2-24-138259/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2026 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-138259

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi E T vastu võlgnevuste nõudes

Hagihind

3518,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

Hageja lepingulised esindajad: D K (e-post: xxx)

Kostja: E T (isikukood xxx, xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Placet Group OÜ hagi E T vastu võlgnevuste nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt E T hageja Placet Group OÜ kasuks 23.12.2023 laenulepingust XXX

tulenev põhivõlgnevus 294,17 eurot, intress 4,84 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja

viivis põhivõlgnevuselt (294,17 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamise päevast 23.01.2025 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 20.02.2026 summas 33,51 eurot ja edasiulatuvalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Mõista kostjalt E T hageja Placet Group OÜ kasuks 06.01.2025 krediidikonto

lepingust XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1233,31 eurot, tasumata intressid

summas 20,90 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (1233,31

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

hagiavalduse esitamise päevast 24.01.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.02.2026

summas 140,12 eurot ja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Mõista kostjalt E T välja hageja Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr XXX

tulenev võlgnevus põhiosas 804,68 eurot, intressid 14,18 eurot, sissenõudmiskulud 10

eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (804,68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamise päevast 30.01.2025 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 20.02.2026 summas 89,95 eurot ja edasiulatuvalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1 Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja poolt tasutud

riigilõivu osas.

6.2 Jätta hageja poolt tasutud riigilõivuga seotud kulud osaliselt kostja kanda

ulatuses, mis vastab käesolevas asjas hagihinna alusel tegelikult tasumisele

kuulunud riigilõivule. Mõista kostjalt E T hageja Placet Group OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 455 eurot (riigilõiv). Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (summas 455 eurot) tuleb kostjal E T tasuda hagejale Placet

Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Placet Group OÜ esitas 24.10.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluses kolm avaldust võlgnikult E T vastavalt 444,69 euro, 1519,71 euro

ja 1019,33 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 25.10.2024 võlgnikule esimese avalduse alusel

444,69 euro makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada,

mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus tegi 28.10.2024

võlgnikule teise ja kolmanda avalduse alusel vastavalt 1519,71 ja 1019,33 euro

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada,

mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõuded anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Placet Group OÜ esitas 23.01.2025 hagiavalduse E T vastu võla nõudes. Hagiavalduse

kohaselt tulenes nõue laenulepingust XXX ja nõue oli 518,47 eurot (sissenõutavaks muutunud

põhiosa 395,38 eurot, 36,98 eurot tasumata intress, 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud,

lepingujärgne viivis 32,03 eurot ja ühe aasta eest arvestatud lisanduvad viivised summas

44,08 eurot).

3. Placet Group esitas 24.01.2026 teise hagiavalduse E T vastu võla nõudes. Hagiavalduse

kohaselt tulenes võlanõue krediidikonto lepingust XXX ja võla suurus oli kokku 1794,52

eurot (sissenõutavaks muutunud põhiosa 1 300 eurot, tasumata intressid summas 209,44

eurot, tasumata sissenõudmiskulud summas 10 eurot, viivised seisuga 23.01.2025 summas

130,13 eurot ja ühe aasta eest arvestatud lisanduvad viivised summas 144,95 eurot).

4. Placet Group esitas 30.01.2025 kolmanda hagiavalduse E T vastu võlanõudes.

Hagiavalduse kohaselt tulenes võlgnevus laenulepingust XXX ning võlanõue oli kokku

1205,02 eurot (sissenõutavaks muutunud põhiosa 893,26 eurot, 115,51 eurot tasumata intress,

10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, lepingujärgne viivis 86,65 eurot ja ühe aasta eest

arvestatud lisanduvad viivised summas 99,60 eurot).

5. Harju Maakohus liitis 04.03.2025 määrusega kolm tsiviilasja üheks selgitusega, et hagide

ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist ja lihtsustab seda.

6. Kostja ei ole hagidele vastanud.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Tsiviilasi 2-24-138259 - laenuleping XXX

7. E T esitas 23.12.2023 Placet Group OÜ-le elektroonilise taotluse Placet Group OÜ-le

kuuluva veebilehe smsraha.ee kaudu krediidilepingu sõlmimiseks. Enne taotluse esitamist

täitis kostja ankeedi oma andmetega, pidi tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama.

Kostja ja hageja (Placet Group OÜ) sõlmisid 23.12.2023 laenulepingu XXX, mille kohaselt

andis Placet Group OÜ E T kasutusse laenusumma 650 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu summas 32,50 eurot. Laenulepingu XXX alusel teostas

Placet Group OÜ E T Swedbank pangakontole XXX 23.12.2023 väljamakse summas 617,50

eurot. Kõik laenulepingu XXX dokumendid edastati kostja taotluses märgitud e-posti

aadressile xxx lepingu sõlmimise päeval. Laenulepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka

www.smsraha.ee iseteeninduses.

8. Vastavalt laenulepingu XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja laenu

tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 49,99%,

intressimäär aastas 31,15%, viivisemäär päevas 0,09% ja kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 809,21 eurot.

Lepingujärgseks viivisemääraks oli lepingus kokkulepitud intressimäär.

9. Hagiavalduse kohaselt lisati lepingule laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik,

mille kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 14 osamaksena osamakse suurusega

55,48 eurot. Kokku teostas kostja laenulepingu XXX alusel tagasimakseid summas 332,88

eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 254,62 euro ulatuses põhiosa ning 78,26

euro ulatuses intressid. Eeltoodust tulenevalt jäi kostja poolt tagastamata laenuandjale põhiosa

650 – 254,62 = 395,38 eurot. Laenulepingu XXX alusel oli kostja viivituses juuli, augusti,

septembri ja oktoobri osamaksetega, mida laenuandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei

tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi.

08.09.2024 edastati kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav

tähtaeg (14 päeva) kuni 22.09.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei

tasunud ütles võlausaldaja lepingu 24.10.2024 üles.

10. Hagiavalduse kohaselt veenduti laenulepingu XXX sõlmimisel 23.12.2023 E T

krediidivõimekuses küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Teostati päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse, Maksuametile,

Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on üks ülalpeetav. Lisaks

teostati 23.12.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse. Hageja tuvastas, et kostja

krediidivõimelisust mõjutavat infot ei nähtu päringutest. Laenu taotlusel märkis kostja enda

igakuiseks sissetulekuks 900 eurot, finantskohustuseks 200 eurot, kulud ülalpeetavatele 150

eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 350 eurot. Kostja esitas enne laenulepingu taotluse

rahuldamist ka pangakonto väljavõtte. Hageja kontrollis kostja Swedbank’i kontot perioodil

26.06.2023-23.12.2023, mille väljavõtte analüüsimisel tuvastati kostja sissetulekuna 1008,07

eurot, finantskohustustena 300 eurot. Hageja kasutas pangakonto väljavõtte analüüsimiseks

teenusepakkujat Accountscoring, tänu millele sai hageja andmed töödeldud kujul.

11. Kostja krediidivõimekuse hindamiseks tegi hageja tuvastatud asjaolude pinnalt arvutuse:

1008,07 (sissetulek) – 300 (finantskohustused) – 500 (majapidamiskulud+kulud

ülalpeetavale) – 55,48 (taotleva laenu XXX osamakse) = 152,59 eurot. Hageja järeldas

eelnevast, et kostja on krediidivõimeline, kuna kostjal oli igakuine varaline reserv 152,59

eurot.

12. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 10 eurot kahe tasulise meeldetuletuskirja

saatmise eest. Hageja nõuab ka lepingujärgses viivismääras viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise eelneva päevani (22.01.2025).

13. Eeltoodust tulenevalt ning kooskõlas sõlmitud laenulepinguga sai kostja kõik võlateatised

ja ülesütlemise hoiatused kätte, kuna ülesütlemise hoiatus edastati E T e-posti teel 08.09.2024.

Vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1 sai kostja ülesütlemise avalduse kätte 1 kalendripäeva

möödumisel, ehk 09.09.2024.

14. Hageja nõuab 23.01.2025 seisuga kokku 518,47 eurot. Nõue koosneb tagastamata

laenusummast 395,38 eurot, tasumata intressidest 36,98 eurot (10.06.2024 kuni 23.10.2024),

tasumata sissenõudmiskuludest, viivisest 32,03 eurot (25.10.2024 kuni 22.01.2025) ja ühe

aasta edasiulatuvast viivisest 44,08 eurot.

Tsiviilasi nr 2-24-138265 – krediidikonto leping XXX

15. E T esitas 06.01.2024 Placet Group OÜ kodulehe smsraha.ee vahendusel elektroonilise

taotluse krediidikonto lepingu sõlmimiseks. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma

ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis

võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. Hageja ja kostja sõlmisid 06.01.2024

krediidikonto lepingu XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1100 eurot. Kõik

krediidikonto lepingu XXX dokumendid edastati kostja e-posti aadressile xxx lepingu

sõlmimisel 06.01.2024. Krediidikonto lepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma

iseteeninduses www.smsraha.ee veebilehel.

16. Kostja esitas 12.04.2024 elektroonilise taotluse krediidikonto krediidilimiidi

suurendamiseks 1300 euroni Placet Group OÜ kodulehe www.smsraha.ee vahendusel.

12.04.2024 sõlmiti krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati

laenulimiiti 1300 euroni.

17. Vastavalt krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo

teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks alates lepingu sõlmimisest 48,39%,

intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et

krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud

tingimustel 2952,97 eurot.

18. Krediidikonto lepingu puhul oli tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada

igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt

esitatud makseteatisele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest,

intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suuruseks

on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot.

19. Krediidikonto lepingu XXX alusel teostas Placet Group OÜ E T väljamakseid summas

kokku 1 299,50 eurot. Kokku teostas kostja krediidikonto lepingu XXX alusel tagasimakseid

summas 75,05 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 75,05 euro ulatuses intressid.

Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 1300 eurot.

Krediidilepingu XXX alusel oli kostja viivituses juuli, augusti, septembri ja oktoobri

osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu

saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et

hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida.

Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 09. septembril 2024, milles kostjale oli

antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 23.09.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 24.10.2024 üles.

20. Kostja esitas enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist Placet Group OÜ-le

Swedbank konto väljavõtte perioodiga 26.06.2023-23.12.2023. Hageja kontrollis kostja

krediidivõimelisust Swedbank pangakonto väljavõtte alusel, mille andmed ta sai

teenusepakkujalt Accountscoring kaudu, kes edastas andmed töödeldud kujul. Kokku arvestati

kostja finantskohustuste suuruseks 355,48 eurot. Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel

06.01.2024 veenduti E T krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja

regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud erinevatesse keskkondadesse: creditinfo.ee,

taust.ee ja maksuametisse. Rahvastikuregistrisse tehti päring, mille tulemusel tuvastas hageja,

et kostjal on 1 ülalpeetav. Lisaks teostati 06.01.2024 päring ametlike teadaannete registrisse,

mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

21. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel oli: 1008,07€

(sissetulek) – 355,48€ (finantskohustused) – 490 € (majapidamiskulud ja kulud

ülalpeetavatele) – 58,67€ (taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 103,92 eurot. See

tähendas, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise

reserviga 103,92 eurot.

22. Kostja esitas enne krediidikonto lepingu 12.04.2024 muutmise kokkuleppe sõlmimise

XXX rahuldamist Placet Group OÜ-le Swedbank konto väljavõtte perioodiga 15.10.2023-

11.04.2024. Hageja kasutas kostja pangakonto analüüsimiseks teenusepakkujat

Accountscoring, kellelt hageja sai kategoriseeritud ja töödeldud andmed. Krediidikonto

lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel 12.04.2024 veenduti E T krediidivõimekuses,

küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud

creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse, maksuametile, rahvastikuregistrisse, ja ametlike

teadaannete registrisse.

23. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe

sõlmimisel oli: 1055,24€ (sissetulek) – 382,76€ (finantskohustused) – 490 €

(majapidamiskulud ja kulud ülalpeetavatele) – 69,33€ (taotleva krediidikonto XXX

osamakse) = 113,15 eurot. See tähendas, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 113,15 eurot.

24. Krediidiandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad Placet Group OÜ

üldtingimused. Kuna ülesütlemise hoiatus edastati E T e-posti teel 09.09.2024, siis vastavalt

üldtingimuste punktile 14.3.3 on kostja saanud ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva

möödumisel, ehk 10.09.2024.

25. Kokku nõuab hageja kostjalt 1794,52 eurot. Põhivõlgnevust 1 300 eurot, tasumata

intresse summas 209,44 eurot, 23.01.2025 sissenõutavaks muutunud, lepingujärgsed viiviseid

130,13 eurot (põhinõudelt 1 300 eurot), ning 10 eurot, tasumata sissenõudmiskulud, ühe aasta

eest arvestatud lisanduvad viivised summas 144,95 eurot.

Tsiviilasi nr 2-24-138269 – laenuleping XXX

26. Kostja esitas 15.04.2024 elektroonilise taotluse Placet Group OÜ www.placet.ee

vahendusel laenulepingu sõlmimiseks. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma

ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis

võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. E T sõlmis 15.04.2024 Placet Group OÜ-ga

laenulepingu XXX, mille kohaselt andis Placet Group OÜ kostja kasutusse laenusumma 900

eurot. Kõik laenulepingu XXX dokumendid edastati kostja taotluses märgitud e-posti

aadressile xxx lepingu sõlmimisel 15.04.2024. Laenulepingu dokumentidega sai kostja

tutvuda ka oma iseteeninduses. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise

graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 54 osamaksena osamakse suurusega

33,87 eurot.

27. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 6,74 euro ulatuses põhiosa, 49,01 euro ulatuses

intressid ja 45 euro ulatuses lepingu sõlmimise tasu. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt

jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 900–6,74=893,26 eurot. Laenulepingu XXX alusel

oli kostja viivituses juuli, augusti, septembri ja oktoobri osamaksetega, mida krediidiandja

pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas

kostjale mitmeid võlateatisi, millest selgus, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema

võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 09.09.2024 kostjale oli edastatud

lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni

23.09.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja

lepingu 24.10.2024 üles.

28. Vastavalt laenulepingu XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja laenu

tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 46,08%,

intressimäär aastas 35%, viivisemäär päevas 0,10% ja kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 1 861,37

eurot. Laenulepingu XXX krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatud osised:

laenusumma 900 eurot, intressimäär 35% aastas, igakuise tagasimakse summa 33,87 eurot,

maksekuupäev 10. kuupäev ning lepingu tasu 45 eurot.

29. Kostja esitas enne laenulepingu taotluse XXX rahuldamist Placet Group OÜ-le Swedbank

konto väljavõtte (periood 16.10.2023-13.04.2024). Laenulepingu XXX taotluse menetlemisel

analüüsiti lisaks eelmainitud Swedbanki pangakontole ka kostja Coop Panga pangakonto

väljavõtet perioodi 16.10.2023-13.04.2024 kohta. Kostja Coop Panga pangakonto väljavõtte

analüüs näitas, et pangakonto väljavõttelt ei nähtu regulaarseid finantskohustusi ega

sissetulekuid. Kostja krediidivõimekuse analüüsimise raames ei esitanud kostja enda

Swedbanki teise konto väljavõtet kuivõrd tegemist oli digikassaga. Krediidiandja kontrollis

kostja pangakonto väljavõtet Accountscoring abil, kes esitas krediidiandjale analüüsitud ja

töödeldud andmed.

30. Laenulepingu XXX sõlmimisel 15.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides

kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud

creditinfo.ee ja taust.ee, rahvastikuregistrisse ja ametlike teadaannete registrisse. Kostja

krediidivõimekuse arvutus laenulepingu XXX sõlmimisel oli: 1055,24 (sissetulek) – 368,02

(finantskohustused) – 490 (majapidamiskulud) – 33,87 (taotleva laenu XXX osamakse) =

163,35 eurot. See tähendab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 163,35 eurot. XXX laenusumma 900 eurot.

Laenulepingu XXX alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostja Swedbank XXX

pangakontole 15.04.2024 väljamakse summas 900 eurot.

31. Kuna ülesütlemise hoiatus edastati kostjale e-posti teel 09.09.2024, siis vastavalt

üldtingimuste punktile 13.1.1 on kostja saanud ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva

möödumisel, ehk 10.09.2024.

32. Hageja nõue on tagastamata laenusumma 893,26 eurot, tasumata intressid 115,51 eurot,

sissenõudmiskulud 10 eurot, lepingujärgne viivis 86,65 eurot, ühe aasta eest edasiulatuv viivis

99,60 eurot, seega kokku on nõue 1205,02 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

33. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse

erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust

koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

Laenuleping XXX

34. Hagi kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja E T 23.12.2023 laenulepingu XXX, mille

kohaselt andis Placet Group OÜ E T kasutusse laenusumma 650 eurot. Lepingu aastane

intressimäär oli 31,15% ja laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus

kostja tagastama saadud laenu 14 osamaksena osamakse suurusega 55,48 eurot (dtl 97-98).

35. Kokku teostas kostja laenulepingu XXX alusel tagasimakseid summas 332,88 eurot.

Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 254,62 euro ulatuses põhiosa ning 78,26 euro

ulatuses intressid. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale

põhiosa 650–254,62=395,38 eurot. Laenulepingu XXX alusel oli kostja viivituses juuli,

augusti, septembri ja oktoobri osamaksetega, mida laenuandja pidas ülesütlemise aluseks.

08.09.2024 kostjale edastati lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav

tähtaeg (14 päeva) kuni 22.09.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei

tasunud ütles võlausaldaja lepingu 24.10.2024 üles (dtl 157, 159).

36. Kohtu hinnangul vastab kostja ja hageja 23.12.2023 sõlmitud laenuleping XXX

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Placet Group OÜ andis

kostjale laenu kogusummas 650 eurot ning kostja oli kohustatud tagastama laenu ja sellelt

arvestatud intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja põhivõlgnevuse,

sissenõudmiskulude, viivise ja intressi nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1

alusel ning edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, ja viivise

nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv

kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud

määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis

nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.

37. Vastavalt järelmaksulepingule on krediidi kulukuse määr 49,99% aastas (dtl 86). Eesti

Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2023. aasta

detsembris (alates 30.11.2023) oli 17,36%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti

Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

38. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

39. Kohtule nähtub, et vaidlusalune leping sõlmiti 23.12.2023 (dtl 85). Sõlmitud lepingu ajal

kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

40. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja esitas

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja esitatud

pangakonto väljavõtte (dtl 107-149), kostja taotluses esitatud andmed (dtl 150), creditinfo.ee

päringu (dtl 151), taust.ee päringu (151), maksuameti päringu (dtl 151) ja rahvastikuregistri

päringu, kus tuvastas, et kostjal on üks ülalpeetav (dtl 151-152). Samuti ametlike teadaannete

(dtl 152) päringu.

41. Krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamisel peab hindama krediidiandja ka krediidisaaja

sissetulekute suurust, kui andmed krediidisaaja sissetuleku kohta on erinevad, siis tuleb

lähtuda väiksemast sissetulekust („Finantsinspektsiooni käsiraamat vastutustundliku krediidi

väljastamise protsessile“, p 4.1. lk 6). Kostja märkis taotlusesse, et tema sissetulek on 900

eurot. Hageja arvestas vastavalt pangakonto väljavõtte analüüsile, et kostja sissetulek on

1008,07 eurot kuus. Finantsinspektsiooni seisukohast lähtudes oleks krediidiandja pidanud

tuginema madalamale sissetulekule. Hagiavalduses esitatud andmetest nähtub, et hageja

kontrollis kostja sissetulekut vahemikus juuli 2023 – detsember 2023. Kostja sissetulek sellel

perioodil kõikus peaaegu 400 euro võrra (oktoober 587,35 eurot; september 979,82 eurot),

ning detsembris sai kostja 1677,17 eurot, mis viis ka hageja arvutatud kostja keskmise

sissetuleku summa kõrgemale (dtl 71-72). Kohtu hinnangul oleks pidanud hageja hindama,

kas detsembris saadud kõrgem töötasu võis olla ühekordne boonus, mida praktikas antakse

kalendriaasta lõpus. Kohtu hinnangul oleks hageja pidanud lähtuma sissetuleku suurusest,

mille kostja oli taotlusesse märkinud.

42. Krediidiandja tuvastas pangakonto väljavõtte alusel, et kostja finantskohustused igakuiselt

on 300 eurot. Krediidiandja tuvastas, et kostjal on xxx, xxx OÜ laen ja xxx finantskohustus

(dtl 72). Tuginedes eeltoodule, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja

krediidivõimelisuses, kuna kolmes eri krediidiasutuses laenu-/krediidilepingute sõlmimine

võib viidata sellele, et inimesel on finantsraskused. Hageja arvestas, et majapidamiskulud

kostjale ja ülalpeetavale on 500 eurot (dtl 73). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi

„Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on

Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija

regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega. Näiteks kuuluvad nende hulka

transpordikulud, sidevahendite kulud, toidukulu. Krediidiandja on arvestanud kahe inimese

majapidamiskuludeks 500 eurot ning see summa peaks hõlmama kostja ja tema ülalpeetava

eluasemekulud, toidukulud ja transpordi- ja sidekulud. Hageja ei ole tuvastanud, kas kostjal

on kinnisvara, seega peab eeldama, et kostjal on eluaseme üürikulud. Ei ole eluliselt usutav, et

sellest summast piisab üüri- ja kommunaalkulude katmiseks ning ka igapäevase toidu ja

muude vajalike kulutuste tasumiseks. Hageja leidis oma arvutuse põhjal, et kostjale jääb

igakuiselt reserv 152,59 eurot, mille tulemusel tegi krediidiandja positiivse otsuse kostja

krediidivõimelisuse hindamisel.

43. Oluline on enne tarbijaga krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et hageja

pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna arvestas kostja sissetulekuid

suuremas määras ning ei teinud kindlaks kostja tegelikke majapidamiskulusid. Samuti oleks

kohtu hinnangul pidanud hageja arvestama sellega, et kostjal on juba kolmes krediidiasutuses

sõlmitud lepingud. Käesoleval juhul leiab kohus, et krediidiandja ei oleks VÕS § 4034 lg 6

kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat laenulepingut sõlmida.

44. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Kohus palus 06.02.2026 kohtunõudes hagejal

esitada seadusjärgse intressimääraga kostja tehtud tagasimaksete ümberarvestused, hageja

esitas need kohtule 16.02.2026. Vastavalt hageja ümberarvutusele on kostjal hagejale

tasumata summa 294,17 eurot (dtl 932-939). Allesjäänud summalt, mida kostja pole tagasi

maksnud, soovib hageja intressi 4,84 eurot (dtl 940-947). 650 eurosest laenusummast on

hageja maha arvanud ka lepingutasu summas 32,5 eurot, mis kuulub muude kulude alla VÕS

§ 4034 lg 7 tähenduses ja ei kuulu hüvitamisele.

45. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et Placet

Group OÜ ja kostja vahel 23.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping on lõppenud.

46. Kohtule esitatud 16.02.2026 hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja viivist alates

hagiavalduse esitamise päevast 23.01.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus

kohaldab käesolevas asjas seadusjärgset intressimäära vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu, siis kohaldub ka seadusjärgne viivisemäär. Alates 1. juulist 2024 oli VÕS §

94 lg 1 järgne intressimäär 4,25%, alates 1. jaanuarist 2025 oli 3,15%, alates 1. juulist 2025

oli 2,15% ja alates 1. jaanuarist 2026 oli 2,15%. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 loetakse viivise

määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

Hagiavalduse esitamise päevast kuni kohtuotsuseni on viivis

(294,17×(11,15%)/365×159)+(294,17×(10,15%)/365×184)+(294,17×(10,15%)/365×51)=

33,51 eurot.

47. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid kostjalt lepingu kehtivuse ajal 18.07.2024 (5 eurot) ja

22.08.2024 (5 eurot) kostjale edastatud meeldetuletuste eest kokku 10 eurot (dtl 166-171).

Sissenõudmiskulude nõue on kujunenud VÕS § 1132 alusel, mille kohaselt võib lepingu

kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, aga ainult juhul kui ta on saatnud enne ühe

tasuta meeldetuletuse. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostjale

10.07.2024 ja 09.08.2024 (dtl 173-178). Kohtu hinnangul on see nõue põhjendatud ja kohus

rahuldab selle.

48. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

põhivõlgnevuse 294,17 eurot, intressi 4,84 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot ja

põhivõlgnevuselt viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuseni 33,51 eurot ja

edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse kohase

täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.

Krediidikonto leping XXX

49. Hagi kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja E T 06.01.2024 krediidikonto lepingu XXX,

mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1100 eurot. 12.04.2024 sõlmiti krediidikonto

lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 1300 euroni.

Krediidikonto lepingu puhul oli tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada

igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt

esitatud makseteatisele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest,

intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suuruseks

on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot ja lepingu aastane intressimäär oli 40%

(dtl 218). 12.04.2025 laenulimiidi suurendamisel jäid krediidikonto muud tingimused samaks

(dtl 216).

50. Kokku teostas kostja krediidikonto lepingu XXX alusel tagasimakseid summas 75,05

eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 75,05 euro ulatuses intressid. Eeltoodust

tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 1300 eurot.

Krediidilepingu XXX alusel oli kostja viivituses juuli, augusti, septembri ja oktoobri

osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu

saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et

hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida.

Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 09. septembril 2024, milles kostjale oli

antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 23.09.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 24.10.2024 üles (dtl 556-560).

51. Kohtu hinnangul vastab kostja ja hageja 06.01.2024 sõlmitud ja 12.04.2024 muudetud

krediidikonto leping XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Placet Group OÜ andis kostjale krediiti kogusummas 1300 eurot ning kostja oli kohustatud

tagastama krediidi ja sellelt arvestatud intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja

põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude, viivise ja intressi nõuded võiksid kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel ning ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel.

Põhivõlgnevuse, intressi, ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused:

kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja

viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja

vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete

puudumine või nende alusetus.

52. Vastavalt järelmaksu lepingule oli lepingu krediidi kulukuse määr 48,39% aastas (dtl 216,

218). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

2024. aasta jaanuaris (alates 30.11.2023) oli 17,36%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse

määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

53. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

vaata otsuse punkti 39.

54. Krediidiandja peab kontrollima krediidisaaja krediidivõimelisust iga kord enne krediidi

ülempiiri muutmist vastavalt VÕS § 4034 lg-le 9. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamiseks kohtule kostja esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 240-383), kostja taotluses

esitatud andmed (dtl 545), creditinfo.ee päringu (dtl 546), taust.ee päringu (dtl 546),

maksuameti päringu (dtl 546) ja rahvastikuregistri päringu (kus tuvastas, et kostjal on üks

ülalpeetav (dtl 546-547)) ja ametlike teadaannete päringu (dtl 547), kus tuvastas, et kostja

kohta pole ametlikke teadaandeid.

55. Kuivõrd kostja pangakonto väljavõtet analüüsiti samal nagu laenulepingul XXX perioodil,

siis kohus ei hakka enda selgitusi kordama sissetuleku osas (vt otsuse punkti 41-42). Hageja

tuvastas pangakonto väljavõtte aluse, et kostjal finantskohustused 355,48 euro väärtuses.

Kostjal oli laenu- ja/või krediidilepingud sõlmitud järgnevate krediidiasutustega: Placet Group

OÜ, xxx, xxx ja xxx. See tähendab, et kostjal oli lepingu sõlmimise hetkel juba 4

krediidilepingut sõlmitud, mis võib viidata majandusraskustes inimesele. Krediidiandja oleks

pidanud finantskohustuste hindamisel tuvastama, kas kostja on võimeline vastavalt enda palga

suurusele võtma endale veel ühe finantskohustuse. Hageja arvestas majapidamiskuludele

kostjale ja ülalpeetavale 490 eurot. Krediidiandja tegi kindlaks, et peale muid kulutusi jääb

kostjale 103,92 eurot reservi. Sellega hindas hageja ekslikult, et kostja on krediidivõimeline.

56. Kohus jääb käesoleva krediidikonto lepingu sõlmimisel majapidamiskulude arvestuse osas

samale seisukohale nagu laenulepingu XXX puhul (vt otsuse p 41-42). Oluline on enne

tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu

hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt

kindlaks ei tehtud. Krediidiandja ise tuvastas, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajaks juba neli

krediidi-/laenulepingut, mistõttu kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja mõistlikult eeldada,

et kostja on krediidivõimeline. Samuti ei teinud krediidiandja kindlaks kostja

majapidamiskulude suurust. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat järelmaksulepingut sõlmida.

57. Lepingu muutmisel 12.04.2024 esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamiseks kohtule kostja esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 384-544), kostja

taotluses esitatud andmed (dtl 549), creditinfo.ee päringu (dtl 550), taust.ee päringu (dtl 550),

maksuameti päringu (dtl 550) ja rahvastikuregistri päringu (kus tuvastas, et kostjal on üks

ülalpeetav (dtl 550-551)) ja ametlike teadaannete päringu (dtl 551). Krediidiandja ei

tuvastanud andmeid, mis võiks välistada krediidilepingu sõlmimist.

58. Krediidikonto lepingu 12.04.2024 muutmise kokkuleppe sõlmimisel teostas esialgne

võlausaldaja kostjale vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt krediidivõimelisuse

kontrolli. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja igakuine keskmine sissetulek

on 1055,24 eurot, kostja ise märkis, et tema sissetulek on 985 eurot (dtl 549). Hageja tuvastas

kostja sissetuleku suuruse arvutades 4 kuu keskmise sissetuleku. Kuivõrd aprillis laekus kaks

töötasu samast asutusest, siis oleks hageja pidanud kaaluma, kas on võimalik, et kanti kahe

kuu eest tasu või kanti muu boonustasu kostja kontole, kuivõrd mõlemad summad võiksid olla

kostja sissetuleku suurused (984,91 eurot ja 687,52 eurot). Krediidiandja arvestas, et kostja

sissetulek on 1055,24 eurot, kuid kohtu hinnangul oleks pidanud lähtuma kostja enda esitatud

sissetuleku suurusest või uurima kostjalt, kust tuleneb erinevus ning mis on kostja tegelik

sissetulek (vt otsuse p 41-42). Kostja märkis enda finantskohustusteks 55,48 eurot. Hageja

tuvastas, et kostjal on viies erinevas krediidiasutuses sõlmitud laenu- või krediidilepingud ja

nende igakuised kohustused on 382,76 eurot kuus (dtl 196). Kostja krediidi-ja/või

laenulepingute hulk kasvas arvates eelmisest krediidivõimelisuse kontrollist, millest oleks

krediidiandja pidanud järeldama, et kostja ei saa enda rahaliste vahenditega hakkama ning

enda rahaliste vajaduste katmiseks võtab kostja igakordselt uusi laene. Kuivõrd see oli

vähemalt kolmas kord, kus kostja hagejalt laenu või krediiti taotles, siis oleks hageja jaoks see

vihjama finantsraskuste olemasolu. Hageja arvestas, et kostja majapidamiskulud ja kulud

ülalpeetavale on igakuiselt 490 eurot. Kohus jääb käesoleva lepingu majapidamiskulude

arvestamisel eelneva seisukoha juurde (vt otsuse punkt 41-42). Hageja tuvastas, et kostja on

krediidivõimeline igakuise reserviga 113,15 euro ulatuses. Tõendeid kogumis hinnates on

kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt

ka otsuse punkt 54, 55).

59. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Hageja esitas 16.02.2026 tagasimaksete

ümberarvestuse seadusjärgse intressimäära järgi. Kuivõrd Placet Group OÜ tegi kostjale

väljamakseid kogusummas 1299,50 eurot ja kostja tegi tagasimakseid summas 75,05 eurot,

siis sellest summast arvestab hageja 66,19 eurot põhinõude katteks ja 8,86 eurot intressi

katteks. Eelnevast arvutuskäigust tulenevalt on hagejal tagastamata põhiosa nõue 1233,31

euro väärtuses ja hageja nõuab sellelt seadusjärgses intressimääras intressi kokku summas

20,90 eurot. Kohus märgib, et hageja on ekslikult märkinud ümberarvutuse tabelisse

negatiivse intressi, kuid kuna õige arvutuse kohaselt oleks intress suurem, siis saab kohus

välja mõista ainult nii palju kui hageja on nõudnud vastavalt TsMS § 439. Seega lähtub kohus

hageja nõuete ulatuse osas (mis lähtuvad eeldusest, et laenulepingu XXX, krediidikonto

lepingu XXX ning laenulepingu XXX sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet) hageja 16.02.2026 menetlusdokumendist.

60. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et Placet

Group OÜ ja kostja vahel 06.01.2025 sõlmitud tarbijakrediidileping on lõppenud.

61. Kohtule esitatud 16.02.2026 hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja viivist alates

hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuivõrd vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärg on intressimäära langemine seadusjärgse

intressimäärani, siis kohaldab kohus vastavalt ka seadusjärgset viivisemäära. Alates 1. juulist

2024 oli VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär 4,25%, alates 1. jaanuarist 2025 oli 3,15%, alates

1. juulist 2025 oli 2,15% ja alates 1. jaanuarist 2026 oli 2,15%. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

62. Viivis hagiavalduse esitamisest 24.01.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.02.2026 on

(1233,31×(11,15%)/365×158)+(1233,31×(10,15%)/365×184)+(1233,31×(10,15%)/365×5) =

140,12 eurot.

63. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 19.07.2024 (5 eurot) ja 22.08.2024 (5 eurot)

kostja e-postile edastatud meeldetuletuste eest (dtl 596, 599). Kokku nõuab hageja 10 eurot.

Sissenõudmiskulusid nõuab hageja VÕS § 1132 alusel, millega on hagejal õigus nõuda

tarbijalt hüvitist iga meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot, kui ta on saatnud varem ühe

tasuta meeldetuletuse. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad saadeti kostja e-posti aadressile

11.07.2024 ja 10.08.2024 (dtl 606, 603). Kohus leiab, et sissenõudmiskulude suurus on

seadusega kooskõlas ja rahuldab selle nõude.

64. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

põhivõlgnevuse 1233,31 eurot, intressi 20,90 eurot (dtl 964-969), sissenõudmiskulud 10 eurot

ja põhivõlgnevuselt viivise alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise

päevani 140,12 eurot ning edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.

Laenuleping XXX

65. Hagi kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja E T 15.04.2024 laenulepingu XXX, mille

kohaselt andis Placet Group OÜ E T kasutusse laenusumma 900 eurot. Lepingu aastane

intressimäär oli 35% ja laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus

kostja tagastama saadud laenu 54 osamaksena osamakse suurusega 33,87 eurot (dtl 642, 644).

66. Kokku teostas kostja laenulepingu XXX alusel tagasimakseid summas 100,75 eurot.

Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 6,74 euro ulatuses põhiosa, 45 eurot lepingu

sõlmimise tasu ning 49,01 euro ulatuses intressid. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud

tagastamata laenuandjale põhiosa 900 – 6,74 = 893,26 eurot (dtl 751). Laenulepingu nr XXX

alusel oli kostja viivituses juuli, augusti, septembri ja oktoobri osamaksetega, mida

krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 09.09.2024 kostjale oli edastatud lepingu

ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 23.09.2024

võlgnevuse tasumiseks (dtl 720). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja

lepingu 24.10.2024 üles (dtl 722)

67. Kohtu hinnangul vastab kostja ja hageja 15.04.2024 sõlmitud laenuleping XXX

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Placet Group OÜ andis

kostjale laenu kogusummas 900 eurot ning kostja oli kohustatud tagastama laenu ja sellelt

arvestatud intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja põhivõlgnevuse,

sissenõudmiskulude, viivise ja intressi nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1

alusel ning ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, ja

viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus

sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks

(hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise

eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende

alusetus.

68. Vastavalt järelmaksu lepingule on krediidi kulukuse määr 46,08 % aastas (dtl 624). Eesti

Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2023. aasta

detsembris (alates 30.11.2023) oli 17,36%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti

Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

69. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

vt otsuse p 39.

70. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja esitas

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja esitatud

pangakonto väljavõtte (dtl 650-699), kostja taotluses esitatud andmed (dtl 713), creditinfo.ee

ja taust.ee (dtl 714), et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute

tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Samuti teostati päring

rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on üks ülalpeetav (dtl 715).

Lisaks teostati päring ametlike teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et

kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded (dtl 715).

71. Hageja tugines krediidivõimelisuse hindamisel sellele, et kostja sissetulek on 1055,24

eurot tulenevalt pangakonto väljavõtte analüüsist, kuivõrd kostja ise märkis enda taotluses, et

tema sissetulek on 1100 eurot, siis hageja tugines õigesti väiksemale sissetulekule (dtl 713).

Hageja tugines sellele, et kostja finantskohustused on 368,02 eurot. Hageja tuvastas, et kostjal

on sõlmitud viies krediidiasutuses krediidi- ja/või laenulepingud (dtl 749). Kohus tugineb

kohtuotsuse p-des 41-42 esile toodud arusaamale, et hageja ei saanud pidada sellise info

alusel kostjat krediidivõimeliseks, kuivõrd mitmete krediidi- ja/või laenulepingute võtmine

viitab finantsiliselt raskele olukorrale. Majapidamiskulude suuruse arvestas hageja kostjale ja

ülalpeetavale summas 490 eurot. Kohus jääb otsuse punktis 42 esitatu juurde, et ei ole

eluliselt usutav, et sellest summast piisab kõigi eluks vajalike kulutuste tegemiseks, hageja

oleks pidanud tegema laenulepingu sõlmimisel kindlaks, kui suured täpselt on kostja

majapidamiskulutused. Hageja tugines ekslikult sellele, et kostjal on igakuine varaline reserv

163,35 eurot (dtl 750).

72. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidisaaja ei tuvastanud kostja tegelikke

majapidamiskulusid ja ülalpeetavale tehtavaid kulutusi, samuti ei võtnud hageja arvesse seda,

et kostjal oli juba 5 laenu- ja/või krediidilepingut sõlmitud. Käesoleval juhul leiab kohus, et

krediidiandja ei oleks VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks

olevat järelmaksulepingut sõlmida.

73. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Hageja esitas 16.02.2026 kostja tehtud

tagasimaksete ümberarvestuse koos seadusjärgse intressimääraga, mille kohaselt on kostja

tasunud hagejale 100,75 eurot, millest 95,32 läheb põhivõlgnevuse katteks ning 5,43 eurot

seadusjärgse intressimäära katteks. Eelnevast tulenevalt on kostja allesjäänud põhivõlgnevus

900-95,32=804,68 eurot. Hageja soovib ka tagastamata laenusummalt intressi summas 14,18

eurot (dtl 982-986).

74. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et Placet

Group OÜ ja kostja vahel 15.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping on lõppenud.

75. Hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates hagiavalduse

esitamise päevast kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimata jätmise tagajärg on intressimäära langemine seadusjärgse intressimäära tasemele,

siis kohaldab kohus analoogselt seadusjärgset viivisemäära. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Viivis hagiavalduse esitamisest 30.01.2025 kuni kohtuotsuse

tegemiseni

20.02.2026

on

(804,68×(11,15%)/365×152)+(804,68×(10,15%)/365×184)+(804,68×(10,15%)/365×51)

=

89,95 eurot.

76. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal 19.07.2024 (5 eurot) ja

22.08.2024 (5 eurot) kostjale edastatud meeldetuletuste eest (dtl 729-734). Kokku nõuab

hageja sissenõudmise kulusid 10 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS §

1132 alusel, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, aga ainult

juhul kui ta on saatnud enne ühe tasuta meeldetuletuse. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad

olid edastatud kostjale 11.07.2024 ja 10.08.2024 (dtl 736-741). Kohus rahuldab selle nõude.

77. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

põhivõlgnevuse 804,68 eurot, intressi 14,18 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja

põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivise 89,95 eurot ja edasiulatuva viivise alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Muus osas jääb

hagi rahuldamata.

78. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja

poolt tasutud riigilõivu osas, millega seotud menetluskulud jätab kohus osaliselt kostja kanda.

Kostja pole hagile vastanud ega näidanud mingit huvi käesoleva menetluse vastu ega oma

võlgnevuse tasumise vastu, mistõttu poleks põhjendatud, et hageja poolt vältimatu kohtusse

pöördumise tõttu tasutud riigilõiv jääks täies ulatuses hageja kanda. Kohus jätab hageja poolt

tasutud riigilõivuga seotud kulud osaliselt kostja kanda ulatuses, mis vastab käesolevas asjas

hagihinna alusel tegelikult tasumisele kuulunud riigilõivule.

79. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 770 eurot ja hageja

õigusabikulud 450 eurot, kokku 1220 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud nõuda kostjalt hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu, kuid üksnes ulatuses,

mis vastab käesolevas asjas hagihinna alusel tegelikult tasumisele kuulunud riigilõivule.

Kohtumenetluse ökonoomika põhimõttest (TsMS § 2) lähtuvalt leiab kohus, et hageja oleks

pidanud esitama kolme eraldi hagi asemel ühe hagi. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja

riigilõivu suuruses, mis oleks vastanud ühele terviklikule hagile. Kuna hagihind oleks ühe

hagi puhul olnud 3518,01, millelt oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 pidanud

tasuma 455 eurot, siis kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu summas 455 eurot.

80. Kuna kohus jätab hageja õigusabikulud (lepingulise esindaja kulud) hageja enda kanda,

siis ei pea kohus eraldi analüüsima nende kulude suurust ja põhjendatust. Kohus märgib siiski,

et hageja ei ole kohtule esitanud õigusabikulude nimekirja ja kulutõendeid, mille alusel saaks

hinnata hageja tekkinud kulusid. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et hageja esitas sama isiku

vastu ühe hagi asemel kolm hagi, mis tähendab, et hageja ise põhjustas endale suuremat

ajakulu ja kulusid hagiavalduste koostamiseks. Lisaks eeltoodule anti hageja poolt kostjalt

nõutavad laenud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes ja selliste laenudega seotud

rahalise nõude osalise rahuldamisega ei peaks kaasnema kostjale täiendavalt hageja

õigusabikulude hüvitamist.

81. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 455

eurot (riigilõiv) ning menetluskuludelt (455 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

82. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks Placet

Group OÜ arveldusarvele nr xxx (Coop Pank). Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse

täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.

83. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik