2-25-107933/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2026 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-107933

Tsiviilasi

Solarbalt OÜ hagi Randburg Runners OÜ vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 3324,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Solarbalt OÜ (registrikood 11258693, Piirimäe tn 4,

Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hendrik Mühls (Maria

Mägi Advokaadibüroo, e-post: menetlus@mmab.ee);

Kostja:

Randburg Runners OÜ (registrikood 12622959,

Lennujaama tee 9, Tallinn, Harju maakond, e-post: xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma

(Advokaadibüroo Supremia, e-post: tarvo.lindma@supremia.ee).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Randburg Runners OÜ-lt (registrikood 12622959) hageja Solarbalt OÜ

(registrikood 11258693) kasuks välja 3324,69 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend neli eurot

ja 69 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt Randburg Runners OÜ-lt (registrikood 12622959) hageja Solarbalt OÜ

(registrikood 11258693) kasuks menetluskuludena välja 1245 (üks tuhat kakssada

nelikümmend viis) eurot, millest 825 on kulud õigusabile ja 420 eurot tasutud riigilõiv.

3. Mõista kostjalt Randburg Runners OÜ-lt (registrikood 12622959) hageja Solarbalt OÜ

(registrikood 11258693) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1245 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 3324,69 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja

ja kostja 31.01.19 nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas hageja kostjale hagejale kuuluva

omanikulaenu nõude summas 1 000 000 eurot Lamesa Kapital OÜ vastu. Nõude loovutamise hinnaks

oli lepingu p 2.1 kohaselt 1 000 000 eurot, mille kostja pidi hagejale tasuma hiljemalt 31.01.2024.

Lepingu p 2.2 järgi pidi kostja tasuma igal aastal hagejale vähemalt 5% nõude loovutuse summa

jäägist, lisaks intressi 3,5% aastas nõude loovutuse jäägi summa pealt.

2. Kostja tasus hagejale aastatel 2019 – 2024 kokku 1 048 898,04 eurot. Sh tasus kostja viimati

hagejale 21.12.2024 peale meeldetuletust 17 285,27 eurot. Hageja arvestuste järgi pidi kostja tasuma

veel täiendavalt 3324,69 eurot. Kuna kostja rohkem hagejale ei tasunud, pöördus hageja kohtu poole.

3. Hageja viitas VÕS § 108 lõikele 1 ja § 88 lõikele 6. Kostja tasus hagejale lepingu alusel kokku 1

048 898,04 eurot, millest 1 000 000 eurot oli lepingujärgne nõude loovutuse hind ning 48 898,04 eurot

oli intress. Hageja arvutuste järgi pidi kostja hagejale perioodi 31.01.2019 – 31.01.2024 eest kokku

maksma intressi 52 222,73 eurot ehk 3324,69 eurot rohkem kui kostja on tasunud.

4. Tegelikult oli kostja tasumata summa suurem. Hageja saatis kostjale 2024. a detsembris

meeldetuletuse, et kostjal on võlgnevus hageja ees summas 20 884,34 eurot. Kostja tasus 21.12.2024

hagejale 17 285,27 eurot. Kostjal jäi 3324,69 eurot tasumata. Kostja leidis, et ta on lepingujärgsed

kohustused täitnud. Kostja on ekslikult leidnud, et ta tasus 3324,69 eurot põhivõlgnevusena.

5. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on leidnud, et tal oli VÕS § 88 lg 6 alusel õigus

valida, millise kohustuse katteks ta makseid teeb. Kostja on jätnud tähelepanuta VÕS § 88 lg 8, mis

näeb ette, et kui on intressi maksmises kokku lepitud, tuleb rahaline kohustus lugeda esmalt tasutuks

intressi eest ja alles viimases järjekorras põhivõla eest. Kuna lepingus oli kostjale intressi tasumise

kohustus ette nähtud ja lepingus ei olnud eraldi sätet selle kohta, millal tuleb kostjal intressi maksta ja

millal põhiosa, saab hageja tugineda VÕS § 88 lg 8 ning lugeda esmajärjekorras täidetuks maksed

intressi eest ja alles seejärel põhivõla eest. Kui kohaldada VÕS § 88 lg 8, võlgneb kostja hagejale

täiendavalt 3324,69 eurot sõltumata sellest, millise kohustuse katteks on kostja ise makseid teinud.

Hageja palub kohtul jätta kostja vastuväited tähelepanuta, Hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja 3324,69 eurot.

6. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1470 eurot, millest 420 eurot on tasutud

riigilõiv ja 1050 eurot ilma käibemaksuta on hageja kulud õigusabile. Hageja palus kostjalt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

7. Õigusabi on hagejale osutatud hinnaga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisele kulus 2 tundi ja 300 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 h 30

min ja 375 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 1 h 30 minutit ja 225

eurot. Kohtu kirjaga tutvumiseks, kostja 12.01.2026 seisukohaga tutvumiseks ning menetluskulude

nimekirja esitamiseks kulus kokku 1 h ja 150 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema ja hageja vajel sõlmiti 31.01.2019 nõude

loovutamise leping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale nõude loovutamise eest 1 000 000

eurot hiljemalt 31.01.2024 ning igal kalendriaastal vähemalt 5%. Kokku oli lepitud intress aastamääras

3,5% põhikohustuse jäägilt.

9. Hageja on enda arvestuses kajastanud õigesti makstud summad, tasumiste kuupäevad ja maksete

selgitused. Kostja esitas enda arvestuse, mille kohaselt on kogu põhivõlgnevus tasutud 25.12.2023

seisuga ja intresse on kokku tasutud 48 384,04 eurot. Intresse tuli kokku tasuda 48 374,47. Kõigis

tabeli lahtrite juures on võimalik näha selle lahtris oleva summa arvestamise aluseks olevat teavet ja

valemit. Seega on kõik lepingu järgi tasumisele kuulunud summad täies ulatuses hagejale tasutud ning

hagejal ei ole nõuet kostja vastu.

10. Hageja on 20.02.2019 tasutud summa 1514 eurot lugenud intressi katteks, kuid kostja ei tasunud

intresse nimetatud kuupäeval. Hageja on ekslikult arvestanud osad maksed intressi makseks, kuigi

selleks puudus alus ja seetõttu on hageja arvestus läbivalt muutunud kumuleeruvalt valeks. Lepingu

kohaselt kuulus põhisumma jäägilt arvestamisele intress määras 3,5 % aastas. Kostja leiab, et lepingu

punktis 2.2. kokkulepitud tähtpäev 31.01.2024 hõlmas nii põhikohustuse kui intressitasumise

kohustuse täitmist. Lepingus ei ole kokku lepitud, et koos iga põhikohustuse täitmiseks tehtud

maksega tuli maksta intress. Seega on kõik kostja intressimaksed tehtud tähtaegselt ning kostja ei

pidanud ühtegi intressimakset tegema varem.

11. Kostja leidis, et kuna tal oli lepingu järgi kohustus tasuda hagejale nii põhivõlgnevuse kui ka

intressi makseid, oli kostjal õigus määrata, millist kohustust ta iga maksega täidab. Kostja määras selle

makse selgituses. Seega nendel juhtudel, kui makse selgituses oli kostja teinud viite põhiosa maksele,

toimus põhiosa makse tasumine (need on maksed 27.02.2019, 31.12.2019, 31.12.2020, 01.08.2021,

10.08.2022, 12.11.2022, 02.01.2023, 25.12.2023). Nende summade arvel ei saanud hageja lugeda

täidetuks intressi tasumise kohustust. Nendel juhtudel, kui makse selgituses oli viide intressidele,

toimus intresside tasumine (need on maksed 27.12.2022, 20.01.2024-01.02.2024). Nende summade

arvel ei saanud hageja lugeda täidetuks põhiosa tasumise kohustust.

12. 20.02.2019 makse selgituses on viide üksnes sellele, et tasutud on 100 000 eurot ehk esimene

osamaks vastavalt nõude loovutamise lepingule. Seega pole kostja nimetatud makse puhul määranud,

kas tasub põhiosa või intressi. VÕS § 88 lg 4 kohaselt oli hagejal õigus sellises olukorras ise määrata,

millise kohustuse katteks täitmine lugeda, kuid selleks pidi hageja täitma kõik sättes loetletud

tingimused. Hageja ei ole täitnud VÕS 8 88 lg 4 sätestatud tingimusi, sealhulgas ei ole hageja teatanud

kostjale mõistliku aja jooksul nimetatud makse saamisest. See tähendab, et kohaldamisele kuulub VÕS

§ 88 1g 6, mille kohaselt loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud

kohustus.

13. Lepingu punkti 2 kohaselt muutusid lepingu alusel esimesena sissenõutavaks 31.12.2019 5%

põhikohustusest (5% x1000 000 eurot = 50 000 eurot), 31.12.2020 5% põhikohustusest (5% x1000 000

eurot = 50 000 eurot). Seega tuli lugeda 20.02.2019 makstud 100 000 euro arvel täidetuks eelnimetatud

põhikohustuse maksed ning selle arvel ei saa lugeda tasutuks intressi. Nimetatud kuupäevadeks ei

olnud muutunud sissenõutavaks intressi tasumise kohustus. Kõike eelnevat kokkuvõttes on kostja

tasunud nõuetekohaselt ja täies ulatuses lepingu järgi tasumisele kuulunud põhikohustuse summas

1000 0000 eurot ja tasumisele kuulunud intressid 48 374,47 eurot (maksnud sellest isegi 9,57 eurot

ekslikult rohkem). Seetõttu pole hagejal kostja vastu intressinõuet, hagi on alusetu ning tuleb jätta

rahuldamata.

14. 03.07.2025 seisukohas leidis kostja, et alusetu on hageja viide VÕS § 88 lõikele 8, sest lepingu

kohaselt muutus intress sissenõutavaks alles 31.01.2024. Seega ei saa lugeda ühtegi enne 31.01.2024.a.

toimunud makset VÕS § 88 lg 8 alusel intressi katteks tasumiseks. Lähtuda tuleb VÕS §-st 88 lg 4 ja 6

ja hageja käsitus VÕS § 88 lg 8 osas ekslik. Seda, et intressi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks

alles 31.01.2024, ei ole hageja vaidlustanud.

15. Lepingu punkti 2.2. sõnastuse kohaselt „Nõude jäägi hinnale lisandub intress...“. Kui intressi

tasumise kohustus oleks muutunud sissenõutavaks enne põhikohustuse tasumise tähtpäeva, ei saaks

intress lisanduda põhikohustusele. Kõike eelnevat arvestades palun jätta hageja hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

16. 12.01.2026 seisukohas viitas kostja, et puudub vaidlus põhinõude suuruse, intressi määra ning selle

üle, et kostja on tasunud hagejale vähemalt 1 048 374,47 eurot, mille hulgas on tähtaegselt makstud

nõude loovutamise tasu. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja on hagejale teinud hagi lisana 3

esitatud exceli tabelis tulbas „I“ nimetatud maksed tulbas „A“ näidatud kuupäeval ja tulbas „K“

nimetatud selgitusega. Vaidlus on üksnes selle üle, kas ja millised maksed tuleb lugeda põhikohustuse

ja millised intressi katteks.

17. Hageja ei ole seni esitanud väidet, et intressi tasumise kohustus oleks muutunud sissenõutavaks

enne 31.01.2024. Hageja ei saa seda väidet enam eelmenetluse lõppemise tõttu esitada. Hageja on

ekslikult tõlgendanud seadust, arvates, et intressikohustus tuleb lugeda VÕS § 88 lg 8 kohaselt

täidetuks sõltumata sellest, kas see on sissenõutav. Kui intressi tasumise kohustu pidi muutuma

sissenõutavaks enne põhikohustuse tasumise tähtpäeva, ei saaks intress enam lisanduda

põhikohustusele. Samuti puudub lepingus kokkulepe, mis sätestaks, et intress kuulunus tasumisele

enne 31.01.2024. Seega puudus alus enne 31.01.2024 tehtud maksete lugemiseks intressi tasumise

kohustuse katteks, välja arvatud siis, kui vastava makse selgituses ei olnud kostja poolt määratud, et

tasutakse intressi (VÕS § 88 lg 1).

18. Kostja esitas tabelina enda arvestuse maksete kohta, kuid rõhutas, et poolte vahel puudub vaidlus

hagejale tehtud maksete summade, tegemise kuupäevade ja makse selgituste osas. Kui makse

selgituses ei olnud märgitud, et tasutakse intressi, on tasumine loetud põhikohustuse katteks. Kui

makse selgituses on märgitud, et on tasutud intressi, on summa loetud intressi kohustuse katteks.

19. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Hagiga tutvumiseks ja

vastuse koostamiseks kulus 4 tundi hinnaga 256,20 eurot tunnis ja kokku 1024,80 eurot koos

käibemaksuga. Hageja 02.07.2025 dokumendi analüüsimiseks ja sellele vastamiseks kulus 1,5 h

hinnaga 260,40 eurot ehk kokku 390,60 eurot koos käibemaksuga. Viimase seisukoha koostamiseks

kulus 2,5 tundi hinnaga 260,40 eurot ehk kokku 651 eurot koos käibemaksuga. Kokku kulus õigusabi

osutamiseks 2066,50 eurot. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, ei ole tal võimalik

õigusabikulude sisendkäibemaksu tagasi saada ja seetõttu palus kostja menetluskulud välja mõista

koos käibemaksuga.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 31.01.19 nõude loovutamise lepingu, mille alusel pidi

kostja tasuma hagejale hiljemalt 31.01.2024 nõude loovutamise tasu 1 000 000 eurot. Pooled ei vaidle

ka selle üle, et lepingu järgi pidi kostja tasuma lisaks tasule ka intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et

ajavahemikul 2019 kuni 2024 tasus kostja hagejale kokku 1 048 898,04 eurot.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on täiendavalt vaja tasuda 3324,69 eurot. Sisuliselt

vaidlevad pooled selle üle, kuidas tuli lepingu alusel tasuda ja arvestada intressi. Hageja arvestuste

järgi pidi kostja tasuma veel täiendavalt 3324,69 eurot, sest VÕS § 88 lg 8 alusel oli hagejal õigus

lugeda esmalt täidetuks maksed intressi eest ja alles seejärel põhivõla eest. Kostja vaidles võlgnevusele

vastu ja leidis, et kogu põhivõlgnevus oli tasutud 25.12.2023 seisuga. Hageja on ekslikult arvestanud

osad maksed intressimakseks. Lepingu järgi oli intressi tasumise tähtaeg 31.01.2024 ning lepingu järgi

ei pidanud koos põhiosa maksetega tasuma intressi. Hageja ei saa viidata VÕS § 88 lõikele 8, sest

intressinõue muutus sissenõutavaks 31.01.2024. Kostja leidis, et tema lepingu tõlgendust toetab

lepingu punkti 2.2. sõnastus, mille kohaselt pidi intress nõude jäägile lisanduma. Kui intressi pidi

tasuma enne põhikohustuse maksmise tähtaega, ei oleks see saanud põhikohustusele lisanduda.

23. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja

intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud

intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest õige kostja viide sellele,

et intressikohustus peab olema muutunud sissenõutavaks selleks, et saaks arvestada kohustuse

tasumisena.

24. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse

täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle

tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

25. Pooltevaheline kokkulepe nõude loovutamise tasu maksmise osas vastab kohtu hinnangul

laenulepingu tunnustele. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Seadus aga ei näe ette seda, millisel tähtajal tuleb intressi maksta. Intressi tasumise tähtaja

määratlemisel on pooled vabad otsustama, millal see tasumisele kuulub.

26. Poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu (dtl 51-52) punktis 2.1 lepiti kokku, et kostja

omandab nõude tasu eest ning loovutatud nõude eest tuleb tal maksta tasu 1 000 000 eurot. Lepingu

punkt 2.2 nägi ette, et tasu tuleb kostjal maksta hiljemalt 31.01.2024. Järgmises sama lepingu punkti

lauses on märgitud: „Sealjuures on kokku lepitud, et Nõude hinnast kohustub Loovutuse saaja tasuma

igal kalendriaastal vähemalt 5%, kusjuures Nõude hinnale jäägile lisandub intress 3,5% aastas“. Kohus

ei nõustu eeltoodud sõnastust arvestades kostja lepingule antud tõlgendusega.

27. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa

kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi arvestada

lepingu olemust ja eesmärki.

28. Pooled ei ole peale lepingu teksti kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste alusel saaks

kohus tuvastada poolte ühist tegelikku tahet. Seega tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistaks, arvestades lepingu olemust ja eesmärki.

29. Poolte vahel sõlmitud leping nägi lepingu hinna tasumisel kostjale ette kaks kohustust: esiteks tuli

lepingu hinnast igal aastal ära maksta vähemalt 5% ning teiseks tuli kogu hind lõplikult ära maksta

31.01.2024. Lepingu hinnale lisaks tuli tasuda intressi, millise suurus oli 3,5% hinna jäägist ehk seni

veel tasumata jäägist. Lepingu punktis 2.2. on küll viidatud, et intress lisandub nõude hinnale, kuid

samas lepingu punkti lisatud sõna „aastas““. Seetõttu oleks lepingupooltega sarnane mõistlik isik

tõlgendanud lepingut viisil, et ka intressi tuli tasuda igal kalendriaastal, mitte viimase aasta nõude

jäägist hiljemalt 31.01.2024.

30. Hageja esitas kohtule konto väljavõtted kostja maksetega (dtl 55-57) ning enda koostatud arvestuse

tasutud summade kohta (dtl 58-74). Kostja esitas enda arvestused (dtl 92-112, dtl 127-128). Pooled ei

vaidle tasutud summade ja nende tasumise aega üle, vaid sisuline vaidlus seisneb selles, kas hagejal oli

õigus VÕS § 88 lg 8 alusel arvestada osa kostja tasutud summadest intressimaksete katteks tehtud

summadeks. Kohus leiab, et kuna lepingut ei saanud tõlgendada kostja soovitud viisil ning

intressikohustus oli muutunud sissenõutavaks, on hageja esitanud õige arvestuse. Hageja arvestuse

kohaselt jäi kostjal tasumata 3324,69 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3324,69 eurot.

31. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

32. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1470 eurot, millest 420 eurot on tasutud

riigilõiv ja 1050 eurot ilma käibemaksuta on hageja kulud õigusabile. Hageja palus kostjalt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Õigusabi on hagejale osutatud hinnaga 150

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude taotluse kohaselt kulus maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisele 2 tundi ja 300 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 h 30 min ja

375 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 1 h 30 minutit ja 225 eurot. Kohtu

kirjaga tutvumiseks, kostja 12.01.2026 seisukohaga tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja

esitamiseks kulus kokku 1 h ja 150 eurot.

33. Kuigi kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, ei saanud esindajal maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamisele mõistlikult aega kuluda enam kui 30 minutit. Muus osas on

hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Kogumis on põhjendatud

kulu õigusabile 0,5 h + 2,5 h + 1,5 h + 1 h = 5,5 h x 150 euroga = 825 eurot. Sellele lisandub tasutud

riigilõiv 420 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 245 eurot.

Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1245 eurolt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik