus leiab, et taandamiseks alust ei ole, sest kohus ei ole olnud erapoolik. Menetluse

kestel vastu võetud otsustused on olnud seaduslikud ja taotlused said läbi arutatud istungil.

Altkäemaksu pole ka kohus võtnud ja viidatud otsus on tehtud tõenditele tuginedes ja seda on

olnud võimalik ka edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)