4-25-3355/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025 Jõhvi

Väärteoasja number

4-25-3355 (2230,24,221739)

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Ingrid Koddo, Valentina Michelson

Väärteoasi kaebemenetluses

V T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi

grupijuht Annika Elm 22.08.2025 otsusele väärteoasjas nr

2230,24,221739

Menetlusalune isik

V T, isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Istungi toimumise aeg

Ida Prefektuuri esindaja E B

14.10.2025, 28.10.2025

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta V T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse liiklusgrupi grupijuht Annika Elm 22.08.2025 otsusele väärteoasjas nr

2230,24,221739 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv summas 120 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvelduskontole

nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvelduskontole EE777700771003813400 LHV

Pangas või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber

10220255060733.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks

kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates

20. veebruarist 2026.a.

MENETLUSE KÄIK

25.07.2025 koostas Ida prefektuuri uurija E B väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2230,24,221739

selle kohta, et V T 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvis Rakvere tn, Pargi tn ja Veski tn vahel viaduktil

juhtis mootorsõidukit Xxx r/n xxx asulasisesel teel kiirusega 66 km/h, ületas lubatud sõidukiirust

vähemalt 12 km/h. V T rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tema tegu kvalifitseeriti LS § 227 lg

1 järgi.

22.08.2025 koostas Ida Prefektuuri grupijuht Annika Elm otsuse väärteoasjas nr 2230,24,221739,

millega V Tile määrati karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

08.09.2025 esitas V T kohtule kaebuse 22.08.2025 otsusele väärteoasjas nr 2230,24,221739.

26.09.2025 esitas V T kohtule kaebuse täienduse.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning

väärteomenetlus lõpetada.

Otsuse aluseks olnud väärteoprotokoll oli osaliselt koostatud tema kohalviibimiseta ning teadmata

isiku poolt. Seetõttu tekib kahtlus selle usaldusväärsuses ja tõendi lubatavuses.

Menetlusalune isik leiab, et fotomaterjal (kaader või fail mõõteseadmest PoliScan nr 953190; nr

RR 685234075 EE) on lubamatu tõend, kuna selle seadme töökorrasolek ja metroloogiline

kontrollimine ei ole kinnitatud seisuga 2. september 2024, ning veelgi olulisem on see, milline

tarkvara oli ja tarkvara verifitseerimine, kas see vastas VITRONIC. Puudub mõõtmisi teostava

ametniku kvalifikatsiooni kinnitus. Puudub seadme paigaldusskeem, mis võimaldaks kontrollida

seadme asukoha vastavust aadressile või muul juhul geograafilisele punktile, samuti

positsioneerimiseõigsust ja välistada lubatud mõõtenurgast ületamise.

Kaebuse täienduse kohaselt automaatse kiirusekontrolli hoiatustahvleid ei olnud paigaldatud.

Leiab, et mõõteseadme tarkvara ei olnud kalibreeritud. Jäeti arvestamat tema 14.07.2025 ja

28.07.2025 avaldused ning märkus protokollile. Fikseerimise koht mõõtjal ei vasta protokollile. Ei

ole teada, kus ja kuidas oli kiirusemõõtja paigaldatud. Esitamata on tema poolt nõutud

dokumendid. Kui menetluses kasutatakse mõõteriista, peab politsei tõendama, et see oli

sertifitseeritud, kalibreeritud ja töötas täpselt mõõtmise ajal. Mõõteriist müüdi politseile ilma

tarkvarata ning puuduvad andmed, kas 02.09.2024 oli sellel olemas kalibreeritud tarkvara. Kõik

selle seadmega saadud andmeid ei saa lugeda seaduslikult saaduks ja on "vastuvõetamatud

tõendid“. Enne mõõteriista paigaldamist ei olnud paigaldatud märki „automaatne kontroll“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde.

Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis,

leiab, et M J kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende

kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele

tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – V Ti ütlusi ja uuritud kirjalikke tõendeid

usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Tõendid, millele

tugineb kohus on lubatavad, ning tõendite kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse norme.

13.09.2024 trahviteate (dtl 51-52) kohaselt 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvi linnas, Rakvere tn, Pargi tn

ja Veski tn vahel, Jõhvi viadukt, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, juhtis mootorsõidukit

XXX xxx registreerimismärgiga xxx asusalasisesel teel sõidukiirusega 66 km/h +/- 4 km/h, millega

juht ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 1 järgi. LS

§ 262 p 1 alusel määrati hoiatustrahv 60 eurot.

Kuna V T esitas trahviteatele kaebuse 13.10.2024 (dtl 53-54), siis 14.10.2024 määrusega uuendati

väärteomenetlus (dtl 73-74).

V T selgitas kohtuistungil, et sai trahviteate 13.09.2024 ning esitas selle peale kaebuse. Ta leiab, et

märgitud aadress ei viita Jõhvi viaduktile. Hiljem esitati foto tema autost, kuid seal ei saanud

midagi aru, palus esitada faili, et arvutist vaadata. Ta tegi registrisse päringu, et kus see aadress

asub ja talle vastati, et sellist aadressi pole. V T esitas kohtule Maa- ja Ruumiameti vastuse (dtl

136-139) ja väjatrükid Maa- ja Ruumiametist (dtl 143-144) koos 26.09.2025 kaebuse täiendusega.

Kohus märgib, et viaduktil ei saagi olla aadressi, kuna tegu pole hoonega. Kohus loeb trahviteatest,

et tegu pandi toime Jõhvi linnas Rakvere tänaval Pargi tänava ja Veski tänava vahel. Kohalikele

elanikele on teada, et Rakvere tänav ulatub linna sissesõidust kuni viadukti järel oleva

ringristmikuni, mis läheb sealhulgas üle Pargi tänavaks. Enne viadukti olevalt ringristmikult läheb

tee sealhugas ka Veski tänavale. Kuna V T on kohalik elanik, siis on talle teada, et Jõhvis Rakvere

tänaval Pargi tänava ja Veski tänava vahel asub viadukt. 25.07.2025 koostatud väärteoprotokollis

on juba märgitud, et tegu pandi toime Jõhvi viaduktil.

Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni,

nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda

menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab

väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on

võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) koosseis on täidetud. Vastasel juhul on

rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda

süüdistatakse. See tähendab, et „väärteo lühike kirjeldus“ peab kajastama kõiki neid faktilisi

asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKKK 3-

1-1-68-08).

Samas kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda

tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka

ajahetke või ajavahemikuna. See sõltud konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest.

Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist

konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (RKKK3-1-1-76-

11).

Kohus leiab, et kasutades analoogiat Riigikohtu lahendis 1-1-76-11 väljendanud seisukohaga ning

lähtudes käesoleva väärteoasja tehioludest, saab väärteo toimepanemise kohta lugeda tuvastatuks

mitte ainult konkreetse aadressi mõttes (tänav, maja), vaid ka teelõigu mõttes, kus isik sõitis autoga

konkreetse kiirusega. V T’i süüdistatakse selles (dtl 43-44), et ta 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvi

linnas, Rakvere tn, Pargi tn ja Veski tn vahel, Jõhvi Viadukt, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50

km/h, juhtis mootorsõidukit XXX xxx registreerimismärgiga xxx asusalasisesel teel sõidukiirusega

66 km/h +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h.

V T’i ütlustest ja kaebusest selgub, et menetlusalusel isikul on võimalus aru saada, millist

konkreetset tegu (ja millises kohas) talle ette heidetakse ja ta saabki aru, milline konkreetne koht

on märgitud süüdistuses/väärteoprotokollis. Seega loeb kohus väärteo toimepanemise koha

määratlemist väärteoprotokollis näidatud viisil kaitseõiguse tagamise seisukohalt piisavaks ning

leiab, et väärteoprotokollis kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on

täidetud.

Peale selle leidis V T, et mõõteseade ei olnud kalibreeritud. Kui teda kutsuti jaoskonda, palus ta

uurija Bl esitada tõendid. Teisel kohtumisel esitati talle Saksa sertifikaat radari kalibreerimise

kohta, allkirjata. Tema pole rikkumist toime pannud. Liikus viaduktil protokollis märgitud ajal ja

on seadusekuulekas. On kindel, et radarit sinna viaduktile panna ei tohi kalde tõttu. Mõõturi

tarkvara ei olnud nõuetekohane ja aadress pole õigesti genereeritud. Fotol on tema auto, kuid kiirus

võis olla teise auto oma, fotol on 2 autot ja vastutulev auto. Tema mõõturit ei näinud.

Kohtule esitatud fotolt (dtl 67-68) ja CD-plaadil olevast failist on näha, et 02.09.2024 kell 08.40

Jõhvi linnas, Rakvere tn, Pargi tn ja Veski tn vahel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h,

sõitis sõiduk XXX xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiirusega 66 km/h +/- 4 km/h, millega

ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h. CD-plaadil oleva faili suurendamisel on tuvastatud:

kuupäev 02.09.2024, kellaeg 08:40:50, lubatud kiirus 50 km/h, sõiduki kiirus 66 km/h, sõiduk

liigub 2 sõidurajal, kiirusmõõtesüsteemi seerianumber PS-953190, lokatsioon Rakvere tn, Pagri tn

ja Veski tn vahel, suund Veski tn, koordinaadid 6584814, 694013. Fotol on hästi nähtav liikuv

sõiduk

ja

meesterahvas

sõiduki

roolis.

Kohus ei nõustu V Ti väidega, et fotol on kajastaud teised koordinaadid. Maa- ja Ruumiameti

vastused (dtl 136-139) ja väljatrükid Maa- ja Ruumiametist (dtl 143-144) ei lükka ümber asjas

kogutud tõendeid. Vastus Maa- ja Ruumiametist, mis asub digitoimiku lk-1 139, sisaldab

informatsiooni, mis ei ole seotud arutatava väärteoasjaga – otsingu süsteem leidis koha teiste

koordinaatedega – XY 6584615, 694276. Käesolevas väärteoasjas väärteotoimepanemise koht on

teiste koordinaatidega - X:6584814 Y:694013, ning avaliku Aadressiandmete süsteemi (ADS)

kaudu on igaühel võimalus kontrollida, millisele kohale osutavad koordinaadid X:6584814

Y:694013. Väljatrükist (digitoimiku lk 144) on näha, et koordinaadid X:6584814 Y:694013 asuvad

3 Jõhvi-Tartu-Valga teel L9, mis on riigi sisene maantee ja maantee möödub Jõhvi linnas just

viadukti kaudu.

Samas ei ole kohus nõus V Ti arvamusega, et radarit viaduktile panna ei tohi kalde tõttu.

Väärteotoimepanemise hetkel tehtud pildist on nästi näha, et foto on tehtud mitte ülevalt alla

kaldusega, vaid tehtud tasasel pinnal.

PPA 20.09.2024 vastusest (dtl 55-56) nähtub, et trahviteates nr 223024221739 nimetatud

kiiruseületamine fikseeriti 02.09.2024 kell 08.40 mobiilse dokumenteeriva laser-

kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 sn 953190 poolt.

Kohus leiab, et mõõtevahendi PoliScan FM1 sn 953190 taatlemine on tõendatud 12.12.2023 TTJA

otsusega (dtl 75-78). Otsuse kohaselt kiirusmõõturi tarkvara on uuendatud versioonile 4.4.9, mis

vastab tüübikinnitustunnisuse TJA 15-3/12.04.18 muudatusele nr 1. Mõõtevahendile on Landesamt

für Mess- und Eichwesen Berlin-Brandenburg poolt tüübikinnitustunnistuses esitatud

nõuetekohaselt paigaldatud 12 taatlusmärgist (sulgemiskleebised) ja üks infokleebis. Kõik

kiirusmõõturile paigaldatud taatlusmärgised on terved. Taatlus kehtib kuni 30.11.2024. 12.12.2023

TTJA otsuse juurde on lisatud Landesamt für Mess-und Eichwesen Berlin-Brandenburg

taatlustunnistus nr BE-23-04061 (dtl 79-82). Taatlustunnistus ei ole eesti keelde tõlgitud, kuna

tegemist on otsuse lisaga, mille sisu on arusaadav koostoimes TTJA otsusega.

Seega leiab kohus, et TTJA 12.12.2023 otsusega on kinnitust leidnud, et mõõteseade PoliScan

FM1 sn 953190 oli 02.09.2024 seisuga taadeldud ja vastas esitatud nõuetele.

LS § 194 sätestab liiklusjärelevalve teostajale esitatavad nõuded. Lõige 2 nõuab, et

liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite

kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks.

14.10.2025 esitas PPA kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolli ning M K ja A L

koolituste väljavõtte (dtl 156-160). Kiirusmõõtesüsteem PS-953190 oli paigaldatud M K ja A L

poolt 02.09.2024 (ekslikult märgitud 02.06.2024, kohtu hinnangul on sees ilmne trükiviga) kell

06.25-10.27 Rakvere tänaval Pargi – Veski tn vahel suunaga Veski tn koorinaatidel X 6584814 Y

694013. Taatluse algus 12.12.2023, lõpp 30.11.2024, taatlusmärgistuse kontrollimine 02.09.2025

kell 06.00. M K on läbinud mobiilse LIDAR tüüpi kiirusmõõtesüsteemi koolituse 01.07-

02.07.2020. A L on läbinud teisaldatavate kiiruskaamerate koolituse 19.12.2019 ja mobiilse

LIDAR tüüpi kiirusmõõtesüsteemi koolituse 26.08-27.08.2019.

Sellega loeb kohus tõendatuks, et kiirusmõõteseadme paigaldasid politseiametnikud, kes on

läbinud nõuetekohase koolituse.

Kirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on

käesoleval juhul mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

V Ti etteheite osas, et automaatse kiirusekontrolli hoiatustahvleid ei olnud paigaldatud, märgib

kohus, et nõustub kohtuvälise menetlejaga, et seadus ei näe ette kohustust paigaldada

„automaatkontrolli“ märki enne mobiilse kiirukaamera paigalamist. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused

ning nõuded fooridele“ § 15 p 29 kirjeldab küll, et märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll”

osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele, kuid ei kohusta neid kasutama. Seega ei ole

tegemist normiga, mis seaks kohustuse märke kasutada vaid tegemist on liiklusmärgi eesmärgi

kirjeldusega.

Seega leiab kohus, et „automaatkontrolli“ märgi puudumine ei muuda kiiruse ületamist olematuks.

Mis puudutab V Ti etteheidet, et tema suhtes koostati väärteoprotokoll ilma tema osavõtuta

teadmata isiku poolt, siis see etteheide on kohtu arvates põhjendamatu. Nimelt ei näe seadus ette,

et väärteoprotokoll tuleb koostada menetlusaluse isiku juuresolekul ja tema silme all. VTMS § 70

lg 1 kohaselt antakse menetlusalusele isikule protokolli koopia kätte allkirja vastu. Samuti on

menetlusalusel isikul õigus enne ütluste andmist teada milles teda süüdistatakse. V T selgitas, et

protokoll oli tema tulekuks juba valmis kirjutatud, uurija B täiendas seda vaid tema

isikuandmetega. Vaadates väärteoprotokolli, on kohtule arusaadav, et selle on koostanud üks isik

sama kirjutusvahendiga ning protokolli kohaselt koostas selle uurija E B. Sama kinnitas ka

kaebuse esitaja. Seetõttu on V Ti etteheide ainetu.

V Ti 13.10.2025 avalduse osas mitte arvestada tema selgituste eestikeelset tõlget märgib kohus, et

kuna kaebuse esitaja oli vahetult kohtuistungil üle kuulatud, siis tema kohtueelses menetluses

antud ütlusi ei arvestata.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kõik V Ti etteheited on olnud põhjendamatud. Ta tunnistas, et juhtis

mootorsõidukit Xxx reg.nr XXX otsuses märgitud ajal ja kohas, kuid ei olnud nõus kiiruse

ületamisega. Kohus leidis, et kiiruse ületamine on tõendatud kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1

paigaldusprotokolliga, fotoga rikkumise toimepanemisest, 13.09.2024 trahviteatega,

taatlustunnistusega ja TTJA 12.12.2023 otsusega taaltemise kohta.

Seega tuvastas kohus uuritud tõenditega, et V T 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvis Rakvere tänaval,

Pargi tänava ja Veski tänava vahelisel viaduktil juhtis mootorsõidukit Xxx reg/nr XXX

asulasisesel teel kiirusega 66 km/h, ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h. Sellega rikkus V

T LS § 15 lg 1 p 2.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et V T

täitis objektiivse koosseisu LS § 227 lg 1 järgi ettevaatamatusega kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava

asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. V T

märkis oma 28.07.2025 PPA-le esitatud märkustes protokollile, et kui automaatse kontrolli silti ei

ole paigaldatud, siis sõidab autojuht mobiilse kaamera juurest läbi kiirust vähendamata. Sellest

järeldab kohus, et V T püüab pigem mitte jääda vahele kiiruse ületamisega, vähendades

sõidukiirust „automaatkontrolli“ märki nähes aga mitte lubatud sõidukiirusega sõites. Selles

väljendubki tema kergemeelsus, et ta loodab kiiruskaamerale lähenedes märgata sellele osutavat

märki, et mitte jääda vahele kiiruse ületamisega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige

karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on

seisukohal, et V T pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §

33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud

väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel

tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles

seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot (kuni

31.12.2024 kehtinud redaktsioonis).

Menetlusalune isik on karistatud LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk summas 120

eurot, mis on maksimaalne määr.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale -

karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga

isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt

RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime

väärteorikkumise ettevaatamatusest kergemeelsusega, kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad, kehtivad karistused puuduvad. Kohtu hinnangul V Ti süü tase on kõrge ning

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo

laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Tegu oli toime pandud 02.09.2024

hommikul kell 8.40 Jõhvi linnas. Tegu oli esimese koolipäevaga, mil kooli läks suur hulk lapsi, kes

ei ole veel harjunud intensiivse tänavaliiklusega. Teadaolevalt on just esimestel koolipäevadel

politsei väljas suurendatud jõududega, et tagada lastele ohutu koolitee. Vaatamata sellele pidas V T

võimalikuks liikuda Jõhvi kesklinnas kiirusega 66 km/h, mis on jalakäijate vaatevinklist äärmiselt

ohtlik. Seetõttu leiab kohus, et V Ti poolt juhitud mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine oli

teistele liiklejatele ohuks ning tema süü selles oli suur.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 120 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut

edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEETMED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 22.08.2025

otsus väärteoasjas nr 2440,24,221739 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko