2-25-21066/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-21066

Kohtuasi

K K maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): K K (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta K K maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Vabastada Svetlana Pilden K K usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud K K kanda.

4. Määrata K K usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 818,40 eurot (käibemaksuga).

5. Anda K K määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks

menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud

usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda B OÜ

(konto nr XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

6. Tühistada Viru Maakohtu 16.12.2025 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja K K vara

suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teatama sellest

pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

8. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada

võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. K K (avaldaja, võlgnik) esitas 05.12.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus ja koos abikaasaaga on neil 4 ülalpeetavat. Võlgnikule ei

kuulu vara. Võlgniku igakuised sissetulekud on töötutoetus 395 eurot, väljaminekud moodustavad

1575 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 13 524,11 eurot. Avaldajal tekkisid makseraskused, kui

ta oli 18-aastane ja elas pillavalt. Tegemist on erinevat laadi võlgadega, sealhulgas krediidivõlad

erinevatele finantsasutustele ning võlad, mis on seotud varasemate kohtuotsustega. Võlgadele on

lisandunud viivised ja täitemenetluste kulud, mis on võlgniku olukorda veelgi raskendanud. Tänasel

päeval on tal pere ja ta on oma ellusuhtumist täielikult muutnud. On abielus ja kasvatavad kolme

last. Neljas laps sünnib mais 2026. Elavad abikaasale kuuluvas korteris, mis on soetatud Kredexi

suurpere toetusega.

2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 16.12.2025 määrusega menetlusse, nimetas

usaldusisikuks Svetlana Pildeni, peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja tulevikus

võimaliku sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku

nõusolekuta vara käsutada.

3. Usaldusisiku arvates on avaldaja maksejõuetu.

Avaldaja on alates 2025. aasta aprillist töötu. Tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus 395 eurot

kuus, mida makstakse kuni 2026. aasta veebruarini. 2025. aastal varieerus tema töötasu vahemikus

300–800 eurot kuus. Avalduse kohaselt puudub võlgnikul muu realiseeritav vara. Võlgnikul on

kaks ülalpeetavat ning alates 2026. aasta maist suureneb ülalpeetavate arv kolmeni. Arvestades

võlgniku senist töökogemust ja sissetuleku taset, ei ole realistlik eeldada, et ta oleks ka tööle

asumise korral võimeline oma kohustusi kasvõi osaliselt täitma, kuna esmalt tuleb täita

ülalpidamiskohustus laste suhtes.

Võlgniku kohustused ulatuvad vähemalt 53 989,68 euroni ning tulenevad aastatel 2017–2025 tehtud

kohtulahenditest. Ligikaudu 78% võlgnevusest moodustavad elatisnõuded, millest ei ole võimalik

kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Võlgniku maksejõuetus on kestnud alates 2017.

aastast.

Võlgnik ei ole usaldusisiku pöördumistele vastanud.

Tal puudub vara, mille arvel oleks võimalik nõudeid rahuldada või pankrotimenetluse kulusid katta,

ning ei ole alust eeldada, et sellist vara tekiks ka tulevikus.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 lg 2 kohaselt saaks pankroti välja kuulutada

üksnes koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Siinsel juhul esinevad aga alused

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuna FIMS § 50 lg 2 järgi ei ole võimalik

vabastada võlgnikku elatisvõlgnevusest, mis moodustab valdava osa tema kohustustest. Seetõttu

puudub menetlusel perspektiiv. Arvestades vara puudumist ja menetluse perspektiivitust, ei ole

põhjendatud ka pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi nõudmine. Üksnes pankroti

väljakuulutamine ei oleks võlgniku huvides, kuna nõuded on juba jõustunud kohtulahenditega

tunnustatud ning täitemenetlused on algatatud ja nõuete uuesti tunnustamine pikendaks üksnes

aegumistähtaega.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1300 eurot, millele lisandub käibemaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2

sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab

kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse

rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab FIMS § 45 lg 1

kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

6. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või

mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata

jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5

sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata

viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, leiab kohus,

et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

7. FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele

isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes

ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud

kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse

algatamise eelmärgitud eeldusele.

8. Kohus leiab, et avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat

FIMS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist. Ka avaldaja ise on avaldanud, et

menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda.

Avaldajal on praeguseks teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 53 989,68 eurot, mis

tulenevad aastatel 2017–2025 tehtud kohtulahenditest. Võlgnikul puudub ning on puudunud kogu

selle perioodi vältel piisav sissetulek oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas elatise maksmiseks.

Seega on võlgniku maksejõuetus tekkinud juba 2017. aastal. Kui üldjuhul lõpevad võlgniku

kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (FIMS § 50 lg 1), siis

FIMS § 50 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks

avaldaja valdavast osast oma võlgnevustest, kuna ligikaudu 78% tema kohustustest moodustavad

elatisnõuded (s.o K H-A jooksva elatise nõue 31 951,42 eurot ja Maksu- ja Tolliameti elatisabi nõue

10 342,69 eurot), millest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda.

Ülejäänud osas on iseenesest võimalik nõuetest seaduse järgi vabaneda, kuid kohtu hinnangul

esinevad praegu ka muud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

9. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvel oleks võimalik

võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada, ning ei ole tõenäoline, et sellist vara tekiks ka

tulevikus. Samuti ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole

võimalik tagasi võita ega tagasi nõuda. Arvestades ka seda, et võlgnikul on hetkel kaks ülalpeetavat

ning avalduse kohaselt suureneb ülalpeetavate arv lähitulevikus, s.o alates 2026. aasta maist,

puudub ka usaldusisiku hinnangul menetlusel perspektiiv. Kuna vara menetluse läbiviimiseks

puudub, ei ole otstarbekas nõuda ka pankrotimenetluse kulude katteks deposiitraha, sest ka sellisel

juhul peaks menetlus raugema. Samas ei ole üksnes pankroti väljakuulutamine võlgniku huvides,

kuna tema kohustused on juba tunnustatud jõustunud kohtulahenditega ning täitemenetlused on

algatatud. Nõuete uuesti tunnustamine pikendaks üksnes nende aegumistähtaega.

10. Lisaks eeltoodule jättis võlgnik maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse tõttu

täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Võlgnik ei ole usaldusisiku päringule

ega kõnedele vastanud. Võlgnikul oli kohustus teha usaldusisikuga koostööd, et selgitada vara ja

võlgadega seonduvat. Ka ei ilmunud võlgnik 10.02.2026 määratud ärakuulamisele ega teavitanud

kohut mitteilmumisest.

11. Kokkuvõttes nõustub kohus usaldusisikuga, et esinevad alused kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks. Avaldajal ei ole võimalik vabaneda elatisevõlgnevusest, mis

moodustab valdava osa tema kohustusest. Samuti keeldus avaldaja põhjendamatult menetlusest

osavõtu ja usaldusisikuga koostöökohustuse tegemisest, sh ei ilmunud võlgnik avalduse

läbivaatamiseks määratud kohtuistungile. Arvestades avaldaja käitumist maksejõuetusavalduse

menetluses puudub kohtul ka veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi kohustustest

vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi

osalisele rahuldamisele.

12. Võlgnik soovis enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust

algatamata avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool

toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti

välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.

13. Kohus kohaldas 16.12.2025 määrusega avaldaja suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara

suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada

käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise

kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul

tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

15. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 1300 eurot (käibemaksuta). Kuna

usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi

korras riigi vahenditest 818,40 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas palub usaldusisik jätta tasu

võlgnikult välja mõistmata.

16. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt

arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

17. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

18. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

19. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla

ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks.

20. PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1

lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes

siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda

ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab

välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest

usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on

võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

21. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku

põhjendatud 10 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (660 eurot, s.o 10 tundi × 66 eurot (lisandub

käibemaks)). Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla

886 euro, puudub kohtul alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks

loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud).

22. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (B OÜ, registrikood XXX),

mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on B OÜ käibemaksukohustuslane (nr XXX). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1), s.o

158,4 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)