2-24-13766/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Alo Noormets

Anneli Alaveer

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13766

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) hagi A.H.

vastu 315 euro nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

315 eurot

Hageja: Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu

(registrikood 70008658);

Hageja esindaja: Annika Koha;

Kostja: A.H. (isikukood XXX ).

Viimase kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) hagi A.H. vastu 315 euro nõudes

rahuldamata nõude aegumise tõttu.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu, edaspidi hageja) esitas 12.09.2024 Tartu

Maakohtule hagiavalduse A.H. (edaspidi kostja) vastu 315 euro väljamõistmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 29.01.2021 kalapüüki kalapüügiseaduses (KPS)

loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga („lutsumänd“) lutsu püügi

keeluajal ja -alal Põlvamaal, xxxxxx vallas, xxxxxxxkülas, Lxxxxxxxxxx. Kalapüügiga

hõivas kostja 9 lutsu isendit. Nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kahju kokku 315

eurot.

2. Kostja teatas 15.10.2024 hagivastuses, et ei tunnista hageja haginõuet, ja esitas ühtlasi

taotluse hageja nõude aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks, paludes, et kohus jätaks

hageja hagiavalduse nõude aegumise tõttu tervikuna rahuldamata. Kostja tõi välja, et

kuivõrd hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (s.o kostjast)

hagimaterjalide kohaselt teada 29.01.2021 või 04.02.2021, siis aegus hageja nõue kas

28.01.2024 või 03.02.2024. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 12.09.2024, siis oli

hageja nõue kostja vastu selleks ajaks aegunud.

3. Hageja leidis 29.10.2024 seisukohas, et tema nõue ei ole aegunud, sest hageja sai kahjust

ja kahju tekitanud isikust teada 11.04.2022, mil hageja koostas „Kalavarudele tekitatud

kahju arvutamise akti“. Seega aegus hageja nõue TsÜS § 150 lg 1 alusel 11.04.2025 ning

hageja hagi ei ole esitatud kohtusse aegumistähtaega ületades.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub õigus nõuda

teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ

nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha

vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb

kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud,

teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

6. Hageja esitas 12.09.2024 kohtusse hagiavalduse, millega palub, et kohus mõistaks

kostjalt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahjuna välja 315 eurot. Hageja väitel püüdis

kostja 29.01.2021 Lämmijärvest lutsu kala, mille kohta kehtis kalapüügieeskirja § 33 lg 1

p 7 kohaselt kalapüügikeeld. Hageja on oma kahjunõude õigusliku alusena välja toonud

KPS § 73 lg 1 p 4, lg 2, lg 3 ning viimases viidatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015

määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedel tekitatud kahju hüvitamise määrad,

arvutamise alused ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ (edaspidi määrus nr 67).

Vastavalt KPS § 73 lg 1 p-le 4 loetakse kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks

kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki KPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud keeluajal ja keelualal. KPS § 73 lg 2 järgi tuleb kala- ja veetaimevarule

tekitatud kahju hüvitada ning lõike 3 kohaselt on kahju hüvitamise määrad, samuti kala-

ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju

arvutamise akti vorm kehtestatud määrusega nr 67.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneva kahjunõudega. Ka hageja ise on sellega oma 29.10.2024

menetlusdokumendis nõustunud. Vastavalt TsÜS § 150 lõikele 1 on kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust

ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

8. Hagiavalduse lisaks 1 olevast 04.02.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist

(dtl 7-13) nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud 29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel, et

kõnealusel kuupäeval kella 23.23-23.43 ajal asus Põlvamaal, xxxxxxxvallas, xxxxxx

külas asuval xxxxxxxmetskond 198 maaüksusel, mis piirnebxxxxxxxxxxxxx,

maastikusõiduk Yamaha registreerimismärgigaxxxxx, mille kõrval viibis kostja A.H. ja

mille lintide vahel asus kott, mille sees oli muu hulgas 9 kalaliigi luts isendit, kellest osa

veel liigutasid.

9. Kohus järeldab sellest, et hageja oli (või pidi mõistlikult võttes olema) teadlik tema

hagiavalduse esemeks olevast kahjust ja kahju tekitanud isikust juba 29.01.2021

sündmuskoha vaatlusel (või hilisemalt 04.02.2021 sündmuskoha vaatluse protokolli

koostamisel), sest protokollist nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud sellel kuupäeval nii

kahju tekkimise (s.o keeluajal ja -alal lutsu kala püüdmise, mis on aluseks KPS § 73 lg 1

p-le 4 ja lõikele 2 tuginevale hageja kahjunõudele) kui ka sellise kahju tekitanud isiku,

kes kohustub kahju hüvitama. Protokollist nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud juba

29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel, et kostja on tõenäoliselt selleks isikuks, kes

kahjutekitanud teo toime pani, kuna kostja viibis ainsana sündmuskohal otse

mootorsõiduki kõrval. Ka sündmuskoha vaatlusel viibinud tunnistaja Sxxxxx

KxxxxxPxxxxxx ütlustest nähtub, et tema ja teine sündmuskoha vaatlusel viibinud hageja

ametnik Jxxxx Axxxxx tuvastasid kostja isiku koheselt sündmuskohal, sest kostja oli

neile tööalaselt varesemast teada (dtl 31).

10. Seega arvestades TsÜS § 150 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaega, aegus hageja nõue

kostja vastu eeltoodust tulenevalt 29.01.2024 (või hiljemalt 04.02.2024). Kuna hageja

esitas hagi kostja vastu kohtusse 12.09.2024, siis tuleb hageja haginõue lugeda aegunuks.

11. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt sai hageja kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada alles 11.04.2022 kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti

koostamisel. Kõnealuse akti koostamisega võis küll selguda kahju täpsem suurus, kuid

viimane ei ole aluseks aegumistähtaja arvutamisele TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kohtule ei ole

teada, miks hageja koostas kahju arvutamise akti alles 2022.a aprillis, s.o üle aasta hiljem

sündmuskoha vaatlusest, kuid leiab, et isegi pärast kahju arvutamise akti koostamist oli

hagejal piisavalt aega, et esitada aegumistähtaja jooksul (s.o hiljemalt 28.01.2024) kostja

vastu kohtusse hagi.

12. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb

kohus TsMS § 449 lg 3 III lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu

rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude

põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude

jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 1. lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 2 määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või

asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

15. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks

ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja 4 alusel

pärast kohtuotsuse jõustumist.

16. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik