2-25-100154/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Geidi Sile ja Anna Liiv

Otsuse kuupäev

20.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100154

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi D.N-i vastu

parkimislepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 13.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

87,86 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja (vastustaja) D.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Brigitta Jõgi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.06.2025 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks

käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja D.N-i taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 669,60 € ja mõista see summa hagejalt AS-ilt

ÜHISTEENUSED kostja D.N-i kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud

menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

5. Rahuldada kostja 12.09.2025 taotlus ning asendada arvutivõrgus avaldatavas

jõustunud kohtulahendis tema nimi tähemärkidega ja mitte avalikustada tema

isikukoodi. Kohtu algatusel asendada samas lahendis kostja sõiduki registreerimis-

number märgiga X.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 06.01.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.N-

i (kostja) vastu 80 € nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle hagimenetluses

lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

2. Hageja esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille viidatud kohus edastas

kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule (maakohus). Hageja nõudis kostjalt põhivõla 40 €,

sissenõudmiskulu 30 €, viivise 13,40 € ja põhivõlalt edasiulatuva viivise maksmist.

2.1.

Kostja parkis 29.12.2021 oma sõiduki (numbriga X) hageja hallatavas parklas aadressil

Kõver tn 5 Tallinnas. Parkimistasu oli maksmata ja hageja määras leppetrahvi 40 €.

Leppetrahviteade paigutati kojamehe vahele, kostja vaiet ei esitanud. Hageja haldab parklat

maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused olid nähtavad infotahvlitel.

2.2.

Hagejal on tekkinud kostja rikkumise tõttu sissenõudmiskulu 30 € (esimene tasuline kiri

15 €; teine tasuline kiri 5 € ja muud kulud 10 €).

3. Kostja vaidles hagile vastu. Parkimistingimused ei olnud nähtavad ja parkimislepingut ei

ole seetõttu sõlmitud. Hageja ei teatanud leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis 13.06.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks

kostjale hüvitatava menetluskulu summa 1080,70 €, millest kohustas hagejat tasuma viivist.

4.1.

Kirjeldatud asjaoludel on võimalik parkimislepingu sõlmimine tüüptingimustel.

Tingimuse kasutaja peab tõendama, et need olid olemas lepingu sõlmimise ajal ja teisel poolel

oli võimalus nende sisu teada saada. Võib eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi

sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja

sisu konkreetse rikkumise päeval, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.

4.2.

Kostja sõidukist 29.12.2021 tehtud fotolt (dtl 67) on näha auto taga paremal pool

paikneva posti küljes olev külgvaates oranž tahvel. Teiselt fotolt on näha autoklaasilt

peegelduv post ja selle küljes oranž tahvel (dtl 68). Sama parklat kujutaval fotol on näha post

oranži tahvliga (dtl 70). Lisaks esitas hageja fotod, millelt on näha 2021. a detsembris

parkimisalal parkimistingimuste kohta oranžide infotahvlite olemasolu (dtl 161–166). Nii on

hageja tõendanud parkimisalale oranžide infotahvlite paigaldamise 29.12.2021 seisuga.

4.3.

Hageja esitatud fotodelt (dtl 67, 68, 70, 161–166, 183–186) ei ole infotahvlite tekst

loetav. Nii ei sisalda hageja tõendid teavet parkimistingimuste sisu kohta. Seetõttu ei muuda

hageja fotode esitamine tõendamiskoormise jaotust ega pane kostjale koormist tõendada

hageja väidetud tingimustest erinevaid parkimistingimusi või parkimistingimuste puudumist

parklas. Hageja muud fotod tingimusest (dtl 73, 195) ei tõenda vaidlusaluses parklas välja

pandud tingimusi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta kasutas 2021. a kõigis Tallinna

parklates samasisulisi parkimistingimusi. Viimati viidatud parkimistingimused erinevad

2 (5)

parkimistasu arvestamise ja leppetrahvimäära osas, mistõttu ei ole võimalik eeldada Tallinnas

samasisuliste tingimuste kasutamist.

4.4.

Kokkuvõttes hageja ei tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi loetakse

sõlmituks parkimisleping ja millised kohalduvad tüüptingimustena parkimislepingule.

Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud eelduste

esinemisel, aga hageja ei tõendanud parkimistingimuste sisu, ei saa kohus lugeda

parkimislepingut poolte vahel sõlmituks. Tõendamata on nii kostja rikkumine kui ka

leppetrahvi kokkulepe.

4.5.

Eeltoodud kaalutlustel jäi leppetrahvi 40 € nõue rahuldamata, sest hageja ei tõendanud

parkimislepingu sõlmimist. Kui hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi, ei saa ta

nõuda ka viivist ega sissenõudmiskulu hüvitamist.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

5.1.

Hageja arvates on üldtuntud asjaolu, et tema opereeritavates parklates kasutatakse

tüüptingimusi, mida muudetakse harva. Seetõttu ei pea foto parkimistingimustest olema

tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi

rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt.

5.2.

Samuti on üldtuntud, et hageja opereeritavates parklates määrati 2021. a enim

leppetrahvi summas 40 €. Pole eluliselt usutav, et hageja oleks praeguse vaidluse põhjustanud

parklas kehtestanud teistsugused tingimused. Nimetatud suuruses leppetrahv ei saanud olla

kostjale üllatuslik ja seda on aktsepteeritud kohtupraktikas.

6. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, aga täiendab maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Hageja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest kostja sõiduki hageja hallatavas parklas parkimise ja seal tasulisele

parkimisele viitavate oranžide tahvlite olemasolu, aga ühtlasi ka nende kohta esitatud tõendite

loetamatuse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Vaidluse keskmes on eelkõige küsimused, kas

parkimisleping on sõlmitud ja millised on selle tingimused.

9. Vaidlustatud otsust tuleb täiendada nõuete õigusliku kvalifikatsiooniga. Hageja nõuab

kostjalt lepptrahvi tasumist, selle nõude õiguslik alus on VÕS § 158 lg 1 koostoimes § 108

lg-ga 1. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ls 1 ja sissenõudmiskulude

hüvitamisel VÕS § 113² lg 2, sest kostja sõlmis väidetava parkimislepingu tarbijana (VÕS § 1

lg 5).

10. Lepingu sõlmimise osas otsustas maakohus põhimõtteliselt õigesti, et parklas asuvad ja

tuvastatud infotahvlid olid piisavad viitamaks tasulisele parkimisele. Ringkonnakohus

nõustub, et tänapäevases majanduskäibes ei pea parkimise korraldaja alati esile tooma ja

tõendama parkla kõigi sissesõitude juurde paigutatud parkimistingimusi. Piisav on tõendada

asjaolud, mis võimaldavad kohtul hinnata, et mõistliku inimese arusaama järgi pargiti sõiduk

kas tasulisele või sõidukijuhti muul viisil kohustavale parkimisalale ja parkimistingimusi

kajastavad infotahvlid olid nähtavad. Need asjaolud on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastatud.

11. Lepingu tingimuste osas otsustas maakohus samuti õigesti, et need kuuluvad hageja

tõendamiskoormisesse ja jäid käesolevas asjas tõendamata. Kohus ei saa eeldada poolte

3 (5)

sõlmitud lepingu sisu, samuti ei ole see üldtuntud. Üldtuntuks saab lugeda asjaolud, et

parklasse paigutatud infotahvlitel kajastatakse parkimistingimused ja neis ette nähtud

sõidukijuhi kohustuste rikkumise korral võib tingimustes sisalduda leppetrahvi kokkulepe.

Need asjaolud ei ole aga piisavad lepingurikkumise ja leppetrahvi kokkuleppe sisu

tuvastamiseks.

12. Maakohus põhjendas asjakohaselt, et hageja tingimused kõigis parklates ei ole

ühesugused, mistõttu ei võimalda teistes parklates kajastatud tingimused tuvastada

parkimistingimusi kostja sõiduki parkimise kohas ega ajal. Ringkonnakohus uuris toimikus

olevaid fotosid ja ei suuda sarnaselt maakohtuga ühestki vaidlusaluses parklas

parkimistingimustest tehtud fotolt tuvastada tingimuste sisu. Koostoimes p-dega 10 ja 11

tähendab see, et pooled küll sõlmisid parkimislepingu, aga teadmata tingimustel. Muu hulgas

pole võimalik tuvastada, kas kostja pidi parkimise eest tasuma, paigaldama autosse

parkimiskella või loa või täitma mingeid muid kohustusi. Parkimislepinguid sõlmitakse

erinevatel tingimustel ja üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 tähenduses ei saa lugeda asjaolu, et

parkimine on alati kohe parklasse saabumise ajast alates tasuline. Hagi aluses nimetab hageja

kostja rikkumiseks parkimistasu maksmata jätmist, aga sõidukijuhi vastavat kohustust hageja

kokkuvõttes ei tõendanud. Samuti ei ole võimalik tuvastada leppetrahvi kokkuleppe sisu, sh

leppetrahvi määra. Nõutavas summas 40 € leppetrahvi tavapärasus ega kohtupraktikas

aktsepteerimine ei tähenda, et konkreetses parklas olevatel tahvlitel oli kajastatud kokkulepe

vähemalt selles summas.

13. Kui asjaoludest nähtuvalt on arusaadav lepingu sõlmimine, aga selle konkreetsed

tingimused on vaidlusalused, peab hageja TsMS § 230 lg 1 ls 1 järgi lepingutingimuste sisu

tõendama. Jättes tõendamiskoormise vaatamata maakohtu selgitustele täitmata, kujundas

hageja ise menetlusliku olukorra, kus hagi ei saa rahuldada. VÕS § 158 lg 1 kohaldamiseks

peab kohus tuvastama nii lepingupoole rikkumise kui ka leppetrahvi kokkuleppe sisu.

Maakohus järeldas õigesti, et käesolevas asjas esitatud tõendid ei võimalda neist kummagi

tuvastamist. Seega jäi hagi põhinõudes õigesti rahuldamata. Ühtlasi jäi hagi kõrvalnõuetes

õigesti rahuldamata, sest VÕS § 113 lg 1 ls 1 ja § 113² lg 2 eeldavad põhinõude vähemalt

osalist põhjendatust.

14. Kaebus ei sisalda eraldi väited menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise kohta. Maakohus kohaldas selles osas menetlusnorme õigesti.

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis

märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

15. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175

sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 1227,60 €

hüvitamist, mis on tasu 5 t 30 min õigusteenuse eest tasumääraga 180 €/t (lisandub

käibemaks). Hageja ei esitanud kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja

esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses 3 t (sh kaebusele vastuse

koostamine 2 t ning hageja seisukohaga tutvumine ja seisukoha koostamine 1 t).

Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama

nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on

kohane. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal

kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 669,60 € (= 3 t × 180 + 24%). Rahuldamata

jääb kostja taotlus 558 € (= 1227,60 – 669,60) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja

TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

peab hageja tasuma viivist.

16. Kaebuse vastuses palus kostja asendada avalikustatavas kohtulahendis tema nimi tähe-

märkidega ja mitte avalikustada isikukoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab need

taotlused (TsMS § 462 lg 2). Lisaks jääb kohtu algatusel avalikustamata kostja sõiduki

number.

4 (5)

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)