2-24-17400/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17400

Kohtuasi

Osaühingu Tonybet avaldus välisriigi kohtuotsuse

tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks ning

sundtäitmise

lõpetamiseks

täiteasjas

nr

022/2024/7115

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Tonybet määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Osaühing Tonybet (registrikood 12103082),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti

Peetsalu ja Gerda Grauberg

Puudutatud isik AA (sünniaeg XX.XX.XXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kivi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühingu Tonybet taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks või alternatiivselt menetluse peatamiseks kuni Malta ja Saksamaa

kohtute poolt Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24

lahendamiseni.

2. Jätta asja materjalide juurde vastu võtmata Osaühingu Tonybet poolt

määruskaebusega esitatud Malta kohtu 27.02.2025 otsus asjas nr 410/2022FDP.

3. Jätta Harju Maakohtu 08.05.2025 määrus muutmata ja Osaühingu Tonybet

määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud Osaühingu

Tonybet kanda.

5. Määrata AA menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 1760 eurot ja

mõista see Osaühingult Tonybet AA kasuks välja.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul Tonybet tasuda AA

kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

1(10)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Tonybet (avaldaja) esitas 18.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub

keelduda 24.09.2024 täidetavaks tunnistatud Austria Vabariigi Bezirksgericht Mödling’i

10.10.2023 kohtulahendi nr 14 C 536/23k tunnustamisest ja täitmisest Eesti Vabariigis ning

määrata, et puudutatud isiku 15.10.2024 avalduse alusel avaldaja suhtes läbiviidav täitemenetlus

täiteasjas nr 022/2024/7115 (täiteasi) tuleb lõpetada.

1.1. Avalduse kohaselt esitas AA (puudutatud isik) 15.10.2024 kohtutäitur Elin Vilippusele

avalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitedokumendiks on 24.09.2024 täidetavaks tunnistatud

Austria Vabariigi Bezirksgericht Mödling’i 10.10.2023 kohtulahend asjas nr 14 C 536/23k.

1.2. Avaldaja osutab tegevusloa alusel interneti vahendusel piiriüleselt hasartmänguteenuseid.

Austrias ei ole hasartmänguteenuse osutamine põhimõtteliselt võimalik, sest Austria on

kehtestanud korra, mille kohaselt on veebipõhiste hasartmängude korraldamiseks antud luba

üksnes Austria ettevõtjale Österreichische Lotterien GmbH. Tegevusloa puudumisele tuginedes

esitas puudutatud isik avaldaja vastu Austria kohtule hagi, nõudes poolte vahel sõlmitud lepingu

tühisusele tuginedes selle tagasitäitmise näol kaotatud panuste tagastamist. Austria kohus tegi

10.10.2023 otsuse, millega mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja põhivõla 11 850

eurot, lisanduva viivise ja menetluskulud.

1.3. Täitemenetluse läbiviimine ei ole võimalik tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) nr 1215/2012 määruse (edaspidi Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud)) artikkel 45

lg 1 p-st a ning artiklist 46, kuna täiteasja aluseks olev Austria kohtu otsus on vastuolus taotluse

saanud liikmesriigi avaliku korra põhimõttega. Avaliku korra põhimõtete ja nende võimalike

rikkumiste hindamisel tuleb arvestada nii Eesti õiguses sätestatud avaliku korra põhimõtteid kui

ka Euroopa Liidu (EL) üldtunnustatud põhimõtteid. Siinsel juhul on Austria kohtu otsuse

tunnustamine ja täitmine vastuolus nii õiguste kuritarvitamise keelu kui ka Euroopa Liidu

toimimise lepingu (ELTL) artiklis 56 sätestatud teenuste vaba osutamise põhimõttega. Õiguste

kuritarvitamise keelu rikkumiseni viib asjaolu, et kaotatud panuste nõue põhineb alusetul

rikastumisel. See ei ole põhjendatud piirang avaldaja teenuste osutamise vabaduse suhtes, kuna

avaldajal on Eestis olemas kehtiv hasartmänguteenuse osutamise luba. Samuti on otsuse

täitmine vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse

põhimõttega.

1.4. Avaldaja palus maakohtul taotleda Euroopa Kohtult (EKo) eelotsust ELTL artikli 56 kohta,

selgitamaks teenuste vaba liikumise ja vabaduse põhimõtet.

2(10)

1.5. Avaldaja esitas koos avaldusega esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada

täitemenetluse täiteasjas kuni siinses asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või

alternatiivselt kohustada kohtutäiturit hoiustama täiteasjas sissenõutavad summad kohtutäituri

ametialasel kontol ning keelata sissenõutavate summade väljamaksmine sissenõudjale menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

2. Maakohus võttis 19.11.2025 avalduse menetlusse ning kohustas esialgse õiguskaitse korras

kohtutäiturit hoiustama täiteasjas sissenõutavad summad oma ametialasel kontol ja keelas

summade väljamaksmise sissenõudjale kuni tsiviilasja menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

3. Puudutatud isik palus avalduse rahuldamata jätta.

3.1. Lahendi täitmisest keeldumine oleks vastuolus EL õigusega. Liikmesriigi kohus ei saa

keelduda teise liikmesriigi kohtulahendi täitmisest põhjusel, et selles lahendis on vääralt

kohaldatud EL õiguse normi. Isiku õiguste kaitse on tagatud võimalusega teises liikmesriigis

lahendit vaidlustada.

3.2. Kohtuotsuse täitmisest keeldumise aluseid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning otsuse

vastuolu Eesti avaliku korraga saab kõne alla tulla erandlikel juhtudel. Materiaalõiguslik

etteheide selleks alust ei anna ja oleks vastuolus täitmisest keeldumise aluste kitsendava

tõlgendamisega, võimaldades täitmisest keelduda igas olukorras, kus teise liikmesriigi alama

astme kohus on materiaalõiguslikult eksinud.

3.3. Täitmisest keeldumine oleks vastuolus otsuse sisulise analüüsimise keeluga (Brüssel I

määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 52). Lahendi täitmisest keeldumise menetluses ei ole Eesti

kohtul võimalik asuda otsusele Austria kohtu otsuse asemel õigust kohaldama.

3.4. Olukorras, kus avaldaja on pakkunud hasartmängude teenust Austria territooriumil selleks

vastavat luba omamata, ei saa Eesti avaliku korraga olla vastuolus sellest (õigusvastasest)

käitumisest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamine, sh Eestis kohtuotsuse täitmine.

3.5. Jõustunud ja õiguspärase kohtuotsuse täitmine ei saa olla õiguste kuritarvitamine ning

avaldaja viidatud kuritarvituse tuvastamise eeldused ei ole täidetud.

4. Maakohus jättis 21.04.2025 määrusega rahuldamata avaldaja 18.11.2024 taotluse eelotsuse

taotlemiseks EKo-lt. Eelotsuse küsimine ei ole käesolevas asjas kohtulahendi tegemiseks

vajalik. EKo on mitmes lahendis piisavalt selgelt määratlenud kõik kriteeriumid, mille alusel

saab kontrollida Austria hasartmänguseaduse vastavust EL õigusele ka käesoleva vaidluse

kontekstis.

5. Avaldaja esitas 30.04.2025 esitas taotluse menetluse peatamiseks kuni Malta ja Saksamaa

kohtute poolt EKo-le esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24 lahendamiseni.

Kohtuasjadel on laialdane EL ülene mõju (sh käesolevale kohtuasjale), mis võib ümber

kujundada hasartmänguteenuste osutamise õigusliku raamistiku ja kaotatud panuste

tagasinõudmise kohta tehtud kohtuotsuste piiriülese jõustamise EL-is.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3(10)

6. Maakohus jättis avaldaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, avaldaja avalduse

rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja menetluskulud 2250 eurot.

6.1. Puuduvad TsMS § 356 lg-s 1 sätestatud eeldused menetluse peatamiseks. Avaldaja viidatud

eelotsuste nr C-440/23 ja C-530/24 menetluste tulemused ei omaks sisulist mõju asja

lahendamisele. EKo on mitmes lahendis piisavalt selgelt määratlenud kriteeriumid, mille alusel

saab kontrollida Austria hasartmänguseaduse vastavust EL õigusele ka käesoleva vaidluse

kontekstis. Seega ei sõltu käesoleva asja lahendus sellise õigussuhte olemasolust või

puudumisest, mis on eelviidatud eelotsuste menetlustes käimas.

6.2. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 45 lg 1 p-st a tuleneb, et kohtuotsuse

tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel, kui tunnustamine on selgelt vastuolus

taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Artiklist 46 tuleneb, et kohtuotsuse

täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis

45 osutatud alusel.

Brüssel I määruses (uuesti sõnastatud) loetletud kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest

keeldumise aluseid tuleb tõlgendada kitsendavalt. Kuigi EKo on Brüssel I määruse (uuesti

sõnastatud) artikkel 45 lg 1 eelkäija Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 art 34 lg

1 osas leidnud, et liikmesriikidele jääb põhimõtteliselt vabadus otsustada kooskõlas oma

siseriikliku õigusega, millised on nende avaliku korraga seotud nõuded, tulenevad selle mõiste

piirid määruse tõlgendusest. EKo on sedastanud, et avaliku korra tingimusele tuginemine on

võimalik üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele

pööramine kahjustaks lubamatult selle liikmesriigi õiguskorda, kus tunnustamist või täitmist

taotletakse, riivates mõnda aluspõhimõtet. Kahjustamine peab kujutama endast selle

liikmesriigi õiguskorras olulise tähtsusega õigusnormi või selles õiguskorras põhiõigusena

käsitletava õiguse ilmselget rikkumist (EKo 06.09.2012, C-619/10, p-d 48-51 ning seal viidatud

kohtupraktika).

Eeltoodud põhimõtted rajanevad 1968. a Brüsseli konventsioonil (määruse eelkäija). Brüsseli

konventsiooni kohta koostatud kommentaarides on teise liikmesriigi kohtulahendi

tunnustamisest ja täitmisest keeldumisel peetud oluliseks võlgniku kaitset peamiselt

menetluslike minetuste tõttu (vt Jenard, P., Report on the Convention of 27 September 1968 on

jurisdiction and the enforcement of judgments in civil and commercial matters, 1979 OJ, C 59,

lk 44-45). Eelnevale viitab ka puudutatud isiku viidatud EKo hilisem praktika (vt EKo

28.03.2000, C-7/98, p-d 22-23, EKo 11.05.2000, C-38/98, p-d 27 ja 28 ja EKo 06.09.2012, C-

619/10, p 62).

6.3. Avaldaja etteheide põhineb suuresti Austria 10.10.2023 kohtulahendi ja Austria

hasartmänguseaduse materiaalõiguslikul kooskõlal Euroopa Liidu õigusega. Avaldaja leiab, et

Austria kohtu otsus ei ole kooskõlas ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste vaba osutamise

põhimõttega, kuna kohus on ebaõigelt jätnud otsuse tegemisel kohaldamata EL õigusnormi.

Avaldaja väited võiksid käesoleva menetluse raames taasavada vaidluse EL õigusnormi

kohaldamisest, mis on vastuolus Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklist 52 tuleneva

kohtulahendi sisulise hindamise keeluga ega vastaks määruse eesmärgile.

Isegi kui asuda seisukohale, et Austria kohus on enda lahendis vääralt kohaldatud siseriiklikku

või EL õiguse normi, ei saaks liikmesriigi kohus EKo praktika kohaselt keelduda teise

liikmesriigi kohtulahendi täitmisest. Sellises olukorras on isiku õiguste kaitse tagatud

4(10)

võimalusega kohtulahend selles liikmesriigis vaidlustada (vt EKo 11.05.2000, C-38/98, p-d 32

ja 33). Eeltoodud põhimõtet on põhjalikumalt käsitletud viidatud eelotsuse kohta koostatud

Euroopa kohtujuristi arvamuses (vt Opinion of Advocate General Alber, C-38/98, p-d 57-61).

Eelneva tõttu ei saa kohtuotsuse täitmisest keeldumise aluseks olla avalduses väidetu, et Austria

kohus lahendas asja põhjendamatult Austria õiguse alusel, kuigi pooled olid avaldaja hinnangul

kehtivalt kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse Eesti õigust.

Austria kohtu otsusest nähtub, et avaldaja on käesolevas asjas esitatud väidetele tuginenud

täitedokumendi saamise menetluses. Samuti on avaldaja juba Austria kohtult taotlenud EKo-lt

eelotsuse küsimist. Kuna Austria kohus on avaldaja väidetele oma hinnangu andnud ning see on

edasi kaebamata jõustunud, oli avaldajale põhimenetluses tagatud tema õiguste kaitsmise

võimalused. Seepärast tuleb nentida vaidlusaluse küsimuse taasavamise võimatust.

6.4. ELTL artiklist 56 tulenev vaba turu põhimõte ei ole piiramatu – ELTL artikkel 52 p 1 järgi

ei mõjuta kõnesoleva peatüki sätted ja nende alusel võetud meetmed nende õigus- ja

haldusnormide kohaldatavust, mis sätestavad välisriigi kodanike teistsuguse kohtlemise avaliku

korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. Lisaks eelnevale on lubatavate piirangutena

EKo praktikas tunnustatud mitmeid ülekaalukaid üldisi huve, näiteks tarbijate kaitse, pettuste ja

hasartmängudega seotud liigse kulutamise ennetamise ning üldise avaliku korra säilitamise

eesmärgid (EKo 06.03.2007, liidetud kohtuasjades C-338/04, C-359/04 ja C-360/04, p 46).

Siiski peavad kehtestatud piirangud oma proportsionaalsuselt vastama tingimustele, mis

tulenevad EKo praktikast (EKo 08.09.2009, C-42/07, p-d 58 ja 59).

Hasartmängude valdkonnas puudub liidu tasandil ühtlustamine. Niisiis on liikmesriigid vabad

määratlema oma poliitika eesmärke selles valdkonnas ja määrama kindlaks kaitse taseme, mida

nad soovivad saavutada (EKo 06.03.2007, liidetud kohtuasjades C-338/04, C-359/04 ja

C-360/04, p 47). EKo leidis, et Austria hasartmängumonopoli korraldus oleks vastuolus EL

õigusega, kui need õigusnormid ei teeniks eesmärki kaitsta mängijaid või võidelda kuritegevuse

vastu ning ei täidaks tegelikult eesmärki vähendada ühtselt ja süstemaatiliselt

hasartmänguvõimalusi või võidelda nende mängudega seotud kuritegevuse vastu (EKo

30.04.2014, C-390/12, p 56).

Asjakohane on avaldaja viide EKo seisukohale, mille kohaselt peavad Austria siseriiklikud

kohtud hasartmängumonopoli proportsionaalsust teenuste vaba osutamise põhimõtte riive

hindamisel olema dünaamilised (EKo 30.06.2016, C-464/15, p 36). See tähendab, et Austria

hasartmängumonopoli õiguspärasuse hindamisel tuleb arvesse võtta hasartmängumonopoli

legitiimset mõju tänasel ajahetkel. Samas pole avaldaja esile toonud seda, millised on täpselt

need teenuste vaba osutamise põhimõtte riived, mis tänaseks oma eesmärki ei täida. Avaliku

korra kaitse eesmärgid (nt pettuste, rahapesu või terrorismi rahastamise ennetamine ning

tarbijate kaitse) on asjakohased ka tänapäevaste piiriüleste hasartmängude puhul.

Asjaolu, et Austria välistab tegevusloa taotlemise mh teenuseosutajal, kellel on olemas muus

liikmesriigis välja antud tegevusluba, ei ole piisav selleks, et pidada Austria hasartmängu-

monopoli EL õigusega vastuolus olevaks. EKo on leidnud, et tarbijate õiguste tõhusaks

kaitsmiseks ei ole piisav tagatis see, kui teenusepakkuja on litsentseeritud teises Euroopa Liidu

liikmesriigis ning allub sealsete järelevalveasutuste kontrollile (vt EKo 08.09.2009, C-42/07, p

69).

Austria kohus on täitedokumendiks olevas lahendis viidanud sellele, et Austria Ülemkohus on

hiljutises otsuses EKo asjakohase kohtupraktika alusel leidnud, et Austria

hasartmängulitsentside süsteem, sealhulgas litsentsiomanike reklaamimeetmed, vastavad pärast

5(10)

kõigi tegelike mõjude üldist hindamist hasartmänguturul kõigile EKo sätestatud nõuetele ja ei

riku liidu õigust. Asjaolu, et Austria hasartmängumonopoli kooskõla ELTL-iga on erinevate

huvigruppide (eelkõige Euroopa Hasartmängu Assotsiatsioon) poolt peetud küsitavaks, ei anna

alust kohtute (sh EKo ja Austria Ülemkohtu) praktikast kõrvale kalduda.

6.5. Samuti ei välista Austria kohtu otsuse tunnustamist ja täitmist Eestis Malta kohtu poolt

tehtud lahendid selliste otsuste täitmisest keeldumisel. Igal liikmesriigil on vabadus otsustada

kooskõlas oma siseriikliku õigusega, millised on nende avaliku korraga seotud nõuded.

Järelikult ei ole avaldaja viidatud lahendid ega nende põhjendused vahetult ülekantavad

käesolevale vaidlusele.

6.6. Nõustuda ei saa ka sellega, et Austria kohtu otsuse tunnustamine kahjustab ebamõistlikult

PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Sarnaselt ELTL artiklis 56 kohalduvate piirangutega

täpsustab PS § 31 teine lause, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise

tingimused ja korra. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata

mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. ELTL artiklis 56 kohalduvad piirangud

ja Austria kohtu otsus ei ole PS-ga vastuolus. Veebiüleseid teenuseid pakkuval äriühingul on

kohustus järgida, et nende tegevus oleks seaduslik ka teistes liikmesriikides. Vastasel juhul

riskivad nad liikmesriikides rakenduvate õiguskaitsevahendite ja sunnimeetmetega. Ei saa

asuda seisukohale, et kohtulahendi sundtäitmine kujutaks endast ettevõtlusvabaduse

ebaproportsionaalset riivet.

6.7. Täitmisele kuuluvad nõuded on sisuliselt lahendatud Austria kohtu otsusega ning tulenevalt

Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklist 52 Eesti kohus neid uuesti sisuliselt läbi vaadata

ei saa. Asjaolu, et avaldajalt mõisteti Austria kohtu poolt välja puudutatud isiku poolt tehtud

õnnemängu panused, ei saa lahendi täitmisel vaadelda kui õiguste kuritarvitamist selle tõttu, et

avaldajal on Eestis olemas kehtiv hasartmänguteenuse osutamise luba.

Austria kohus on otsuse 24.09.2024 täidetavaks tunnistanud. Brüssel I määrus (uuesti

sõnastatud) ei luba taotluse saanud liikmesriigi kohtul keelduda selle otsuse tunnustamisest või

täitmisest üksnes põhjusel, et õigusnorm, mida kohaldas otsuse teinud liikmesriigi kohus, erineb

sellest, mida taotluse saanud liikmesriigi kohus oleks kohaldanud (vt EKo 25.05.2016,

C-559/14, p 41). Austria kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Eestis ei kujuta endast õiguste

kuritarvitamist, vaid puudutatud isikul on õigus lahendit täita teises liikmesriigis.

6.8. Kuna Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 45 lg 1 p-s a ja artiklis 46 nimetatud

eeldused ei ole täidetud ning Austria kohtu otsuse tunnustamine ning täitmine Eestis ei ole

selges vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga, jääb avaldus rahuldamata.

6.9. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda, määras

puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 2250 eurot (lepingulise esindaja tasu 11

tunni ja 15 minuti eest määraga 200 eurot/tunnis (käibemaksuta)) ja mõistis selle avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja

palub küsida EKo-lt eelotsust või alternatiivselt peatada tsiviilasja nr 2-24-17400 menetlus kuni

Malta ja Saksamaa kohtute poolt EKo-le esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24

lahendamiseni.

6(10)

7.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti EL ja Eesti õigust leides, et praegusel juhul ei ole Austria

kohtu otsuse tunnustamine ja täitmine vastuolus ELTL artikliga 56 või PS §-iga 31 ega ka

õiguste kuritarvitamise keeluga.

Austria

hasartmängumonopoli

regulatsioonist

tulenevad

piirangud

riivavad

ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise (ja tarbimise)

vabadust. Teenuse osutamise vabaduse põhimõttest tulenevalt ei ole proportsionaalne keelata

teistest liikmesriikidest pärit tarbijate ligipääsu Eestis osutatavatele veebipõhistele teenustele.

Sellest johtuvalt on kohtuotsus täitmine vastuolus Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artiklis

45 viidatud avaliku korra põhimõttega ja piirab põhjendamatult ettevõtlusvabadust, olles

vastuolus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse

eesmärk on tagada riigi poolt põhjendamatute takistuste tegemine ettevõtlusele ning selline

piirang, mis sisuliselt välistab mistahes võimaluse avaldajal Austria turul osaleda, on

ebaproportsionaalne.

7.2. Maakohus järeldas ebaõigesti, et ELTL artikli 56 rikkumist puudutavate väidete analüüs

viiks asja sisulise läbivaatamiseni. Austria kohtus ei olnud vaidluse all kohtuotsuse

tunnustamine ja täitmine ega võimalik vastuolu avaliku korra või teenuste vaba osutamise

põhimõttega. Isegi kui leida, et avaldajal oli õiguskaitsevahendite olemasolu, ei järeldu, et

avaldajal olid oma õiguste kaitseks tõhusad võimalused.

7.3. Austria regulatsiooni piiranguid ei saa pidada legitiimse eesmärgi saavutamiseks

sobivateks. Austria on kehtestanud korra, kus kohalikele ettevõtjatele antakse piiratud arv

kontsessioone hasartmängude korraldamiseks, millega piiratakse sisuliselt teiste liikmesriikide

teenuseosutaja võimalusi Austrias sellist teenust osutada. Samas ei ole aktiivselt takistatud

tarbijate ligipääsu teiste liikmesriikide teenuse osutajatele, sest tarbijatel on võimalik ligipääs

saavutada siiski nt geoblokeeringu vältimise teel. Austria kehtestatud piirangud ei teeni sellisel

kujul oma tegelikke eesmärke (nt eelkõige rahvatervise kaitse osas) ning selliste eesmärkide

saavutamine oleks võimalik ka oluliselt vähem piiravate meetmetega, sh läbi järelevalve ja

täiendavate nõuete kehtestamise. Seega ei ole riive proportsionaalne. Piirangute

ebaproportsionaalsust kinnitab asjaolu, et hasartmänguteenuste osutamine Austrias tervikuna

keelatud ei ole.

7.4. Piirangute ebaproportsionaalsust kinnitab mh teiste liikmesriikide kohtupraktika, mille

järgimine on oluline EL õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. Malta kohtud on

analoogsetel asjaoludel keeldunud Austria kohtu otsuste täitmisest. Ka Saksamaa kõrgeimas

kohtus (BGH) on pooleli kohtuasi, milles BGH soovib EKo-lt täiendavalt teada, kas tehing on

tühine ja tarbijal õigus kaotatuid panuseid tagasi nõuda ka olukorras, kus Saksa õigus on

vastuolus EL õigusega.

7.5. Austria kohtu otsuse täitmine ja tunnustamine on õigusi kuritarvitav. Puudutatud isik oli

teadlik sellest, et avaldajal puudus tegevusluba ning sellest, et tal on õigus kaotatud panused

tagasi nõuda. Avaldaja teenustele Austrias on võimalik ligipääsu saad vaid ebaseaduslikke

vahendeid kasutades.

7.6. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata avaldaja taotluse eelotsuse küsimiseks EKo-lt,

mistõttu esitab avaldaja taotluse ka ringkonnakohtule. Siinne vaidlus on tähtis EL-üleselt ja võib

ümber kujundada hasartmänguteenuste osutamise õiguslikku raamistikku ja kaotatud panuste

tagasinõudmisekohta tehtud kohtuotsuste piiriülese jõustamise EL-is.

7(10)

Alternatiivselt, kui kohus ei pea põhjendatuks eelotsuse küsimist, taotleb avaldaja menetluse

peatamist kuni Malta ja Saksa kohtute esitatud eelotsusetaotluste C-440/23 ja C-530/24

lahendamiseni.

Menetluse edasine käik

8. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. Avaldaja taotlus EKo-lt eelotsuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus märkis

õigesti, et EKo on vaidlusaluse teema osas mitmeid seisukohti avaldanud. Eelotsuse küsimine ei

ole seetõttu asja lahendamiseks vajalik. Samuti ei ole vajalik menetluse peatamine.

12. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Avaldaja esitas tõendina Malta kohtu 27.02.2025 otsuse asjas nr 410/2022FDP.

Nimetatud otsuse koos eestikeelse tõlkega on avaldaja esitanud juba koos 30.04.2025

seisukohaga, mistõttu puudub vajadus määruskaebuses esitatud täiendava tõendi

vastuvõtmiseks.

13. Maakohus leidis põhjendatult, et puudub alus Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel

45 lg 1 p a alusel täiteasjas nr 022/2024/7115 sundtäitmisele esitatud Austria kohtu otsuse

tunnustamisest keelduda ning sellest tulenevalt artikkel 46 alusel täitmisest keelduda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659),

kuid vastuseks määruskaebuse väidetele märgib järgmist.

13.1.

Austria

hasartmängumonopoli regulatsioonist tulenevad piirangud ei riiva

ebaproportsionaalselt ELTL artiklis 56 sätestatud kaupade ja teenuste osutamise vabadust (ja

seeläbi ka PS §-s 31) ning Austria kohtu otsus ei ole vastuolus Brüssel I (uuesti sõnastatud)

määruse artikkel 45 lg 1 p-s a viidatud avaliku korra põhimõttega.

Maakohus leidis põhjendatult, et kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest Brüssel I (uuesti

sõnastatud) määruse artikkel 45 lg 1 p-s a sätestatud alusel saab keelduda üksnes erandlikel

asjaoludel ning tegemist peab olema liikmesriigi või liidu õiguskorra olulise õigusnormi ilmse

rikkumisega (vt ka EKo 07.09.2023, C-590/21, p 35).

Kaupade ja teenuste osutamise vabadus ELTL artikkel 56 mõistes ning ettevõtlusvabadus PS §

31 mõistes ei ole sellised absoluutsed õigused, mida liikmesriik ei saaks vajadusel piirata.

Näiteks on Riigikohus selgitanud, et PS-s sätestatud ettevõtlusvabaduse näol on tegemist lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, seadusandjal on võimalik seada ettevõtlusega

tegelemisele piiranguid ja piirangute kehtestamiseks piisab mõistlikust põhjusest (RKHKo

11.04.2016, 3-3-1-75-15, p 19). Ettevõtlusvabadus nõuab küll hüvega arvestamist, kuid ei

välista selle hüve riivamist kaalukate põhjenduste olemasolul. Ettevõtlusvabadust võib piirata

näiteks tarbijate või tervise kaitseks (vt PS komm (2020), § 11 p 5, § 31 p-d 26 ja 28). Samuti

8(10)

võivad liikmesriikide siseriiklikud normid vajadusel sätestada piiranguid ELTL artiklis 56

sätestatud õigusele.

EKo on seonduvalt hasartmängudega pidanud ELTL artiklis 56 sätestatud õiguse põhjendatud

piiranguks nt eesmärki vähendada mängimisvõimalusi või võidelda hasartmängudega seonduva

kuritegevuse vastu ühtselt ja süstemaatiliselt (EKo 30.06.2016, C-464/15, p 37). Samuti viitas

maakohus asjakohaselt EKo seisukohale, mille kohaselt on liikmesriigid tulenevalt oma

väärtusskaalast vabad määrama kindlaks oma hasartmängupoliitika eesmärgid ja vajaduse

korral täpselt määratlema soovitud kaitsetaseme. Proportsionaalseks piirangute kehtestamise

eesmärgiks võib pidada näiteks eesmärki võidelda pettuste ja kuritegevuse vastu (EKo

08.09.2007, C-42/07, p-d 55-59). Ka viidatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus

liikmesriik oli andnud ainuõiguse hasartmängude korraldamiseks ainult ühele ettevõttele ning

Euroopa Kohus pidas liikmesriigi poolt kehtestatud piiranguid soovitud eesmärgi tagamisel

proportsionaalseks.

Täitedokumendiks olevast Austria kohtu otsusest (dtl 20–28) nähtuvalt on kohus selgitanud, et

Austria seadusandja eesmärgiks piirangute kehtestamisel on ennetada hasartmängusõltuvust

ning kaitsta tarbijaid (sh alaealiseid) ning selle eesmärgi saavutamiseks on põhjendatud suunata

teenuse osutamine kontrollitud ja reguleeritud kanalitesse ning piirata seeläbi erinevaid

hasartmänguvõimalusi. Tulenevalt EKo praktikas väljendatud seisukohtadest saab selliseid

piiranguid pidada proportsionaalseteks.

Arvestades piirangute eesmärki, liikmesriikide vabadust vastavate regulatsioonide

kehtestamisel ja EKo praktikat hasartmängu regulatsioonide osas, ei saa Austrias kehtivaid

piiranguid pidada ebaproportsionaalseteks. Sellest tulenevalt ei ole Austria kohtu otsuse

täitmine Eestis Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 45 lg 1 p a mõistes avaliku

korraga vastuolus.

13.2. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka avaldaja väited seoses õiguste

kuritarvitamise keelu põhimõtte rikkumisega. Eesti kohus ei saa praeguses vaidluses hakata

tuvastama seda, kas puudutatud isik on panuste tagasinõude esitamisel oma õiguseid

kuritarvitanud ning kas ta teadis või pidi teadma, et avaldajal puudus Austrias teenuse

osutamiseks tegevusluba. Nimetatud asjaolude tuvastamine oleks otseses vastuolus Brüssel I

määruse (uuesti sõnastatud) artiklis 52 sätestatud otsuse sisulise läbivaatamise keeluga.

Kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotluse saanud riigi kohus ei tohi kontrollida, kas otsuse

teinud riigi kohus on täpselt hinnanud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid (EKo 21.03.2024,

C-90/22, p 65).

13.3. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et käesoleva asja lahendamist ei mõjuta Malta kohtu

poolt tehtud lahendid Austria kohtu otsuste täitmisest keeldumisel, kuna igal liikmesriigil on

õigus otsustada lahendi täitmisest ja tunnustamisest keeldumine oma siseriiklike oluliste avaliku

korra põhimõtete alusel (koostoimes Euroopa Liidu põhimõtetega).

14. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

16. Puudutatud isiku menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 2200 eurot (käibemaksuta).

9(10)

Esindajal on kulunud määruskaebuse esmasele ülevaatusele ja kirjavahetusele kliendiga 1 tund;

kohtumääruse ja määruskaebuse analüüsile 2 tundi; määruskaebusele seisukoha koostamisele 6

tundi; kirjavahetusele kliendiga seoses kohtumenetluse seisuga 0,5 tundi ning kirjavahetusele

kliendiga, kohtunõudega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi.

Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 220 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik palub

menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades

määruskaebuse ning puudutatud isiku vastuse sisu ja mahtu (sh asjaolu, et vastus sisaldab

suures osas ka juba varasemalt menetluses esitatud seisukohti), on määruskaebusele vastuse

koostamise põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Ülejäänud toimingute ajakulu (kokku 4 tundi)

on toimingute sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja mõistlik. Kokku on ajakulu põhjendatud

seega 8 tunni ulatuses. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning

tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 220

eurot (käibemaksuta) põhjendatud.

Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 1760

eurot (8 tundi x 220 eurot). Nimetatud summa kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks

menetluskuluna väljamõistmisele.

Puudutatud isiku taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)